Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 3.0 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kullaga orav on väike ja lustlik loomake. Talle meeldib hea toit, mõnus paik puhkamiseks, hea vaatega kohad ja toredad külalised.
Külakostiks võib viia käbikese/tõrukese :)
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: 2024_aasta_aarde_kandidaat (25), soovitan (24), lahe_teostus (24), vaatamisväärsus (2), lastesõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9T4F8
Logiteadete statistika: 44 (91,7%) 4 1 0 0 0 0 Kokku: 49
Aasta aarde valimine on alanud. See tuletas meelde suvise tegemata jätmise. Kopsumäe raja läbimise järel ei olnud enam aega edasi seigelda. Tänaseks oli teadmine juba olemas, et midagi vägevat ootab ees.
Nullist saime info kenasti kätte, kõik tundus korras olevat. Lõpp oli vägev! Saime jälle lumes sumbata nagu hommikul juustu juures. Koduteel vaatasin pildid üle ja avastasin uusi detaile, mida kohe ei märganud. See ilmaime nüüd nähtud, aitäh!
Jalutasme soovituslikust parkimiskohast nulli. Lund oli kõvasti rohkem kui olime arvestanud. Kahjuks seekord midagi ei leidnud, mis meid edasi aitaks.
Alguspunktis leidsin osa kasti sisust hoopis kuuse ümbert maast, korjasin kõik kokku ja suundusin lõppu. See on ikka tippteos mida mina kunagi näinud olen geopeituses!
Algus vajas veidi süvenemist, aga ei midagi üle mõistuse rasket. Juhtusid lõppu suunav vihje ja geokontroll lausa kõrvuti olema.
See lõpp... No ma ei ole veel näinud sellist aaret, kus logid ainult ülivõrdes kirjutatakse. Midagi uut ja ülistavamat on juba raske välja möelda. Aga kindlasti võimalik. Istusime siis rõõmsalt ukse taga ja lugesime logisid, et mis see kepp on!? No see, mis tähelepanu tõmbamiseks sinna ukse ette on pandud. Lõpuks õrn naise käsi päästis siiski päeva ja saime nimed kirja.
Ja nii sündiski uus geovanasõna: Kus mehe rammu jääb vajaka, seal aitab õrn ema pai.
Milline sõnamänguline aare! Mul tuli seal kohe kullapalavik peale – no ei suutnud kuidagi jalgu minekule seada. Pilk oli vaatepilti ja detailidesse kinni jäänud. Selle peitja sulest tuleb küll vaid käsitöökulda! Aitäh ja kummardus!
Geopäeva lõpetuseks võtsime need kaks kvaliteetaaret. Kui selle aarde juurde kohale jõudsime, siis lõi vaatepilt pahviks isegi pärast Kopsumäe tiiru, kui võiks arvata, et miski enam ei üllata. Ikka korralik kirss tordil. Aitäh peitjale.
Kõigepealt käisime siin laupäeval 14. septenbril koos Ahto ja Maivega, siis jäi see meie geopäeva viimaseks aardeks ja olime juba väsinud. Esimeses punktis oli konteineri sisu puu all laiali. Korjasime selle kokku ja leiutasime sealt mingi koordinaadi, mis alguses tundus loogiline aga sealt me ei leidnud midagi. Jätsima asja sinnapaika, sest olime päevast väsinud, ning hakkas hämarduma.
Mul jäi ikka kripeldama see aare ja otsustasime 4 aastase Ragnariga minna ilusa ilma puhul ringsõidule ja uuesti seda aaret otsima. Kõigepealt vaatasin veel ühte mälu järgi tuletatud loogilisse kohta, aga seal ei hakanud midagi silma. Siis läksime algusesse tagasi ja nuputasin veel numbreid, noh tuli veel kohti aga ei viitsinud enam kõiki läbi käia ja helistasin Helenile, et abi küsida. Helenilt sain info õige koha kohta. Koht oli ühest küljest loogiline, teisalt aga ikkagi natuke imelik mu meelest.
Lõpus oli muidugi üliäge asi. Tõesti vägev meisterdus, meile meeldis. Aitäh!
Pärast käisime Pangodi jäeves ujumas, nii mõnus suve pikendus sel aastal.
