3 

Geojaht selleks korraks läbi, aitäh!

Ega kaks Geojahti ilma kolmandata ei saa vast jääda.

 27 

Palju õnne Geojaht 2024 võitjatele!
  
I koht - 2375p - NKT
II koht - 2080p - MMMK
III koht - 1936p - Geohunt
  
  
Ürituse statistika:

Tänavusel aastal osales 20 Geojahi tiimi, kes esitasid meile kokku 1083 lahendust. Võrreldes eelmise aastaga tuli teha oluliselt rohkem videosi. Seega rohkem tööd nii mängijatele kui ka korraldajatele. See aasta olime veidi karmimad ja lükkasime tagasi 72 vastust, kuid siiski lubasime ja isegi ka premeerisime kastist välja lahendusi. Palangu eri 1 osutus kõige keerulisemaks pähkliks. Seda prooviti ebaõnnestunult lausa 11 korda, millest enamus viitasid kinnisvara arendusele "Luige Kodud". Lõpuks ei jõudnudki keegi õige lahenduseni. Õigeks vastuseks põdrakärbes.

28 ülesannet olid sellised mida tegid ära vähemalt 15 tiimi. Kõige populaarsemad olid - käbipüramiid, võilillepärg, gravitatsioon ja plank (kõik 19 korda).
  
  
Kõige vähem külastatud ülesanded:

  .Topeltpatarei külastus(1) - ainsana jõudsid SUP-i laua ja kadunuks läinud aeruga Topeltpatareile tiim Geohunt.
  .Luigetiigi paviljon(1) - Luigetiigile söendas ainsana minna samuti Geohundi tiim. Tublid!
  .Kibe(1) - Õnnepalee ees sai värskel pruutpaaril sabast kinni tiim Nomad. Kingitud ananass oli väga vahva lisand!
  .Žongleerima(1) - päris õigesti ei saanud sellega tegelikult keegi hakkama aga tiim Susid panid tennissepallid tamiililaadsete nööride otsa ja tegid niimoodi justkui žongleerimisteatrit.
  .Kollane aken(1) - ainukene päris kollane aken leiti üles Ida-Virumaalt tiimi 12 koera poolt.
  .Jehoovatunnistaja(2) - Tiimid NKT ja Speedy&Co panid Kuningriigi saali inimesed veidi kohkuma, sest ei juhtu just iga päev kui keegi küsib Vahitorni makulaktuuri.
  .Rube Goldberg(2) - Virukad ja Susid said hakkama täitsa päris Rube Goldbergi masinaga. Tublid!
  .Õnne nööp(2) - kohe mängu algusjärgus leiti üles mõlemast soost korstnapühkijad tiimide NKT ja Aktiviteet poolt.
  
  
Tegemata jäänud ülesandeid oli ainult 2:
  .Palangu eri 1 - Kõik jäid kinni ideesse, et vastuseks on (laulu)luik. Arvatavasti oleksin mängijana olnud sama lõhkise küna ees ja saanud õigest ideest alles pärast mängu aru.
  .Augustamine - Ühtegi uut kõrvarõnga ega muud auku see geojaht ei tehtud.
  
  
Asutuste põhised ülesanded:
  .Pannkoogi sõjad - Balti jaama Kookeril oli sel nädalavahetusel raskemad ajad, sest pidid konkureerima 4 erineva geojahi tiimiga.
  .Teravamad elamused - Kanatiibadega maiustasid kokku 7 tiimi.
  .Ronimisministeeriumi ronimisega said kokku hakkama 7 tiimi. Ainsana suutis läbida kõige raskema punase raja tiim Virukad. Enamus meeskondi piirdus kõige lihtsama 20 punkti rajaga. Tasakaalu laua ülesande võis märkida sooritatuks 8 meeskonnal.
  .Viikingite külla jõudis 7 meeskonda. Eraldi peaks esile tooma meeskonna ILM, kes läksid Saaremaal asuvasse Asva Viikingite külla. Vähemalt 3 viikingit lõpetas oma teekonna Valhallas.
  
  
Erilised ülesanded:
  .Veidi uskumatu aga 11 meeskonda värvisid omal esimese päeva õhtuks juuksed ära. 10-l korral võttis selle enda peale meesliige.
  .4 meeskonda leidsid endale mopeedauto millega ringi paarutada.
  .Võõraste eest löödi 6 piljardi avalööki ja visati 4 bowlingu viset. Parimatel tulemustel läks auku 2 piljardikuuli ja maha 8 kurikat.
  .7 meeskonda küttis kerise kuumaks ja 10 tiimi jõudsid mullivanni.
  .Ühe ööpäeva jooksul suutis ostukontroll võtta rajalt maha 9 tiimi 20-st.
  .Keldrist või kapist otsiti üles talvevarustus. Tehti 11 vastlaliugu ning ehiti ära 17 kuusepuud.
  .Heitemasinaid ehitada 9 tükki, millest 7 tükki kvalifitseerus katapuldiks.
  .Ahvikostüümides jagati laiali vähemalt 18 banaani. Head isu!
  
  
Boonused:
  .Parimad auto dekoratsioonid olid tiimidel Geohunt ja Seitse.
  .Vaieldamatud parim tiimivormi kujundus ja ülesehitus tiimil Ah!, kuid oli veel väga palju häid ja väga häid lahendusi. Kiitust väärivad kindlasti veel tiimid ILM, Susid, Geohunt, Geoõnn, Seitse, Virukad, NKT ja AHH.
  .Kui 19 tiimi suundus õunapuu alla pilti tegema, siis 13 tiimi suutis pildile jäädvustada ka lendavad õunad.
  .Kõige ilusamad neljajalgsed õhupalli loomad tegid Kurdid geokiisud, Seitse ja MMMK.
  .Parim batuudikava tuli tiimil Teens & Co. Kuid saltosid tuli veel rohkemateltki tiimidelt.
  .Kõige suurema pallimere leidsid MMMK, kuhu võinuks parema tahtmise korral ära mahtuda kõik geojahi tiimid.
  .Tänavuse Soovide aja maksimum punktid Liisile tiimist NKT, kes seletas väga hästi otse eetris lahti, mis asi see Geojaht õieti ongi. Eetrisse jõudis ettelugemisele veel ka 8 erinevat tervitust.
  .Kõige ägedamad plangu sooritused tiimidel Susid, ILM ja Seitse.
  .Maksimum punktid rongisõidu eest sai tiim Aktiviteet, kes sai kaadrid veduriruumist.
  .Kõige ilusamad liivalossid Geoõnnel ja Susidel. Ja hävingu plusspunktid tiimidele Virukad, Seitse, MMMK ja NKT.
  .Aktiviteet leidis ainsana üles tandemratta. Kaupo tiimist NKT sai abiratta eest 1 boonuse lisaks.
  .Ahvides ja banaanides võis saada naerukrambid Virukate etteastet vaadates. Tublid olid ka kõik teised kes selle ülesande suutsid ära teha.
  .Tiim AHH meisterdas kõige suurema käbipüramiidi ja pidas maha kõige romantilisema pikniku.
  .Kõige autentsemad ja ilusamad plastiliini GP logod tulid tiimidelt Virukad ja MMMK. Kuid näpuosavusega hiilgasid paljud teisedki!
  .Coca-Cola ja mentose väljakutse sooritas perfektsele tulemusele tiim Seitse. See rakett oli isegi ohtlikum kui tiimi MMMK bowlingu vise.
  .Postitantsu parim kava Herki poolt tiimist Ah!. Kui kellelgi vaja tüdrukuteõhtule esinejat, siis pöörduda Wingmäni poole :D
  .Kõige kiirem ja pikem vastlaliug mööda käbidega kaetud kallakut tiimilt Seitse. Leiti väga loomingulisi kohti kust ilma lumeta liugu saab lasta.
  
  
Ülesannete ja tiimide kombinatsioone mida veel eraldi välja tuua on palju, kuid statistika on juba niigi pikaks veninud. Seega nautige nüüd endi ja teiste osalejate jäädvustusi ning värskeid kirjapanekuid!

Tänud!

Tänud peitjale :)

TFTC!

 3 

Osalesime ja tegime kõik, mis suutsime. Päris hea protsent tuli ette antud ülesannetest. Viimaseid minuteid ja seitsmendalt kohalt 8 kukkimist jälgisime sisuliselt online. Umbes 7 ülesannet said külge märke "oleks saanud ka teha". Täname!

 5 

Täpselt nagu osalejatel, siis ka korraldajatel oli pärast sündmust omajagu geojahi pohmelli. Nüüd enam kui nädal pärast sündmust, kui on läbi loetud kõik meeldivalt positiivsed logipostitused, on küll tunne, et vähemalt korra võiks see sündmus veel aset leida.

Pead on meil juba tööle pandud. Igasugu toredaid, väljakutsuvaid kui ka jaburaid ideid on kirja pandud hulganisti. Esimesest Geojahist õppisime palju, kuidas küsimusi selgemaks muuta ja osealejate mängumugavust parendada. Ka nüüd on meil suund selge, et kuidas muuta kõike veel paremaks.

Tahaksin tänada kõiki osalejaid, kes võtsid ette ööpäevase katsumuse meie etteantuid ülesandeid lahendada! Olite väga tublid! Imestama paneb kui palju jagub leidlikkust ja julgust. Ise mõtlesin, et kui sedasorti 24-tunnine üritus läbi teha, siis peaks jaguma rohkelt julgust ja pealehakkamist ka edaspidiseks igapäevases elus.

Tänud ka Laurile, Kristelile ja Mairele, kellega koos oli tore ja lõbus seda Geojahti projekti taaskord läbi viia!

