Geojaht 2025- aastapäeva eri

 14 

Nii palju on juba kõigi poolt kõike kirja pandud, et ei oskagi kohe midagi väga lisada. Siiski logisid lugedes on tekkinud mõtteid ja üritan vähemalt nende kohta miskit lisada ja mõnda asja kommenteerida. Alustame näiteks siis Lõnguse piltidega. Logides mainiti, et neid on Tartumaal rohkem kui Tallinnas. Tegelikult on neid ikka siin kandis ka palju rohkem kui see üks Telliskivis. Mingi aeg oli plaan isegi seiklus nendega teha, aga see on soiku jäänud. Siis sai vähemalt 5 välja otsitud. Kiire googeldamise tulemusel tuleb vist jah ainult see Telliskivi oma välja. Aga kel huvi, see võib edasi otsida.

Kohtunike hirmutamine oli selline asi millega eriti hakkama ei saadud :D Lasimegi vist läbi ainult kaks tehniliselt õigesti sooritatud ülesannet, kus hirmutati teisi kohtunikke. Muud olid pigem naljakad, vähemalt meil oli väga naljakas…ja kui sündmusel keegi kõva häälega selja taha hiilib ja siis ise hirmust karjuma kukub, siis see ka ei lähe läbi :D

Kuidagi ei taha uskuda, et kiluvõileib Nutellaga saab hea olla :D Ja nagu Liis mainis, siis me üritame olla võimalikult vähe õelad. See ülesanne tundus minu jaoks kõige õelam üldse. Aga välja mõtles selle hoopis Karli isa :) Veel huvitav märkus ülesannete kohta on see, et mitmed mainisid, et kõige keerulisem on võõrastele ligi ajada avalikus kohas. Aga näiteks müügimehe ja võõraga tantsimise ülesanne tuli osalejate enda soovitusel ja täiesti erinevate inimeste poolt, niiet mulle tundub, et see osa ikka meeldib paljudele :D

Auto kaalumine oli palju lihtsam kui ma oletasin :D Ise nii tark ei olnud, et ei mõelnud kohe prügila kaalu peale, kuid päris paljud tiimid seda tegid ja see oli väga hea lahendus. Tiim M&M üritas küll kaugel Uus-Meremaal pagasi kaaluga hakkama saada, kuid see läbi ei läinud, mõne lohutuspunkti nad vist küll said.

Lund lükkava traktoriga olime väga karmid seekord. Nagu ka varasemalt, siis meie hindamist määrab väga palju see, kuidas esimene tiim selle ülesande sooritab. Kui ikka keegi teeb väga hästi ja õigesti kõik ära, siis me enam nii lihtsalt igasugu muud läbi ei lase. Läks ka selle traktoriga nii, et tiim Trio oli terve tiimiga töötava traktori peal, millel kenasti sahk ees. Hiljem kõik muud üritused läbi ei läinud :)

Suur pettumus oli minu jaoks need kabakeskuste käpamängumasinad. Lubasime korralikult boonuspunkte, kui kellelgi õnnestub kätte midagi saada…tol hetkel me veel ei teadnud, et nüüd on tekkinud masinad kus iga mäng võidab…elu õpetab :D

Vahesündmuse kommidega läks ka kuidagi imelikult…ma ei tea kas kõigil oli hasart sees või mis toimus aga ainus kes kommi välja sülitas oli Patu…kõik teised pigem kiitsid, no ja ei saanud neist kõik head olla :D Võibolla siis tõesti oli loosiõnne piisavalt ja kõik halvad jäid karpi viimaseid ohvreid ootama.

Tahaks nüüd veel väga kiita kõiki osalejaid. Te olite ikka väga väga tulbid. Nagu Karl mainis, siis isegi kui me midagi tagasi lükkasime, siis peale seda tuli tunduvalt parem sooritus kohe järgi, hea meel oli näha, et see ei pannud ülesandest loobuma. Sellega seoses tuli veel meelde, et Liisi logis oleva pildi väiksest ja suurest Kaupost me lükkasime tegelikult tagasi, järgnenud pilt oli palju õigem :) Üleüldse oli see Tagasi minevikku ülesanne üks mu lemmikuid, väga lahedaid pilte tuli sealt, kindlad mis meelde jäid olid Trio ja Tõrvatilk meepotis. Kasutangi võimalus ka siin veel kiita viimati nimetatud tiimi. Nemad kahjuks lõpu sündmusele ei jõudnud, kuid mängu lõpetasid teisel kohal. Neil olid ikka väga lahedalt sooritatud asjad. Ma loodan, et nad võtavad ette ja panevad kasvõi teatena siia oma kokkuvõtte ühel hetkel. Kes siis ei tea, siis sinna tiimi kuulusid geopeiturid silmsirkel, kadari ja pagarid. Teine lahe foto ülesanne oli kunsti taaselustamine. Sellega olime ka üpris karmid, ma arvan, et kõik lihtsalt istuvad Mona Lisad lükkasime tagasi. Ja oi kui häid asju sealt edasi tuli :) Taas muidugi lõi lati kõrgele esimene sooritus ja see oli minu meelest NKT :D Trio tiimi suu maigutamise video oli üks lahedamaid, sest neil oli ikka korralik video kohe tehtud :) Kepphobuse kava oli Speedy & Co oma kõige lahedam. Üldse eraldi tänud neile suurema vaeva nägemise eest. Nimelt nemad olid tiim, kes pea enamustele ülesannetele olid suutnud korraliku soudtracki teha, ehk alati oli taustaks ülesandele sobiv lugu :D. Minu arvates parim superkangelane oli kindlasti Zulu kinniste piimapakkide avaja Maiu :D Lemmik eurolaul kuulus tiimile Tõrvatilk meepotis. Kreisiraadio kukemuna sketši olid korralikult pähe õppinud teisel pool maakera olevad M&M. Virukate parim hetk oli müügiesindajaga suhtlemine, kui Mari hakkas pensionisamba päringul oma isikukoodi ütlema..see algas 499…ja siis läksid müügimehe silmad suureks küsimusega „Kindel?“ ja oi seda Mari ülisuurt naeratust selle peale :D Nüüd järjest meenub ikka igasugu lahedaid asju :D Üks äge emotsioon tuli tiimilt Peck kui nad viadukti peal aaret logisid ja Patu seda kinnastega avades korgi ära kaotas, mis muidugi veeres kuhugi alla…see Patu nägu videos kui ta sai aru mis juhtus :D

Ehk ikka venib jutt pikaks ja tegelikult seda head kraami on seal veel oi kui palju ja tahaks kõike eraldi kommenteerida. Loodetavasti õnnestub mingi hetk taas üks kokkuvõttev video teha. Oleme selle osa ka eelmisest aastast võlgu. Huvi pärast küsin, et kas siin juhuslikult pole kedagi kes tunneb end videode kokku lappimisel hästi ja tahaks selle ette võtta? Esimese aasta oma tegi mul vend, kuid tal nii kole kiire pidevalt, et kes teab kas ja millal ta taas asja ette võtab. Et kui keegi tunneb, et tahaks ära teha, siis andke teada :)

Tänud veekord kõigile osalejatele ja kaaskorraldajatele! Järgmine kord äkki siis taas mais, aga seda küll alles järgmine aasta.

 19 

Nonii, lõpuks on aega Geojahi kokkuvõte ära teha. Ütlesin Annikale juba ette ära, et see aasta kavatsen esiviisikusse pürgida, nii et igasugune magamine unustagu ära.

Alustasime Tartust minu juurest, kuna mul kolm last, nii et saame neilt igasugu vajalikke abivahendeid laenata. Nii, kui stardipauk käis, selgus, et esimesena kohe puslet vaja. Kahjuks oli meil 96 tükiline ja siis 300 tükiline, nii et nõutud sajatükilise pusle asemel saime suisa kolm korda suuremat puslet kokku panna. Kusjuures näen logidest, et tiim WRC pani täpselt sama puslet kokku.

Saime laste varude najal nii mõnegi ülesande veel tehtud, näiteks nii mõnegi liu kelgumäel, taaselustasime kunsti ja tuletasime meelde lapsepõlve. Tegime ka Tartu linnas tiiru, kus leidsime Lõnguse kunsti, veensime Luminori, et konkurendi teenus on parem, viisime taarat, viisime toidupanga kasti toitu, degusteerisime friikat, leidsime mu kaksiku ja juhusliku Eesti lipu (Kuigi nüüd võin tunnistada, et aitasime oma juhuslikule lipule veidi kaasa. Nimelt nägime tee ääres valget autot, seejärel tühja parkimiskohta ja sinist autot, nii et parkisime mu hästi tume-tumepruuni värvi geomobiili sinna keskele ja saimegi uhke lipu. Kuigi, eks see oligi juhuslik, et sinise ja valge auto vahel oli tühi parkimiskoht ja juhuslikult mu auto tundub pilves ilmaga must).

