Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on peidetud 2023. aasta advendiseeria 19. detsembri aardena.
Aare on peidetud Vasalemma lubjamaardla juurde, kust ka Vasalemma marmor tuleb. Vasalemma marmorit on kasutatud Padise kloostri ja Keila kiriku ehituses.
Mõtlesin, et teen väikse seeria siia, pärast eelmist aaret, kus pidi kummardama, nüüd sirutage ennast välja.
Seekord pole mingeid kraave hüpata, vaid lihtsalt läbi metsa tungimine.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: lumega_leitav (1), advendiseeria_2023 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCAHEFE
Logiteadete statistika: 42 (100,0%) 0 1 1 0 0 0 Kokku: 44
Kartsin hullemat võsa (geopeiturina on ikka võsal ja võsal vahe :)). Läks kiirelt, tänud!
Ragistasime võsas ja saime logi kirja, aitäh aarde eest!
Muru ja võsa olid vihmasajust meeldivalt märjad. Aare korras. EVEJ
Eelmise logi hirmutusel sai päeva eelmiste aarete juures alles sadanud vihmast juba korralikult märjaks saanud matkasaabaste asemele veidi vähem vett kartvamad jalavarjud jala otsa lükatud. Oli hea otsus, aga ainult värske vihmavee pärast. Muidu täitsa kena metsaalune. Mis puudutab sirutamist, siis kas see kehtib ainult päkapikkudele, või on aare vahepeal allapoole kolinud. Igal juhul tore metsakas, tänan peitjat!
Küll on hea, et meie kõigi kummikud autos kaasa sõidavad. Millegi pärast tuli mul aga autost väljudes mõte, et ah, see on siinsamas, ei hakka kummikuid ikka panema. Mõni minut hiljem saime muidugi kõrges heinas oma jalad läbimärjaks. Ja kui aardele lähenesime väikse kaarega, et võssi vältida, siis tagasi auto poole otsustasime millegi pärast läbi võsa raiuda. Ainult halvad valikud. Lastele ütlesin, et kui ma järgmine kord juba kasvõi natukene kaalun kummikute jalga panemist, siis tuleb seda kohe kindlasti teha. Aitäh!
Jätsin ratta tee äärde võssi peitu ja sealt jala nulli suunas. Õnneks sai täitsa sirutamata topsi kätte. Pärast tuli veel ratast kah otsida sest olin ju teele tagasi jõudnud lausa 50meetrit mujalt kui sinna sukeldusin.
Mulle loodus muidu väga meeldib, aga siin oli seda pisut palju, või õigemini kuidagi liiga tihedalt ;-) Õnneks polnud veel päris suvi ja kõige hullem polnud ja aardegi paistis silma. Soojal ajal veel hullem. Õnneks ei pea siia sel ajal tulema, tehtud. Hääd otsimist ja peitmist noorpeiturile! (-:
No see emake saab seal suvel ikka eriti kuri olema ja ei lase kedagi aardele nii naljalt ligi. Päris korralikust võsast pidi end ikka läbi pressima. Õnnes pole veel roheline ja pinisev. Topsi eest tänud!
Kesklaine multi juurest tulime siia. Teeots oli ikka parajalt porine, üldse ei kutsunud see aare, aga kui juba siin, siis logida tuleb. Aare ise korralikus võpsikus. Aga ei tulnud siin suurt sirutust tehagi, kõik vägagi heal kõrgusel. Aitäh!
Kuna Kesklaine juures sai asjadega kiirelt ühele poole, siis tulime seda topsi ka vaatama. Ünsa võpsik oli aga õnneks karp ise paistis kaugele. Aitäh!
Ootasin ka ikka korralikku sirutust, aga oli palju madalamal. Natuke võsa, oli aarde juures, nimed kirja ja auto juurde tagasi. Tulid meelde ka millised kolm sõna aarde emotsioonid, oli huvitav koht.
Emake looduse ees oleme juba kummardunud, nüüd tulime sirutama. Arvasin, et tuleb selline sirutus, et isegi Kaupo tõuseb kivivarvukile, aga tegelikkuses polnud isegi minul kättesaamisega probleeme. Aitäh peitjatele, jääme huviga ootama järgmisi tegevusi, mida emake looduse ees teha.