 10 

Päris raske on sellist elamusterohket sündmustejada kokku võtta. Eelmise aasta rasv oli veel natuke peal, kuid võtsime seekord natuke strateegilisemalt asja käsile. Kui ülesanded avaldusid, lugesime hoolega kõik läbi, et oleks üldine pilt silme ees. Sel ajal muidugi lendas tore kopter üle meie, aga me polnud selle ülesandeni veel lugemisega jõudnud..

Eesmärgid üle loetud, panime paika üldsõnalise sõjaplaani. See tähendas - mis vaja väljas teha, teeme õhtul ja järgmise päeva jooksul, mis sees - teeme öösel. Mõeldud-tehtud. Ja siis läks lahti!

24h jooksul suutsime siis kokkuvõtlikult lahendada edukalt 78 ülesannet (väidetavast) 101st. Ja mis me siis õppisime:

• Hiiu piljardisse ei ole mõtet minna kell 18:30, sest seal pole kedagi mängimas (okei, üks seltskond siiski oli), aga õnneks oli maja ees üks pikali olev Bolti tõuks (kuidas see küll pikali sai, jätame saladuseks.. :D)

• Bowlingus on rohkem lööki, terved hordid lapsi oli kohal. Õnneks oli ka üks täiskasvanute seltskond ning Kristen sai oma hiilgavate kuuliveeretamisoskustega särada.

• Koerapolkat oskan mina nüüd une pealt mängida

• Tasakaaluga pole (vähemalt minul) küll probleeme, oleks võinud veel mitu minutit seal plate peal seista. Ronimine oli esimesel rajal ka käpas, aga see ei jäänud filmile. Kristen pidi sooritust kordama.

• Märtenile täitsa sobivad mustad juuksed. Kõige parem koht juuste värvimiseks on Hollywoodi klubi tagune parkla ja sealt edasi on hea purskkaevu varbaid jahutama minna.

• Neid kanatiibu ei taha ma enam kunagi näha. Mehed meil muidugi lasid naistel seda õnne kogeda. Õnneks olid teenindajad lahked ja jagasid tasuta piima.

• Tänavamuusikutel tuleb esimesel võimalusel kratist kinni hakata, sest kui korra selja keerad on nad juba läinud.

• Plastiliin on väga tore asi, aga mitte 28 kraadises toas kell 1:30 öösel.. kõik kohad olid pärast rohelised ja plastiliin hakkas kõige muu külge peale iseenda..

• Õhupallisusside jalga saamine oli kõige naljakam asi kogu 24h jooksul. Kell oli midagi 2 kanti öösel ja me olime reede hommikust magamata.. pole vist imestada.

• Kell kolm olime sillal. Ja siis kell 4:23 olime rabatornis. Kus oli METSIKULT sääski.

• Kell 7 olime nagu üks mees lippu heiskamas. See oli ka üks kahest korrast terve jahi peale, kui teisi tiime nägime. Padjasõda sai peetud, tore nüpeldamine peale hümni laulmist.

• Muru peal ei saa kelgutada.

• Parim aeg piknikuks Vabaduse väljakul on umbes kell 7:30 hommikul. Samuti postitantsuks.

• Seekord saime tänu tutvustele sisse Päästekomando ruumidesse. Oleks tahtnud autot rohkemgi uurida, aga aega ei olnud.

• Kirve loopimine tuleb paremini välja, kui kaamera sisse lülitada.

• Siniallikatest vett juua ei soovita, kuigi me saime oma pudeli üsna puhta veega täidetud ning oleme siiamaani elus!!! Rohkem ajas kõhu keerama see pagana kana kui allikavesi.

• Kella 2ks päeval olime 101% väsinud ja liikusime edasi puhtast hasardist.. söömine ja magamine olid suht unustatud asjad tänavu.

• Pallimeri oli esimene koht peale reede hommikul kella 7t, kui saime pikali visata. Huvitav tunne.

• Kui meie small-talk härra K pidi muude kohustuste juurde suunduma, pidid kolm M-tähelist ohjad oma kätte haarama. Saime ka hakkama, minigolfi teenindajaneiu oli väga sõbralik ning tänavamuusikud isegi ehk liiga sõbralikud.

• Võrkpall on võrratu, aga Ah! tiimiga oli kohati keeruline ühele lainele saada. Sihikindlus viib aga sihile.

• Raskeim ülesanne oli võõra inimese üle tee aitamine. Teoorias nii lihtne aga.. appikene kui mitte-eestlaslik see on.

• Kõige viimaseks ülesandeks loeme ahvipärdiku ülesannet, kus umbes kell 17:30 Kristiine keskuse peopoest maski leidsime ja siis elu kiiremaid samme tegime, et kolm banaani maha ärida.

• Ja nagu ikka, kollast kabrioletti nägime ainult parkimas, ühtegi mopeedautot ei silmanud, kuulsusi ei näinud, jehoovatunnistajaid tänavanurkadel ei seisnud ning korstnapühkijad peitsid end ka kodudes. Luigetiiki, Topeltpatareid ja härra Palangu müsteeriume ei hakanud isegi proovima.

Ja edasine on juba teada. Kuidagi kraapisime üle 2000 punkti kokku ning särav teine koht! Juhhei-juhhei! NKTd konkurentideks ei pidanud (nad olid lihtsalt liiga palju ees meist), aga eesmärk oli Geohundile saba näidata. Sooritus oli edukas.

Kõikse suuremad aitähhid ja kummardused ja plaksutused korraldustiimile! Oli näha, et ülesannetega oli vaeva nähtud ning esitamise keskkond oli ka palju mugavam kui eelneval aastal. Eriti meeldis teemadesse jagamise võimalus.

Jäime ka seekord väga rahule ning loodame osaleda ka tuleval aastal. Sest see toimub, eks!?

PS! Ma ütlesin, et tuleme poodiumile. MA ÜTLESIIIIN!

MMMK

Võiks lausa disainerina tööd saada

Veel viimane vaikne ööminut

Kuulsas pallimeres

 8 

Oi, kus see oli alles seiklus. Et kõik ausalt ära rääkida, peame alustama algusest. Plaan geojahil teistkordselt osaleda tekkis kohe, kui üritus ametlikult välja kuulutati. Asi istus meil kalendris õige pikalt. Vahepeal jõudsime isegi ära unustada, et see asi tulemas on. Alles stardieelsel õhtul avastasime vaadata ürituse kirjeldust ja siis üldse esimeste avalike ülesannete peale mõtlema hakata. Avalike ülesannete lahendused sündisid stardi parklas vägagi loominguliselt ja käepärastest vahenditest. Kui miski märksõna meie tiimi lahendusi kokku seob, siis see oleks käigu pealt.

Üks suur küsimus, mida paljud pärast geojahi lõppu küsisid, et kas ja kui palju me magasime. Vastus on ümmargune null! Mitte silmatäitki! Kõik need 24 tundi me tegutsesime ja toimetasime. Kui võrrelda ülesandeid eelmise aastaga, siis sel aastal oli oluliselt vähem võõraste inimestega "sunnitud" suhtlemist ja samas oli rohkem meisterdamist. Meie trajektoor algas Hiiu pubi piljardis ning veidi vähem kui 24 tundi hiljem lõpetasime Kristiine keskuses ahvimaskiga nalja tehes. Kokkuvõttes saime ülesandeid tehtud 78/101, seega on eelmise aastaga võrreldes toimunud märgatav areng (mullune tulemus oli 69/100). Üldkokkuvõttes teine koht oli tegelikult üpris üllatav tulemus. Me olime ca paar tundi enne lõppu päris kindlad, et nii mõnigi tiim hakkab nüüd hunnikus oma lahendusi saatma ja punkte kokku korjama, aga nii uskumatu kui see ka ei tundunud, saime poodiumi keskmisele astmele hüpata.

Aga mis on siis sellised eredad hetked, mis hästi meelde jäid... Kui tavapäraselt võib näiteks vanalinnas Jehoova tunnistajaid peaaegu iga kord kohata, siis nüüd olid nad kõik nagu maa alla haihtunud. Mitte üht vajalikku hinge... Lisaks see neetud Õnne 13 - Google Maps tunnistas, et Luigel on aadress olemas, aga seda meil ära ei loetud. Teisel päeval tegime vigade paranduse Aespas, kuhu paljud teised tiimid ka jõudsid. Rongiga saime tõesti ühe peatuse sõita, kontrolörilt oli kiire peapesu olemas, kuna ühel meist seda rohelist kaarti polnud. Palangu erid me jätsime kus seda ja teist, ei hakanud niigi väsinud pead vaevama. Las sokikad olgu omaette. Batuudil oli algne plaan teha trikid Elamus spa kohal olevas klubis, kust kuulsime, et selliseid omamoodi soove "korraks" batuudil hüpata on tulnud palju just viimase nädala sees... Discgolfi ketta viskasime korvi ühes kesklinna korteri keldris ehk siis siit moraal, kontaktid on olulised. Vaesed Mirjam ja Merilin sõid teravaid kanatiibu, Mirjamil läks hiljem seda piima väga tarvis. Ostukontroll õnnestus meil edukalt Järve Selveris. Õhtu esimese osa ülesannete lõpetamiseks oli üks saun ja mullivann suurepärane kooslus, mis aitas koguda mõned punktid ning ühtlasi ka vaimu puhata.

