Läbimurre 1

Leitud, aitäh!

Viimase kaduva valguse käes sai ka see topsike leitud päeva lõpetuseks. Aitäh peitjale.

Selle viienda läbimurde külastus on ikka kaunikesti ammusesse aega jäänud ja need ülejäänud neli muudkui ootasid ja ootasid, et ma taas siiakanti satuksin. No ei sattunud kohe kuidagi, seega tuli täitsa omaette tulla. Peale auto parkimist avastasin üllatuseks, et vaid mõned sammud ongi esimeseni, polegi vaja veel kuskilt läbi murdma hakata. Tänud peitjale aarde eest.

No tegelikult ju olekski vaja nelja aaret, aga tuleb piirduda kahe kõige lähemaga. Telefonil gps ei töödanud, aga aare ilmutas end kiirelt. Aitäh.

Leitud. Aitäh!

Leitud. Aitäh!

Teel sauna väike jalutuskäik. Aitäh!

Suurim peamurdmine oli hoopiski mõistliku parkimiskoha leidmine. Aare ise täitsa mõistlik isegi pimedas otsimiseks.

Läbimurtud.

Tänan peitmast.

Leitud. Tänud peitjale aarde eest!

Leidsime. Aitäh!

Eks tuli ka enda panus anda tee rajamisele :)

Sellal kui Ott Kesk-Euroopa rallil teed esikohale läbi murdis, ragistasime meie tema maja taga metsas. Telefon värsket ralli infot röökimas. Esimene tuli küll kuidagi meeldivalt lihtsalt.

Aare oli juba kaugelt näha ja polnud vaja end ka kusagilt läbi murda.

Ilm ilus, nagu jalutuskäik pargis. Tänan

Ilusal õhtul ajasime end välja, et end veidi liigutada ning see rada sobis selleks hästi. Algusest minema hakates on väike aimatav rada justkui olemas, aga väga tihedas kasutuses see vist siiski ei ole. Tegime siis edasi-tagasi oma jäljed juurde. Täname aarde eest!

Hea lihtsam seeria. Nautisime ilma ja otsisime aardeid.

Leitud, tänud!

On üks siht silme ees, mis nii lähedalaga samas nii kaugel. Selle täitmiseks on neli kuud. Äkki saab eesmärk siiski täidetud. Panime siitpoolt aga ajama, äkki ikka lõpuks tehakse see otsetee? Tänud peitjale aarde eest.

Leidsime. Tänud peitjale

Sõpruse 2

Andsin ka oma pooli panuse. Tänud.

 5 

Mulle meenus siin üks hiljuti loetud Jaapani muinasjutt (väikese geopeituse mugandusega):

Ühel kuuvalgel ööl laskus maale Kuuprintsess. Algul oli ta üleni särav ja imepisike. Mahtus peopessa. Paari kuu möödudes oli temast sirgunud imekaunis neiu. Kuuldused neiu ilust tõid kohale kosilasi lähemalt ja kaugemalt. Printse ja nõunikuid, ministreid ja isegi keiser isiklikult tundis neiu vastu huvi. Neiu oli otsustanud, et enne kui ta oma „Jah“ sõna väljavalitud kosilasele annab, annab ta neile ülesande enda pühendumust tõestada. Prints Kuramochi sai ülesandeks leida kuldne puu, mille okstel on kalliskivid. Mees läks merele. Purjetas, mis ta purjetas, laev tema püüdlustele ei allunud. Meri oli justkui nõiutud, möllas ja kandis laeva koduranda tagasi. Meeskond soovitas printsil loobuda. Niipea, kui prints oma laeva teise suunda pööras, jäi meri rahulikuks. Kesknõunik Isonokami sai ülesandeks tuua printsessile pääsukeselt merekarbikujuline amulett. Linnud pidavat neid saba seitse korda keerutades munema ning amuletil on võluvõime. Kesknõunik tegi tugeva pingutuse ning koos abilistega leidis ta pääsukese. Abilised püstitasid pääsukese pesa alla redeli ning nõunik ronis kõrgustesse. Kui pääsuke hakkas saba keerutama, täpselt nii nagu lubatud, sirutas nõunik käe ning tundis, et midagi potsatas tema peopessa. Siis kukkus ta redelilt alla . . ning avades peopesa leidis ta väikese pääsukese pabula. Oli jäänud veel viimane kolmas kosilane, see vennike oli geopeitur. Pritsess vaatas kosilast ning mõtles, et väga keerulist ja ilmvõimatut ülesannet ei saa ju sellele vennikesele anda. Mõtles ja otsustas – ülesandeks saagu luua Aespa läbimurre. Kosilane suundus Aespa külla ja asus läbimurde rajamisel tööle. Rohkem pole teda nähtud . . . Mõningased läbimurde märgid on rajal juba märgata.

