Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
VÄIKEMÕISA MÕIS
Väikemõisa mõisakoht asub Viljandimaal, üsna Viljandi linna külje all. Kõigepealt peab kohe ära ütlema, et Väikemõisa pole kunagi nö päris mõis olnudki. Koha ajalugu algab 1890. aastate lõpust kui osteti kokku neli talukohta - kaks juba maa ostnud talupoegadelt ja kaks maatükki Karula mõisalt. Heimat-stiilis villa valmis arhitekt Rudolf von Engelhardti projekti järgi 1902. aastal ning see asub väga maalilises kohas - jõeoru serval, vaatega üle pargi ja jõesängi, kaugemal paistmas Vana-Võidu mõisasüda, veelgi kaugemal Viljandi siluett. Kuna hoone on ehitatud nõlvale, siis jõeoru poolt vaadates mõjub see eriti suursuguselt - koos keldrikorrusega on hoonel neli korrust. Hoone kõrge sokkel ja esimene korrus on laotud maakividest, akna- ja usteavade ümbrus tellistest, ülejäänud hoone on krohvitud ja kujundatud vahvärktehnikas. Iga külg hoonest on täiesti erinev, mis teeb selle hoone vaatlemise väga huvitavaks. Arvatavasti oli hoone tagaküljel läbi kahe korruse ulatuv klaasitud veranda, kuid hiljem on see kinni ehitatud. Hoone ehitamisel on väga hästi arvestatud ilmakaartega - alates päikesetõustust kuni loojanguni paistab päike peamistesse ruumidesse. Väikemõisa koha looja oli Maximilian Eduard von Tobien (1857-1904), kes oli 1884. aastal tulnud Viljandisse linnasekretäriks ja hiljem asus tööle Pärnu-Viljandi Rahukogu juures asuvasse kinnistusametisse, kus ta töötas üle 15 aasta. Maximilian oli alates 1889. aastast abielus Marie Antonie Wegeneriga, kes oli pärit Tõlliste mõisast - tema isa oli mõned aastad peale Marie sündimist ostnud Tõlliste mõisa (praegune Valgamaa). Maximilianil ja Mariel sündis kuus last, kellest küll pooled surid juba lapseeas.
Aare ei ole mõisa territooriumil. Sinna ei või ka autoga minna aga jaluta ja vaata seda imelist kohta. Aare pane palun tagasi nii nagu oli, et ei oleks kohe aru saada. Teravat silma ja head mängu nautimist.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: drive-in (2), vaatamisväärsus (1), soovitan (1), lumega_leitav (1), lahe_teostus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCAJ9JY
Logiteadete statistika: 49 (98,0%) 1 1 0 0 0 0 Kokku: 51
Ka see on sisuliselt korduvkülastus. Kord oli peatuses mugu, siis jälle Triinu hakkas autos magama jääma ja ei raatsinud peatust teha. Täna aga kōik klappis. Aega vōttis aga asja sai! Kaval värk. Jätkus ka eilne pastaka draama, hea et pagassis poekotis mōned varuks olid. Aitäh!
Päris esimeste sekunditega ei leidnud. Aga peale objekti ülevaatust oli selge, et keskenduma peab kõige tõenäolisemale kohale. No läks päris edukalt. Korraks väike ehmatus ka, kui liinibuss otse selja taga peatuse tegi. Vabandage väga, aga ma hängin siin niisamuti ja pealegi käin palju meelsamini jala. Aitäh aardepeitjale!
Mugu oli täpselt päikesevarju tulnud, mõni teine kord uuesti.
Päris mõis jäi meil nägemata. Küll aga leidsime toreda aarde :)
Aitäh!
Tegelikult kulus ikka väheke rohkem ringe kui vaid üks, et nägijaks saada. Õigemini nägijaks ma ei saanudki, lihtsalt näpud juhtusid õigel ajal õigesse kohta. Täitsa kaval kohake, peidukas ma mõtlen. Muu koht, see Väikemõisa, on ikka täitsa huvitava ajalooga. Tänud peitjale jutustamast ja aaret peitmast.
Esimese hooga jäin mõtlema, et kummal pool teed see väike mõis on, aga sama kiirelt, nagu tuli vastus, tuli ka aardekarp välja. Aitäh!
Siin käis jah asi kiiruse peale et kes ennem objektile jõudis. Täitsa tuttavlik teostus. Aitähhid
Parkisime kiirelt auto ja kes kiiremini bussipeatusesse jõudis see ka skoorida jõudis. Teised sõid maitsvaid maasikaid. Aitäh mõisa tutvustamast, peatus oli nii kiire et vaevu jõudisime seda näha.
Anomaalia jäi kiirelt silma. Teistel jäi otsimisrõõm ära seekord. Tänud
Esimese hooga oli tunne õige, aga kontrollimisel olin hooletu. Kui muud ideed otsa sain, siis proovisin algset uuesti ja panin nime kirja. Aitäh peitjale.
Igati tore aare, nimi raamatus, piilusin väärsuse suunas ka, aga et sealt paistis igatsorti tõstukeid ja muud ehituskraami, siis ei hakanud sinna kolama minema. Tänud aarde eest!
Veidi aega sai otsida kui õigele asjale sai näpud tahad, nimed kirja ja tagasi panekul mingid lendavad olevused segasid, ei tea kas segasin neid kuidagi või lõhnasin millegi maitsva järgi. Aitäh peitjale. Mõisat silmitsesime eemalt.
Väga huvitav peidukoht! Tagasi saamisega oli veidi raskusi. Tänud!