Öösel algas suurem sõit. Kell 3 olime Maardu sillal, kus polnud ühtegi teist hingelist. Päikesetõusuks olime Viru rabas ja arvasime, et mõni muu tiim ikka tuleb - eksisime. Coca ja Mentose rakett õhku ei tõusnud, sest rakett ei talunud saadud vigastusi. Eesti lipu seadust me teadsime hästi ning punkt kell 7:00 olime ilusasti lippu heiskamas, millele järgnes meeleolukas padjasõda. Kui kõlanud oli kaunis lauluviis, siis pärjad pandi pähe ja Vabaduse väljakul sai MMMK tiimi piknikku pidamas näha hetkeks. Mis veel? "Tantsida" me oskame - vajadusel Lambadat ja äärmisel juhul ka Luikede järve. Saula siniallikatest saime värske sõõmu vett. See neetud kirves ei tahtnud sihtmärgi külge jääda. Postkaardi saatsime omale koju. Nõmme päästekomando oli äärmiselt sõbralik - väidetavalt olime meie esimene tiim, kes päästeautos pilti tegi nende juures. Meie poolt sai küünla Eri Klas.

Kuidas siis kokku võtta see 24 tundi? Tegu oli äärmiselt laheda ajaperioodiga, ülesanded olid ägedad. Kogu see kupatus oli ülimalt kurnav, eriti kui selle aja jooksul autoroolis olla. Koos geojahile eelnenud tööpäevaga olin mina ärkvel vist peaaegu 40h. Vastutasuks oli ikkagi teine koht, seega võib lugeda õnnestunuks. Kas ma teeksin seda veel? Lähiajal kindlasti mitte, muidu jah. Kas see kõik oli seda väärt? Absoluutselt! Geopeiturid on andekad, loovad ja ägedad inimesed. Aitäh korraldajatele!

PS! Disclaimer - nüüdseks oleme juba veidike maganud, et unevõlga vähendada.

 7 

Lõpusündmusele jõudsime seekord üsna õigel ajal s.t. alguseks. Rahvast oli kogunenud päris palju ja muljete jagamine käis täie hooga. Võistkondi tuli aga vaikselt juurde ja mingil ajal algas ka tublimate premeerimine. Seiklusi oli kuuldavasti ikka omajagu. Lookas auhinnalaualt jagus meilegi head ja paremat. Tänud kõigile! Eks aasta pärast uuesti.

 9 

Mängu käigus saadetud kirja teekond: postitasime laupäeval, Tallinnas ekskurssis ta teisipäeval ja tagasi postitamise linna jõudis kiri saaja postkasti neljapäeval. Muhv nõudmiseni. Reede õhtul enne kuute oli meil meisterdamist küll ja küll, avalike ülesannete heaks. Peale kuute tegime tasapisi jooksvalt ülesandeid me peastaabi alumisel ja ülemisel korrusel ja õuel Lääne-Virumaal. Eemal kulges triibuline patrullauto. Lähimast korrusmaja aknast jälgis täiskasvanuid liivakastis enne tuttu minemist segaduses tüdrukutirts. Enne meie magama minemist sooritasime välja valitud ülesandeid me hämaras kesklinnas. Pärast kuut tundi tudumist, kogunesime hommikul Pireti juurde koju. Oli nalja, palavust ja veel palavust ja elevust ja uusi tutvusi. Nuta või naera, aga tunnine planeerimata sundpaus tekkis meil keset laupäevast päeva (ei filmimist/pildistamist). Mina ühelpool ja teised teiselpool väravat. Pärast kaaslaste pääsemist patrulli toiminguist, tuli edaspidiseid kulgemisi kiiremalt otsustada, mida ja kus ja kas. Üks, üks ja kaks, on mida meenutada. Üllatusi: kaaslane andis ülivaiksel ja malbel häälel otsereportaazi, kaaslane oli ülirahulik, kaaslane oli osav tagaajaja rollis ja muidugi sülle kukkunud kollane kabriolett. Viitnalt Tallinna T1 parklasse jõudsime laupäeva õhtul 17.35. Alles jäänud aja jooksul tegime viimased tublid ja mitte tublid sooritused. Peale kuute T1 parklast liikus Siim lõunasse ja meie võtsime suuna sündmusele Väänas. Lahke pererahva õue oli täitunud jahi tiimidest ja tuli veel lisagi. Koduteel maitsesime meile kaasa antud Maire-Lauri küpsetist. Magustoit oli olnud üks ülesannetest stardis, meile maitses.

Suured tänud Kristelile, Mairele, Karlile, Laurile ja osalejatele.

 12 

Väga meeleolukad 24+afterparty tunnid möödusid võrdlemisi kiirelt. Oli nii rosinaid kui ka piprateri. Oli peaaegu geniaalseid otsuseid ja tule-taevas-appi-ajupimeduse hetki. Meie noor praktikant oli kohati entusiastlikum, järjekindlam, positiivsem, nui-neljaks-lahendustele orienteeritum ja produktiivsem kui mõni täiskohaga mängija - see andis mõtteainet, et strateegia, mis jättis ka sel aastal tsipa soovida, pole ainus asi, mida annaks kõvasti kohendada ja selle mängu puhul on vägagi tõsi, et erinevused rikastavad ja mida rohkem käte-, silmapaare ja muid tarvilikke kehaosi - seda tõenäolisem tulemus on hea, parem ja veel parem.

Aga nalja sai ja naerda sai - ja mitte vähe! Sellest ööpäevast jääb nii palun-t*pke -mind-kohe-raskusastmes piinlikke mälestusi (ostukontroll, piletikontroll, ülekäiguraja ohvri otsingute üritused 1 ja 2 ning veel mõned ülesannetest või isiklikest valikutest sündinud õudused :D:D:D:D).

Kuid valdavalt sain ikkagi hüsteeriliselt positiivseid mälestusi (võrkpallimäng, UFO meisterdamine, kelgutamiskoha otsimine, Dalgona küpsis, toredad ja vastutulevad inimesed tänavalt, toetav korraldustiim, ilus ilm ja palju muud). Ja siis veidike kahetsust mõne tegemata jäänud ülesande pärast (kell 3 öösel sillale minek ja päikseloojang, -tõus rabas). Ehk siis kokkuvõtvalt võib öelda, et tunnetemöll. Ja mida veel ühelt täiuslikult veedetud ööpäevalt tahta? Nii et aitäh ja tänud, paid, kniksud, kummardused ja muud kiidu- ning austusavaldused!

 14 

Mnjaa oli see alles sõit :D Alustan kohe tänusõnadega ja kummardusega korraldajatele selle suure ja raske töö eest. Mõistan et see oli pikk ja okkaline tee nii palju lahedaid ylesandeid välja mõelda ja kõikki neid kokkuleppeid erinevate kohtadega teha. Usun et igal teisel päeval saaksin baltas sama tegevuse eest samas kohas mitte koogi vaid panniga :D loodame et vähemasti k6ik need tuhat + videot/pilti kompenseerisin kasv6i vähemalgi määral naeruteraapiaga teie vaeva ;) Kui sündmus üles tuli siis sisimas teadsin tegelikult kohe et olen käpp. Aga vot kalendrisse kirja panekuga jäin kuidagi toppama m6eldes et küll valgun õigel päeval kohale. Korraldajate seisukohalt on see muidugi äärmiselt ebameeldiv kui pole õrna aimugi kas ja kui palju tulijaid on. laur jõudis isegi mingi hetk ise küsida et kas oleme tulemas. Sama kiirelt panin ka nime kirja ka lauamängude vol2 le. Aga kalendrivõõras nagu ma siis olin imestasin veel endamisi õigel päeval et krt miski kuklas ütleb et peaksin täna kusagil olema. Ja kui siis alles õhtul meelde tuli et ai täna olid ju lauamängud, oli ikka korralik facepalm tunne. Geosejahiga oli igastahes palju konkreetsem plaan paigas ja juba eelmisel õhtul sai igasugu kraami auto peale pakitud. Mäletan et eelmisel aastal sai ikka m6ne asja peale kael paksuks aetud kyll kui tuli oma mugavustsonist välja pugema hakata. Ntx elus esimest korda karaoket laulda või rääkimata breiktantsust kaubanduskeskuses :D See aasta aga enam ühtegi hirmu polnud (Just do it, YOLO ;) Ahvina banaani jagada - no problem, avalikus kohas luikede järve tantsida - no problem, isegi jehoova tunnistajal võttis kepsu väriema kui vastupidiselt tavapärasele hoopis neid tülitama hakati :D Igastahes ülesandeid oli seinast seina üks lõbusam kui teine. Kui nüüd hakkan meenutam et mis siis kõige eredamalt meelde jäid, hüppab esimese asjana pähe tulised kanatiivad. Liis tellis esimese hooga meile 5 portsu aga kuna köök oli siis juba ametlikult kinni siis vastutulelikult oldi valmis meile 1 ports valmistama kui 15 minutiga kohale jõuame. Esimese ampsuga ei saanud kohe arugi et millest kogu see kisa ja kära, aga kui siis see "järellainetus" kohela jõudis. Ai siis tuli lapsepõlv meelde kui kunagi 80 lõpp - 90ndate alguses kasvatati kasvuhoonetes peamiselt kurki ja tomatit. Aga osad inimesed suutsid kusagilt paprika taimi sisse smuugeldada ja need olid siis selline esimen eksootiline läänemaailma maitse. Ja siis oli mul üks "lahe" koolivend kelle ema oli kusagilt ma ei tea kust suutnud tsillipipra taime hankida. Ja nii ta mulle seda väikest mini punast kaunakest paprika pähe pakkuski. Teadsin et paprika on enamuste jaoks täitsa tundmatu vili ja kuna keegi teine seda süüa ei julgenud siis otsustasin teistele presenteerida et paprika on yks lahe maitsev köögivili. Juba kahe esimese ampsuga sain aru et see mini "paprika kaun" on kuidagi erilisem kui need mida varem olin söönud. Selle asemel et see välja sülitada, otsustasin ta hoopis kiirrelt kiirelt peeneks närida et siis alla neelata. Igastahes edasisest mäletan seda et järgnevad paar tundi musutasin külmavee pange sest see oli ainus viis kuidas hingata. Hilisemas elus olen muidugi igsugu asju ja ekstreemsusi söönud, aga teist nii teravat asja ei mäleta küll et oleks sõõnud kui need kanatiivad. Igastahes tõid nad nad toredasti esile selle lapsepõlve mälestuse (loe trauma) hehehe vähemasti ei pidanud seda rootslaste mädaheeringat sööma. Usun et see söömine ei olegi nii hull aga kui pärast seda peaks mingi krooks või puuks tulema ei oleks keegi nõus selles autos v6i ruumis koos istuma. Nii et mängu jätkusuutlikuse huvides loodan et seda ylesannet siia nimistusse ei satu :) Samuti tegin iseenda jaoks ajalugu, sõites esimest korda selle sajandi jooksul rongiga. Küll ühe peatuse jagu aga asi seegi. Kooli ajal sai igga rongiga Keaeva ja Tallinna vahet vuratud, aga 90 lõpuga lõppes ka millegipärast vajadus rongiga sõita. Eks selle üheks põhjuseks oli ka arvatavasti auto ostmine. rongisõiduga läks aga nii et kuna öösel me kontrolöri ei kohanudki, pidime järgmine päev revansile tulema et ikka piletid ka kontrollitud saaks :D Tegelikult ei oskagi neid ülesandeid niimoodi edetabelisse panna. Kõik olid ju nii lahedad ja üks ägedam kui teine. Paljud mis esialgu tundusid keerulised nt avalöögid tulid seekord mängleva kergusega. ja mõni kergem nagu ntx võrkpalliga 10 edasi tagasi osutus parajaks katsumuseks kui seal kulus oma paarkymmend minutit et pall piisavad korrad järjest ilma maad puudutamata üle v6rgu saada. Vähemasti sai selle matsi lõpus korralik sõpruspajasõda maha peetud. sama moodi oli paras pähkel õhupalli sokiks saada. kuidagi moodi suutsin yhe poole päkani saada, aga seda survet ja tunnet arvestades oli kindel et yle kanna no way. Õnnex liisil olid selleks oluliselt peenemakoelisemad pahkluud ;9 Geojahi lõpuminutitel olime jah kusagi kolme maakonna piiril kose taga, aga eks strateegiliselt oli selline logistika meil vajalik ja iseeneselegi yllatusena tõi see meile täitsa tubli skoori. mäletan ka veel eelmist aastat kui viimastel minutitel tiimiga "rabajärve" riietega ujuma läksime. Igastahes lõpusündmusele jõudsime korraliku hilinemisega. Vabandused ette ja taha selle eest. Loodan et see meil mingisuguseks traditsiooniks ei saa