Kui pakutakse võsa, puuke, mitte väga pikka matka ja lemmikloomad on oodatud, siis tundus meile tänaõhtuseks ideaalseks projektiks. Paar päeva kuiva ilma oli olud üsna talutavaks muutnud. Kuskilt midagi kaela ei tilkunud ja esimese aarde leidsime peale ühte valepõiget juba tekkinud georajale. Aitäh!

Möödaminnes asukoht üle vaadatud. Logimiseks tulen siia sügis-talvel tagasi.

 1 

Mõnus õhtu oli ja selle nautimiseks tegime kiire geotuuri. Kui aare avaldus, siis esmalt mõtlesin motikaga rada läbida. Siis tuli ikka kirjelduse lause meelde, et vaja tee rajada ning hea meel, et ei hakanud siin rassima. Heal juhul sõidaks raja isegi läbi, aga see võtaks rohkem aega kui jalutamine ja veel kauem kisuks taimi ratta küljest välja. Jalgsi oli mõnus jalutuskäik ja andsime oma panuse raja tekkimisele. Peitjana olen mõne enda aarde juures märganud, et suvalisse kohta peites mõne aja pärast ongi georada tekkimas, eeldasin et see vajab palju suuremat ja pidevamat külastust. Aitäh skoori eest.

 1 

Siin oli päris mitu tugevat georada. Esimene sihile ei viinud, teises kilkasin, et aare, sirutasin kätt ja jõudsin viimasel hetkel tagasi võtta, sest tegu polnud mitte aarde, vaid pesuehtsa herilasepesaga. Kolmas georada viis aga tõotatud maale. Aitäh!

Mina panin poistega õigest kohast pisut mööda. Kuna aga aarde juures oli peidus sipelgapesa ja need hakkasid laste peale kohe ronima, siis jäi logimise rõõm mulle. Aitäh!

Teised kõndisid georajast mööda, sain Triinu ja Exega kohe õigesse kohta. Aardega toimetamise ajaks tõstsin Triinu kukilt maha, kuid kahjuks sipelgapessa ning logimisprotseduurid jäid jällegist Annile. Aitäh!

Esimene aare leidus kiirelt ja ka teerajake oli arusaadav. Tänud

 1 

Parkisin auto bussipeatuse juurde, vajutasin träkkeri käima ja asusin teele. Nullile lähemale jõudes vaatasin gepsu asemel juba georadu. nac aja pärast hakkaski peidukas silma. Ise veel imestasin et nii lahe tõetruu herilase pesa meenutav aardepeidukas. Ja siis hetk ennem kui jõudsin hakata seda haarama, tuli sealt kaks-kolm päris herilast välja. Murdosa sekundiline peata olek ja siis juba kiirete jalgade voor :D Kaarti vaadates sain aru et tuleb ikka m6ned meetrid veel edasi minna ja siis sealt jäi juba paljulubavam ja ohutum asi silma. Esimene purgis ja matk võis jätkuda. Aitähhid

Kohila rattatiir. Rada mõõda ikka edasi ja seeria 1 ka leitud. Aitäh.

Töönädala lõpetuseks tundus läbimurdmine parim plaan. Kohale jõudes viskas kõigepealt uhke vikerkaare taevasse ja seepeale tuli üks vihmasahmakas ka takkajärgi. See aga ei muutnud me plaane. Murdsime aga algusest lõpuni läbi ja kogu lugu.
Aitäh!

Mina sain kohapeal aru et oleme kutsutud nautima nõgeseid, rinnuni rohukasvu , võsa ja sääski ja parme. Seda kõike mõnusa vihmasaju ja vikerkaare katuse all. Loomulikult lugesin kirjeldust alles hiljem ja mõistsin et koge meie tungil ja tormil oli ka üllam eesmärk. Aitäh

Leid #1 teel Suveseiklusele Jõgevamaal. Oi, kus me hommikul Keilas juurdlesime, mis suunas nüüd punuma panna, et õhtupooliku hakul mandri-Eesti keskpunktis Suveseikluse stardis olla. Hoolimata äsjasest vihmast ja eeldatavalt märjast võsast otsustasime siia lastele appi tulla. Sellised altruistid oleme O:-) Alustasime ikka algusest, esimesest nagu peitja nummerdanud. Mitu minutit otsisime enne kui nägijaks saime. Aitäh ja aitame ikka lapsi! (-: Aare korras.

Suundusime Paavoga Suveseikluse kogunemiskoha poole. Kuna eelmine päev ja ka hommikul Keilas sadas, siis põdesime ikka korralikult, kas siia tulla või mitte. Kuna meil ühiseid leidmata aardeid siinkandis väga palju polnud, siis otsustasime ikka tulla ning lapsi aidata. Hästi tegime, polnud nii hull midagi. Pimesikutasime veidi, kuid suured rajad on ees. Ümberringi kummelipõld ja suured tillid. :)

Täna siinkandis ka kohalik kodukohvikute päev!

https://navicup.com/event/kiisa-kohvikutepaev-1/5800/11376/ee/

Tegime teed. Aitäh!