Tundub et see kõige kõigem jäi siiski järgmist korda ootama. Piletid majja pääsuks olid puu all laiali. Miski idee nagu oli ja läksime u kilomeeri kaugusel kontrollima. Sel oli kõik ok peale selle et aaret vist polnud. Peab ütlema et pole ammu nii kauneid vaateid kohanud kui nullis. Jalutasime ja nautisime sumedat loojangut. Aitäh kutsumast ja uue kohtumiseni. Loodetavast saab ka pileti sellele etendusele, kasvõi tutvuse kaudu.
Nullis oli hämming, et kuidas siit vajalikud koordinaadid teada saab. Aga proovides sattus kohe esimene variant õige olema. Aardekast on tõesti väga uhke tuldesäras koos kellade ja viledega.
No lõpetage ära!!! Milline aare, millised detailid - lihtsalt vaata ja imetle! Vau! Sellised aarded on üle kõige! Alguses nullis tahtsime täiega üle mõelda, aga lõpus lihtsalt võeti sõnatuks! Siiani mu leitud aaretest kauneima teostusega! Jätsin ränduri ka siia orava valvata. :) Taamoo sai ka väikse parandustööga tegeleda, sest gravitatsioonijõud oli olnud nii tugev, et meie saabudes oli klaas eest ära hüpanud. Loodan kullaga oravale ja tema elamisele pikka iga!
Hakkasime Katsejäneste poole liikuma ning olen ammu Kopsumäele tahtnud tulla, keerasimegi tee siiapoole. Kui Kuk-kuu ajas suu lahti, siis siin ühinen kõikide kiidukooridega! Sajandi aare! Millised detailid! Kujutasin ette, kuidas Erle pikad pimedad talveõhtud aardega nikerdas. Aitäh! Aitäh!
Tulime Kopsumäe aarete juurest siia vihmavarju. Mõistatus lahenes minutitega ja üsna pea oli kaaslasel potensiaalne aarde asukoht käes. Käisime enne veel kõrvalmulti juures ka läbi. Teostus oli aardel tipptase, seda on tõelise hoole ja armastusega meisterdatud. Minu üllatuseks lendas ühe detaili alt välja ka parv ööliblikaid, kes end seal vist vihma eest peitsid.
Kopsumägedest pagesime vihma käest siia varju. Päike siras ja elu oli lill. Esimese hooga vahtisin neid väljalõikeid ikka üpris juhmi näoga, enne kui koitma hakkas. Vaikselt koorusid kõik vajalikud numbrid välja ja sai lõpu paika. Seejärel käisime käol külas, enne kui lõppu suundusime. Selle ajaga jõudis Kopsumägede vihm meile järgi ja tegi kõik märjaks. Õnneks olin targu saapad vähem vett karvamate vastu vahetanud ja vihmajope ka olemas, seega polnud hullu. Märjad lühkarid oli igati väärt seda kunstiteost, mis lõpus ootas. Selliste järgi kasvõi ujuks. Sõnad saavad otsa. Need detailid. See aeg, mis on selle teose loomiseks läinud. Tõeline nauding on selliseid aardeid külastada. Suured tänud peitjale!
Siin jäime hätta. Kas siis väsimuse tõttu või orava aga kohe Kuidagi ei hakanud aju tööle. Kuna aare ise on väga kõrgelt hinnatud tuleme kindlasti tagasi.
Õnneks või kahjuks olin eelnevalt logiteateid lugenud ja ootused enam kui kõrgele ajanud. Aga sellist kohapealset teostust poleks tõesti osanud oodata. Väga väga võimas. Nii võimas, et kui keegi küsib, et mis on kõige ägedamad leitud aarded, siis tuleb see aare silme ette, aga ei oskagi kuskilt otsast kiitmist alustada. Lihtsalt sõnatuks võttis. Respekt!
Kui uskumatult äge Kopsumäe rada läbitud, siis tulime siia. Liis pani koordinaadi kaardile, polnud küll kindel aga seal ikka oli aare. Aga uskumatu mis aare. Ega vist teistel pole lootustki 2024 AA tiitlit endale saada, kui siin selline meistertükk valmistatud. Uskumatu detailsus ja kui palju neid detaile oli, Ülim teostus, loodetavasti kestab palju aastaid meie kliimas.
