Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Peitsid 29.03.03 Kalle Lange ja Enn Veenpere.
Taastatud 11.04.09 ja 18.05.19 miniaardena.
Vaatamist ja tegemist peaks sealpool kandis palju olema.
Infot leiab:
Kantsi kindlus ja kõrts
jm.
Aare ise on väga lihtsas kohas ja sisaldab logiraamatut ning kirjapulka
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: ilus_vaade (2), soovitan (1), piknikukoht (1), matkarada (1), lumega_leitav (1), lõkkeplats (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCEEE8
Logiteadete statistika: 159 (85,9%) 26 7 5 0 0 0 Kokku: 197
Päeva esimene aare leitud. Leidsin ta kuuri põrandalt päris kurvalt, õnneks sisu oli kuiv. Leidsin talle veidi mõistlikuma kohta. Tänud peitjale!
Kalalkäigult tagasi tulles pidasin paadi siin kinni. Hommik oli varajane, päike paistis viltu ja telkidest kostis norinat. Nii sain vargsi mööda hiilida ja märkamatult logida. Igati heas korras aare soliidse ea kohta. Aitäh peitjaile ja korrashoidjaile.
Ööbisime siinsamas kõrval majakeses. Olime sünnipäeval. Eelmisel õhtul tahtsime veidi eeltööd teha, aga sääsed olid liialt tüütud. Hommikul tegime vigade parandused, mõningase tiirutamise järel leidsime ilusti. Aitäh!
Veetsime aega kõrvalasuvas puhkemajas ning ega siis see aare meil ka puutumata saanud jääda. Eelmisel õhtul käisime ka vaatamas, aga siis oli juba hämar ja sääski oli oioioioioioi kui palju, jätsime asja katki. Nüüd hommikul oli sääski ikka palju, aga vähemalt oli väljas ka valge ning leidsime topsi üles. Aitäh peitmast ja hooldamast, ikkagi auväärt vanake!
Teel Geojaanile jäi meile ette täpselt see varem kadunud olnud aare, mis seekord siis olemas oli. Logimise ajal jäime vahele juba järgmistele otsijatele. Aitäh peitmast!
Otse loomulikult tuleb ka vanakeste juurest läbi käia, kui need lausa väikese põike kaugusele jäävad. Ja siin saime me lihtsalt. Juba kaugelt oli näha, et just just oli keegi aarde kätte saanud ja nimesid kirjutama asunud. Abitu katse logiraamatut peita oli algselt juba läbikukkumisele määratud. Moe pärast paigutati küll aare omale kohale tagasi, et me ka ikka peale kirjatööd teaksime, kuhu ta pista. Tore kohtumine oli. Peitjale tänud kunagi ammu aaret peitmast ja praegu teda elus hoidmast.
Kunagi siin kandis käies oli asi otsustanud jalutama minna, seega minu käik piirdus ka jalutamisega. Nüüd oli taas asja ja sai ka sellest otsimisest asja. Aitäh peitjatele peitmast ning taastamast!
Aare jälle olemas. Oli oma kohalt tõesti lahkunud mingil hetkel.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Ilmselt kadunud. Loodame taastada.
Sai varakult kohale tuldud, et kant üle vaadata. Sai aaret otsitud koos varem leidnutega aga ka sellest ei olnud kasu.
Olime siin just lodjasõidult tulnud ja ehkki juba mitu mitteleidu ees, otsustasime ka ise pilgu peale visata, aga ei olnud karpi kusagil. Anu varemleidnuna kinnitas ka, et ei ole seda seal, kus kunagi oli...
Leidsin Peipsiäärsel rattamatkal olles. Siin lõpetasingi oma 3 päeva ja 200km kestnud matka. Aare jäi täiesti lambist puhku esimesest kohast mida kontrollisin.. Kurb, et see looduskeskus kinni ja mahajäetud on, oleks tore olnud matka lõpu puhul siin ringi vaadata, soe tee võtta ja autot omale järgi oodata, nüüd pidin lihtsalt rõduserva all rattaga vihmavarju otsima.
Sain eile õhtul varemleidjalt kinnituse, et puud ei sega otsimist, seega olin maaameti kaarti liigselt usaldanud ja keskendunud valele piirkonnale. Otsustasin täna uuesti proovida. Parklas oli raskusi autole koha saamisega, ju oli täna väga hea päev kaatriga jõel sõitmiseks. Telkimisplatsil, just puukuuri ümbruses, möllas murutraktor muru niita ja näha oli, et tükk tööd on veel ees. Tegin kähku plaanid ümber ja läksin Tähemaale. Seal veetsin metsas kena pooltunni, kuid aardele näppe taha ei saanud. Tegin uuesti plaanid ümber ja suundusin tagasi Kantsile. Muru oli vahepeal ilusti ära niidetud ja sain rahulikult otsida. Sel korral kiire leid. Vaatasin eile samasse kohta, kuid ju siis aitas juba hämarduv ilm maskeeringule kaasa. Tänan peitjaid ja taastajaid.