Nüüd juba pressis aeg peale ja oli aeg Tartust lahkuda. Saime teel paar kuuske lumest puhtaks raputada ja vallutasime Jõgevamaa kõrgeima tipu. Hiljem selgus, et olime ainuke meeskond, kes tipuvallutuse ülesande üldse sooritas. Midagigi positiivselt kaugelt tulemises.

Põikasime Aruküla vahepunktist läbi, kus saime ka hunniku ülesandeid sooritatud. Siis oli juba aeg kihutada Jürisse sugulase juurde AK-d vaatama. Selgus, et tal leidus ka Twister ja hunnik tühje klaaspudeleid, nii et saime väikese rongisõidu ka pudelitega ette mängida.

Tuuseldasime veel tunde mööda Tallinnat ülesandeid sooritades, kuni suundusime Laagrisse Annika venna juurde mõttega paar tundi powernapi teha, aga kohale jõudes hakkasime veel paari ülesannet tegema ja siis veel paari ja veel paari, kuni Annika avastas, et magasime maha oma võimsluse magada (pun intended). No mis siis ikka, kasutasin veel viimaseid hetki siseruumis, et meisterdada üks linnumaja ja söögipulkadega veidi kududa. Ja juba oligi aeg kiirustada Urda jaama Ivo Linnale rongi vastu. Ivot kahjuks ei tulnud, nii et läksime hoopis Kakumäe sadamasse päikesetõusu tervitama. Kasutasime sealset rahulikku pühapäevahommikust parklat ja tegime lõikavalt külma tuule kiuste ära autokaunistamise ülesanded.

Siis käisime veel Mustamäe majade vahel jalgpalli mängimas, lund sulatamas, lumeskulptuuri tegemas ja Annika ema juures veel mõningaid toas tehtavaid ülesandeid tegemas. Nüüd hakkas juba lõpp paistma, nii et lippasime veel kaubanduskeskusesse piparkooke jagama, käpamasinaga mängima ja tantsima. Selle tantsimisülesandega võtsime kõvasti hoogu ja kogusime julgust, kuni lõpuks sundisin Annikat lihtsalt küsima veel viimaselt inimeselt, kes osutus suvel tantsupeole minevaks noormeheks, kes kohe täitsa hea meelega kiire tantsu keerutas. Hüppasime enne finišit veel Kadriorust läbi, kus saime veel paar ülesannet tehtud ja oligi aeg hakata Hiiu pubi poole astuma.

Kokkuvõtteks: oli väga äge üritus taaskord. Tartust tulek viidab küll aega, aga vahel on läbi mitme maakonna sõitmisel omad boonused. Samuti on kahekesi ikka üsna raske. Järgmine kord peaks võistkonna suurema tegema ikka, et vältida olukorda, kus terve öö peame tegutsema nii, et ühe käega lõikad lumehelbeid, teisega värvid linnumaja ja varvastega kood. Ja see sõit tagasi Tartusse oli ikka väga raske, õnneks paar pausi, Red Bull ja Annika ema kaasa pakitud sõõrikud aitasid meid ikka ärkvel olekus Tartusse tagasi. Kuigi mul kulus küll kolm päeva, enne kui sellest pikast ööst tingitud väsimus enam tunda ei andnud.

Ja kogu meie pingutus tõi meile suisa neljanda koha, mis võttes arvesse seda, et me kõige väiksem tiim ja tulime nii kaugelt, on ikka täitsa hea saavutus. Järgmise korrani! Ja suur aitäh korraldusiimile!

299 kassi ja 1 koer pusle

Töötu Lydia

Söögipulkadega saab täitsa kududa

Meie piimpakist linnumaja

Lapsepõlv

Täitsa kastiratas ju

Näeb kahtlaselt õlle moodi välja, aga on hoopis meie kokteil "Unetu geopeitur"

Viisime mänguasjakorvi ja hüppelooma liule

Sini - must (pruun) - valge

Täitsa kaksikud ju

Täitsa patriootlikud

Vahtkond

Ja sealt ta tõuseb

Kuskil Tln-Trt ääres pilt diplomiga. Lihtsalt selleks, et mitte roolis magama jääda.

Ivo, tule jaama!

 13 

Liis on nii põhjaliku ülevaate kirjutanud, et ei olegi midagi rohkem lisada. Nagu varasemaltki, oli väga palju positiivseid emotsioone kogu võistluse ajal. Aitäh korraldajatele suure töö eest ja muidugi ka suur tänu tiimiliikmetele. Loodetavasti toimub geojahte ka tulevikus. Suures pildis just kui tegevused teada, aga samas jällegi kõik nii palju erinevad.

 19 

I raamat. Ettevalmistus.

Geojahi sündmuse GP lehele ilmumine ajas kohe suunurgad üles ja tõi mingi erilise energia sisse. Möödunud suve Geojahist on siiani väga soojad mälestused (olgu selleks siis Sillu juuste kärtssiniseks võõpamine või Elmari raadio kõne). Rõõmuga broneerisime nädalavahetuse geoullusteks ja otsustasime, et eelmise korra staap õigustas end igati ära ja sel korralgi resideerume Pässas. Kõige suurem nõutus oli mul riietusega. Eelmine kord kandsin igavikulist sõnumit: ,,Vargamäel oli elu veel raskem". Sel korral ei saanud vähesemaga leppida. Alguses ajasin jälle Vargamäe endale selga, aga siis jäi pilk pidama Kaupo chicken game'i särgil ja riietus oli otsustatud.

II raamat. I päev.

Tiim oli õigeaegselt kohal. Kõik pirrud läksid kahel otsal lausa lõkendama ja peagi saabuski maagiline täistund. Esimesed 10p tulid väga kergelt, edasi pidi natuke tööd tegema. Hakkasime järjest ülesandeid tegema - mida lihtsamad, seda kiiremini tehtud said. Nt avastasime, et aasta aare asub kõrvaltoas ja saime lõdvalt sellesse hariliku lisada. Juhtumisi jalutas meetri kaugusel ringi lemmikloom Suksu, kes oli samuti koheselt nõus tädidele ja onudele poseerima jne.

Kui sellised hops ja valmis ülesanded tehtud, siis läks kogu fookus sellele, et kuidas ülesandeid võimalikult kiiresti ja lihtsalt ära teha. Nt geokokteili osas avasin külmkapi ja samal riiulil vahtisid vastu kolm vedelikku: piim, sidrunimahl ja jääõlu. Oleks ma teadnud, et nendest sihuke rõve soga kokku tuleb, ei oleks ma külmkappi üldse avanud ja oleksin kodustki ära läinud. Vaata ka: https://youtu.be/LVZAFwYBRzg?si=phC9VlQ4DvhEC-Pt

Samal ajal, kui ma värsket shotti välja öökisin, tegid teised tublit tööd. Kaupo ja Tarmo kui meisterinsenöörid ehitasid eimillestki automaatse seebimullide puhumise masina, et muudkui vaata ja imesta.

Kui terve rida ülesandeid oli tehtud, siis sättisime end õue. Kahjuks sättisime end taliujuma. Vesi oli jätkuvalt kole külm ja märg, nii et sel ajal, kui ülejäänud tiim rahulikult ja tublisti jääkülmas vees sulistas, põgenesin mina vesisest piinapingist hetkega. Õnneks olin Kaupoga eelnevalt diili teinud, et kui mina käin vees, siis teeb tema Aadama loomise sessioonil kaasa ja oi vana, kui hästi tal see välja tuli.

Ka kaubanduskeskusesed ei jäänud meie vallutusretkest puutumata. Ma kujutan ette, et turvaosakonnal võis päris huvitav olla jälgida, kuidas kamp täiskasvanuid ligi pool tundi??? (jube pikk aeg tundus) näpu peal kossupalli keerutamist harjutasid ja vahepeal Caro kombel hularõngaga üle kaela lasid.

Järgmine eesmärk oli jõuda Arukülla. Ma olin hakanud paar tundi varem pii numbrit õppima ja Arukülla jõudes olin korduvalt 50 piikohta peast ära pannud. Kui aga väljaütlemise asemel kirjutada oli vaja, siis 32 juures läks errorisse. Järgmine päev, kui vanemad külla tulid, siis neile tulistasin 50 kohta puusalt ära. Vähemalt on jõuluvanale luuletus olemas.

Aruküla seiklusraja osalist läbimist kinnitavad siiani mu üleni sinised põlved (lugesin üle, et kokku on kahe jala peale põlvede ümbruses 12 sinikat). Aruküla suurim elamus oli aga oma kaksiku geokäruga kohtumine, kes tuli andis mulle teada, et me oleme ikka nii sarnased. Tegime koos video ja no ära sa ütle, sarnasus on tõesti suurem, kui oleksin osanud arvata. Mina olen igatahes enda teise minaga väga rahul.

Kui Arukülas suurem möll möödas ja teistele kamraadidele piparkoogid ja ehmatused pakutud, siis hüppasime mh lennujaamast läbi. Üks võistkonnaliige (ma ei ütle milline, aga vihjeks, et ta algab T-iga ja lõpeb armo-ga, vahepealne mõelge ise välja) tuli suurepärasele ideele ootamisteksti osas. Niisiis ootasid Milano vanglast vabanenud Juhanit tema kongikaaslased.