Neid kummardusi ja sirutusi emake loodusele olen ikka takseerinud, aga külastamata olid nad siiani mõlemad. Nüüd sai siis see sirutus ära tehtud. Aardeni sai mindud kellegi samme mööda, kes oli kas purupurjus olnud või oli tal tõepoolest tõsiseid probleeme lumes parima tee leidmisega. Aga tagasi sai juba leitud teine tee, mis imelisel kombel siirdus otse metsateele. Käidud, nähtud logitud. Täitsa mõnus sirutus oli, tänud peitjale.
Kuna Triinu-Lys'i lõunauni tahtis peale Tammiku intsidendi juures käimist lühikeseks jääda, siis edasi tõi tee meid Vasalemma. Kasutasin hooaja võlusid, et telefoniekraani ei pea vaatamagi vaid saab kaasvõitlejate jälgedes sammuda võidukalt aardeni. Sirutus muret ei valmistanud ja saingi asuma tagasi uinutavale jalutuskäigule auto juurde. Aitäh! EVEJ
Konteiner ajas peale ohtra maasikamoosikuhjaga pannkoogiisu :). Mugavalt madal sirutus peale tiiru Kakukese juurde, aitäh Geokarule advendika eest :).
Siin sai taas kasutada neid talvise otsimise mõnusid, kui ilus rada viib õige kohani ja endal pole vaja käsi külmetada ja telefoniekraani sudida. Võsa oli meeldivalt hõre, päikesekiired tekitasid härmas okstele kaunid pitsid, seega kõik kena ja tore. Aardega ka kõik hästi, sirutus oli pigem tagasihoidlik, piisas vaid käsi küünarnukist sirgeks lükata. Aitäh!
Kohale lähenedes hüüdsin juba nullist eemal, et ma vist leidsin konteineri. See osutus siiski millekski muuks. Samas tänu sellele kõrvalepõikele õnnestus näha liivakarva tiivulise lendutõusu. Õiges kohas logiraamatusse kirjutama hakates sai tänu eelmisele käijale isegi viivuks ajas rännatud ;) Tore silmade sirutus loodusele oli. Aitäh peitjale!
Oi oi, see läx küll pahasti, üksi, pime mets, igasugu mõtteid oli juba peas, eksisin numbriga. Tänan
Läksime Reigo homseid jälgi pidi kohale. Eemalt hakkas juba konteiner silma, lähemale jõudes lendas see aga minema. Ei olnudki aare. Ega ta tegelikult päris nullis ka polnud. Nullis oli ilusti ka topsik ees ootamas, homne logigi logiraamatus. Tegime väikse ajarännaku ja panime tänase kuupäevaga logi ka kirja. Aitäh peitjale.
Liuglesime uduvihmas aardeni ja jätsime oma nimed logiraamatusse.
Aitäh!
Sisustasime aasta eelviimase päeva kulgemisega ühe aarde juurest järgmiseni. Ilm oli loomulikult mõnus - udu koos vihmaga ja hüperlibe jalgealune. Mis nii viga - muudkui kulge ja rõõmusta.
Aitäh!
Vasalemma kanti ei satu just tihti. Arvan, et me pole siinkandis käinud oma 3 aastat, kuni eelmise nädalavahetuseni. Siis käisime siinkandis ühe mõistatusaarde lõppu logimas ja.. nüüd nädal aega siis hiljem. Mnjah, planeeri ja optimeeri, kuidas tahad oma aardetiirusid, ikka ei suuda tulevikku ette näha ning uued aarded ilmuvad nii nagu nad ilmuvad. Aga ilm oli ilus ning erinevalt eelmisest siinsest käigust, mil teed kattis kiilasjää, oli tänane tee meeldivalt lumine ning mööda seda kulgedes oli palju mõnusam lustida. Aitäh.
Kuna ma juba siin Vasalemma kandis hulkusin siis tuli ka see uustulnuk üle vaadata. Siin võis gepsu rahus taskusse jätta ja radapidi nulli jalutada. Tänud peitmast!