Otsisin, kuid ei leidnud. Ei teagi, kas asi nõrkades prillides või hoopis kuuri seina ääres olevas puuhunnikus?
Sai tehtud väike kajakitripp Emajõe Suursoo radadel, esimene peatuspunkt oli siin. Tänud aarde eest!
Hommikul ärgates sai aare üles otsitud ja logitud. Tänud
Korduvkülastus 2003. aastal leitud aarde juurde.
Aare on saanud endale vahepeal uue asukoha ja uue kuju ja ümbrus on heakorrastatud. Aga mõned asjad pole 18 aastaga mitte sugugi muutunud. Tänagi saatsid otsinguid suured parmud ja üha tumenev taevalaotus koos ähvardava kõuemürinaga. Täpselt samamoodi, kui 2003. aasta suvel seda aaret otsides.
Peale kahe päevast kajaki retke EST radadel oleks selle aarde pea-aegu unustanud, kuid parklast väljasõidu eel tuli õnneks meelde ja sai logitud.
Tänan peitmast.
Saabusime õhtul siia platsile, et homme minna EST-rajale. Panime oma suuremat sorti telgi püsti, kus sai istuda, õhtut nautida ja muljetada. Muuhulgas sai leitud ka see aare, enne kui õhtul joone alla tõmbasime. Aitäh.
Eelmisel päeval siit aaret otsima ei hakanud, kuna üks teeline oli seal lähedal ennast magama sättinud. Hommik oli aga õhtust targem, nii et saime karbile näpud taha ja nimed kirja.
Aitäh!
Õhtul saime jälle kõik Kantsi puhkealal kokku ja jagasime oma päevaseid emotsioone. Grillisime ja telkisime sel aastal esimest korda. Aaret ennast käisin juba õhtul piilumas, aga siis oli onn hõivatud, seega ootasime järgmist hommikut. Hommikul tuli välja, et onnis ööbija on Arvo ja Eneli sõber ning ka natuke geopeitur. Kui onn vabastatud, siis saime aarde üles otsida.
Selle aarde leiuga on üks vägev lugu. Nagu neid elus vähe oleks, kuid see pole mitte kehvade killast.
Nimelt peale pekkiläinud päeva EST seeriaga alustades Varnjast, kus paadil mootor peale kilomeetrit paari saba andis, siis päev otsa 17km aerudega edasi liikudes jõudsime lõpuks siia. Hommikuse seltskonna teine ja asisem pool oli end siin juba sisse seadnud, grill käis ja vaikne keskustelu ka. Saabusime siis väsinud peast siia ja hakkasime ka asju üles panema, tegime söögid, telk üles jne. Ajasime juttu ja siis mingi hetk sai kuidagi selgeks, et selle aarde osas on täna valvur. Keegi on end siin sisse seadnud, magas otse õige hoone lakas. Jalgratas ka väljas maja najal. Niiet kuidas sa otsid...
Mingil hetkel otsustasime, et teeme siis lõket. Ma veel käisin hoone kõrvalt puid võtmas, proovisin hiirvaikne olla ja aardevalvurit mitte äratada. Tegime lõkke üles ja istusime seal. Mingi hetk sai veel räägitud, mis aardeid sealkandis veel leidmata kellelgi. Ja meenutasin, kuidas eelmisel suvel käisin süstaga Piirissaarel aardejahil, sain ühe FTFi ja Soonautika aaret sai pimedas süstaga randudes ära võetud. Laur veel kirus, et sellises kohas, et ta ei kujutagi ette, kuidas seda võtta. Ja siis mainisin, et tunnen selle Soonautika aarde peitjat ja et ta on hetkel jalgrattamatkal ümber Eesti juba jupp aega. Läksime magama õhtu lõpuks ja oli hea päev.