Igastahes veelkord suured tänud ja kummardused korraldajatele, oma tiimile ja ka kõikidele teistele kaasseiklejatele selle ööpäevase häppeningi eest.

täitsa normaalne hommik ;)

 16 

Kui sul oN üliKihvt Tiim, siis finišisse jõudmisega pole kahtlustki. Millal, kuidas ja mis tulemusega, see polnud küll stardis üldse selge. Ülesandeid tundus taas nii palju ja erinevaid, et ainuüksi nende läbilugemiseks ja vajaliku tegevuse väljaselgitamiseks kulus jupp aega. Aga mis siin ikka pikalt lugeda ja arutada, kogunesime staapi ning hakkasime otsast pihta pusima. Selgus, et staap oli meil hästi valitud, saime juba õhtul end terve posu lõbusate tegevustega proovile panna. Lõpuks otsustasime vahelduseks ikka linna peal ka õhtuse tiiru teha, sest reede õhtu on ju väga sobiv aeg juba pisut tolmustes georiietes imbuda võõrastesse seltskondadesse ja trügida nende mängu. Saime võõraste keeglikurikad pikali ja piljardikuulid segamini aetud ning vanalinnast vürtsikaid elamusi.
Vapramad, kes harjunud öötundide asemel näiteks koolitöid tegema, olid valmis küll terve öö linnapeal lustima silla all või peal lauldes ning päikesetõusu hümniga tervitama, aga otsustasime siiski pead vahepeal padjale panna ning järgmiseks pikaks jahipäevaks jõudu koguda.
Hommikul olid tublid tiimikaaslased varakult ärkvel ning jaht võis taas alata. Alustasime taas mõnede ülesannetega staabis, aga liikusime õige pea edasi, et päev sportlikult alustada. Mixidega kõksisime võrkpalli, harjutasime pesapalli ja pidasima maha padjasõja, mis lõppes sõbraliku rahuga ning mõlemad tiimid jätkasid oma plaanide järgi.
Ülesanded olid toredad ja lõbusad, meeldis tõepoolest, et mingeid roppusi ja sopas solberdamisi polnud vaja teha, enamikke sai üsna puhaste papudega viksilt sooritada.
Meeldejäävaid oli palju, aga väga lõbusad olid erinevad tantsunumbrid tibutantsust luikede järve etteasteni, sõpru-tuttavaid sai ka hiljem informeeritud, et kui mõnel sündmusel lauljaid või muusikuid vaja on, tuleme hea meelega, sai pisut harjutatud - kava meil pikk küll pole (üks koerapolka klaveripala ja üks tore suvine laul Iffi repertuaarist):).

Kokkuvõttes väga lahe sündmus jälle, meil õnnestus küll lõpetada finiši mõttes täiesti vales kandis, seega sorry, et korraldajad ja võitluskaaslased meid ootama pidid (võit oli meile endile ikka tegelikult suur ja tore üllatus).

Aitäh korraldajatele! Väga vahvad olete.
Aitäh, NKT! Meil oN Kihvt Tiim - väga kihvt! Sellise tiimiga on alati lust lõbutseda.

ps: ja Palangule soovime, et sellel suvel palju põdrakärbseid talle püksi roniks :D

 17 

Esimese asjana käisime me allikal joomas ja kuna video suurus oli piiratud, siis pidime umbes minuti jooksul oma tegvused tehtud saama. Ove jõi allikavett ja minu telefon pani end poole video pealt lihtsalt kinni.. teatades, et maht on täis...mida iganes see siis tähendas. Võtsime uue pudelitäie ja seekord oli minu kord juua. Kiirustades selline kogus... Mul tekkis tunne, et ma upun sellesse vette ära. Olen palju näinud filme, kus piinatakse inimesi neile vett suhu valades, arvasin, et mis see siis ära ei ole..neelad alla ja kõik.. nüüd aga sain ise tunda. See ei ole tore. Poes käisime me mitu korda, sest ostukontrolli meile ei tulnud ega tulnud. Lõpuks läks õnneks. Esimese päeva õhtuks me väga palju asju tehtud ei saanud, proovisime oma teekonda sättida nii ja naa ja mitte kuidagi polnud hea. Viimasel hetkel sai ette võetud otsus sõita Viru rappa päikeseloojangut filmima ja pead värvima. Sealt metsast sai kaasa võetud ka hunnik käbisid, need mässisime rätiku sisse ja taskutesse ja põue. Edasi jätkus meie teekond Tsitresse, sealt Kuusallu aaret hooldama. See osutus päris keerukaks ettevõtmiseks, topsi suu oli nii peenike, kuid pärast poole tunnist ponnistust saime siiski hakkama. Seda, et aardele võib ka ise panna hooldusteate ja ka enda aaret võib hooldada, me ei eeldanud. Samuti ei osanud me tulla selle peale, et sõbrale külla minna. On, mida õppida. Kihutasime linna tagasi läbi Maardu, olime Pumbamaja peidikust nii lummatud, et auto juures tagasi tulles tuli alles meelde, miks me sinna läksime.. nii et tuli uuesti minna ja video salvestada. Külastasime kalmistut,leidsime tee äärest ümber kukkunud tõuksi, pügasime juba teist hekki, eelmine video vedas alt. Vahepeal käisime minu kodust vajalikke asju võtmas, olime otsustanud hommikul veeülesanded ära teha. Põrutasime Jürri. Lootsime leida kooguga kaevu, kuid see oli kinni naelutatud. Just siis sain kõne ja suundusime teise tiimiga kohtuma kell 3 sillal, kus sai tehtud ka padjasõda ja kelgutamine. Edasi veeti meid kaevule ja võrku mängima. Sõitsime linna tagasi,Ülemistes mängisime keksu, joonistasime südameid. Õhupalli sokid istusid Ovele jalga nagu valatult, coca purskas välja peale teist mentost, 4.26 päikesetõusuga lippu ei heisatudki, suundusime hoopis mullivanni ja kartuleid koorima. Seebimull, käbipüramiid, rattasõit tehtud, pannkoogid valmis küpsetatud, läksime uuesti lipu heiskamisele. Edasi tegime veel mõned erinevad ülesanded ja oligi aeg Topeltpatereile suunduda. Vesi oli üpris madal, nii et pidime end põlvini märjaks tegema, et laud kivide pealt ära saada. Ove aerutas, ühel hetkel oli käes ainult vars. Laba oli jalga lasknud ja kuigi me tiirlesime ja otsisime, ei leidnud mitte. Võtsime suuna kalda poole tagasi.. siis aga otsustasime, et ei anna alla ja keerasime uuesti ringi. Ove sõudis varrega, mina kätega. Sigakülm vesi oli, käed läksid krampi. Kiskusin jalast plätud, nendega oli hulka mõnusam toimetada. Jõudsime kohale, tegime vajaliku pildi ja auto juurde tagasi. Lippasime politseipargist purskkaevu juurest läbi ja läksime Luigetiigile. Selleks ajaks olin igaks juhuks Dauno meid turvama ajanud. Mine tea, mis võib juhtuda, pole päris tavapärane tegevus. Saarele läksime jälle varre ja plätudega sõudes. Mida lähemale jõudsime, seda suuremaks läks lindude kisa. Lõpuks läks see juba nii kriiskavaks, et meil läks meelest, kas peaksime tegema pilti või video. Saarel oli jubedalt linnusitta, kuhugi polnud oma paljaid varbaid sättida. Ühte linnupesa nägime ka, kolme pruuni munaga. Eks neil lindudel oli õigus, me olime ju nende territooriumile trüginud. Äkki kostus kaldalt Dauno hõiked, et me siva teeksime. Nagu päriselt siva. Lappasime end kaldale tagasi. Saime teada, et meie pärast helistati politseisse. Kärmelt sup autosse ja saabuski sinivalge kirju auto. Me istusime autosse ja sõitsime minema. Peeglist oli näha ka mupo auto lähenemist. Kas ka meie pärast, ei oska öelda. Igaljuhul olime pääsenud. Kell tiksus ja tiksus aga õnneks ka ülesanded vähenesid. Rongisõidu peale läks ülipalju aega ja vagunisaatja oli tige kui herilane. Tagasi sõites polnud üldse, kellelt piletit osta. Muusik oli lahkesti nõus meiega pulli tegema, Baltas ei saanud me lõpuks parklast välja, automaat oli autonumbri numbrid ära vahetanud. Kreisi värk. Taas vabaduses läksime vastu uutele lollustele, tiibade kättesaamisel kulus meil helistamisest 48 minutit, täielik ebaõnn. Ove ei teinud teist nägugi, kui selle nahka pistis. T1 keskuses käisime ronimas, lõhkusime Ove sõrme ja hankisime ahvimaski. Ülemistes jagasime oma banaanid ära aga videot ei olnud, patseerisime siis butiigis, ostsime uued banaanid ja jagasime uuesti.Seejärel sõitsime Jansale külla, et võtta temalt karbile allkiri. (Juhuks, kui mõni ei tea, siis Jansa ehk Jaan Elgula, Justament laulja). Sealt edasi Viikingite külla ja läbi Kurna ning Vanamõisa finišisse. Palangule pakkusime me Luigeranda ja Luiged läinud.. paraku ei olnud õiged. Aga vähemalt sain Helenile kimbu piibelehti kaasa korjatud. Kõige rohkem elamust pakkus ikkagi Luigetiigi külastus, adrenaliini pakkuv atraktsioon. Tunnistage üles, kes selle lolluse välja mõtles.. Me olime endiga väga rahul, sel aastal tegime ära lausa kaks ülesannet, mida keegi teine ei teinud. Korraldajatele suur kummardus, olete endiselt tublid. PS. Fikseeritud saabumisaeg oleks järgmisel aastal teretulnud.