Kuu tagasi käisime ratastega nullis, mõtisklesime, tegime paar pilti ja pidasime mugavamaks asja üle kodus järele mõelda. Nüüd tekkis soov paar aaret võtta ja sai potentsiaalne koht kaardile kleebitud. Seekord saabusime neljarattalisel ja suurim katsumus oli mäest üles ronimine pallikesena minul ja mitte kõige stabiilsema hüpekaga Silveril. Kohale jõudes lähenesime pikema tiiruga. Küll oli detailne, ilus ja üllatusi täis. Orava võrkkiike sai edukalt kasutada telefoni ja pliiatsi hoidjana :)) Üllatused ei tahtnud otseloomulikult kaugelt imetlemisega lõppeda, sest lähemal vaatlusel ärkas kodusoojus ellu. P.s esimest korda Pangodi poole sõites märkasin ja teadvustasin Kullaga silti - eks see ole küla kus orav oma kullaga elab;)?
Kuu tagasi tegime eeltööd ning algselt saime vähe vale koha kätte. Täna aga tegi Kristel kodus tugeva põhja alla. Aarde juurde minek oli ka tegelikult juba üpris kuldne. Päike paistis ja loodus säras aga aare oli ikka uhkem. Aare leitud ja logitud. Aitäh peitjale!
Leid #84 Võru-Tartu-Põltsamaa-Pedassaare-tiiru kolmanda päeva õhtupoolikul. Kui kõik Kopsukad edukalt läbitud ja Kambja kant leidmata aaretest puhas ning ennastki Kambjas piisavalt leotatud, palusin abi lipikute tõlgendamisel, et see filigraanne Aasta Aare ei jääks väisamata. No ja tasus tulla! Kohapeal oli kõik peitjate lubatu olemas ja sada korda rohkem veel. Milline detailitundlikkus ja -rohkus, missugune oivaline nüansirikkus, määrane üüratu loovuse tippklass ja teostuse meisterlikkus. Puhas kuld, puhas kuld. Kui saaks, annaks mitu Aasta Aarde kandidaadi silti e. AAAAAA ja kümme lemmikpunni ära. Aus ja kiitus ning lõppematud ovatsioonid Erlele ja Tiidule võrratu aardega uue tasemelati seadmise eest! Sel aastal on, mida valida!
Tõesti imetore teostus ning iga detail näeb nii paigas, kui saaks, isegi kohtades, kust ei oskaks seda oodata. Tahaks tõesti teada, kus Erlel need ideed sünnivad. Nauditav matk oli mööda põlluserva, just piisavalt pikk mööda nauditavat maastikku. Kõikide nende aaretega siin kandis, teeb aasta aarde valimise raskeks.
Suurimad tänud selle aarde eest!
Pika geopäeva viimaseks jäi see kõikse magusam. Ainult, et seda ma täna teada ei saanudki. Ei purenud end täna nullist läbi, üritasin, mis ma üritasin. ainult hamba sain irevile. Sain justkui mingi koordinaadi, mis viis lähedaloleva tuuleveski vastu istutatud metsa (kus mingit vaadet polnud), kus isegi lambi valgel veerand tundi ringi tuiasin. Ainus hea asi oli see, et tegu oli päeva ainsa mitteleiuga ja peale Pangodis ujumas käimist naasesin siia tuuleveski kõrvale öö peale. Geohommik on -õhtust targem, nii ka homme. Aitäh juba ette! :-)
Alguses olin küllap päevaväsimusest pisut segaduses, kuid üsna pea oli siht selge. Vaikselt hakkas juba hämarduma, kuid päeva suur aare oli ju veel leidmata. Ja kohale jõudes olin väga õnnelik, et just see suurepärane aare lõpetas geopäeva ja ka selle piirkonna aarded. Ma lihtsalt imetlesin tükk aega neid uskumatu hoole ja armastusega tehtud detaile ning lõpuks ust avades tuli veel lisaks tore üllatus, mis kogu asja särama lõi.
Kui aasta aarde osas olin praegust punktisüsteemi arvestades nõus ainult ühe lemmiku jaoks punkti andma, siis nüüd tunnen, et lihtsalt pean oravale ja ka eelmisele lemmikule siilile ned punktid hoidma.
Tänan peitmast.
Alguspunktis pidin hetke mõtlema, mida antud asjadega peale hakata. Üks idee tundus siiski paljulubav ja panin punkti kaardile. Otsustasin koha peale vaatama minna ja selgus, et olingi õigesti asjast aru saanud.