Hommikul ärgates oli Eneli õhinas. Et tal on nii pull lugu rääkida, et ta ei jõudnud ära oodata, mil ma ärkan. Näitas siis telefonist MapMyRun programmi ja jalgrattamatkal sõbra eilset GPS tracki. Mis lõppes kus? Ülla ülla, Kantsis! Ja siis lajatas. Ei ole võimalik! Ruttu netist vaatasin veel üle tema rattamatka pilte, piidlesin sinna puukuuri pooole, kus ratas veel alles oli ja kuigi vahemaa oli suur, siis ilmeksimatu sinine veepudel rattal ja ratta sama toon ei eksitanud. Terve õhtu istusime mõned meetrid heast sõbrast eemal, tema magas oma süüdimatuses ja meie rääkisime teda taga oma süüdimatuses. Suur oli see rõõm, kui sai mindud ja laka otsaseinale prõmmitud. Aga juba oli temagai suutnud välja peilida meie GPS tracki abil, et kus me ööseks jäime ja talgi oli kohale ära lajatanud. Võimas. TEma oma 15. rattapäeva alustamas, meie lihtsalt chillimas maksimaalselt ja ilusast päevast rõõmu tundes. Nii veetsime koos terve hommiku, kuni kella üheni. TEma läks edasi Virumaa poole, meie tagasi Läänemaa poole. Oh, kus elu on ikka üllatusi täis ja ei usuks ise, kui ei kogeks. Lahke oled, elu!
Niikaua kui paati vette lasti,et EST sarja minna noppima sai siin ka käidud.Aitäh!
EST16 juurest tagasi jalutades oli vaikus - olime veidi väsinud, aga õnnelikud. Istusime autosse, sõitsime umbes kilomeetri ja siis vaatasime kaarti. Keerasime auto ringi, sõitsime tagasi parklasse. Kahjuks oli see täpp mul märkamata jäänud. Pakkusin küll, et mõni teine homme tulen otsin, aga Miki nii ei arvanud. Jalutasime nulli ja panin nimed kirja. Aitäh!
Kiire leid, sest aare vedeles maas. Panin natuke varjulisemalt ära, aga ilmselt pole õiges kohas.
Laupäeva õhtu veetsime siin :) Väga mõnus lõkkekoht ainult kahju oli, et meie oma telgiga (autoga) siia päris lähedale ei saanud. Aga no mis seal ikka kandsime oma söögid värgid kohale, tegime lõkke ja grillisime ning sõime ja sinna kõrvale sai ka aare leitud. Ööbisime parklas ning hommikul käisime läbi ka matkaraja ja tegime kaasa ühe ägeda lodja sõidu ;)
Sai aare leitud ja tagavara magamiskoht üle vaadatud, hea oli, sest algselt plaanitud rmk telkimisplats ei olnud koht, kuhu oleks tahtnud pikemalt jääda.
Teel Peipsi äärde sai see koht üle vaadatud ja ka aare otsitud
Nimed kirjas ja teekond jätkus
Eelmisel korral seda kaunist kohta külastades oli aare rändama läinud, sel korral tuli leid kiirelt. Aitäh!
Kuna Kavastu parv oli hoolduses, siis otsustasime võtta selle aarde ära ja edasi liikuda. Aitäh!
Enne praamile minekut tehtud ka kiire geokõrvalepõige. Täname siia juhatamast. Kahjuks praamile seekord ei pääsenudki:(
Otsustasime sellise sooja ilma puhul mõne kaua ootele jäänud aarde ära napsata. Valikuid oli mitu, kuid mu isa otsustas selle kasuks. Enne aardeni suundumist käisime uudistama ka Kuivastu praami, mis kahjuks ajutiselt ei töötanud. Aarde juures oli vastavalt ilmale 17 autot. Kartsime, et kindlasti on inimesed aarde ka hõivanud, aga plats oli täiesti puhas ning probleemi ei olnud. Kõndisime ka natuke matkarajal. Nii umbes 700 meetrit algusest on omapärane vaatetorn tehtud, mida soovitan uudistama minna. Samuti on rajal mitu lõkkekohta, mis erinevalt raja alguse lõkkekohast, hõivatud olid. Tagasi teel tegime Luunjas jätsipeatuse ning avastasime, et ka seal on jõe äär väga atraktiivseks tehtud. On olemas nii varjualune kui võrkpalliplats. Aitäh väikese reisi eest!
Siin käisin koos Martaga. Aardekonteiner paistis esimesest vaadatud kohast kenasti kätte ja logi sai kirja. Jalutasime veel veidi ringi ja uudistasime infotahvleid. Väga ilus matkarada on valmis ehitatud. Täname!
Sellest sai minu GP #1100. Viimane sada tuli tänu SPA-le kiiresti täis. Seegi aare tuli kiiresti välja, kuigi aarde suurus on puhteht mikro mitte väike.