Aitäh aarde eest!

Õhtune aardetiir, aitäh peitmast!

Tänud aarde eest!

Tänud aarde eest.

Sai ka selle palava ilmaga seda rada natukene laiemaks trambitud. Kuid kas ma ei eksi kui et raja ääres kasvab karuputk?

Peale Pahklas turnimist sai ikka siia tuldud, et oma uudishimu rahuldada ????

Leitud, aitäh.

Tulime ka appi ja tallasime veidi maltsa kohaliku sotsiaalprojekti hüvanguks.Aitüma peitmast

Ja märkamatult olingi jõudnud raja algusesse, protseduur tehtud, kolasin mööda kõrvaltänavaid, kuniks jõudsin Ikaruse poe ette, kust Sebe mu jälle linna viis. Tänud aarde ja kogu raja eest, oli täitsa meeleolukas astumine.

 5 

Kui teatakse, et 5 uut aaret on kukkunud Aespasse, siis sai kohe vaadatud rongiaegu. Rongiajad ütlesid, et pane end kiiresti valmis, rong läheb 25 minuti pärast. Kuid tüüpilise FTF-ijana ei lugenud ma kirjeldust, mis muidu soovitas ratta kojujätmist ning võtsin ratta kaasa ja maksin seda neetud rattapiletit. Esimese aarde juures käimine oli käkitegu, 5m mööda läbimurtavast peitja sissetallatud rada mööda, kuid nagu Esko ütleski, meie maal loetakse neid aardeid pigem mikroks. Järgmise aardeni minek oli võrdlemisi lihtne, rada oli piisavalt läbimurtud ning mõnus maastik mille peal rattaga sõita. Kuid ega mina õigesse kohta vaatama mine ning läksin sellesse võssi, kus aaret just polnud. Siis mu telefon teatas, et ma peaksin ronima võssist välja teisele poole. Sama hästi oleks võinud minna sinna mööda teerada ning ratta jätta, aga olekseid, vōikseid on ainult need ning mitte midagi rohkemat. Ega see 30m ratta käe kõrval tassimine midagi liigset ka polnud. Kuid ega see metsas tiirutamine ning nulli taga otsimine oli küll ajakulukas. Lõpuks sai leitud ~15m nullist ning nagu eelmiselgi aardel Esko ütles, kehtis ka siin, pigem mikro, mis raskendas otsinguid. Täpsemad koordinaadid oleks 2. aardele N 716 E 579. 3. aarde juurde minek ka lihtne ning aare ka ise lihtne, kui peitmisviisist aru saanud. Lisaks seal oli palju metsmaasikaid, millega kõhtu täita. Teel neljanda aardeni sai valida valesid ning poolvalesid teeharusid, mille tõttu pidi murdma läbi võssi koos rattaga, kaotada rattakorv, millest sai alles 4. aarde juures aru ning kukkuda ratta pealt maha (madalatel kiirustel ning võsa püüdis ka). Ega see tee kulges suures osas ratas käe kõrval, sest see rada oli rattaga peaaegu läbimatu (v.a viimased 80m). Üllatavalt oli null täpne aarde juures, arvestades, et pidi üle kraavi hüppama ning maastik on 1.5. Tagasi hüpates sai märgatud, et rattakorv on kadunud ning sellega algasid tiirud. Esimesel läksin lühikese maa maha, teisel natuke kaugemale ning kolmandal 3. aardeni tagasi ning ma olin juba valmis panema teate üles, küsimaks teistelt geopeituritelt abikätt. Kuna seda logiteadet ei tulnud, siis on teada, et ma leidsin selle üles sealt, kus kukkusin muru seest. Pärast rattani jõudmist, polnud mul energiat minna viienda juurde, pigem sõitsin otse poodi, et osta vett (sest ei võtnud kaasa, tean algaja viga) ja läksin rongiga Kiisa jaamast koju tagasi.

Tänud aarde eest!

[FTF], kl. 11:15

 3 

Tegelikult lihtsalt kontrollisin, kas Geokaru on siit juba läbi murdnud. Ammugi oli, muidugi! Kusjuures mitte tema ainsana. Ehkki, selle teada saamiseks käisin tegelikult veelkord autos tööriista järel (multitööriist = paksude meeste näpitsad). Sest geopeitur minus ei lubanud forsseerida, kui paljaste kätega aardest ilma vihjeobjekti lammutamata logiraamatut kuidagi kätte ei saanud. Suurus mu meelest kohaliku standardi järgi pigem mikro ja maastik 5 - mitte kõik meist pole mitte sama peenenäpulised kui peitjad, ilmselt :o) Aitäh!