 8 

Olude sunnil lõpetasime väiksemas koosseisus kui alustasime. Ülesanded olid ägedad.

Kui statistikat täiendada, siis on üpris tõenäoline, et meil oli kõige väiksem pallimeri (Teletornis) :D

 5 

Tehtud, selleks korraks

 20 

Väga meeldis! Kiidan korraldajaid!!! Sel aastal oli kõik kuidagi sujuvam, selgem ja kompaktsem. Virukate tiimis oli 3 liiget samad, kes eelmisel aastalgi. Koostöö sujus väga hästi! Igal ühel oli oma teema, millega tegeles. :)

Kõige rohkem emotsioone tekitas seik päästega. Kui AHH [helen] kirjutas, et neil oli väike tagasilöök, kui nad üritasid päästekomandosse SISSE saada, aga ei avanenud ükski uks, siis meie tiim saab nentida, et kui me üritasime päästekomandost VÄLJA saada, siis ei avanenud ükski uks. Lausa terve tund tuli väljapääsu otsida kuni lõpuks 112-te helistades tekkis lootus vabadusse pääseda. Ja ega see ka lihtne polnud. Kohalesõitnud politseipatrull ei uskunud kuidagi meie päris lugu. Hea, et lõpuks minema saime. Vajalik pilt jäigi tegemata...

Sel aastal oli palju juhuslikkust, mis just õigel ajal endast märku andis. Nii helikopter kui UFO,nii banaani eest ära jooksev naine kui kuulus inimene, nii kollane kabriolett kui ka väike-suur ülesande jaoks vajalik. Aga see põdrakärbse ülesanne liigitub Igamehe Suveseikluse Pähkli-nimeliseks ülesandeks. Seal on teada, et vastus võib olla mida-iganes. :)

Igal juhul oli väga äge 24 tundi ja aasta pärast võimalusel kordaks osalemist!!!

Sõiduvahendil on ülesande järgi tiimi nimi (varjuna)

Voolimismassist GP logo

Arvesse mitte läinud ülesanne. Video asemel tegime pildid ja pärast enam pallid lendu ei läinud.

 24 

Ülesandeid olete piisavalt siin kirjeldanud ja nende poole lugemine ongi palju põnevam just osalejate vaatenurgast, niiet nendest mul midagi tarka rääkida pole. Esmalt tahaks teha ära tänuringi. Nagu näha, siis seekord oli meil mitmeid koostöö punkte ja erinevad asutused tulid asjaga väga hea meelega kaasa.

Suured tänud Ronimisministeeriumile, kelle juures sai teha kahte ülesannet. Natuke ootasin, et rohkem tiime sinna läheb, kuid vähemalt ei tulnud nulliringi.

Suured tänud Viikingite külale, kelle juures sai samuti kahte ülesannet teha. Väike error tekkis ligipääsu aegadega ja vabandame kannatanud tiimi ees.

Suure tänud ka Texase restoranile, kes pani välja ülitulised kanatiivad. Mina vähemalt ise pole Eestis vürtsikamaid kusagilt mujalt saanud, niiet kui kellelgi huvi, siis minge proovige Texases Ero stiilis kanatiibu.

Suured tänud ka Kookerile ja Balti Jaama turule, kes polnud selle vastu, et Kooker väikest konkurentsi saab. Ülesande läbimist kujutasin ma väheke teisiti ette, kui tegelikuses toimus, aga oleme aru saanud, et eks see ole oma viga kui kõike täpselt välja ei kirjuta.

Lisaks suurimad tänud kaaskorraldajatele! Ilma teieta poleks sellest kindlasti asja saanud. Eraldi veel tänud Helenile, kes peale eelmise aasta mängu saatis meile päris mitmed ülesandeid, mida pidite see aasta juba tegema. Sellega seoses üleskutse: kui teil on mõtteid, siis pange need teele meie suunas. Seda kindlam on, et järgmiseks korraks saab taas portsu unikaalseid ülesandeid (või kui teil neid lausa sada, siis me hea meelega osaleks järgmine aasta ise ;) ). Järgmisest korrast rääkides, siis ma mingi hetk arvasin, et seda järgmine aasta ei tule. Tundus kuidagi liiga palju olevat. Aga nüüd tänakski kõiki lahedaid osalejaid teie suurepäraste ülesannete täitmiste eest ja nende üli positiivsete ja pikkade logide eest! Selline tagasiside tekitab taas isu asja edasi teha. Eks enne sündmust oli väsimus juba üle võtnud ja natuke kopp ees sellest eeltööst :D Nüüd on see üle läinud ja uus nimekiri on alustatud :)

Ja suured tänud ka Marjele, kes lubas selle sündmuse enda juures lõpetada. Nii ei olnud meil vähemalt seda muret mis eelmine aasta, et kas ikka saab kusagile platsi.

Natuke ka selle aasta lahendustest. Oi neid lahedaid videosid ja pilte oli palju! Kuna vahepeal hindasime kordamööda, siis kindlasti on ka palju nägemata. Eks suurem töö ootab sellega veel ees ja äkki giffil (või muul hetkel) õnnestub taas näha montaaži parimatest paladest. Endale jäi kõige paremini meelde Speedy & Co "Hoolda aaret" ülesanne. Selle video ajastus oli lihtsalt perfektne, sest kui me nägime seda üles tulemas, siis just ütlesime teineteisele ka, et see on väga tänuväärt ülesanne, kuid videod ei ole just kõige põnevamad :D Ja siis tuli see geniaalsus! Äkki varsti õnnestub seda jagada ka teistega. Ma siiski loodan, et see ei tekita olukorda, kus keegi järgmine aasta enam geopeituse aardeid ei hoolda, vaid käivad oma tuttavaid Aaresid küürimas :D Aga neid ägedaid ja naljakaid videosid oli muidugi veel ja veel.

Suurimad tänud veelkord kõigile osalejatele ja äkki geoJaanipäeval näeme!