Jalutasin rongijaamast kohale ja kuna talvele kohaselt viis rada kenasti aardeni, siis leidmisega ka mingit muret polnud. Tee peale tagasi jõudes saabus juba järgmine huviline. Selgus, et tegu oli Aivega ja kuna ta pakkus lahkesti transporti Keilasse, siis jalutasime korra veel aardeni ja suundusime lab-i lõppu logima. Peitjale tänud aarde ja Aivele küüdi eest.
Sirutus sai 2 päeva jõuludeni juures ära tehtud, nii et siin piisas vabalt minugi pikkusest aarde kätte saamiseks..
Tänan peitmast.
Siin jalutas mulle vastu Peakas ning jalutasime koos uuesti aardeni ning pärast sai küüti Keila.Aitäh!
Aardeni sõites jäkgisin pingsalt kella, et kas ikka jõuan selle aarde enne ära võtta ja siis Keila ühistormamise üritusele jõuda. Kell näitas, et peaks jõudma paariminutilise varuga, seega tegin mõned kiiremad liigutused logimiseks ja sõitsin kiiresti edasi Keila poole.
Emake loodus oli tänaseks kõik kõrvalteed ideaalsesse konditsiooni viinud, et nendel naastrehvide haakuvust testida. Eriti viimased paar kilomeetrit kulgesid niimoodi, et kui klipp televisooni huumorirubriiki jõuaks, siis sääraste taustale mängitakse reeglina Tšaikovski "Lillede valssi". Parima stardipositsiooniga oli tegelikult taaskord Erko (vähemalt kolmandat korda selle aasta advendiseerias). Poole vähemate rehvidega, veel vähemate naastudega ja palju vähemate hobujõududega liikudes suudab tüüp ometi motoriseeritud kiirreageerijate kandadele astuda, respekt! Autot parkides nägin teda lähenemas ja kuna võssis välkusid lambid võrdlemisi kaugel, siis selle pool minutit ootasin rahulikult ära.
Kui reageerijad kõik laekunud, siis ilmus peitja ka platsi ja uuris järgemööda kõigilt, kus nad kell seitse istusid. Tunnistasin täitsa ausalt, et istusin autos. Aga kui nüüd auto asukohta täpsustada, siis Niitvälja tee otsal. Täpselt nagu Ingrid ja Mari - ainuke vahe, et Skodale meeldis miskipärast rohkem see Illurma poolne ots, 4.5 km kaugemal :P Aitäh.
Vaatasin seda Lääne-Harju valda. Keibu ja Keila-Joa. Valisin hoopis Keila. Panin all-in - väike sutsakas lõunasse jäävat ala ja Karjaküla. Möödas - lubas mõnusalt pikka 15 minutilist sõitu. Valisin Vasalemma poolt lähenemise, kuna teadsin, et see viimane tee aardeni ei saa hetkel normaalne olla. Viimane 1,5 kilomeetrit võis keskmine kiirus vabalt alla neljakümne jääda. Sobiv sirutus lõpus, võtsime oma kolmanda koha vastu ning peagi oli aeg startida Saku valda. Aitäh!
Täna otsustasime Ingridiga kah kiir reageerida ja valisime täitsa sobiva stardikoha. Kui aare avaldus, näitas navi aardeni 10 minutit. Kohale jõudes oli parkla tühi. Jess, Tunki polegi veel. :D Siksakitasime läbi võsa aardeni ja voilaa... FTF kell 19:13! Vaevu saime nimed logiraamatusse kui juba paistsidki tulukesed puude tagant. Erko kõigepealt ja siis loomulikult ka FTFide korüfee ise, seejärel Wingman ning peitja. Pikalt lobiseda polnud aega, Saku ootas. Tänan.
Paraku tuleb tunnistada, et advendiseeria algne idee - teha vahva jõuluteemaline aardeseeria - on praeguseks üldjoontes kaduma läinud. Adminnidel on olnud täiesti õigus öeldes, et ärge peitke lihtsalt peitmise pärast. Tundub, et selle seeria aarete ainus ühine "põnevust tekitav" joon on peale nende avaldumist tormamine ja üksteisele "ärategemine". Õnneks on siiski ka ägedaid jõuluaardeid, neist tasub eeskuju võtta. Aga tänud kodulähedase aarde eest. Olin aarde avaldumise ajal oma koduõuel valmis startima ja andsin endast parima. Jõudsin kohale minut pärast esimese logi kellaaega, 19:14. TFTC!