Öine melu viis meid veel vanalinna erinevaid paiku külastama, veel paari ülesannet lahendama ja lõpuks unedemaale.

III raamat. Teine päev.

Hommikul ärgates polnud kl 12ni enam ülemäära palju aega. Võtsime järjest ette, mida teha kannatas ja nii said selgeks Macarena ja küpsetamine jne. Vahepeal käisime muulil jenkat tantsimas, Balti jaama tunnelist valssi tantsimas, Kristiines kastirattaga sõitmas ja kl 12 kukkudes ahmisime KFC-s näost burkse sisse.

Siiani kriipis hinge, et eelmisel korral nii hilja auhinnatseremooniale kohale jõudsime. Sel korral olime varem kohal ja muljetasime ja poolmagasime. Tiitlikaitsmise eest saadud saunamütsid on nii ägedad ja kuluvad igati ära.

IV raamat. Epiloog.

Esmalt tänusõnad korraldajatele. Siin oli taas väga palju nähtamatut tööd taga ja tohutu respekt teile selle eest. Eraldi tooksin välja, et mulle väga meeldis, et kõik ülesanded olid sõbralikud ja heatahtlikud. Jube kerge on sedasorti sündmuste puhul vaikselt pihku itsitada, et heheheee, las teevad nõmedusi, aga siin oli küll kõik nii läbimõeldud ja ühtegi kiuslikku või naeruvääristavat ülesannet ei olnud. Väga hea tunne jäi sellest sisse.

Kõige keerulisem oli minu jaoks teha neid ülesandeid, kus pidi võõraste kolmandate inimestega suhtlema. Ebamugav oli nii neil (nt tuli välja, et ei tohi filmida mäkis tööriietuses töötajaid, kes ühe friikartuli annavad, ka kaubanduskeskuse müügimehed muutusid jube arglikuks, kui korraga pidid nad toote promomise asemel kaasa hakkama mängima) kui ka meil endil. Õnneks oli sedasorti ülesandeid minimaalselt. Teiste tiimidega oli aga väga tore kokku põrgata ja nt lumesõda pidada.

Üks asi, mis mulle korraldajate puhul veel väga meeldis, oli see, kui kohtunikud tagasisidesse mõne kommentaari puistasid. Kogu tiim läks särama. Mu eriline lemmik oli see, kui Arukülas shotti jõin ja videos seletasin, et hmm, tuttav maitse, olen seda kuskil joonud ja siis sain ülesande hindamisel tagasiside, et jõin seda hommikul piima ja õltsiga :D.

Muidugi suurim tänu ka tiimile. Iga liige panustas täiega ja andis endast parima ja minu meelest oli meil väga hea tiimidünaamika.

Aitäh ka teistele võistkondadele - väga vahva on olnud teie logisid lugeda ja pilte vaadata. Vast näeb mingi hetk neid ka suuremas ulatuses :)

https://youtu.be/LVZAFwYBRzg?si=phC9VlQ4DvhEC-Pt

Naiivne baaridaam

Muulijenka

Lapsed, ärge sõitke prügikottidega mäest alla

Kõksimeister

Eeeee Macarena

What you

20aastat ja ei ühtegi muutust

Hirmutame kohtunikke

Kaksikud

Jusspoiss

Kuri saatus

 15 

Geojaht 2025- aastapäeva eri Tiim kogunes enne algust meie juures. Algselt oli mõte lapsed ka kaasata kuid punt sai kokku enne ja neile jagasime tegemisi taustal. Algus venis 20min ainuüksi sellega, et ei saanud päris täpselt aru kuidas programm töötab. Logisime kordamööda sisse ja pildusime üksteist välja kuni stopp tuli ja ühe telo välja valisime. Siis kirjutasime hulk aega sise ja väli ülesandid silme ette offlaini. Päris mitu asja välistasime kindlalt. Kõik ülejäänu sai kirja ja vedamise protsent neile juurde. Tegime kiired ideed kodus kohe ära, siis panime riidesse ja saime hulk asju Kostiveres ära korraldatud. Autot kaalusime Jõelähtme prügilas – 2850kg oli ja kuna tädi kohmitses kuskil mujal siis tagurdasime kaalult maha ja lahkusime kiirustades. Seljatagant trügisime ära ei tea kust tekkinud järjekorra. Linnas alustasime kaubandusest, kärumees käis ringi ühe käru kaupa ja teda me aidata ei tahtnud. Edukas oli Paavo 1 friika nuiamine. Tondiraba liuvälja teadsime kindlalt (nagu varem logides mainitud tuli neid iga nurga taga palju). Nägime 24 numbreid ja trikoloore. Pildistasime kõik üles, et hiljem parim välja valida. Mõned imestasid, et mida vanalinnas tegime. Hooldust vajas „Vana Toomas“ aare. Ühtlasi saime seal krišnad purki ja lavastasime kuuse raputamise raekoja platsil. Kena komplimendi sai pannukate küpsetaja. Otsisime tänavakunsti aga see oli üle värvitud ja sellepärast sõitsime Telliskivisse F-Hoone juurde. Ülemiste keskuses otsisime käpamasinat ja kastiratast edutult, nägime kärumeest (mõrvari näoga) ja kärud lükkasime paika ikka ilma temata. Lennujaama tuli ajaliselt sättida lennud nii imelikel aegadel. Õnneks tuli üks lend varem sisse ja me tormasime üht meest ootama. Ei tulnud! Hakkama saime 3 minutiga 10-st. Seejärel kihutasime Arukülla, saime vihje sama tüübi saabumise kohta rongiga. Tuligi (üks joodik). Nalja sai. Vahesündmus oli samuti kellaajaline. Kui me kohale jõudsime hakkasid tunnid juba lõppema. Noh need kaugelt nurga omad peavadki ju varem kohal olema. Ehmatamine ei õnnestunud, lumesõja pidasime Ciel, Karl Patrick ja Etheliga. Kommid olid väkk maitsega. Madalseiklusrada õnnestus väga hästi. Siis surusime Carole ühe suusa jalga, sest teine ei tahtnud kuidagi kinnituda, haarasin vilkuri kaasa ja sööstsime viimasel minutil rajale. Hing kinni jooksust, kõht kõveras naerust me selle ringi läbi tegime. Finishis ootas meid ainult Aare veel parooliga. Arukülast läksime tagasi staapi. Nautisime „ühiselamut“, mis hommikul stonehengeks muutus. Kodus olnud abikaasa silme all nüliti mind peaaegu kiilaks. Väga mõnus, kuigi pea veidi külmetab. Öösel 1-2 paiku läksime hommikuni lahku. Jäin tube koristama ning hommikul vara enne päikesetõusu üritasin teisi sõnumitega ja piltidega äratada. Ei õnnestunud. Meisterdasin siis mitmed programmis ettenähtud asjad valmis. Kui teised saabusid sai päris mitu asja veel juurde loodud. Vahvalt otsisime ja sättisime iga video juurde temaatilisi laule. Maali taaslavastus on parem kui originaal ja lapsepõlve pildi rohelisest sai hulk vahvaid pilte loodud. Kirjutada on veel palju. Mälestusi on rohkem. Tänan!

 17 

Kui nüüd päris ausalt ja algusest peale kõik ära rääkida siis paar aastat tagasi, kui esimene Geojaht üles tuli mõtlesin, et mis jaburdus kuubis see veel on ja arvasin, et mina küll sellest osa ei võtaks. Samal ajal oli mul planeeritud ka Maijooks ja tundsin, et see oleks ka pidurit pannud kogu tiimile, kui siiski osalenud oleks. Tagant järgi tarkusena ju ma ikka tahtsin osaleda aga olin lihtsalt kade. Eks selle mängu ülesehitus on ka selline, et kui ise osa ei võta siis toimuvast logide põhjal väga palju aru ei saa. Seega siit edasi neil, kes ise osa ei võtnud väga mõtet lugeda pole :P

Möödunud aastal sai natuke kaalutud, kas osaleda või mitte aga kuna oli tunne, et kahekesi ilmselt pigem keeruline ja muud toimetamised tundusid ka olulisemad siis sai loobumisvõit antud.

Nüüd siis kuidagi juhtus nii, et vaatasin, et üks tiim on kolme liikmeline ja pakkusin end kampa. Võetigi.