PS UFO filmimise ülesande eest ei saa punkte, kui filmite lennukit ja samal ajal hüüate: "Näe helikopter!" :P

 22 

Sel aastal langes Geojaht kahjuks kokku Võimlemispeoga nii, et kahjuks ei saanud osaleda ei ava- ega lõpuüritusel. See ei seganud siiski jahist osa võtmist, kuigi palju aega läks kaotsi mu armsal Speedy ja Co-l minu järgi oodates.
Kõige enam meeldis mulle Georeklaami ülesanne. Augustis plaanime Jõelähtme vallas geopeitust tutvustada ja see reklaam kulub ära. Võib-olla küsin korraldajatelt lisagi :D Tantsuülesanded olid lemmikud, sain oma loovust välja elada ja Luikede järve puhul võimlemispeo atribuutikat kasutada. Tore, et mul alati oma Aare kaasas on, hooldusega muret polnud, tegime kohe hommikul ära. Osad ülesanded kriipsutasime kohe maha, me tulime ikka lustima, mitte võidu peale mängima. Teised ülesanded lahendusid jooksvalt ja mänguliselt. Kõige vahvam leid oli Maardus asuv Puu ja Köögivilja Butiik. :D
Suur suur tänu korraldajatele! Tõesti on lõbus oma sisemine laps valla lasta ja sõpradega koos olla mingeid jaburusi tehes.
Ja jään siis enda kirja ootama, mis NKT mulle saatis, aitäh! :D

Chihuahua

Koorunud draakon

Hooldasime Aaret

Hole-in-one tagurpidi riietes

Gravitatsioon

Luikede järv

 9 

Vähesest unest ja pidevast tegutsemisest oli väsimus suur, aga jõudsime hilinemisega ikka lõppu ka. Oli taas tore kogunemine ja muljete vahetamine. Aitäh korraldamast, oli väga vägev sündmus.

 24 

Hopsassaa, oli see vast alles sõit :) Selle 24 tunni sisse jagus nii päikest kui äikest, meeldejäävaid rõõmuhetki pisikestest õnnestumistest ja hetkelisi kurbusi väikestest ebaõnnestumistest, pikutamist kesköisel Raekoja platsil, võitlust sääskedega võsas ja ajaga võidu jooksmist, et veel üht-teist jõuaks ära teha.

Tiimi ühine otsus oli, et öösel ikka üritame puhata ja seega mõned ülesanded välistasime enda jaoks kohe. Aga esimesel õhtul oli nii hea hoog sees, motivatsioon kõrge ja energiatase veel päris hea. Seega palju ei puudunud, et oleks ikka võinud sinna sillale ka kella kolme ajal minna. Aga kui poleks olnud seda mõnda tundi linade vahel pikutamist, siis oleks jälle järgmine päev topeltraske olnud. Öiseks puhkepausiks olime jõudnud alistada umbes 30 ülesannet, mida pidasime enda jaoks väga heaks saavutuseks. Eks alguses sai tehtud ka selliseid, mille ettevalmistused väiksemad, vajalikud asjad juba kodus olemas ja mille sooritustase madalam. Esimesena tabas meid tegelikult kohe väike tagasilöök, kui üritasime Nõmme päästekomandosse sisse saada. Aga ei avanenud ükski uks meile. Ja nii saigi esimeseks tehtud ülesandeks Gunnar Grapsi haua külastus. Ja seejärel mitu tundi koduaias toimetades, kus palju vajalikke abivahendeid leidus ja loomingulisus valla lasti :)

Teisel päeval oli rohkem ringi sõitmist ja kohtade otsimist, kus midagi vajalikku leida võiks või tehtud saaks. Allika otsimiseks tegime lausa 3 peatust erinevates kohtades aga pikk põuaperiood on ikka kõik viimasedki veenired ära kuivatanud. Erilisi rõõmuhetki valmistasid ise sülle kukkunud lahendused, kus käisime lihtsalt avatud silmadega ringi ja vajaliku otsa komistasime. Näiteks kaev telkimisplatsil, butiik ja massaazitoolid kaubanduskeskuses või tänavamuusikud pargis ja maanteeviaduktilt mööda betooni kelguga alla kihutamine. Samuti pooleldi kogemata leitud Kuusalu vabatahtlike päästeüksus ja sinna juhuslikult õigel hetkel saabunud inimene, kes meid päästeautoni aitas :) Kõige rohkem nalja ja naeru oli muidugi tantsuvideotega ja avalikes kohtades tehtud ülesannetega. Üldiselt olid seekord kõik mugud, keda oma soovidega tülitasime, vägagi koostööaltid ja osa sellest kirjutame muidugi oma tiimivormi arvele. Nii ei jooksnud meie eest ära isegi öises linnas jalutanud üksik naisterahvas, keda abivalmilt üle sõidutee tahtsime aidata.

Kokkuvõtteks muidugi väga vinge ööpäev ja korra aastas selline inimvõimete piire ja hulluste läve katsetav projekt on väga äge. Olen väga tänulik meie mõnusale tiimile, ilma kelleta poleks kõik see võimalik olnud. Ja muidugi kiitus korraldajatele, kes kõik selle välja mõtlesid ja 24 tunni jooksul väga operatiivselt meie napakustele reageerisid. Aitäh-aitäh-aitäh!

PS Kas vigade paranduste esitamiseks on ka tähtaeg :P Olen 24 h peale Geojahi lõppu saanud juba palju targemaks, mis nipiga või trikiga meile tol hetkel lahendamatu ülesanne kerge vaevaga tehtud saaks. Järgmisel korral juba targem, aga siis ju jälle uued ülesanded ;) Seega Geojaht on igati arendav projekt.

Voolimine on stressi maandav, eriti kui tulemuseks on meie kõigi lemmiklogo

Mälestatud ja esimesed punktid käes

Mis lapsepõlves jäi tegemata, saab Geojahi käigus tehtud

Palju rõõmu pooleldi juhuslikult lahendunud ülesandest

Meie supertore tiim.

Rõõm liivakastimängudest

Ja kohe saabuv dramaatiline lõpp

Väike lõõgastushetk oli Geojahi maratonil kindlasti väga vajalik

Käbipüramiid jäi vaid natuke Cheopsi püramiidile alla :)

Öises linnas turvaliselt üle tee

Raklaamklipp tutvustas geopeiturite tüüplilisi asendeid pinkide juures

Ja kuidas eristada mugu ja geopeiturit infotahvli juures

Ebaõnnestunud katse leida puhast allikavett

Ronimise skooriks jäi seekord 20 punkti

Kena kelguilm õues: 28 kraadi sooja

 26 

Magistri lõpetamisest tingitud hullumeelne ja väga intensiivne kevad oli lõpuks selja taha jäänud ning Geojaht sümboliseeris minu jaoks hetke, mil on jälle aeg selg sirgu lüüa ning heita endalt (12 + 7 aastat kantud) orjarüü.

Kui uhke avapauk antud, siis maandusime peastaapi ja hakkasime nokitsema. Selgus, et väga palju ülesandeid oli võimalik staabis ära teha ja tänu sellele hoidsime kõvasti aega kokku, nt otsides kaevu, kuusepuud või liivakasti.

Ülesanded olid väga lustakad. Eriti jäi meelde pulmaülesanne, kus kasutasime võimalust teha pulma peaproov. Ajasime peorõivad selga ja võtsime Õnnepalee ees rõõmuga õnnitlusi vastu, aga miskipärast ei võetud arvesse. :D Samuti jäid meelde postitants, Elmari kõne ning Mixidega padjasõda, mullivanni külastus jne.

Minu meelest oli meil ülesannete lahendamisel ka omajagu õnne. Esiteks saab Tarmo absoluutselt iga asjaga hakkama, olgu see siis tagurpidisalto batuudil või draakoni voltimine. Samas nägime täiesti suvadel hetkedel korraga helikopterit või kärutasime Peetri poole, kui silmasime teisel pool teed Ülemiste parklas kollast kabrioletti. Ühtlasi optimeerisime kõvasti aega sellega, et Kaupo oli hommikul krapsakalt üleval ning pani kokku plaani, et kuidas kõige efektiivsemalt saada kätte kolm maakonda, 2002. aastal peidetud aare, ainus aare 5km raadiuses jne. Huvitav oli ka see, et kuulus inimene, kellelt autogrammi lootsime saada, oli Mart Laar. Selgus, et endine peaminister on parasjagu Poolas, kuid oli valmis digiallkirjastama. Eks teoreetiliselt oleks võinud allkirjalehe välja printida ja aardekarbile kleepida, aga otsustasime siiski mõne muu kuulsuse leida.

Kokku jäi täitmata 15 ülesannet, millest nelja vähemalt üritasime. Korraldajad olid ka boonuspunktide jagamisel helded ja nii see skoor vaikselt tõusis ja lõpetasime esimesel kohal.

Respekt korraldajatele - suure tööga saite hakkama! Isegi ei kujuta ette, et kui palju nähtamatut tööd siin taga on, aga väga väga hästi kukkus osaleja vaatest kõik välja. Nt kasvõi seepärast, et ülesandedki said ülehelikiirusel hinnatud või see, et ei pidanud end üheski ülesandes lolliks, sopaseks või läbimärjaks tegema. Taevani tänu ja jääme ootama järgmist geojahti!

Pulma peaproov (ei arvestatud :D)

Rube Goldbergi masin (ei arvestatud :D)

Luiged järve ääres

Määädzik

Pannukadiil

Yolo (tegelt Liis silma nurgast piilumas ega ükski tuttav mööda ei lähe)

Päästsingi kindlast õnnetusest

Vast sai õige aadress

Kass tõi boonuseid

 13 

Oli see vast üks äge teekond,et finisisse jõuda.Kõik meile jõukohased ülesanded tegime ära,mõnda küll kaks korda aga jonni me ei jätnud.Finisis oli üks suur muljete vahetamine ja tarkuste talletamine(iseasi kas hiljem mäletab).Mulle meeldis.Tänud tiimikaaslastele ja muidugi suur aplaus korraldajatele kelleta ei oleks ägedaid seiklusi.Aitäh!

 9 

Suur tänu korraldustiimile ja geoliste võõrustajatele! Oli tõsine rõõm osaleda!