Kusiganes see vale koht oli, ilmsesti minu standardisse treenitud geoloogikasse ära ei mahtunud :P Igatahes viimati jäin pooltunni jooksul leiuta ja täna panin poole minutiga nime kirja. Nüüd on konkreetne standard jällegi, tänud uuele poisile, kes konteineri asukohta korrigeeris :o)
Olen jõudnud seisu, kus geokaardil jääb teatud piirkondadesse vaid üsna üksikuid kollaseid täppe. Aga siis ei raatsi enam niimoodi tuuritada, et otsemat teed nulli ning peale leidu kohe padavai kiireimat teed pidi järgmise lähima aardeni. Võtan rohkem aega ümbrusega tutvumisele, siin näiteks kõndisin kohaliku matkaraja läbi. Päris isemoodi tuletegemise torn on neil seal, kellel mahti, soovitan vaadata. Ülejäänud osa rajast pakub uut ja huvitavat juba vähem. Tüüpiline Emajõe delta, kus normaalsed inimesed reeglina vaid paadiga liiguvad. Siin saavad siis ka ilma paadita normaalsed inimesed natuke aimu, mis edasi tuleb (täpselt sama, ainult veel vesisem :P)
See koht on mind intrigeerinud tükk aega. Täna otsustasin, et Alatskivilt Tartusse võib ju väikese põikega minna. Milline lummav matkarada kaskede vahel ja jõe ääres! Aitäh siia juhatamast!
Sattusin sinnakanti veerema ja vaatasin aarde üle. Vedeles teine täitsa vales kohas mõni meeter peidukast. Muidu ilusti korras ja sai oma pesasse tagasi.
Käisime RMK radu üle vaatamas ja võtsime mööda minnes ära sellegi. Täiesti korras ja leitav on!
Puhkuse esimese osa viiekümne kuues aare. Koht oli iseenesest tore, olen kunagi palju aastaid tagasi ka selle parvega sõitnud. Peidukas ei olnud pooltki nii toredas kohas: kui telkimisplats on juba kellegi poolt hõivatud, siis on üpriski narr kuuri taga jõlkumas käia. Aga tegin pähe näo, et valin mingiks muuks ajaks sobivat platsi välja ja seetõttu vaja kontrollida kuuri ja laepealset, et kas ikka on hea või jaa. Tops oli igati loogilises kohas, kättesaamisega probleeme ei olnud ja siis lasin päikest võtval noorpaari sama mõnusasti sealse katusealuse pingil edasi oleskleda.
Siia sõites nägin 3-4 Kavastu parve silti, mis tekitasid huvi, mis see küll on. Alguses leidsin mikro suuruses aarde ilusast kohast üles ning siis läksin parve vaatama. Polnud teadlikki sellisest parvest, Eestis veel ainuke. Oli huvitav koht.
Siin me olime ja aarde me võtsime.
(no tegelikult toppis Madar ta kusagile tagasi ka, aga minul vaadata ei lubanud - nii palju piilusin, et kusagil algse koha läheduses ta igatahes toimetas ;))
Aarde kohta võiks käia ka osa Järvevestivalil saateks mänginud ansambli Antsud laulust "See enneaegne armastus..." - ma vaatsin teda silmaga ja pöörasin teda orgiga. Aga teine pool, et alumine külg oleks nagu hallitanud ja pealmine päevitanud, ei pea küll paika. Aare on väga heas seisukorras.
Ahaa, ning Kastre veelahingu kohta lugege Herbert Salu 1954. aastal Lundis ilmunud raamatust "Surmatrummid ja pajupill"
Pole ammu ühtegi aaret otsinud ja pisut roostes juba. Lõpuks ikkagi leidsin. :)
Esmaspäeva õhtul oli igavavõitu, pakkisin härrased autosse ja vedasin nad retkele. Kaks nulliotsijat tahtsid võssa ragistama minna juba, aga mina silmasin õiget asja. Nimed kirjas. Aitäh peitjatele ja taastajatele.
Tundub, et õnnestus Siim geopisikuga, oli teine siin otsimisega nii hoos, et otsis valest kohast. Esmalt leidis Anna, siis nägin mina ja lõpuks Siim võttis konteineri. Tänud!
Puhkuse geotuuri 4. päeva läksin lõpetama Kantsi aarde juurde. Kõigepealt jätsin auto maha ja läksin vaatasin platsi üle. Muru ja võililled olid väga kõrged ja märjad. Suurte sammudega kõndisin nulli ja panin nime kirja. Sama suurte sammudega tagasi autoni. Haarasin oma Peipsi äärest ostetud suitsulatika, paar päeva tagasi kingitud Peipsiveere õlle ja läksin Peipsi järve suunduva Emajõe äärde chillima. Kuna leviauk oli liiga karm, siis pärast tunnikest suundusin Pärapõrgu kanti ööbima.