Ega mul endiselt väga suurt aimu polnud, kuhu ma end mässisin aga lootsin lihtsalt selle peale, et teistel on varajasem kogemuse põhi all ja lähen siis kõik võimaliku pakutavaga kaasa. Endal oli mul kindel arusaam, et plaani paika panemine on siin üks olulisemaid asju. Kuidagi aga läks nii, et see plaan minu nägemuse järgi lihtsalt lohises kusagil (nüüd lohiseb see logi kuna mõtted kargavad väga suvalises järjekorras pähe) ja püüdsin teistega sammu pidada ning kuidagi kasulik olla. Kuigi ära sai tehtud päris hea hulk asju (pole aimugi, kui palju. Edit! 74 loeti tehtuks.) siis paraku ma näen, et kogu üritus oli tihtilugu pigem kaootiline. Ise tundsin end küll üsna peata kanana. Peale wingmani logi lugemist taipasin ka seda, et lasin kaaslastel end pidurdada, kuna olemata jäi näiteks bikiinides Macarena tantsimine ja karaoke baaris laulmine. Ometi sai käidud lausa kahe ukse taga. Ühes käisime sees ka, kuid piirdusime aplausiga. Samuti ei üritanud keegi mind ära rääkida, et prooviks, milline Airi kiilakana välja näeb.

Oli väga tegude rohke, tormakas, tore ning naljakas 24 tundi. Mille sisse jagus ka alla viie unetunni. Eriti naljakas oli minu jaoks jenka tantsimine muulil kuna igaüks tantsis omas rütmis ja mida rohkem me proovisime, seda enam see lappesse kiskus. Müts maha Herki ees, kes meie tiimi esindas talisupluses ja küüslaugu söömises. Ilmselt oleks needki ehk ise ära teinud (või siis pigem mitte). Näis ebatarviline selle peale mõeldagi üldse, kui keegi lahkelt ise nõus tegema. :D Nutella kiluvõileib oli üllatavalt hea. STF kokteil (Sidrun, Tomatimahl, Fanta) veelgi parem. Igapäeva rutiinis selliseid koosluseid pole taibanud luua aga näib, et tuleks julgem olla ;) Üks ports ülesandeid sai mu tütre juures tehtud, kes on kampsuni inimene ehk tal neid kodus virnade viisi. Paraku ei teadnud ma sel ajal sellest ülesandest veel midagi ja päris valus oli järgmisel päeval aru saada milline kuldne võimalus kasutamata jäi. Ehk siis üsna kokkuvõtteks tahan öelda, et ühest küljest sain nüüd aimu, mis see Geojaht endast kujutab, teisalt mega tänulik kogu tiimile, kes mind lahkelt kampa võtsid ja vapralt lõpuni vastu pidasid. Kuid ometi jääb kusagil sees kriipima hulk asju, mida oleks võinud teha aga ei teinud ehk ei tulnud sellest üritusest minu jaoks päris jaburdust kuubis. Samas oli huvitav jälgida, kuidas aju pinge olukorras töötab või siis tihtilugu ei tööta. Natuke kahju, et pole aimugi mis oli "Geojahi vahepeatuse" ronimisülesande meie tiimi aeg või, et peale üritust kogemuste/elamuste jagamine oli pigem kasin. Väga tahaks teiste seiklustest rohkem teada. Eraldi kiitus Karu emmele, kes talveunest üles ärkas, et meid edasi sõidutada, kui olime paar tunnikest enne finishi joont oma ralli autoga maanteele jäänud ja hulga väärtuslikke minuteid kaotanud. Kümme minutit enne mängu lõppu jooksime veel 700 meetrit mööda lumist metsateed, et veel üks ülessanne purki saada. Saime! Jaa - oli üks segane 24h. Müts maha korraldajate ees ja kiitus kõigile osjavõtjatele kelle osad välja toodud teostused on väga kõrgtasemel tehtud ja ma tunnen uhkust, et me tiim oma amatöörliku osavõtuga üsna väärikale kohale siiski platseerus.

Geojahtimiseni!

https://www.youtube.com/watch?v=gu_omF5ixVo

Lumeskulptuur

Elektriline kunst

Pusleminutid

 13 

Anne-Ly ja Indrek kutsusid meid Geojahile juba eelmine aasta, kuid siis tuli plaanides ootamatus sisse. Meie jaoks oli see siis esimene kord osaleda Geojahil. Väga põnev ja unetu nädalalõpp oli garanteeritud. Nagu ka muudel kestvusaladel tuleb õppida kogemustest. Anne-Ly võttis juba meie tegemised allpool kenasti kokku. Suur tänu korraldajatele!

 19 

Taaskord jõudis kätte see lahe sündmus, kus end naeruteraapia ja toredate väljakutsetega silmitsi seisma panna. Eks see oli vist paljude mugavustsoonist välja hüppamistega, et esiti tahaks kangesti sõrgasid vastu ajada. Aga mida tihedamini seda harrastada, seda lihtsamaks ja nauditavamaks see muutub ;) Mäletan veel liigagi hästi esimest geojahti, kus nii mõnegi ülesande peale sai kael paksuks aetud, et mina küll kunage ei... Siis seekord seda kohta enam absoluutselt polnud. Kui midagi jäi tegemata, siis puhtalt ajanappuse tõttu.

Oma staabiks valisime taaskord Kaupo ja Liisi pesa. Kui piiks käis siis hakkasime seda esialgu lõputuna tunduvat nimekirja paberile välja kirjutama. Enamus ülesannetega oli koheselt klick, siis nii mõnigi nimi oli minu jaoks võõras. Nagu oranz munk, dalgona küpsis või siis gonggi. Viimasega läks lausa nii hästi/kehvasti et kui peale südaööd laiali läksime, siis jaotasime igaühele mõned kodused ülesanded kaasa. Vaatasin siis kodus õppevideo läbi ja hakkasin kohe viiendat levelit harjutama. Kui see hakkas peale paarikümmet minutit enam vähem välja tulema, otsustasin ka kaamera käima panna. Igaks juhuks vaatasin korra reeglid uuesti üle. Ohh... hoopis viis levelit tuleb järjest teha , mitte ainult viies. See andis sellele challengile ikka sootuks teise mõõtme. Nüüd harjutasin siis igat levelit veel eraldi läbi. Kui esimesed 3 olid enams vähems tehtavad, siis neljas tahtis ikka korralikku keskendumist ja koordinatsiooni. Kellaaega ja väsimusastet arvestades ei olnud need hetkel minu tugevamad omadused :D Aga viies level tundus ikka täielik loterii olevat. Panin siis kaamera taustale tiksuma ja asusin pusima. Päris 100% list vooru ei suutnudki teha. Viis viimast, nyyd kümme viimast, ei nüüd ausalt viimased 3...(hasart oli korralik sees ja kuidagi ei tahtnud ennem magama minna kui...) Aga ca poolteist tundi hiljem, kui kell hakkas juba kolmele lähenema otsustasin joone alla tõmmata, et kasvõi hetkekski silm kinni lasta. Kerisin siis ühe parematest klippidest välja ja saatsin ära. Juhendis oli ju ka kirjas et kui ei suude tervet siis tee kasvõi pool :D Pärast tuli välja, et olin vist ainuke kes seda üritas. Igastahes päris lahe mäng mida järgmine päev lastegagi mängisime.

Nii see emotsioon sai nüüd küll pikk ja lohisev. Mõtlen siis teiste lahedate seikade peale ka. Korraldajatele muidugi suured tänud isikliku kingituse eest. Eks talvesündmusega polnud muidugi kahtlustki, et midagi sellist tulla võib. Staabis oli tegelikult Kaupole ka juba kunsti elustamise projekt välja vaadatud. Kui esiti ei olnud ta sellest eriti vaimustuses, siis trummis saime sulpsu nagunii ühissaunaga ühildada. Siis sai samas kontekstis ka Kunsti taaselustatud, kuna kostüüm oli juba seljas ju ;P Igastahes naeruteraapiat saime nii meie kui ka kõrvalised pealtvaatajad.

Üks minu lemmik sketse oli ka Liisi baarmeni voor. Eriti need viimased audentsed kaadrid. Lennujaamas Milano lennult saabunud Juhan tegi millegipärast näo, nagu ei tunnekski oma vanu kongikaaslasi :)

Omamoodi naljakas oli ka see kui päris mustkunsti trikk kohutava pähe üles läks ja ka veel heakskiidu sai. Mis me nüüd selle kohutava trikiga siis peale hakkame 8D Ega jäänudki muud üle, kui tuli kohutav hoopis korralikuks viimistleda.

Ja siis veel paraadile ja eurovisioonile ja tantsu vihtuma. Tuli juba jälle see Mart Müürisepa õeldu meelde, et võidu nimel on alati vaja kleit selga tõmmata. Suurus täitsa sobis ;) Eks kui järgmine kord kui on vaja laenata kleiti, sokke või kampsuneid siis tean et Liisil ja Merlel on neid hulgim BP

Slow motion video pärast palun mõistvat suhtumist ja leebet karistust. Ikka endiselt õpin kaamera funktsioone kasutama, mis sellest et see isend juba 6ndat aastaringi laseb. Kuidas ka video kõige efektsem koht aegluupi panna, sain alles järgmisel päeval selgeks. Eks inimene õpib kogu elu ja usun et need 5-6 duublit ligumärgade sokkide ja pükstega olid seda ohvrit väärt ;)

Samuti saime kinnitust et lumelabidaga lund praeahju kühveldada ei ole just kõige efektiivsem viis lume dekristalliseerimiseks.