Ka meie kohtusime kuulsate rinnahoidjatega, aga need aarde otsimist ei seganud vaid pigem olid lõbusaks vahepalaks. Saime üsna kohe aru, kus on aarde puhul konks, sest sarnast asja oleme varem ka Pärnumaal kohanud.
Leiko oli siin ikka ülikiire ma jõudsin alles mõelda,et kus võiks olla kui tal oli juba karp näpus.Tore peidukas.Aitäh!
Tegime ühe ringi ümber objekti, siis natuke vaatasime terava pilguga ja esimene katsutud koht paljastaski aarde. Väga meisterlikult tehtud. Aitäh!
Väikest mõisa väga ei vaadanud, sest juba oli pime, rinnahoidja seevastu hakkas meilegi esimesena silma. Õnneks sai aare sellest hoolimata leitud. Tore peidukas, aitäh!
Esimese 5 ringiga peale mitme rinnahoida ei jäänud miskit silma :D Aga lõpuks vajutasin õiget nuppu ja laegas avanes, viisakas, tänud :)
Leitud koos eelmainitud riideesemetega, koristamine ei ole just eriti sage.
Üks otsis väljast, teine seest, embkumb leidis. Aitäh!
Kiire peatus. Leitud nii aare kui ka eelpoolnimetatud riietusesemed. Aitäh!
Peale esimest tiiru leitud nii aare, kui kaks kopsukat. Korralik teostus. Aitäh!
Väga kena mõis! Tänud me lemmikstiilis peidetud aarde eest! :)
Väga ilus mittemõis mõis. Ja väga hästi lahendatud aare. Tänud peitjale!
Täpselt kuu aega peale logimist aardekaarti vaadates tundus, et Viljandi ümbruses on natuke liiga palju aardeid. Tundub, et keegi on sikku mänginud ja osad logid ära kustutanud. Ei saa ju olla, et selle päeva teised aardeleiud kenasti kirja pandud ja osad märkimata. Aga muidu oli aardega OK. EVEJ
Vahi värki, näebki välja nigu päris vahvärk! Eestis mitte kuigi levinud stiil. Aga tuleb tunnistada - kontrastsed geomeetrilised jooned loovad visuaalselt märksa huvitavama fassaadi kui meie keskmine ugri-mugri :o) Minu külastuse ajal oli veel väljas valge, mistõttu parkisin teeotsal pehmesse hange ja jalutasin ringi ümber vaatamisväärsuse ka ikka. Aitäh!
Tartust Pärnusse sõites oli üks sirutuspeatus vaja teha ja nii tegimegi väikese kõrvalpõike. Pikemat jalutuskäiku ei teinud, pime juba, panime nimed kirja ja vurasime edasi. Aitäh!
Käisin seal juba eile nuuskimas. Ei saanud hakkama. Ja algandmeid oli ka vähe. Täna esialgu üllatas, et mälupilt hoone konstruktsioonist oli hoopis ekslik. Aga aare tuli välja. Logiraamat ilus. Küll aga ei ole aardes ühtegi kirjapulka. Nii, et oma pliiats kaasa. Igavene vahva näputöö. Järjekordne kodule lähima leidmata aarde tiitli pretendent oli. Aga võta näpust. Mina tänan.
STF koos Urtsikuga siis 19.20. Eks natuke aega ikka otsisime ja Urve leidis aardesse mitte puutuvad asjad, ju kellelgi kiire oli. Aare kena ja logiraamat ka, kirjapulk ka kenasti aardesse paigutatud nii, et kohe välja ei pudeneks. Mõis ise uhke ja mingi aeg tagasi oli isegi müügis. Tänud vennale uue aarde eest!
Kogemata kombel sain kell 16.10 FTF-i. Kuhu küll kiiremad jäid, see mõte piinab siiani ja teeb veidi murelikukski.
Teade uuest aardest GC-s jõudis minuni Muhumaa servalt, kui telefon helises. Olin aga tööl ja paar tundi olin veel täiesti hõivatud. Arutlesime veel aarde võimalikku asukohta ja huupi kirve viskamise oleks ma siiski kaotanud. Jah, bussiputkale sain pihta, aga oleksin pigem vanemat versiooni arvanud.
Kui aga tööpäev lõppes ja autosse istudes selgus, et neljarattalisele meeldiks natukenegi pikem sõit, kui vaid otsejoones koju, siis käänasingi autonina linnast välja.
Tuleb tunnistada, et äärmiselt külm ja tuuline oli seal küll. Ei soosinud üldse otsimist. Tegin tiiru, tegin teise ja vaatasin üle ka vana bussiputka. Noh, silmaringi laiendamise mõttes ja naasesin algusesse tagasi.
Logisin aarde ära ja kaotasin jäljed, tallasin ära ja juurde.
Istusin jälle autosse, kirusin ilma ja talviseid olusid. Lõppude lõpuks on mul nimeks Papagoi ja ametiks florist, neist kumbki ei sobi miinuskraadidesse. ;)
Viimase kähiseva häälega sosistasin telefoni Muhu saare servale minevad sõnad: "sain FTF-i ikkagi kätte, aitäh vihje eest!"
Ja ülejäänud õhtu veetsin kuuma tee ja Jägermeistriga, hääletus vaikuses. Kaduma läinud hääl ei ole siiani tagasi tulnud. "Elagu talvised rõõmud"! Jätkub kuuma tee ja Jägermeistri dieet.
Aitäh aarde eest!
Mõisal endal on aga kurb minevik. Mõisnike järel oli seal ju palju aastaid väikelastekodu. Helge tulevikuta paik... Nüüd on aastaid tühi olnud ja loota võiks, et kunagi paistab seal jälle helgem tulevik.