Tüüp: Ajutine Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tegu on Ajutise aardega Katsejänesed 2024 sündmusel.
Tegu on ühe vana asja ära kasutamisega. Kõigepealt oli see mu esimese Geojaani ööaardeks, siis koos sündmusega omaette aare ja nüüd pühime tolmu maha ja paneme ka siia ööaardeks. Ehk väike kingitus neile kes kauemaks otsustavad jääda.
Aarde koordinaadid saate sündmuse nullis asuva tahvlikese pealt.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: pole
Logiteadete statistika:
14 (87,5%)
2
4
0
0
0
0
Kokku: 20
Ma jäin ikka kohe väga kauaks, nii et väärin ka selle leidu :-) Saabusime ju juba reedel ja lahkusime alles pühapäeval terveks päevaks Vudilasse hullama ja lustima. Aardekast on eriti lahe oma algse funktsiooni mõttes. Kaalujälgija kast :-D Kruttisin seda ka ise ja sain mitu korda avada-sulgeda. Lahe vidin. Aitäh Laurile taaskasutuse eest!
Ööaarde karbi otsa koperdasin mõni päev enne sündmust sahtlites sorides. No ja kui ta juba ette jäi, siis mõtlesin, et miks ka mitte välja panna taas. Ja nii see sinna kohale jõudis :D
Panin endale lausa kella helisema, et maha ei magaks seda suurepärast ööaaret, mis kell 23 pidi avanema. Laur muidugi lubas lahkelt paar tundi ennegi, et võib juba minna otsima. Läksingi ja tulin ikka sama targalt tagasi. Nojah, otsida ju ikka võib, kõik oli õige. Lugesime suurema seltskonnaga sekundeid ja panimegi nimed kirja. Meile küll tundus, et keegi polnud seda vahepeal lahti muukinud, kellegi nime logiraamatus ei kohanud. Aitäh!
Viimased minutid enne avanemist sai suurema kamba koosseisus aardele auvalved tehtud ja kui õige hetk käes, siis läks asjaga kiirelt. Nii kiirelt polegi ühegi ööaardega seni läinud.
Ööaarde tahvlit ei näinud mõtet näppida ennem pimedat. Enesele teadmata käisime sellest punktist korduvalt mööda. Asukoht sai teada kui tabasin teolt lahti muukijad. Tunnikene ennem õiget aega käisime seltskonnaga ka aaret piilumas. Kui mingi hetk oli laua ümbrus inimestest tühjaks valgunud, oli selge, et ööaarde aeg on käes. Jõudsime Harrysega aardekarbini kui viimased olid just lõpetanud aardega toimetamise. Kui Maire tagasi laagriplatsile jõudis, siis läksime ühe korra veel ööaardeni kus kuulsime eriti kummastavaid loomahääli. Ööaarde teostus oli viisakas lõpp ühele toredale ajutiste aaretega sisustatud päevale. Aitäh!
Kahjuks polnud aega ära oodata. Kojujõudmine oleks väga hiliseks nihkunud.
Aarde asukohast teatsin juba 4.25 h enne avamist. Viimased sekundid lugesime koos ning siis käis korra mootor karbis ja saimegi avada. Aitäh peitjale!
Viimased 10 sek sai kambakesi koos loetud. Viskasime veel nalja, et paneme järgmistele timeri peale, järmised algul arvasid, et tegimegi nii. Tänud peitjale, oli mida oodata.
Vaatasime taimeri üle ja tuletasime meelde, et koduloomad ootavad jalad ristis õhtust jalutuskäiku