 21 

No, kuidagi see seiklus pidi ka lõppema. Lugedes Wingmäni ja Catibergi logisid saab kätte meie kogemused. Lisan siia ka midagi veel:

Esimesel õhtul proovisime kõik Tallinnast kaugel (30-60 km) olevad väljakutsed ära teha, kuid see tõi kaasa palju mõttetuid kilomeetreid. Pärast 2. sünnipäeval käimist ja hooldamist tahtsime ka saada mööda merd liikuvateks vallutajateks. Kirvega heitmine õnnestus, n.ö logiraamat sai leitud ja logitud paari kriimuga pakul. Me olime ka need, kes Valhallasse ei pääsenud ja jäime kommunikatsiooni probleemide ohvriks. Sõites tagasi Tallinna poole mõtlesime kiiresti skoorida Lasnas, kuid Palangu eri 2 suuna kättenäitamine muutis plaane. Kiire interneeduse ja kaardirakenduse kasutamine andis kätte ka täpse koordinaadi. Pärast seda oli Puhhil vaja saada koju, et ta saaks oma 9.5 tundi iluund magatud täis. Kasulikku midagi ei küll tehtud, isegi mitte energiat ei kogunud, kui teised tegid korralikku tööd skoorimas väärtuslikke punkte. FTF-proovimise harjumused ikka küljes, kl. 6 ärgatud ja uued aarded üle vaadatud, tühjus. Tööle sai naasetud pool 10, kui pidi minema tundmatusse asukohta tegema igasuguseid väljakutse. Minu ülesanded olid monteerimine, valmistada ette ning õpetada pesapalli ja juhendama GEOd. Esimene Coca-Mentose "rakett" sai katsetatud suvalisel tänaval Saku vallas, kus see kukkus läbi. Katse nr. 2 kukkus veel haledamalt läbi. (ei kommenteeri sooritust) Enne katse nr. 3 oli vaja saada Cocat ja kelke, kui need käes sai mindud kohta, kus sai kolm ülesannet teha sai, ka Coca-Mentose vulkaan. Pärast Catibergi häbistamist lugematu arv kordi Kristiine keskuses sai organiseeritud võrkpallimatš MMMK-ga ja aidatud 86-aastane vene mammi üle tee. Otsutatud sai, et haua ja pikniku jaoks läheb Keilasse. Seal oli üks ettearvamatu faktor: Keila päeva laat, mis ummistas parkimiskohti ülevalt, alt, vasakult, paremalt. Kui Herki tahtis teha pikniku Kuusepargis pidi tõstma järjekindluse taset veel, sest proovida teha poolikuid lahendusi korraldaja koduhoovis pole eriti tark idee.Kui teine tiimiliige nõustus sellega, siis anti järele. Küünal jäi maha, kuid see sai improviseeritud. Järgmisena sai sammud seatud kalmistu poole, kus leidsime tuntud õllekultuuriga seotud inimese haua. Tiivämees ei vaja Red Bulli oma tiibade jaoks, kuid ta vajab kohvi, et need jääksid külge, õnneks selle vea parandamine oli kiire peatus Circle K-s. Lõppu jõudsime varakult ja lunisin padjad ja Nomaadi, millega sai sõda maha peetud. Enne seda oli Catiberg suutnud koorida meeter kartulit, nii et veel lisapunkte. Ega paar lisaülesannet ei päästnud teiste tiimide varude eest. Lõpumuljed said veel vahetatud, kui ettekannet ootasime. Koju jõudes ka lihtsalt vedelesin ning liiga palju aega mööda ei läinud kuni iluuni tuli. Pärast 10h iluund hommikul sai tunda valusaid jalgu ja sääsepunne.

Tänud korraldajatele kogu selle 24h eest. Oli uus ja äge kogemus, ootan järgmise aasta väljalaset.

 23 

Peale starti lugesime ülesandeid ja asusime liikuma esmalt Glehni allikate juurde. Vett saime juua kahel korral kuna esimene video ei õnnestunud. Edasi varusime poest ülesannete jaoks õunu, kartuleid ja muud vajalikku. Päikeseloojangut võtsime vastu Viru rabatornis ja seal sai teoks ka minu stiilimuutus. Öösse jagus nii kohtumine sillal kui öine kelgusõit ja padjasõda. Päikesetõudul lootsime näha lipuheiskamist aga pidime siia tagasi tulema kell 7. Vahepeal koorisime kartuleid, küpsetasime pannkooke ja ehitasime käbipüramiidi. Peale lipuheiskamise vaatamist liikusime peagi edasi SUP lauaga Topeltpatareile. SUPitades lagunes aer ja kõige vajalikum osa aerust lihtsalt uppus ära. Aga saime siiski edasi liikuda aeru tagumise käepideme osaga aerutades. SUP lauaga käisime ka Kadrioru tiigi saarel. Selleks ajaks oli Balti Jaama Turg juba avatud ja käisime seal pannkooke müümas ja edasi tegime rongisõidu Lillekülla ja tagasi. Ronimisminsiteeriumis meil just hästi ei läinud, ronitud sai vaid üks rada ning tasakaalulaual suutsin sõrme jätta rulli ja laua vahele. Õhtul peale sündmust sain seeõttu Geojahi afterpartyks 2 tundi EMO järjekorras ja diagnoosiks sõrmeotsa murd. 5-6 nädalat tuleb nüüd vähemalt sõrme otsoosiga hoida. Peale T1-te võtsime ette järgmise kaubanduskeskuse ja Ülemistes sai külastatud MArco Polo poodi ja ka ahvimaskis 6 banaani sai soovijatele jagatud. Banaane jagasime rohkem kuna esimesel korral olin jätnud video salvestamise tööle panemata. Edasi võtsime juba suuna linnast välja Viikingite küla poole kus tegime kookku 4 ülesannet ja siis juba oligi aeg suunduda õhtusele sündmusele. Teel sinna viskasime veel Kurnas disciketast ja mängisime Vanamõisas pesapalli ja minigolfi. Oli taaskord igati põnev geojaht. Suured tänud korraldajatele?

 17 

Finišisse jõudsime poole kuue paiku. Kõik hakkasid pisitasa kogunema. Vahetasime muljeid, mida keegi tegi ja kuidas ülesannete tegemine sujus. Nii tore oli kuulata teiste muljeid ning endi omi jagada. Kõigil oli huulil üks ja sama küsimus: „Kas keegi Palangu eri 1 ka ära tegi?“ Selle Hannese naljaga siiski keegi hakkama ei saanud. :D Kui kell sai 18:00 hakkasime Lauri pommitama sama küsimusega, kuidas seda Palangu eri oleks pidanud lahendama? Vastus oli ootamatu kuid siiski loogiline vähe vanema generatsiooni jaoks. :D

Meie tiim jagas IV-V kohta Geoõnne tiimiga. Umbes täpselt sai tehtud 66 ülesannet. Jäime endiga rahule. :)

Oli väga äge ja meeleolukas 24h. Suur suur tänu korraldustiimile!

 8 

Osalesin. Tänud korraldajatele.

 9 

Öösel sai ikka 4h magatud ka. Päris kell 18.00 sündmusele ei jõudnud, 20 minutit hiljem oline kohal. Plats oli rahvast juba täis. Sai küsitud, milliseid ülesandeid tehti ja kuidas neid lahendati. Igal juhul lahe kogemus. Tänud korraldajatele.

 21 

Äge, järjekordselt.

Kuna eelmisest aastast olid enamikel meist kogemused käes, siis kambakesi sai ka tiimivorm vägagi praktiline valitud- helkurvestid. Kui ikka lähed, vest seljas ja kamandad, siis miskipärast kuuletuvadki. Või kui teed midagi imelikku kusagil avalikus kohas- samuti kõik arvavad et ju siis nii peabki olema, kõik kontrolli all, siin pole midagi vaadata.

Toredad 24h olid. Ülesanded olid samuti inimlikud- meie endi viga vaid, et klaverit mängida ei mõistnud, tasakaalu hoida ei oska (vaadates oma etteastet või "oskusi" selle Ronimisministeeriumi agregaadi peal imestan, et ma niisamagi kõndides püsti püsin) jne. Kuuldes "Palangu eri 1" vastust kirusin end, sest kui googeldati, et Soome rahvuslind on laululuik mainisin, et tegelikult on ju põdrakärbes, rahvustaim põdrasammal jne... aga ei tulnud pähegi, et päriselt võiks see õige vastus olla.

Meeldejäävaim oli vast siis piknik keset Raekoja platsi, küünlavalgel :D

Korraldajaile pikad paid muidugi kõige eest! Sigavinge üritus :)

Selline olen olnud ka püsivärviga :D

Igati normaalsed

Perspektiiv

Tund aega voltimist

Snäkk

 26 

Jaht läks nii nagu ma arvasin. Finišis oli selline tunne, nagu oleks pesumasinast välja roninud. Stardist leitud loomake oli vägev. Karupoeg läbis katsed väga edukalt. Pidevalt utsitas tagant, entusiasm kordagi ei raugenud. Luges mulle ette mitu aaret kus GP koodis on vähemalt kaks nulli, ma ise poleks osanud neid otsidagi. Eluunistus oli tal kohtuda jehoova tunnistajatega, tahtis kuskile pärapõrgusse isegi nende koosolekule minna. Mina olin nõus teda seal kaitsma, aga catiberg oli pessimistlik selles osas. Loodetavasti ta viib selle unistuse kunagi ellu. Kas kõik ikka teavad, et Vahitorn on enimtrükitud ajakiri maailmas. Kõvasti oli karupojast abi pesapallis. Minu kooliajal seda kapitalistlikku mängu ei mängitud. MLB ei ole liiga mille uudised minu huvikünnist ületaksid. Ta tegi mulle reeglid nii hästi selgeks, et suutsin jooksjana seljatada isegi catibergi kes pidi pesa kinni panema.