Aitäh aarde eest!
Tänaseks saagiks jäi 6 aaret. Tasa sõuan, kaugele jõuan. Võtan mõnuga.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Henrik taastas 18.95.19
See ei ole kauge aare, aga kuidagi jäi ta nii originaalsel kui viimati taastatud kujul otsimata ja leidmata. Sai siis peitja loal hoopiski taastatud, ehk kestab mõnda aega edasi. Asukoht ja raskusastmed jäid samaks, sisaldab nüüd siiski ainult logiraamatut ja pliiatsit, muud nänni ei mahu.
Ka meie ei leidnud. Arvatavasti kadunud.
Kui mõned nädalad tagasi kambakesi Räpinas käisime, siis jäi silma suunaviit "Kavastu parv". See oli midagi uut minu jaoks ja tekitas huvi. Oma tuuri planeerides soovitas Google Maps mul just seda jõe ületuse meetodit kasutada. Oi kui ootamatult see võimalus minuni jõudis. Ootusärevus sõitsin sadamasse. Parv oli minu poolel aga ühtegi hingelist ei olnud ümbruses. Lugesin infotahvleid. Ühelt sain teada, et päeval on pool tundi lõuna. Kellajaliselt oli lõuna aga juba läbi. Peagi saabus teisele kaldale jalgrattur, kes istus sõudepaati ja tuli minu poolele. Tegin juttu, et saada teada kas kuidagi teisele poole ka saab. Tõredalt sain vastuse, et jah selle samuse sõudepaadiga. Kästi ratas peale panna ja veeti minutiga teisele kaldale. Raha küsiti ikka sama palju. Peab ikka autoga tagasi tulema, et saada seda parve kogemust.
Pärast seda läksin külastasin kohalikku külapoodi, millele ei viita ükski silt. GoogleMapsis on ainult mingi FIE märgitud. Tegelikkuses oligi pood ja veel missugune! Keegi oli oma korteri elutoast ja rõdust teinud poe. Sortimendi valik oli huvitav. Kallitest hindadest hoolimata vajas see koht sisse õnnistamist ühe õllega. Herilaste parv proovis mind häirida ja minema ajada, kuid sain oma toimetustega ühele poole.
Edasi kulges siis tee mööda kruusa Kantsi aarde poole. Kohati oli see maailma parim kruusatee kui sulle meeldib trepist alla sõita. Pöörasin otsejoones RMK platsile. Lapsed mängisid seal mingi ketta peal aga me üksteist ei häirinud. Peagi nad veel pealekauba kadusid ära. Edasi järgnes tund aega aarde otsimist. Vahepeal küsisin ka juba abi, sest see ei ole koht kuhu satuks iga päev. Midagi tarka aga ei juhtunud ja pidin pea norus sealt lahkuma. Proovisin ennem demoraliseerivat pikka distantsi järgmise aardeni koguda positiivset elujõudu ratastoolilaiuselt laudteelt. Natukene üle poole kilomeetri sõitsin ära, siis kiskus natukene nõgeseliseks ja pidasin targemaks ots ümber pöörata.
Emajõe Suursoo Looduskaitseala keskuse juurde me randusime ja tatsasime laagriplatsile. Vaimaril õnnestus hiirekest sakutada, väljamaalane võpatas ja karbike sai leitud. Tänud peitjale.
Leitud Uku? juurest tagasiteel. Piret just muljetas, et siin on mõndagi muutunud tema otsimise ajast kui nägime eemalt pilk nutikas üht meest lähenemas. Ei teinud ta saladust, et on geopeitur Saksamaalt ja kas meil on juba leitud? Ei olnud veel.
Peidukaid seal jagus ja ühel hetkel nägin PET topsiku korki paistmas. Sirutasin sõrmed sinnapoole kui topsik plehku pani, pikk saba ainult järele lohisemas. Tuli välja, et hiirt tema puhkepaigas palkide vahel olin tahtnud välja tirida. Krista, kes teispool palke oli, kirjeldas, et seal on ajalehepaberitest hiirepesa. Nii-et väike tüng. Krista siiski hoopis teisest kohast topsi leidis.
Emajõe-suursoo looduskeskuse, mis on ehitatud Kantsi kõrtsi varemetele, saatusest on küll kahju. Lisan ka lingi Luunja valla lehelt.
