Tüüp: KusMaLäen Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeitur Peeruleek, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või allservas) kaudu.
--------------------------------------------------------------------------------------------
1978 aasta aardega sai alguse uus ajaloo teemaline seeria. Nagu seeriatel kombeks on olnud, siis järgmise aarde võiks peita selle topsi esmaleidja. Kui seda soovi pole, siis jätke see FTF vahele või vähemalt palun logis sellest teada anda.
Nõuded:
-Järgmine peitja peidab järgmise aasta arvuga aarde kuu aja jooksul pärast aarde leidmist.
-Aastad liiguvad järjest ühe kaupa edasi. Aare võiks siis olla ise selle aastaga seotud kas siis teostuselt või asukoha poolest.
-Aardetüübile nõudeid ei ole.
-Esmaleiust ilma jäänud võivad alati peita seeriasse lisaks boonuseid.
---------------------------------------------------------------------------------------------
Rahvusvaheline kosmosejaam (inglise keeles International Space Station, lühend ISS) on modulaarne orbitaaljaam Maa-lähedasel orbiidil. Jaama esimesed moodulid viidi orbiidile 1998. aastal ja see on suurim Maa tehiskaaslane. Jaama on sageli Maalt näha ka palja silmaga. Jaam koosneb survestatud moodulitest, päikesepaneelidest ja teistest komponentidest. ISS-i osad viidi orbiidile Vene Protoni ja Sojuz kanderakettidega ning USA kosmosesüstikutega.
ISS on mikrogravitatsioonilise keskkonnaga uurimislabor, kus kosmonaudid teevad muu hulgas bioloogia-, keemia-, meditsiini-, psühholoogia- ja füüsikaalaseid katseid ning astronoomilisi ja meteoroloogilisi vaatlusi. Kosmosejaam annab ainulaadse võimaluse testida süsteeme, mida vajatakse võimalikel lendudel Kuule ja Marsile. ISSi orbiidi kõrgus on 330–435 km. Jaam vajub Maa ümber tiireldes madalamale ja see tähendab, et aeg-ajalt tuleb jaama kõrgust Zvezda mooduli või mõne kosmoselaeva mootoritega tõsta. Selle keskmine kiirus on 27 743,8 km/h ja see teeb ööpäevas 15,54 tiiru ümber Maa.
ISS on üheksas mehitatud kosmosejaam. Sellele eelnesid Nõukogude Liidu ja hiljem Venemaa Saljut ning Almaz jaamad ja Mir ning USA Skylab. Jaam on alates 2. novembrist 2000 olnud pidevalt mehitatud üle 15 aasta, mis on kõige kauem kestnud inimeste kohalolek kosmoses. Varasem kestusrekord kuulus 3644 päevaga Miri kosmonautidele. Jaama teenindavad kosmoselaevad Sojuz, Progress, H-II Transfer Vehicle, Dragon ja Cygnus, varem ka Automated Transfer Vehicle. Jaama on külastanud astronaudid, kosmonaudid ja kosmoseturistid 19 riigist.
Pärast USA Space Shuttle'i programmi lõppu 2011. aastal said Vene Sojuzidest ainsad kosmoselaevad, millega on võimalik transportida inimesi jaama ja sealt tagasi. SpaceX-i Dragon on samal ajal ainus kosmoselaev, millega saab jaamast varustust ja katsete tulemusi tagasi tuua.
Projektis osalevad NASA, Euroopa Kosmoseagentuur (ESA), Venemaa Kosmoseagentuur (RKA), Jaapani Kosmoseuurimise Agentuur (JAXA) ja Kanada Kosmoseagentuur (CSA). Iga agentuur haldab enda ehitatud osa. Jaam on jagatud kaheks sektsiooniks: Vene orbitaalsegmendiks ja USA orbitaalsegmendiks. Omandiõigust ja kasutamist reguleerivad valitsustevahelised kokkulepped. Vastavalt kokkuleppele säilitab Venemaa täieliku omandiõiguse Venemaa orbitaalsegmendile, teised jaama osad on aga ülejäänud lepingupartnerite vahel ära jagatud.
NASA sõnul on kosmosejaama eesmärgid kosmoseaparaatide tehnoloogiate arendamine ja katsetamine, meeskonnaliikmete tervise ja sooritusvõime tagamine kaugematel kosmoselendudel ning uurimislendudel tarvilike praktiliste kogemuste omandamine. Venemaa Kosmoseagentuur on eesmärgina sõnastanud "püsiva inimeste kohaloleku Maa-lähedasel orbiidil". Jaam tegutseb vähemalt 2030. aastani.
Aarde leidmiseks vajad sa Reverse Wherigo kassetti, mille saad alla laadida SIIT.