Oeh järele mõeldes olid tegelikult need kõik ülesanded omamoodi lahedad ja võikski siia kirjutama jääda. Igastahes seda positiivset laengut jagub kohe pikaks pikaks ajaks. Korraldajatele taaskord sügav kummardus ja kraaps. Mis seal ikka. Järgmiste seiklemisteni oN Kift Tiimiga :D

Kohutavalt hea

Taaselustame kunsti

Katse 1, katse 2, .... katse 5.... :D

 15 

Taaskord olid väga seiklusrikkad 24 tundi. Tore on näha, et goepeiturid on valmis sooritama peaaegu kõiksugu erinevaid ülesandeid mida me oleme suutnud välja mõelda. Ja mis peamine - seda kõike hingega nautides! Tagasisidena jäetuid positiivseid emotsioone on hea kuulda. Selle põhjal paistab, et oodatakse sündmuse jätku ka tulevikus.

Kõik mängijad olid väga tublid, kiitus! Ja loodetavasti ei mingit kibestumist tagasi lükatud vastuste eest :) Enamustele tagasilükatud vastustele järgnesid väga hea lahendused. Enda poolt saame üritust ka alati veel paremini läbi viia. Seega igasugune konstruktiivne kriitika on anonüümselt või avalikult ka teretulnud ;)

Aitäh kõigile osalejatele! Võimalik, et järgmise geojahini!

 15 

12.00 olime peastaabis Virumaal ülesannete ootel.

Tunni aja pärast tekkis mingigi aimdus millal-kuhu tormata ja millega kohe me traditsiooniks saanud staabis alustada. Koheselt tuli arvestada plaani tehes kindlate kellaaegadega, mida enne ja pärast jõuab, sõiduajaga. Kohapeal sai omajagu sooritusi tehtud, osteldud ja autot kaalutud. Esimene kellaajaline punkt leidis aset päikeseloojangu ajal Viitnal. Edasi seitsmeks vahepunkti. Omakorda Arukülast tuli jõuda Rakverre teleri ette AK-i ajaks. Hommikuks olid järgmised kellaajad ees: 07.40 bussijaam, 08.04 rongipeatus (ootasime Lindat ja Kalevipoega), 08.15-ks oli tiimi liikmel tekkinud arvamine vaja ellu viia. FTF-i saanu abiga sai mitmed ülesvõtted tehtud. Avalikus ruumis tuli ette paar korda, et ega see nii lihtne polegi, et tuled ja filmid. Oot-oot, ta peab luba küsima. Kohtusime paljude toredate inimestega, leidus ootamatuid emotsioone, ahhetamisi, rõõmustamisi, põnevust kaasa elada. Enne faili teele saatmist vaatas Piret videod üle, no ja tihtipeale nakatas meidki, kuna käivitus tükiks ajaks „itsitamise masin“. Mitme me video taustaks kostus traktori põrinat, mis üles soojenemiseks käivitati keset ööd, tund enne me kohale saabumist. Imeväel tekkis kinnisvara arendus garaaži kõrvale ja anti luba ratastooli ringrada tarbida, pealtvaatajaks rulaator ja värskelt valminud rahvussportlane „hobuke“. Lõkke tegemine toimus nii hästi ja ruttu kaasa haaratud kuivade puude ja lumehelvestega, et kahju oli teist kustutada ja unemati maale kiirustada. Tänud toetajaskonnale, et soovitati küüslaugule sõbraks kaasata ka juustuviil, pehmendas maitseelamusi. Kui ma suusatan, siis oma varustusega, nii ka läks. Pensionisamba pakkujal meile neljandat, viiendat sammast pakkuda polnud, rääkimata kuuendast. Tegime hüppe tulevikku ja valmis video võitja loost aastal 2025. Nutellaga kilu jäägu ühekordseks kogemuseks. Aasta aare 2017 külastuse katkestasime, kell lähenes armutult seitsmele. Mari roolis meid kindlalt huvipunktidesse kohale, ka siis kui kõrvalistuja oli „kelku“ peidetud.

Ootamatult ruttu saabus 12.00 Virumaal. Head paranemist meie tiimi neljandale liikmele. Tänud organisaatoritele ja osalejatele/kaaslastele.

tikud, helbed tulle

õhtusöögiks nutella kiluga ja smuuti

sahk, varjuteater

 20 

Eelmised geojahid on olnud väga lõbusad sündmused, ega seekordki ei saanud jääda kõrvale võimalusest kifti seltskonnaga jaburast lustimisest.
Ei saa salata, et mõni tund enne starti oli küll korraks mõte – on seda nüüd jälle vaja? No ikka on ilmselt vaja, sest aeg-ajalt on päris naljakas totakaid asju teha.
Staap oli paika pandud ja seal me veidi enne algust kogunesimegi. Pika ülesannete nimekirjaga tutvudes oli nii mõneski kohas „ohh“, aga enamasti siiski „ahh, teeme ära!“.

Ja läkski lahti – plaan sai paika, kus tuleb olla millal ning lustimine algas. Sai süüa, sai juua, sai tantsida, sai sporti, sai sulistada, sai laulda jne. Maiustasime küüslauguga (mis erinevalt sibulast ei valmistanud mingeid probleeme), geokokteili vist pigem hiljem ei proovi ;), samas roheline smuuti nägi välja nagu mürk, aga ei tapnud kedagi, kiluleiba nutellaga poleks ilma geojahita kindlasti proovinud.
Talisupluse ja sauna järel lavastasime ühe ägeda kunstiteose, mis minu arvates oli üks meie tänaseid stiilseimaid sooritusi (lõpusündmusel sai ka mõnedele näidatud).
Algul sai paljusid ülesandeid väga põhjalikult mõeldud ja teostatud, aga õnneks olid korraldajad lisanud ka päris palju lihtsamalt või kiiremini teostatavaid ülesandeid, nii see skoor muudkui tõusis ja hasart kasvas.
Lennujaamas tervitamas käimine tegi meile endale päris palju nalja, muigas ka saabunud Juhan ja teiste saabujate ootajad.
Veidi keeruline oli avalikes kohtades võõraste kaasamine, või noh, mitte keeruline meie poolt, vaid päris mitmes kohas öeldi, et ei lubata filmida. Selles osas võib-olla korraldajatele veidi tagasisideks, et ehk ei ole kõige paremad ülesanded seetõttu (ega ise ilmselt kah mõne panga müügimehena ei lubaks end filmida, hoolimata väitest, et ei lähe kusagile tiktokki), aga noh, kõik ei peagi õnnestuma.

Loovust, loomingulisust ja kehalisi-käelisi oskusi sai päris palju testida - peab end jälle kordama, et meil oN Kihvt Tiim ja lõpptulemus kinnitab seda. Oli ülesandeid, mida tegime korduvalt uuesti, kuna perfektset tulemust oli vaja (või ühel meist oli vaja... saime ju aru küll, et Tarmo tahtis lihtsalt meid läbimärjaks pritsida, ühe korraga ei saanud pealaest sokkideni, oli vaja korrata ja korrata...;D) Põnev oli, et tasavägist jahtimist jätkus kuni lõpuni ning vähemalt kaheksa tiimi olid pidevalt üsna tasavägiselt ülesandeid lahendamas.

Oli lõbus! Aitäh korraldajatele, suur töö!
Tiimile suur kummardus! Teistele tiimidele tunnustus ja kiitus.