Kiire leid, mõnus koht. Tudengipõlves sai siin lähedal Kuu talu saunas aastavahetust peetud ja jääauku end kastetud.
Tuli ikka mitu ringi peale teha ja otsida, otsida, otsida
Vahva koht puhkamiseks. Leiuga kiirelt ei läinud. Tänud juhatamast.
Otseselt siia plaanis niipea tulla ei olnud, aga kuna sõber kurtis, et oli mitteleid ja seda vaatamata põhjalikule tuhnimisele. Kahetsen, et pole kunagi siia sattunud ja ei teagi keda tänada, kas peitjat või oma sõpra.Koht on igatahes väärt aaret ja tulen kindlast siia tagasi. Konteineri leidmine keeruline ei olnud, aga ega kohe kah silma ei jäänud.Aitäh.
Siin ei õnnestunud otsima hakata kuna mugud olid platsis. Tundub põnev paik, kuhu tagasi tulla.
Käisime läheduses uut "vaate"torni uudistamas ja selle käigus leidsime ühe aarde ka
Leid kiire. Koht üllatas, ilus piknikuplats ja suurejooneline hoone üritusteks? Emajõgi loksus sealsamas. Aitäh kena kohta tutvustamast!
Ratastega Võõpstest Kavastu parve suunas vändates lootsime, et pühapäeva hommikul Mäksa vallast Luunja valda saamiseks parvemees ikka saadaval on. Helistasime - on küll, juba 10 min pärast. Kahjuks aga ei saanud me parvesõitu proovida, vaid mahtusime koos ratastega kenasti pisikesse paati.
Randudes algas tore ratastamine aardeni, logi kirja ja edasi jalgsi matkarajale. Tore hommikupoolik. Aitäh peitjale!
Enne Emajõele triivimist, panime oma nimed kirja. Tänud!
Ma arvan et siin ongi Liivima uhkeim grillimisalus... :D
Küll siin võttis ikka otsimine aega. Nägin küll aastat millal peidetud aga ikka vaatasin ainult valesid peidukaid. Peaaegu olime loobumas, kuid lõpuks hakkas silma. Aardel puudub tõesti igasugune tähistus ja ka juhend võiks olla vähe kompaktsem. Praegust on terve karbike ääreni täis.
Koht ise on aga täista tore :)
Meie teekond selle aardeni Tarus alustades, kulges mööda Emajõge 3,5 tundi. Aga see oli mõnus kulgemine lodi Jõmmu katusel lambanahkadel lösutades. Lasime heamaitsta piknikukorviga kaasa võetud kraamil, nautisime loodust ja lodja kapteni juttu. Aarde haarasime kiiruga, kuna pidime meile vastu tulnud bussile jooksma. Tänud.
Leitud ja lihtsalt leitav aare. Kanne logimärkmikusse. Seekord midagi juurde lisada ei olnud.
Hommikul startides sain kohe aru, et täna tunnen lühikestest pükstest puudust. Nii oligi. Kuumus hoidis mind päev otsa uimasena. Esimese aarde juures veel nii hull polnud. Koht oli väga ilus ja ilma geopeituseta ei usu, et siia sattunud oleks. Aare jäi ka kiirelt silma, kuid kohe polnud kindel, kas ikka õige asi see tähistamata toos. Aitäh!
Valisime Lõuna-Eesti sündmuse järgseks päevaks Jõgevamaa kandi ning esimeseks väljavalituks osutus Kantsi aare, sest juba ammusest ajast olen ihaldanud näha oma silmaga ära Kavastu parve. Ja nii saigi nüüd see temp tehtud - parv nähtud, imetletud parvemehe musklirammu ning parve sõitu ühel kaldal teisele ja siis tagurpidi tagasi. Ka Kantsi aare üllatas meid selle vahva kohaga, mille tutvustamiseks ta peidetud on. Ilus algus tegusale päevale.
Olime tööjuurega suvepäevadel parvematkal. Looduskeskuse juures oli õnneks peatus planeeritud. Käisin siis kiiresti nurga taga ära, geps näitas sinna tänna, hakkasin juba võsasse pugema, kui raskusastme järgi sain aru et ikka pole vaja. Sain kenasti logitud ja ruttu teiste juurde tagasi :)
Kõigepealt vaatasime objekti vee poolt siis maapoolt. Muljetavaldav kompleks sellises kohas. Aardeleid tuli kiiresti, aare korras.
Kalamehed olid kogu oma laagri (mis tundus suuresti koosnevat plasttaarast) täpselt aarde nulli laiali jaotanud, seega jääb teiseks korraks. Tundub talvine teema olevat.