Aare ise on aga uskumatult kaunis ja detailne. Ma ei mäleta ühtegi teist aaret, kus nii palju erinevaid ja kauneid komponente oleks. Meistriteos. Võib öelda lausa, et lausa sajandi aare.
Aitäh aarde eest!
Muidugi ahhetasime, imestasime ja kiitsime meiegi kui olime lõppu kohale jõudnud. Pilte tegime ka päris mitu. Mõtlesin, et hea näidata kui keegi küsib minu vabaaja hobi kohta. Samas olen mõnikord ka varem filigraanseid aardeid tuttavatele tutvustamiseks fotodel näidanud. Aga ausalt öelda pole mingit erilist vaimustust märganud. Pigem ikka arusaamatu pilk, et kas ikka sellises vanuses ja sellise väljaõppega inimene peab tõesti sellise hobiga tegelema.
Ehk las jääga see rõõm mulle salaja kanda, las jääda selline rõõm, mida siin kingiks pakuti jagada mulle ja vaid valitud seltskonnaga. Nendega, kes saavad aru, milliseid pärleid võib aegajalt kohata.
Suur, suur aitäh!
Vau, ma ei teagi kust alustada. Esimeses punktis tekkisid mõned mõtted, üks neist oli õige ja saime aaret otsima minna. Kohale jõudes vajus suu lahti. Pikalt uudistasime kõiki neid detaile ja imetlesime seda kätetööd. Kunagi tahaks olla polaari toas kärbes seinal ja huviga vaataks kogu seda loometööd. Kuidas tekib aarde idee ja kuidas saab kavandist lõpptulemus. Tõesti mega hüper super aare! Aitäh-aitäh-aitäh!
Pole oma 11 geoaasta jooksul kunagi ühtegi nii ilusat ja detailset aaret näinud. Lihtsalt vau! Aitäh sellist meistriteost loomast ja geopeituritega jagamast!
Selleks, et veenduda potentsiaalse lõpp-punkti õigsuses tuleb kõik vähimadki kahtlused välistada ehk siis saime kena kimbu lilli korjata enne kui magusa käbikambrini jõudsime:D
Uskumatu millised detailid ja kui suur armastus on siia aardesse peidetud, kindlalt parim aare mida oleme eales näinud! Nagu eelnevates logides öeldud siis kullaga oravale üks aasta aarde kuldmedal! Aitäh aitäh aitäh ja palun veel!
Tegelikult oli nii , et Raul avaldas soovi seda aaret näha saada. Tulime, nägime, kahtlesime ja ahhetasime. Tänud peitjale aarde eest.
Päikselisse pühapäevaõhtusse sobis külaskäik Kullaga orava juurde hästi. Orav pakkus kreeka pähklit, aga tuppa ei kutsunud, mul olla saapad mullased. Lubas ainult pööningul kolada. Imeilus maja igatahes, teised oravad ei jõua ära kadestada. Võibolla ühe konna telksuvila ja ühe siili villa on kauni kodu konkursil võistlejateks. Krundi valikut peab ka kiitma — omadele lihtsalt ja puugivabalt ligi jalutatav, ent igasugu tühisemale rahvale täitsa peidus. Aitäh teose eest!
Alguses vaatasime natuke neid materjale, aga rohkem kui ühte ideed ei tulnud. Seega läksime pikemalt arutlemata lõppu. Teel lõppu leidsime selle aasta esimesed punased metsmaasikad. Tiit pani juba oma ronimislihased valmis, aga selgus, et orava korter polnud väga kõrgel. Aitäh superägeda aarde eest!
See Kullaga orav on küll nüüd kindlalt aasta aarde kandidaat, väga supper teostus! Jätsin karpi juhendi ka. Suured tänud aardemeistritele!
Oli see alles üks orav-oligarh! Pildistasime ikka igast nurgast seda imeteost. Kindel aasta aarde kandidaat! Suur aitäh meistritele!
Ohsaa! Kirusime mäkketõusu, aga see väike pingutus kulus tegelikult enne suurt kullapaiga imetlemisvooru ära. Piilusime akendest ja uksest, imetlesime sisseseadet ja välisilmet, isegi oksakohad olid kuldsed. Lemmikaare!
Opaaa.... minu lõug on mööda maad laiali nagu aarde läheduses oleval kolbal. Imeline teostus. Tänud!