 24 

Alustasime kogunemist Pääsupesas ning see saigi meie staabiks seal leiduva rohke ruumi tõttu. Esimesed 20 minutit kulus veebilehe hingeelu mõistmisega. Karuonu vastas kähku esimese küsimuse ära, et sai reeglitest aru ning siis oleks pidanud vist tema telefoniga kõik järgmised asjad ka vastama. Igastahes võttis veidi aega, et tiimi tutvustus üles saada ja tegutsema hakata. Kiluleivad oli armas Dix juba hommikul valmis teinud, meie asi oli vaid Nutellat peale määrida. No ei, tänan ei! Ei kõlba selline pühadeteotus kuskile. :D
Esimesed boonused saime rõnga keerutamise eest ümber kaela. No kuulge! Kael on ju palju peenem, kui keskkoht ja seega keerutamine palju lihtsam! Aitäh ikka!
Suundusime õue. Õnneks on Kostiveres olemas nii kelgumägi, kui välijõusaal. Saime mõned ülesanded kodu lähedal tehtud ja siis läksime juba linna peale hullama. Otsisime number 24, käisime lossi ees, leidsime, et Tallinnas on vist vaid üks Lõnguse pilt, Tartus on palju rohkem, hooldasime Paavo Vana Toomase aaret. Seda tehes kuulsime kaugusest: Hare-krišna-krišna-krišna-hare-hare. Oranžid mungad! Lidusime Peppersacki ette, kus nad oma mantraid laulsid ja tegime nõutud video. Ainuke asi, et praegu ju talv ja kõik olid jopedes. Õnneks kohtunikud olid leebed. Selline taevast sülle kukkunud võimalus oli väga väga lahe.
Siis lehvitasime bussile, kuigi poisid lehvitasid alguses mulle, kui filmijale. Ma siis röögatasin – bussile lehvitage! Saime ikka nõutud video purki. Käisime lennu- ja rongijaamas Sularaha Toomas ja aeg oli Arukülla minna. Tänu sellele jäime veidi hiljaks, kuid saime nõutud asjad ikkagi tehtud. Ja aeg oli minna AK-d vaatama ja muid koduseid ülesandeid tegema. Mulle väga meeldis maali ja lapsepõlve pildi taaslavastamine. Tulemused tulid mu meelest päris head. Kampsunite selgaajamine oli nii lõbus! Kui kõik kampsunid selga said, käskis Paavo mul käsi plaksutada. No ei saanud, käed ei ulatunud kokku! :D
Roheline smuuti oli päris hea, sobis ka Kaido lapsepõlvepildist näkku jäänud tuulerõugete briljantrohelisega. Vahepeal tegime Kaidole ka stiilimuutuse, Dix tagaplaanil nägu kätesse peites. Polnud hullu, mees sai kohe 10 aastat nooremaks! Järgmisel päeval Hiiu pubis ajasin luurebuss-Liisile pada, et me võtsime loosi. Üks kokteil sääsepirin (rabavesi, geopeituri higi, nõgesed ja kaunistuseks puuke) ka hinge alla ja läksime ära magama, et järgmisel hommikul värsked olla.
Järgmisest päevast jäi meelde lipu masti tõmbamine ja selle lehvima puhumine ja otseloomulikult see kepphobuste kava! OMG! Just siis, kui alustasime filmimist, lasti uksekella ja Nublu suitsuanduri müügimees oli ukse taga. Ta pidi veidi ootama, kuniks me kava purki saime. :D Ukse taga ikka ootas.
Kava näeb siit.
Hästi lõbus oli ka varjuteatri tegemine. Taaslavastasime tuntud stseeni Hitchcocki filmist. Oleme ise uhked aga ma ei tea, miks see näitsik ainult küürakas on. :D
Lõpp läks väga kiireks, õnneks olid kohtunikud ka kiired ja punktid tulid vups ja vups. Lõpuks tegime Aeg luubis ülesande ja mõtlesime, et kui läheb läbi, siis läheb aga vähemalt on lõbus. Ja nii oligi. Tegelikult ongi kõige lõbusam ikka osalejatel endil. Pealtvaatajad selles mängus ei saa midagi aru, millest see kära. Tegin kell 11:55 lõpptulemusest pilti ka, kust see seitsmes koht järsku tuli, ei saanudki aru.
Siin meie tänusõnad kohtunikele.

Kiluleib Nutellaga

Hoogne hula

Lumelabidas, papitükk ja kauss

Sinimustvalge, mis käiku ei läinud

Lossi ees

Krišnad

Smuuti

Isamaaline

Lipp masti

Mehe poeg

Lapsepõlv

Dokumenteeritud lõpptulemus

 19 

Ka meie kvartetist sai trio. Nime me seepärast vahetama ei hakanud, proovisime vähendatud jõududega hakkama saada. Saime muidugi ka, sest tähtis pole võit vaid lõbus osavõtt. Kõik me osalesime kolmandat korda, kuid arvasin siiski, et ega me niikuinii liiga palju ette tea, parem vaatame, mis ülesanded antakse ning otsustame jooksvalt.
Alustasime siseruumidest. Ülesanded ajasid pea sassi, nii et hakkasime sees toimetama. Igaüks tegi, mis oskas. Vahepeal käisime autot kaalumas, kaubanduskeskuses sisseoste tegemas, kärusid lükkamas ja pealetükkivaid müügimehi ümber sõrme keeramas. Esimesed väljakutsed õnnestusid kenasti. Piret kibeles väga suplema, nii sai otsustatud, et läheme Viitnale ja ühtlasi vaatame seal loojangut ning käime ära Arukülas. Pagana palju aega kulub sõidule, aga hea küll. Läksime Kristaga peaaegu tülli, kumb suusatab, seekord võitis tema. Viitnal sai ka lumekuju tehtud ja kuuski aidatud ning kalamehi ja naisi joonistatud - sketš oli mu selle korra lemmikülesanne. Mõtlesime teel külastada ka Tungi aasta aaret, kuid ta polnud sinna teed sillutanud ega kuivendanud. Kuna Aruküla oli olulisem, suundusime sinna. Igaks juhuks sõdisime kohe sõbralikult pärnakatega ära. Krista suundus suusaringile. Kärmelt läbisime sealsed ülesanded. Õiget sündmuse mekki ei saanud, kõik kiirustasid kohe edasi. Meie ka. AK vaatamine segas ära mõtte lennujaamas või mujal Tallinnas käia, sest muidu poleks me õigeks ajaks tagasi jõudnud. Õhtul sai veel päris palju asju tehtud. Kui Taavi käest lumesahaga traktorit kauplesin, küsisin ka tema poolt Siimule kingiks tehtud kepphobust, mis enamasti sealses lastetoas vedeles. Paraku oli suksu saatus teadmata. Suur oli mu üllatus, kui poole tunni pärast maale jõudes ootas mind uus hobune. Lapsed on kasulik varandus :) Nii said suts enne keskööd lumi lükatud, ühiselamu ehitatud ja kepphobusega harjutatud. Jätkasime oma radu aarde parendamisega. Enne und grillisime veel komme ja proovisime Taarale ohvreid tuua. Seda öösel ei saanud. Eks siis kobisime kotile, et hommikul bussireisijatele lehvitada ja rongijaamas Kalevipoega ja Lindat oodata. Täpselt üks naine ja üks mees Rakverre saabusid, kuid mõlemad keeldusid end oodatavateks nimetamast. Kurbusega läksime oma hommikusündmusele, kus meie meele tegi kohe rõõmsaks meiega samaaegselt saabunud kõigi ühine lemmik - geopeitur Raivo. Tema oli sedavõrd armas, et filmis üles mitmed meie ponnistused. Nii oli neid palju lihtsam jäädvustada. Aitäh, Raivo!
Ega aega olnud ülearu. Ruttu tuli kelgutama minna ja kohtunikku ehmatada. See mees ei ehmunud piisavalt. Õnneks oli liuväljal veel jäähokikohtunik, keda õnnestus nõuetekohaselt hirmutada. Nüüd kihutasime Tallinna poole, et siia ka sündmuse jooksul kohale jõuda. Alguseks ei jõudnud, aga palju puudu ka ei jäänud. Suur tänu korraldajatele! Parimad tervitused kaaslastele ning vastastele!

 23 

Ja saigi edukalt tehtud see 24h kestev geojaht. Emotsioone kogunes häid, paremaid ja lausa eufoorilisi. Nii mõnigi kord tuligi ülesande sooritus ja filmimine peatada, sest lihtsalt kukkusime kõhud kõveras naerdes maha :)

Aga nüüd siis algusest. Plaanisime alustada tubastes oludes, et saaks rahulikult ülesandeid lugeda, süveneda, plaane teha .... Aga eks läks ikka nii, et kiire pilk pakutavale, siis kohe mõned lihtsad asjad teostada, edasi sebimine kus-mida väljas saaks teha ja nii pidimegi õue kiirustama, sest ülesanded ootasid. Plaane tuli pidevalt korrigeerida, sest midagi sai jooksu pealt tehtud ja mõne asjaga jälle läks aega rohkem. Aga ega selle 24 h jooksul ei istunud niisama kordagi (kui 6 tundi öösel horisontaalis lebamist välja arvata), kõik meist sõltumatud ajaaugud sai ka uute ideede genereerimisega täidetud.

Kohe laupäeva päeval õnnestus tuttav lumesaha mees tabada, edasi sulpsti Harku järves jääauku ja täitsa sülle kukkunud avaliku sauna külastus, siis mõned vajalikud visiidid aarete juurde. Lippki sai päev varem vardasse tõmmatud. Autosõidu käigus said vajalikud tervitusplakatid joonistatud. Üllatus oli suur kui Saue jaamas Mixide võistkonda rongi ootamas leidsime ja veelgi suurem üllatus, kui selgus, et ootame ka sama isikut - Tommy Cashi :) Kuna Tommyt ei tulnud, siis tegime hoopis korraliku lumesõja jaamas. Teel Arukülla tegime veel nii mõnedki ülesanded, mille jaoks vajalikke atribuute tee ääres silmasime - välijõusaal, uisuväljak, kelgumägi, buss, kiirtoidukoht jne. Peale vahepeatust oli suund tagasi linna, sest kodus oli vaja teha hulk meisterdamisi, mille jaoks päeva jooksul vajalikku kraami olime kogunud.