Wherigo kassetti tuleb sisestada järgnev kood:
163149
584107
808752
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: lumega_leitav (2), lühem_matk (2), soovitan (1), puugid (1), ajaloo_seeria (1), 2024_aasta_aarde_kandidaat (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCAMC75
Logiteadete statistika: 38 (100,0%) 0 1 0 0 0 0 Kokku: 39
Selle wherigoga said minu pisarad valatud. Kui see väljakutse ilmus, ei mina uskunud, et need tingimused kunagigi täidetud saan, sest sündmuste ja wherigode read olid ikka väga tühjad. Lisaks mu telefon ei tahnud sellest kusmaläen värgist midagi kuulda. Sain küll arvuti kaudu telefoni faili laadides tegutseda, aga jube tüütu oli. Siis tegi mu poeg mingit hookus pookust ja nüüd toimib kõik ideaalselt, kuigi ta esialgu väitis, et see mida ma tahan, pole võimalik. Igatahas nüüd ma kappan rõõmsalt telefoni käest saadud juhendite järgi ja muudkui login aardeid. Nii ka selle ISSi kannul. Polnud seal lõpus mingit hirmsat võsa midagi, mõnikümmend meetrit rajast kõrvale metsa alla minna pole ju küsimus. Igatahes oli tore, polnudki ammu siia metsadesse asja olnud. Tänud.
Oli pime oli nagu karu...... Puujumal ka ei aidanud. Viimased 15m olid kerged, paneelid õnneks peegeldasid valgust. Aitäh!
Meie esimene tagurpidi-KusMaLäen. Päris põnev. Algus sujus kenasti, 200m peale saime probleemideta, kuid lõpp läks ikka korralikuks lahmimiseks. Tulemuseks vaid kaks tärni, aga asi seegi! Aare ise tore ja kena. Täname selle kogemuse eest!
Tänane missioon tõi siia "pisarat" pühkima Aitüma peitmast,igati kena tükk!
Väga tore temaatiline konteiner aardel, aitäh peitmast!
Peale tööd haarasin poisid kaasa ja metsa. Saime joosta, marju noppida, lollusi teha ja aaret logida. Väga temaatiline aare. Väga tänab.
Mõnus pikk jalutus kodust tuttavasse Harku metsa. Kuigi jah, selles sektoris on küll vähem liigeldud. Tänan temaatilise, kuid lihtsalt teostatud aarde eest!
IT inimesena ei õnnestu mul enam whereigo aardeid telefoniga teha, seega tuli alternatiivne meetod leida aarde asukoha teada saamiseks. Aitäh aarde eest!
Juunis oli sobivalt ühte kusmaläeni vaja, niiet pidime kohe selle aarde juures ka ära käima. Tänud!
Peale SUPitamist, ujumist ja Aasta Aarde 2023 leidmist jalutasime ka siia edasi. Mul oli selle leiu üle erakordselt hea hää meel, sest "96 pisara" väljakutset ongi vaid juunikuine KusMaLäen puudu. See "viga" sai siin nüüd parandatud. Ja oligi täitsa ISS, midagi pole öelda. Küll aga oleksime eelistanud, et see on rajalt paarkümmend, mitte 60 meetrit võssis. Aitüma peitmast! ISS orbiidil ja kombes.
Maapealne ISS nüüd külastatud. Aitäh!
Üpris võsane jalutuskäik oli. Ei olnud väga meeldiv. Aga leitud saime. Sääski sai ka toidetud. Poetasime oma juunikuu pisara. Aitäh!
Pisaraid peab valama ning seda sai siin küll. Koordinaadiga muret polnud, aga no see võsa seal lõpus.. õnneks tops oli vaeva väärt. Aitäh!
Ei meeldi mulle endiselt need Wherigo teemad. Ei tea kas tegu minu kasutuses oleva seadmepargi erisustega või olen lihtsalt saamatu. Leitud need karbid küll saavad aga piina ja peavalu on kümne aarde jagu. Kohapeal leidsin toredalt temaatilise karbi. Tänud! ISS-i äpp ütleb, et järgmine ülelend Eestist mida näha saab toimub 1.juulil kell 2.42 AM.
Selle KusMaLäeniga on mul alati üks ...ja käpikud. Kui aga pool seltskonnast saab selle süsteemiga koostööd teha siis pole probleemi.
Tänud õue kutsumast.
Täna oli vaja kodu ootavate aussi kutsikatega autosõitu ja rihmas kõndimist harjutada. Ja loomulikult oli selle kõrvalt vaja ka korraks aarde juurde lipsata, et vajalik aardetüüp kirja saada. Geopeiturile omaselt ikka keerulisemalt kohale ja kergemini tagasi. Kohapeal võttis suu muigele, kui lihtsalt tekib temaatiline teostus.
Tänan peitmast.
Võtsin aga oma kaaslased kaasa ja asusime jalutama. Lootsin, et seekord suudan kaarti paremini jälgida ja ei jää metsa tundideks. Lõpus oli veidi ragistamist, kuid ei midagi hullu. Tore, et Eestiski jälle seda vähem populaarset aarde tüüpi on. Aitäh!
Selle kosmosejaama külastuseks oli täna täpselt õige aeg. Ühtegi vaadet piiravat asjaolu ei olnud ning nii saigi nimi külaliste raamatusse. Tänan.