Esimeses punktis leitud numbreid on võimalik kahel viisil tõlgendada ja loomulikult valisin esmalt vale variandi. Naabrivalve jälgis kogu aja, mil seal ringi tuuritasin, ja kuni selleni välja, kuni õigele rajale asusin. Aare ise... no tippude tipp, sõnadest jääb puudu. Minu jaoks kindel aasta aare. Aitäh!
Kui oleksin üksi tulnud, oleks lõpp mul külastamata jäänud. Väljusime autost ja algas korralik koerte laulupidu, liitusid vist peagi kõik külakutsad lähedalt ja kaugelt. Kohale me lõpuks jõudsime. Meile oli see täna läbitud raja viimane ja uhkeim leid. Ahhetasime ja uudistasime orava juures tükk aega. Tänud peitjale.
Konkurentsitult kõige ägedam aare täna ja arvatavasti terve mu geoajaloo jooksul. Hea, et enne logisid ei lugenud - nüüd oli üllatus veel suurem. Täpp i peal tänasele ülitoredale rajale. Milline filigraansus! Mõni peidab ristsummade ristsummasid... see siin on favode favo. Kiidan ja tänan ja soovitan!
Vau-vau-vau!!! Ilma pikemalt keerutamata panen enda jaoks kirja, et mina olen 2024 aasta parima aarde nüüd leidnud :) Kuigi mul oli eilsest terve Kopsumäe raja emotsioon veel värskelt meeles ja tundus, et enam paremaks minna ei saa, siis siin oli Erle ja Tiidu koostöös sündinud ikka aarete tippude-tipp. Veetsime selle aarde juures ikka pikalt ja mõnuga aega, sest oli mida imetleda ja nautida. Ma oleks tahtnud kohe ise selle orava asemel olla ja sellist kodu omada. Kullaga orav saab minu poolt kulla kaela ja kiidan, tänan, aplodeerin ja teen veel sada imet, et seda aaret ülistada. Erle, sa oled äge!
Saime TTF-i kirja täna pärastlõunal. Aga peab tunnistama - kõige ilusam aare, mis ma seni leidnud olen. Ja kuna äsja sai GC lehel preemiumstaatus soetatud, siis pidi ju minema ja proovima FTF saada. Nii hästi ei läinud, keegi pole lihtsalt veel logisid üleslaadinud, aga kogemus oli see-eest igati väärt seda tulekut ning Lisettele ja mulle jäi väga ilus mälestus ilusa ilmaga. Suured tänud peitjale! TB sai ka jäetud ;)
Kui käoaare oli leitud, siirdusime heade emotsioonidega edasi siia oravaradadele. Nullis sai veidi nuputatud, joonistatud ja punkte kaardile pandud ning siis liikusime edasi aarde poole. Lähedal talus väga madala häälega haukuv koer pani Anna kõhklema, seega ta otsustas mind parem autos oodata. Nii liikusin lõpu poole edasi ise üksi. Peale pisukest tiirutamist jäigi see oravahäärber silma. Vau tõepoolest! Või siis lausa wau-wau! Kui juba Kuk-kuu aarde puhul ütlesin, et teostus oli suurepärane nagu eeldada võiski, siis selle oravamaja puhul on Erle ja Tiit läinud veel sammukese edasi. Väga läbimõeldud teostus, iga detail on paigas ning sobitub oma kohale nagu valatult. Kõrgema taseme käsitöö, mille puhul suutsin mõelda, et ei kujuta ette kui palju tunde selle meistritöö peale on läinud. Ei möödunud aga minutitki, kui kuulsin eemal raginat ning mul tekkiski võimalus asjaosalistelt endilt sama küsida. Jah, Erle ja Tiit tulid vaatama, kes seal majakese kallal toimetab :) Sai päris pikalt vesteldud nii sellest kui ka teistest uutest põnevatest piirkonna aaretest ning uurides, et kui palju siis selle meisterdamiseks aega kulus, ma täpset vastust ei saanudki, aga sain teada, et palju. Seega head geokollegid, hinnakem ja hoidkem sellist suurepärast aaret, kus miski pole juhulik ja iga detail on täpselt seal, kus tema koht. FTF sai kirja kell 19.38. Suured tänud peitjatiimile ning soovin indu uuteks kunstiteosteks!