Lõpuks logitud. Oleme seal varem käinud, kuid grillijaid on seal ikka leidunud. Tänud peitjale!
Teadsin küll, et selline koht on olemas nagu Emajõe Suursoo Looduskeskus, aga ega siis sinnakanti sattunud ei ole. Keskus oli küll tänagi kinni, aga vähemalt on suveks tee selge. Aare leitud kiiresti, aga avamisega oli tõesti tükk tegu. Õnneks oli kohe kõrval abivahend olemas. Lööma sellega ei hakanud, ainult kangutasime veidi. Aitäh siia juhatamast!
Huvitav koht. Tänud peitjale. Karbi avamiseks oli õnneks kõrval tööriist olemas.
Karp jäi suhteliselt kiirelt silma, aga lahti ei tahtnud kuidagi tulla. Kuna peal ühtegi kirja polnud, siis naersime veel, et raudselt polegi õige asi. Aga kui lõpuks lahti saime, vaatas õnneks ikka logiraamat vastu sealt.
Kena koht telkimiseks ja kalastamiseks, püüda saab ka kaldalt!
Selle aarde lähistele valisime tänase ööbimiskoha. Telk paika ja siis võis rahulikult kohalikku loodust uudistama minna. Vahva koht ja milline mõnus slipp siin veel oli. Seda ei arvanud ainult meie, sest slipp oli väga tihedas kasutuses, aina vooris neid kalamehi jõele ja jõest välja. Aare oli kenasti kuiv ja korras , tänud peitjale!
Lihtsalt infoks: slipitamine esiveolisega kerge ja mõnus ning tasuta, telkimisplats suur ja avar, katusealusega ja muud mugavused. By Alex
Geps viis ilusasti kohale, kiire leid, kiire logi, tänan ilusa koha eest!
Ilus paik päeva esimeseks leiuks.
GP 1389 / GC 1630
Eesmärk oli Tartust võimalikult ruttu välja saada. Tartut tulen kunagi rattaga tegema. Enne seda oli aga vaja tankida ja süüa otsida. Kavastul ma olen käinud ka varem korra. Küll aga teisel pool jõge. Olen käinud ka aarde juures asuvas keskuses, mööda vett, mitte mööda maad. Leid tuli kiirelt. Aitäh!
Tulime looduskeskust uudistama ja ühtlasi ka aaret leidma. Vahva koht, kuhu pole varem sattunud. Tuleme siia mingi aeg hiljem tagasi, et alustada teekonda UKU aardeni. Aitäh aarde eest! EVEJ
Kuna kaaslaseid ründasid parmudehordid, tegin siin kiiresti. Õnneks aitas aare kaasa ning nii saigi kiirelt majja varjuda. See maja seal oli mulle muidugi täielik üllatus, ei osanud sellist keskust oodatagi. Olin kindel, et see on täielik soovõsa aare. Oh kuidas ma eksisin. Ja millise ajalooga maja! Äge! Tänud juhatamast! :)
Siin on varem mitmeid kordi käidud, viimastel aastatel ei ole siis sattunud. Olen lapsepõlves sõitnud Kavastu parvega ja püüdnud siit suure latika. Looduskeskuse maja on külastamist väärt, nädala alguses oli kahjuks külastajatele suletud. Looduskeskuse ajal olen siin sõitnud lodjaga, püüdnud veeputukaid ja sääsevastseid, korjanud jõhvikaid ja teinud lõketki, kuid geoaardest ei teadnud siis midagi. Aitäh aarde eest ja tänud siia kutsumast!
Oi sääsed! Olles mitmeid kordi valmis põgenema tagasi autosse sai järjekindlus võitu ja nimi kirja.
Aarde leidis pere pisim (3,5a) ja oli ilmselgelt ka kõige õnnelikum.
Aarde otsimiseks oli aega täpselt viis minutit. Tuhlasin läbi piirkonna, mille arvasin õige olevat, aga ei midagi. Tuleb suvel tagasi tulla. Ja kui aus olla, siis pool ajast, mis oli otsimiseks mõeldud, imetlesin ma pajukiisusid... Imeilusad on teised. :-P
Leitud, logitud :) Päris mitu talvepilti sai ka tehtud...
Üks väga vana vigade parandus. Silma jäi kärmelt, kätte saamisega läks natuke aega aga õnneks abivahendeid ümbruskonnas leidus piisavalt.
Oli teine päris kõvasti kinni külmund.Koht oli muidu ilus, peab suvel uusti külastama.