Sai veidi tiirutatud kuniks õnnestus õige suund kätte saada. Ja nagu ikka- tagasi tee on alati lihtsam, tänud!
Märg on see metsaalune praegu jah, aga sain tossuga käidud. Pidi lihtsalt väga hoolega jalgealust valima. Aitäh!
Ka täna oli soov jalutada ja nüüd võtsime selle ette. Hea, et kummikud jalga panin, oli lihtsam liigelda, aga kindlasti oleks ka saapaga hakkama saanud. Ainukene oja ületus oli ootamatult pehme, vajusin peaaegu kinni. Tagasi tulles pisut eemal sai lihtsalt üle astutud kõval maapinnal. Leid oli lihtne, aitäh jalutama kutsumast.
Selle aastaga seotud aaret ootasin teatud põhjustel kohe eriti. Isiklikult ühtegi mälestust sellest aastast pole, aga 3.5kuusele on see vast andestatav.
Peale seda, kui ebaproprtsionaalselt palju tunde olin makatööd vehkinud, tegime Kaupoga kiire jalutuskäigu. Praegusel aastaajal pole botasega mõtet tulla, aga kummik ajab asja hästi ära. Aitäh!
Lumi tuli maha ja valgeks läks maa aga ega see ei seganud jalutuskäiku kosmosejaama juurde. Kui suuna kätte sai siis sai üsna ladusalt ka kosmosejaam üles leitud. Oli tore pusimine. Aitäh.
Mina teejuhti ei kohanud ja nii panin otse. Arvestades jalanõuvalikut, polnud see just kõige õigem mõte, aga õnneks väga märjaks ei saanudki. Tänud aarde eest!
Kõlab veidike kentsakalt (eriti esimesel aprillil, eks), kuid nii see oli: Tegin õhtuse tõuksiringi Rahvusvahelise kosmosejaama juurde ja tagasi. Teel kohtasin veel yksk6ik'i, kes soovitas mugavamat lähenemisteed. Aitäh!
Ilusat õhtut oli toas istumisega kahju raisku lasta. Kuna päris kosmosejaama mul asja pole, sündis plaan vähemalt Rõngasjärve lähistel orbiidil natuke tiirelda, et maale laskunud geopeiduline jaam üle vaadata. Metsaalune oli üsna plirts-plärts märg aga õnneks sihtmärk oli ilusti lubatud peatuspaigas ootamas ja ennast pikalt ei varjanud. Aitäh temaatilise teostusega aarde eest!
Eks ta juba eile õhtul sügeles. Aga otsustasin siiski et kui hommikuks ühtegi logi ees pole, tulen teatepulka üle võtma. Hommikul tulingi siis esimese asjana siia jalutama. Logiraamatut avades aga avastasin, et sel ajal kui mina eile õhtul ISSi olemasolu avastasin, oli esmaleidja juba koju teki allagi vist jõudnud :D Tänane esimene sissekanne siis neljandale reale 6:47 Aitähhid
Mida Ove teile ei maininud oli, et ta nägi STF-ijaid parklas. Kuid mina ei märganud FTF-ijat ning tegin ikka Bolti metsas. Kohale jõudes sai mõelda nende oleksite peale, et oleks märganud aaret ennem ja oleks ennast kiiremini valmis pannud. Need on ja jäävad oleksiteks, hiljaks ma jäin. Tagasi tulles olin isegi osaliselt kergendatud, et ei pea peitma uut aaret, sest kui olla aus, mul on konteinerid otsas.
Tänud aarde eest!
[STF], kl. 22:11
Nägin kui avaldus aga ei viitsinud minna, tunnike hiljem ikka veel logisid polnud siis oli, et oeh, eks lähen siis piilun. Kuna just päev enne seda olin samasuguse ära teinud juba siis siin läks ladusalt. Lõpu asukoht jäi natuke arusaamatuks, et miks selline asukoht... Aga muidu kogu see teema kõnetas ja tore, tänud :)
[FTF] Kui olin rattasõidult just koju jõudnud ja GP lehte juhtusin vaatama, siis märkasin uut aaret, mis oli 5 minutit tagasi avaldatud. Ega enam polnud aega rattariideidki vahetada, vaid teised jalanõud panin jalga ja võtsin suuna karbi poole. Autos avastasin, et pealambil on aku näidik viimase pügala peal aga õnneks oli autos varuks kaasas ka tavaline taskulamp. Parklas oli mitu autot ees aga nende omanikud hängisid niisama seal. Rahvusvahelise kosmosejaama kutsungi järgi oli seda lihtne leida ja ühel hetkel oli seda eemalt puude vahelt ka näha. Oli teine sattunud üsna kaugele oma tavaorbiidist. Põkkumine kosmosejaamaga õnnetus esimesel katsel ja sisenedes ning aardekarpi avades oli hea meel, et logiraamat oli veel tühi ja sain oma logi kirjutada FTF reale.