Tore oli näha kuidas juunior maestro mõistatusega hakkama sai. Vähemalt ühega, teisega ei saanud mitte keegi. Minul polnud aega roolis olles uurida maestro mõttekäike. Mingil hetkel hakkas karupoeg soiguma, et midagi nagu seal ei klapi. Ma vaatasin üle, olin tema järeldusega vägagi nõus, andsin suuna kätte ja kümne minuti pärast sülitas karupoeg koordinaadid välja. Vot see on tase! Vahetasime koheselt sihtmärki ja kihutasime Muuksile.

Mõnus oli kui ülesande sai lahendada eksprompt. Tegelesime parasjagu liivakelgutamisega kui meist möödusid discgolfarid. Võtsime ühelt ketta ära ja virutasime selle täie hooga kettidesse. Kiire 10 sekundi ülesanne. Piljardiga vedas ka. Bowlingust tulles olid lauad tühjad. Pärast paari täidetud ülesannet kaubanduskeskuses olid laudadele tekkinud mängijad, kes vabatahtlikult allusid meie survele ja loovutasid mulle avalöögi õiguse.

Väga raske oli sooritada ülesannet ülekäigurada. Endaealisi on imelik üle tee aidata. Noort ema lapsega ka ei tahaks ahistada. Lõpuks leidsin ühe 86-aastase vene proua, kes oli ääretult tänulik noore galantse eskortija eest. Ja mis veel meelde tuli, just karupoeg organiseeris meile tasavägise võrkpallilahingu tiimiga MMMK. Ise ma poleks seda teha jõudnud. Tagantjärgi kuulasin isegi Elmari saate ära. Väga äge intervjuu, Liis! Eetris tekkis planeerimatu koomiline olukord. AHH ja Ah! - kes kuulab, saab aru. Postitantsu oli äge meelde tuletada. Vorm pole enam selline nagu vanadel headel aegadel. Päev hiljem on lihased veidi kanged sellest sooritusest.

Pärast finišit oli tõsiselt mõnus lihtsalt vedeleda, sõna otseses mõttes. Magasime küll ca 5 tundi, aga sellest jäi väheseks. Energia mis jahti läheb on meeletu. Sai kõvasti muljeid vahetatud, oodates auhinnatseremooniat. Suur aitäh korraldajatele sellise vägeva asja organiseerimise eest!

Jõulumeenutus

Hommikune tervitus

Lõõgastusminutid

Vorm mis osutus kasutuks

Mullipea

Liivakelgutamine

Vanad head ajad

Miks me siin oleme?

 22 

Kui jaht toimub, tuleb end välja vedada. Isegi siis kui oled just lõpetanud 11 tunnise tööpäeva kamba 3-4aastastega ning juba alguses puruväsinud. Stardisündmusele me seega ei jõudnud. Pireti juurde jõudsin ajaga võidu joostes minutipealt, toreda tiimiga koos läks elu kohe ilusamaks. Kahjuks jõudis Siim veel palju hiljem, mistõttu läks ülesannetega tutvumine teisiti, kui olin mõelnud. Võttis rohkem aega, aga asja sai. Selge oli see, et Tallinnasse jõuame heal juhul lõpus ja finišisse veidi pärast seda. Nii saigi. Viimased 25 minutit oli meile T1 juures kõige viljakam aeg.
Oli palju ägedaid ülesandeid. Suur tänu kõigile, kes meid aitasid või nõustusid meie ettevõtmistes osalema. Ülesannetest jäi mulle kõige rohkem meelde kollase kabrioleti ootamatu leid, kuhu kõik koos omanikuga mõnusasti peale mahtusime.
Väga õnnelik olen ka selle üle, et armastatud laulja Bonzo käest nii lahkelt autogrammi saime, kuigi tal väga kiire oli. Minge Rakveres Bonzaisse sööma - Andrus on andekas mitmel rindel!
Kahju, et kaugemalt osaledes starti ei jõua, hea, et finišiala kauem lahti on. Aitäh toredat üritust ning uusi väljakutseid välja mõtlemast ja korraldamast, oli väga äge!
Vahel uuritakse, mida muuta võiks. Siia kirjutaks, et ehk oleks võimalik algusaega tund või kaks hiljemaks nihutada. Oleks pikema tööpäevaga ja kaugete kantide inimestel või lihtsalt eri Eesti osades olijatel veidi aega kohale jõudmiseks/kokku saamiseks. Igatahes suur-suur tänu ja palun veel!

 22 

Geojahi starti me ei jõudnud, kuid lõpus olime lõpuks kohal. Olid täiesti meeleolukad 18 tundi. Miks 18? Vahepeal oli ju vaja magada ka. Kuna unes geojahiks vajalikke tegevusi ei näinud, siis tuleb lihtsalt need tunnid maha arvata.
Tulemus oli meil täiesti rahuldavalt Harju keskmine. Alati saaks paremini, aga meile see ka sobis.
Meil jagunesid tegevused suuresti kolme koha vahel, nii et väga palju ei pidanudki ringi uhama. Esimese õhtu veetsime Pääsukeste juures. Teise päeva hommikul tegutsesime meil ja pool päeva Carolina ja Aare maakohas. Vahepeal siis väiksed tuulutamise ringid.
Meelde jääb kindlasti aarde hooldus. Carolina käib meil ringi, oma Aare kaasas. Hommikul, enne rindele minekut mõtlesime siis Aaret veidi hooldada, et ikka viks ja viisakas välja näeb. Teine meeldejääv koht oli butiigi külastus. Pikniku tegemise raames sattusime Maardu linna, kus vajalik asutus silma jäi. Tõmbasime siis soojad sokid ning plätud jalga ja rünnakule. Keegi ei vaadanud imelikult.
Tegelikult olid paljud asjad nii, et lähed ja teed ära. Kui hakkad põdema, et kas ikka tasub ja ma ei tea, siis ei tule välja midagi. Selleks aastaks tehtud ja positiivset emotsiooni tükiks ajaks. Täname korraldajaid ja lõpupeo võõrustajat! Kiitos!

Viie torniga liivaloss

 9 

Käidud-tehtud. Esimene kord jahil, järgmine kord ehk juba kogenum.

Tagasiteel tabas meid vikerkaar.

 3 

Korraks läbi, kui inimesed olid juba laiali pudenenud.

 21 

24 tundi sai üsna sihtotstarbeliselt ära kulutatud ja enamuse aja lahedaid ülesandeid sooritades. 4 tunnikest sai öösel ka magatud, rohkemaks polnud aega. Stardipaigast lahkudes aitasime üht Bolti tõuksi, läbisime poes ostukontrolli ja lootsime leida kuskilt Õnne 13... No sellega meil õnne polnud. Kohas, kus oli küll tänav, sellise numbriga maja küll polnud, kuigi mäps peaaegu et lubas... Suundusime Jürile kodusematesse tingimustesse põhjalikumat plaani pidama. Mitmed ülesanded sai samas tehtud kui möödaminnes, vahepeal veidi abiks ka lapsed ja tibutantsu vihtus meiega koos isegi kutsa. Südaöösel suundusime pealinna poole tsirkust tegema ja kell 3 maandusime taas Jüri sillal, sest Sa ju lubasid tulla... Geohunditiimiga saimegi seal kokku ja pidasime maha samas korraliku padjasõja, vastlaliu laskmise ja kooli juures rannavõrkpallilahingu. Hommikul tegime kohvitasside juures tervituspildi ja siis võtsime suuna Kose päästekomandosse ja Viikingite külla, kus sai korralik lahing peetud. Päeva jooksul edenesid ülesanded päris hästi, mõned aardedki sai võetud kuid kell tiksus armutult ja tuli teha valikuid, mida võtta, mida jätta. Umbes 2/3 ülesannetest sai tehtud ja veidi peale kella kuut jõudsimegi väsinud, kuid õnnelikena finišisse. Kokkuvõttes saime tubli neljanda koha. Korraldajatele suured-suured tänud! Taaskord oli ülilahe üritus. Loodame aasta pärast jälle uute huvitavate ülesannetega rinda pista. Kui vähegi võimalust, oleme meie kindlasti kohal ja loodetavasti ka kõik teised ägedad tiimid. Uute kohtumisteni!

Suur ja väike

Gravitatsioon

Küpsis

GEO

Kutsu

Jalgupidi purskkaevus

Plank Sikupilli keskuse juures

Pallimeres

Liivaloss

Juuste värvimine

Päästeautos

Võilillepärg tagurpidi riietega

Team Komm või Pomm

Koerapolka neljal käel

Luikede järv

Padjasõda kell 3 öösel

Tasakaal

Valhallasse minek

 4 

Sai kah lõpupidustused üle vaadatud. Jätsin kasti ränduri mis liiga kauaks minu kätte jäänud.

 3 

Jaht on lõppenud.

 4 

Tiimikoosolekul otsustati, et tänu heale vormiajastusele on lootust jõuda ka Geojahi finišisse.

 2 

Ootamatute sündmuste tõttu meil tiimi koosseis muutub ja vast jõuame ka finišisse koos Etheli ja Priiduga.

 4 

Hea õnne korral jõuame ka finišisse

 3 

No kui startida, siis loodame ikka finišeerida ka.

 3 

Kui auto sellele 24-tunnisele rallile vastu peab, siis oleme kohal!

 3 

Väga äge! Tõden selle sündmuse kohta nagu ette loetud lugejakiri Kreisiraadios: "Olen teie saate pidev vaataja. Loodan, et see oleks sagedamini kui kord aastas" :-D Suured tänud korraldajaile ja kutsujaile juba ette! Loodetavasti on sel aastal sündmuse öö soojem kui viimati :-)

 5 

Kui starti läheme, siis on loogiline, et millalgi tuleb ka finiš.