Teine päev hakkas ilmselt paljudel koos päiksetõusuga mere ääres, nii ka meil. Siis põige Kadriorgu vahtkonda pildistama ja korduvad visiidid erinevatesse kauplustesse, küll joonistamiseks või tantsimiseks. See viimane hakkab juba kaubariiulite vahel harjumuseks saama :) RMK lõkkekoha leidsime õnneks Mustamäelt. Seekord üldse eriti kaugele linnast välja polnud asja aga niigi sai märkamatult paarsada kilomeetrit maha sõidetud. Aga nagu ikka liikudes tulevad head mõtted, sai meilgi autosõidu käigus mõni ülesanne lahenduse.

Mis mulle endale enim meelde jäi: Skets, mille teostuse idee tuli elust enesest ;), taaskohtumine 100% identse nimekaksikuga, kunstiteose ja lapsepõlve pildi taaselustamine, varjuteatri lavastus, tikumaja ehitamine, kus projekti puudumise tõttu tuli mitu ümberehitust ja korrusmaja asemel valmis lõpuks loomade söögimaja ;), kõik kodused meisterdamised ja köögitoimetused, kus tiimiliikmed vajalike oskustega hiilata said ja muidugi kõik need, kus tuli pika sammuga mugavustsoonist välja astuda ja avalikus kohas mugud meie aktsiooni aktiivselt kaasa haarata.

Kõike seda tehes on täitsa loomulik, et hasart tuleb sisse ja punktide seisu on ka ju põnev jälgida. Oleme oma saavutatud kolmanda kohaga ülirahul. Kui algul sättisime sihiks umbes 70 tehtud ülesannet, siis lõpuks loendasime lausa 78 kohtunike poolt heakskiidu saanud sooritust. Nagu ikka - oli äge, oli lõbus, oli väsitav aga kokkuvõtteks ülilahedalt veedetud ööpäev. Ma tänan oma mõnusaid tiimikaaslasi, ilma kelleta poleks ju osaleda saanudki, olite andekad ja vaprad!

Suur-suur tänu korraldajatele kõike seda välja mõtlemast ja ohjamast! Sellest on saanud juba traditsioon, mida tuleb kindlasti jätkata. Jään ootama neljandat Geojahti.

Hiiglaslik aga kaunis alajaam

Isamaalised näomaalingud

Kiluleivad Nutellatriibuga

Koroona on tagasi?

Lumesaju kätte jäänud geoauto

Muusa ja lumeskulptuur

Tulle jäänud loomade söögimaja

Sini-must-valge kombinatsiooni näeme nüüd kõikjal

Vahtkonna vahetus

Kunstiteose taaselustamine

 22 

Pühapäevane logi – ma olen väsinud.

Esmaspäevane logi – taastun. Tsüklist väljatulek pole kunagi kerge olnud. Kordan enesele, pea vastu, ära anna alla. Ära vaata täna geopeituse lehte! Iseloom on nõrk, alistun. Näen vaimusilmas kuidas geopeituse leht vajub mu peale ja proovib mind lämmatada. Mõmisen omaette, enda loodud viisiga - oh valu ja vaev on hukas me aeg hea põli mind jätnud on maha. Meenub, et kunagi lugesin Joomahullu päevaraamatut ja naersin? Hakkan kirjutama.

Taktika oli enne starti paika pandud. Mina sõidan, karu loeb kaarti, airce ja catiberg palvetavad ja aitavad auto teele tagasi lükata. Panin alla neli softi, autosse viskasin ühe hardi. Juhuks kui teeolud muutuvad ja kurvis hakkab kraavi poole kiskuma, siis oleksin hoolduspausi ajal hardi alla pannud. Ei olnud vaja. Karu luges kaarti nagu Järveoja. Täpselt nagu tunk paksus metsas kirjutas, tsiteerin - "Kolmkümmend parem kaks, kümme parem neli negatiivne, kümme trampliin vasaku ühega, viiskümmend vasak kolm, karu sees, sada finish, aare paremal." Isegi kui liikusime kahe ratta peal, siis õnnestus auto alati tuua tagasi nelja ratta peale.

Pidurit tõmbasin ainult ühes kohas, karaokebaaris laulmisele. Airi oli nõus, aga ma lihtsalt ei suutnud backi laulda sel hetkel. Öösel kell kaks võibolla, siis kui külastajad ei saa enam aru, kas nad istuvad või lamavad. Karu päästis mind Eurovisioonil pärjatuga. Ta tegi Salvador Sobrali paremini järgi, kui Salvador Sobral ise seda suudaks. Teine variant oli Måneskin. Ma lihtsalt kardan, et ma ei näe mustades retuusides, palja ülakehaga ringi kareldes eriti nummi välja ja võibolla tunnen ennast isegi häbistatuna (esimest korda geojahi jooksul).

Väga äge oli meie mentori Ott Tänaku ootamine. Laupäeva õhtul lennujaama ta ei saabunud, kuigi sellekohane info oli minuni jõudnud. Siis saabus signaal, et ta tuleb hoopis pühapäeval rongiga Keilasse. Mina sinna vastu minna ei jõudnud (mitte minust olenevatest põhjustest), aga ka sealt lahkus meie tiim pettununa. Hiljem sain info, et ta läks Valingus maha. Oli kuulnud Valingu ringraja aardest ja tahtis seda oma silmaga näha.

Wolverine`i (õuna rebestamist) tegi loomulikult Catiberg. Kassidel on tugevad küüned. Jenka tuli väga vahvalt välja, hoolimata operaatori naerupurtsatustest. Lihtsalt ma ei saanud aru, et siis kui ma tahtsin tagurpidi hüpata, miks see ei õnnestunud? Macarent tahtis Airi terve tiimiga bikiinides teha, et boonuspunkte saada. Õnneks seda ei toimunud. Ei hakka selgitama.

Väga pettunud olin, kui kohtunikud minu lokkide maha ajamise ära blokkisid. Kannan uhkusega neid edasi!

Esimest korda elus tegin jääsuplust, sõin neli küüslaugu küünt korraga (varem olen piirdunud ühega). Jõin Sidruni, Tomatimahla ja Fanta koksi (STFlase jook). See oli muide väga hea, soovitan kõigil proovida. Nutella ja kilu koos olid normaalsed, aga tulevikus jätkan nende eraldi tarvitamist.

Lõpuspurt oli minu jaoks katastroof. Poolteist tundi enne jahi lõpu käis valus laks. Kiiresti reageerides suutis kolm tiimi liiget jahti jätkata niimoodi, et isegi punkte kaotsi ei läinud. Mina tegelesin samal ajal väga ebameeldivate asjadega. Läbi häda jõudsin lõpetamisele, kus ma olin plaaninud tšillida, 10 minutit enne selle lõppu.

Tegelikult oleme WRC arvestuses võitjad. Kus on Rovanperä, kus on Neuville, ma küsin? Eespool ma neid ei näe.

Ürituselt ära sõites nägime pealt huvitavat juhtumit. Mõtlesin kas kirjutan või ei – järgmise jahi käigus võin kahetseda. Nõmme pubi ees karjus üks mees kõva häälega üle tänava midagi ja vehkis kätega. Tegime akna lahti, et kuuleks millest. Ta rääkis midagi ilusast eesti keelest. Kuna jaht oli läbi, siis oli selge, et geopeitur see isend ei ole. Võibolla mõjutas tema tegevust nokastanud olek, mida võimendas õllepurgike käes. Igatahes loodan tulevikus mitte nähe sellist ülesannet, et tiimiliige peab mingi suvalise kõrtsi ees kõva häälega karjudes võõraid inimesi kõrtsi meelitama.

Oli tore nagu ikka, aga palun vähemalt aastast vahet. Just hakkasid silmad kõõrdi kiskuma. Pean uinaku tegema, hoolimata sellest et jahi ajal magasin neli tundi. Magamise ajal oli minu ümber hõljunud küüslaugu püha aura. Aitäh!

Lennujaamas ootamas

Keilas ootamas

Hooldusala kangelane Pitstopmän .....

.... vahetab Oti rehvid välgukiirusel.

jenka

nimelised

 17 

TL;DR: äge

Kolmas kord osaleda, oli veidi juba aimu, et missuguseks üritus kujuneb. Tiimiga läks hästi- Helen võttis järjekordselt kampa, aitähh Sulle :)

Seekord polnud isegi helkurveste vaja- hakkab juba kujunema oskus võõrastele "toorelt" peale lennata ning abi paluda, kas siis filmimisel või ülesannete täitmisel. Tegelikult uskumatult vähesed ei olnud nõus asjadega kaasa minema, kui nüüd järele mõtlema hakata. Jah, neid oli, aga no kui protsenti arvutama hakata..

Ülesanded- jääsuplus. Pole sellist asja varem teinud, kuid eelnevalt tekkis kuri kahtlus, et see on üks ülesannetest. Tuli välja, et oligi. Polnudki nii hull, kui oletasin. Keelduda samuti ei saanud- tuli välja, et Harku järvel toimus miskine selleteemaline üritus, jääaugule lähenedes lükati lausa mikrofon nina alla ja uuriti, et kas ja kui kauaks vette jne.. No kuidas ütled, et ei lähe, et lähen vaatama vaid? :D No ja kuna oli selline üritus, saime ka saunaskäigu koheselt "purki".