Kaunis koht. Kunagi rohkem kui 10 aastat tagasi lõpetasime siin kanuumatka. Praeguseks on koht tundmatuseni muutunud. Aitäh!
Kuna hiljuti oli leitud, siis otsustasin ta veelkord üle vaadata. Seekord jäi aare praktiliselt kohe silma, imelik et teda varem ei märganud. Aarde kättesaamisega oli paras tegu, oli teine päris kõvasti kinni oma pesas. Hakkasin juba aarde juurest ära minema kui avastasin, et kahtlane pliiats on peos, mis üldse minu oma pole. Eks siis tuli uuesti aaret välja meelitama hakata... Aitäh peitjatele. EVEJ.
Tundub olevat kalameeste paradiis. Parklas oli liikureid murdu ja mööda veeteed käis ka kōvem andmine. Kuna taevast hakkas miskit tilkuma kriipisime kiirelt nimed raamatusse. Kena koht tundub olevat.
Käisin kohal ja tiirutasin nagu segane ümber nulli, aga midagi ei leidnud küll. Sealsamas nulli kõrval oli ka kõva puudetegu käsil, äkki sellepärast ei leidnudki. või ma lihtsalt geopime... Kuna hiljuti leitud, siis tuleb vist varsti tagasi minna.
Kiire leid. Millalgi peaks sügisese õpperaja ka üle vaatama - kõigil teistel aastaaegadel juba käidud. Aitäh!
Selles kohas on varemgi korduvalt aega veedetud, tore kant. Aare oli tõesti kergelt leitav, esimeses kohas, kuhu vaatas. Küll aga oli sügisese niiskusega aardekonteiner veidi kinni kiilunud, nii et tuli natuke jõudu rakendada, et see oma kohalt kätte saada. Tänud peitjale!
paadimatka käigus sai tehtud külastus RMK keskusesse ja jalutuskäik aarde juurde. Konteiner ilusti ilmastiku eest peidus aga...
Sai väike reis peipsi äärde tehtud. Eesmärgiks aardeid otsida :). Aitäh sellise huvitava koha tutvustamise eest. Polnudki sinna veel sattunud :).
Pühapäeva pealelõunal istusime töökaaslastega Kavastus kahe parve peale ja võtsime suuna Peipsi järve suunas. Esimene peatus oli peale poolt tundi parvetamist RMK Emajõe-Suursoo looduskeskuses, kus meile tutvustati nii keskuse kui ka Emajõe-Suursoo ajalugu, näidati 15-minutilist filmi, vaatasime eksponaate ja uurisime ümbrust. Telefonis mul seda aaret polnud kuid sellises kohas olles tekkis tunne, et see koht väärib aaret ja loogiliselt võttes võiks läheduses mõni juba olla :) Kiik-vaatetorni uurimise-testimise käigus sai Kantsi andmed telefoni tiritud ja ülla-ülla, aare 60m kaugusel! Kole tore! Arvatava peiduka suutsin 45m kaugusel tuvastada aga lähemalt uurima ei hakanud kuna üks seltskond pidas sellele väga lähedal piknikku. Seekord jäi aare küll leidmata aga kohast sain päris hea ülevaate. Tore koht, loodan, et kunagi satun veel siia. :)
... mitte peidukast, vaid täiesti suvaliselt maast vedelemast, tõesti üsna avalikust kohast, kus ta ilmselt kohe-kohe prügi pähe igaveseks prügimäele oleks rännanud. tõstsime leiukohast paari meetri raadiuses olevatest kohtadest enda arvates kõige paremasse peidukasse, kuid igal juhul vajab peidukoht ülevaatamist, pigem on see praegu aja küsimus kui ta sealt uuesti alla sajab.
Tegemist kena paigaga. Kahju, et keskus nii vähe aega avatud on. Ilm soosis otsinguid, tibutas, mugusid polnud. Aare oli ikka päris avalikus paigas. Ehk peaks omanik asja üle vaatama. Tänud.
Tartu poolt mööda jõge tulles tegin vahepeatuse ja otsisin natuke. Silmapiiril oli inimesi ka. Tegin siis panuse hilisema aja peale. Hiljem aga olin sama tark edasi. Ühtegi kedagi kuskil enam polnud ja sain rahulikult otsida. Mingit asja, mis vähegi aaret meenutaks ma sealt täna ei leidnud. Aga lähen sinna tulevikus tagasi. Matkarada jäi ka läbi käimata. Ja muidu ka huvitav koht ju.
Pärast pikki läbirääkimisi otsustasin neljanda valiku kasuks: tulen tagasi sügisel.