AK vaatajareitingud tõusid märgatavalt. Vähemalt 22.02.25.

EwL toimetab küll Tartumaal vist rohkem, kuid suutsime ikkagi tema teose ka Tallinnast ülesse leida. Tüübil on annet!

Küüslauk- see oli hea. Ei tekita... khm.. gaase. Esimesel aastal vist oli see terve sibula söömine- a mis te arvate, kas ma siis öösel julgesin magama jääda (võõras kohas, kellelgil külas)? :D

Sellest ei saanudki aru, et kuidas kohtunike hirmutada :D Me tegime täiesti õudsa video, endalgi oli olla veidi kõhe, neile oli see naljaks pigem.. :D

Varjuteater- proovisime, mis loomad välja tulevad ja edasi siis Folklorest süzeed otsima- esimesed tulemused ei kannatanud... lugemistki :D Kuid tehtud see sai. Noh, otsige sealt ise jänest ja hunti.

Kiluleib Nutellaga- hea. Ma nimelt vihkan kiluleiba juba tatikaeast, aga Nutellaga oli täitsa OK.

Üritus läks nagu ikka- esmalt tegime kõike kogu hingega nii korrektselt kui võimalik, ning mida edasi, siis et "proovime, äkki läheb läbi". No eriti siis viimastel tundidel.

Tantsuülesannete videod tulid järjekordselt sellised, nagu oleksime kõik purjus või narkouimas ;D

Kuid kokkuvõtteks- tore oli. Teinekordki! Midagi teistsugust, mis argirutiinidest välja tõmbab.

Väga-väga suured tänud korraldajaile!

Kogu tiim jääaugus

Ära Argentiinasse kohe peale viit

Varjuteater

 5 

Osalesin. Tänud korraldajatele.

 12 

Oli üks lahe geojaht. Ja muide kiluvõileib nutellaga oli väga hea. Ülesanded olid kõik omamoodi lahedad. Tänud korraldajatele.

 14 

Sellel nädalavahetusel oli meil tegelikult mitu konkureerivat üritust, aga plusside-miinuste kaalumise tulemusel otsustasime siiski geojahi kasuks. Alustasime Pärnus nii, et meie Indrekuga omas kodus ja Margit-Sander oma kodus. Telesilla vahendusel pidasime tunnikese plaani, mida saadud ülesannetega peale hakata. Vaikselt hakkasime varustust kokku pakkima ja alustasime muuli peal jenka tantsimisega. Paar võimlemisharjutust välijõusaalis ja oligi Margitil aeg väikeseks supluseks jääaugus - tehtud-mõeldud. Uisuplatsil pidas meie kohalik jäähokitiim lahingut pealinlastega ja saime siin nii mõnedki ülesanded paltvaatajatena ära teha. Linna peal hullatud, suundusimegi juba Arukülla geokogunemisele. Möödaminnes sai nii mõnegi ülesande veel tehtud. Tagasiteel pidasime plaani, mismoodi kodus jätkata. Kuni kella kaheni olime päris asjalikud, aga siis murdis uni meid ikka mõneks tunniks maha.

Hommikusöök maitsvate nutella-kiluvõileibadega tehtud, jõudsime veel lipu heisata, jalgpalli mängida, kelgutada, musitseerida ja muud põnevat ette võtta ning oligi aeg asuda taas Tallinna poole teele, et plaksutada tublimatele, süüa üks korralik lõuna, ajada veidi geojuttu ja lahendada ära sealne mõistatusaare. Tore oli taas näha häid geokolleege. Suur-suur tänu korraldajatele, et jaksate ja oskate selliseid vahvaid ülesandeid välja mõelda - meile väga meeldis!

 2 

Geojaht jäi sel korral vahele aga põikasin sündmuselt läbi, et kuulda värskeid muljeid sellekordse geojahi kohta.

 9 

Suur tänu tiimile vahva ürituse korraldamise eest!

Meie tiimil oli väga lõbus. Ülesannetest suurim üllataja oli kiluvõileib Nutellaga - täiesti uskumatu, aga see oli väga hea!

Uute kohtumisteni!

 5 

Kaks päeva veel stardini! See aasta eraldi tiimidele kontosid me ei tee, vaid saate registreerida end mängu alguses. Nii on võimalik ka viimasel hetkel osalejatel liituda. Mängu lingi ja vajaliku info leiate allpool olevalt lingilt. Lugege kindlasti kogu info läbi ja tehke vastavad ettevalmistused. Probleemide ja küsimuste korral on võimalik meiega suhelda programmi chati akna kaudu. Samuti peaks olema leitavad siit telefoni numbrid jne. Edukat mängu!

https://punktijaht.ee/geojaht/

NBNBNB! See et registreerimine on avalik, ei tähenda, et niisama uudistajaid on oodatud. Ma loodan, et mängu lingile vajutavad ikka ainult need kes tahavad kaasa mängida. Programmis on kohtade arv piiratud ja niisama uudistajaid ummistavad selle ära.

 3 

Pika nädalavahetuse erinevate ürituste ja võimaluste vahel valiku tegemine polnud lihtne, aga plussid-miinused arvesse võetud, geosõbrad pehmeks räägitud - oleme kohal!

 1 

Juba see nädalavahetus toimub järjekordne Geojaht! Kel plaanis veel osaleda, siis palun pange oma tiim ikka kirja ka, et me teaks inimeste arvuga arvestada.

 3 

Plaanime Geojahil osaleda, seekord Tartu kandis tegutsedes. Sellele sündmusele ei jõua.

 3 

Tärnike on kalendris. Toredate väljakutseteni!

 3 

Meie tiim on seekord poolik, kuna põhijõud on lõunapoolkeral (päikese)reisil. Kuna aga küsiti lausa isiklikult, kas osaleme, siis tundus patt keelduda. Kindlasti kogu päevaplaani jahi ümber ei mängi, aga küllap miskit vahvat saame ikka korda saata. Kui tervet ei jõua, siis teeme pool, aga teeme hästi :)

Üritusele (ilmselgelt) ei tule, seega jätame selle osalemiskinnituse teatena.

 8 

Juhhei! Sebisin end tiimi ning kõigi plaanide kohaselt olen osalemas. Kuidas veel oleks parem sünnipäeva vastu võtta kui mitte geojahti pidades :)

 4 

Ootame kõiki Geojahi kokkuvõtteks HIIU PUBISSE. Kui sa tead juba praegu, et oled peale geojahti näljane, siis anna oma toidusoovist korraldajatele märku hiljmalt 18.02, nii saad oma söögi enne teisi kätte. Jääb ka võimalus letist tellida, aga siis tuleks arvestada pikema ooteajaga.

Näm-näm

https://hiiupubi.eu/wp-content/uploads/2024/11/Hiiu-Pubi_Menu_web-_041124.pdf

 11 

Osalemise kinnitab team WRC-1

-------Wingmän

GeokaRu-------

----AirCe-------

----Cat1berg---

Tõstsime geokaru Juunior WRC sarjast otse põhisarja. Ta oli oma klassis niivõrd edukas, et anname võimaluse ässade seas proovida.

 4 

Plaanime osaleda kahese meeskonnana.

 9 

Kuulsin muret, et külm on ja 24h lumes müttamine on liig paljudele. Vaatasin korra ülesannete nimekirja üle ja ainult umbes veerand ülesannetest on õues tehtavad. Kõiki teisi saab teha pigem soojas ruumis. Ehket me oleme ikka arvestanud sellega, et mängijad piinlema ei peaks :) Valige staabiks võimalikult suur ruum ja seda rohkem asju saab koduselt ära teha. Kindlasti on ka selliseid kus peab kuhugi minema, kuid tegevus ise pole õues. Hästi planeerides saab õues olemise aja mõnusalt ära jagada. Ootame julgemat osavõttu! :)

 6 

Kui mälu ei peeta siis Paavo ja Carolina tahtsid kaaslast.

 7 

Kaks korda on käidud sellel ööpäevasel enesearengu ja taluvuse piiride kõigutamise jahil :), ega siis kolmaski kord tulemata saa jätta. Kas vanas või uues või mõnes kombineeritud koosseisus, eks seda näitavad läbirääkimised.

 8 

Muidugi osaleme! Nii ägedast sündmusest oleks patt kõrvale jääda. Sõbrad olid ka nuiaähvardusel nõus osalema, nii et saame eeldatavasti tiimi kokku.

 5 

Ses suhtes, et võiks ju. Tiimiga nagu ikka- suruks end kuhugi :D

Edit: tiimiga asjad korras.

 8 

Ma ei lase Carolinal end üksinda tolaks teha. Kaja ja Bruno vast ka :-D Nii tore, et see värk sagedamini toimub kui kord aastas, respekt!

 5 

Ikka osalen!

 4 

Võtame plaani, arvatavasti meie tiinmiga liitub ka 1 üllataja:), aga eks see selgub asjade käigus.

 4 

Võtame plaanidesse