Treppoja joastik

Poolteist tundi jalutamist ja mitte miskit. Isegi siis kui ma juba teadsin mida ja kust otsida ei leidnud ühtegi numbrit.

Tänud aarde eest!

Joastikku oli imetlema tulnud üsna palju erinevat rahvast, kes said siis vaadata meid kui pooletoobiseid, kes veteilust väga lugu ei pea, vaid käituvad hoopis üsna kahtlaselt. Ega me ei lasknud sellest end väga morjendada, vaid tegime, mis meil vaja teha. Suurest ponnistusest hoolimata jäi ka meil üks otsitav leidmata, kuigi pidanuks olema dubleeritud. Mõtlesime selle siis ise juurde ja oligi meil vajalik lahendus koos!

Peale seda, kui olime käinud ja läheduses olevad 2 aaret üles otsinud, möödusime taas joastikut. Stendi tagant paistsid paar paari jalgu ja lisaks üks neljajalgne jäljekütt. Mõni aare hiljem saime aru, kellega tegemist! :)

Tänud aarde eest!

 1 

Meil läks ikka aega enne kui nägijaiks saime.Tänud oli tore jalutamine.

 1 

Saabudes nägime eelmiste leidjate tagatulesid. Poleerisime objekte, no ei midagi. Muutsin enda asukohta, oh seda rõõmu esimene sai leitud. Nüüd teadsime mida otsida. Tänud peitjale.

Igati kena koht kus vaadata vee voolamist.Suurem punt lätlasi tegi siin ilupilte.Ühte numbrit ei leidnud minagi,kuid see ei takistanud logi kirja saada.Aitüma

Numbrite leidmiseks tiirutamist jagus, üks number jäi leidmata aga see ei takistanud leidmist. Sellises kohas kauem olemise vastu pole mul midagi. Tänan

Nujah, numbritega on siin küll kehvasti, pikalt sai tiirutada, aga logi sain kirja. Tänan.

Pimedas vihmaga ei õnnestunud midagi leida, tulen teinekord uuesti tagasi :)

Esmalt leidsin rahapuu aga mitte ühtegi numbrit. Ka teisel kaldal ei õnnestujnud esimese korragha midagi leida. Lõpuks tõin autost pealambo ja tänu sellele ilmusid ka numbrid nähtavale. Keleh numritl leidsin ka varunumbri. Neljas number jäigi leidmata aga seda oli lihtne katsetades leida.

Kloogalt suundusime siia ja kohtasime ka tuttavaid nägusid. Üks number jäigi leidmata, aga logiraamatuni pääsemist see liigselt ei seganud. Pärast liikusime ühiselt Salvotama. Aitäh peitjale.

Mõlemal kaldal tegime tiirud ära, kuid miskit ei jäänud silma.. ja kui siis lõpuks jäi, siis ei saanud aru, kuidas nii nähtav võib jääda nähtamatuks. Nii kenas kohas ongi ju hea ikka mitu tiiru teha :D

Tänan peitmast.

On minul ja meilgi siinse kohaga erinevaid, ennekõike häid mälestusi. Seekord sai neid taas veidi juurde. Alustuseks kohtumine Ingega parklas, kus tõdesime taas eesti keele võimsust ja salapära. Küsimusele, kas tulete või lähete vastasime meie, et tulime. Ja loomulikult õnnestus kõigil teineteisest omamoodi ja valesti aru saada. Siis romantiline kulg ühtepidi kallast ja siis teistpidi ja polnudki nagu muud kui romantilist kohta näinud. Esimese numbri leidmine sarnanes juba kurdi sümfooniaorkestri kuulamisega. Aga no omal moel hakkas lõpuks asi lahenema. Toredaks boonuseks oli kõigele veel kohtumine Epu ja Taneliga.
Aitäh!

Pika otsimise peale sai infot kogutud aga kahjuks 1 numbritest jäi leidmata. Nimed saime kirja, aitäh peitjale.

Elasin 12 aastat Treppojast ca 500 meetri kaugusel, nii et seda on nähtud igasuguse ilma ja veetasemega: kord tormas kui kosk ja siis sai jällegi kuiva jalaga trepist üles kõndida. Oli lastega alati tore jalutamise sihtkoht: viskasime ühelt poolt silda oksajupi vette ja siis kiirustasime teisele poole sellele vastu. Mõnus kodune tunne oli siin täna jälle hulkuda. Minul õnnestus kolm numbrit leida ja Tanel nuputas leidmata jäänu välja ning saimegi nimed kirja. Täna ei olnud ainult tore taaskohtumine vana tuttava joaga, vaid kujunes suisa geosündmuseks ;): minu vahva esmakohtumine kolme staažika geopeituri Inge, Piia ja Peetriga, kes olid pisut varem kohale jõudnud. Läksime siit isegi koos järgmise aarde jahile. Aitäh peitjale!

 1 

Treppoja joastikku olen ennegi vaatamas käinud aga mitte kunagi varem pole siin nii kaua aega veetnud. Äärmise põhjalikkusega sai uuritud iga puud, posti, oksa, kändu jne. Kui meil oli 2 vajalikku infokildu leitud, liitusid ka Maret ja Sven. Käisime veel ja veel jao kaldaid läbi aga üks number ei ilmutanud end lõpuni välja. Kuid selle asemel leidsime ka teiste numbrite duubeldused. Otsingute käigus tegime ka huvitava avastuse, nimelt kasvavad siin rahapuud. Paari puu koorte vahele on hulgaliselt topitud münte, osad täitsa puusse sisse kasvanud, Ei tea, mis rituaaliga tegemist. Algul isegi mõtlesime, et äkki mündid kaval viis aardeleiuks vajaliku info edasi andmiseks. Lõpuks saime olemasoleva info abil logiraamatule ligi ja läksime isegi pärast seda veel seda ühte puuduvat numbrit otsima aga ei leidnud meist keegi. Kokkuvõtteks väga toredalt veedetud aeg, sest koht on ilus. Aitäh!

Rahapuu

 2 

Kuna ilmaennustus lubas, et äsja saabunud talve esimesed tunnid tõotavad sadu (ja üldse mitte laia lund vaid vihma ja lörtsi segu) siis kiirustasime toast välja lootuses mõni aare sajuvaba ilmaga leida. Igatahes Treppojal me soov täituski:)
Olime auto just parkinud ja sättisime minekule kui Inge oma mobiili me kõrvale parkis. Kui rõõm jällenägemisest vahetatud, võtsime suuna aardeotsingule. Tegelikult aare vaatas meile kohe tõtt aga vot selle "võtme" leidmine nii lihtsalt ei tulnud. Läks aega enne kui kolm silmapaari nägijaks said. Siis muidugi mõtlesime, et kuidas küll seda kohe ei näinud :D
Enne lõppu saabusid objektile ka Epp ja Tanel, kes vajaliku "võtme" päris kiirelt leidsid. Peale seda sai välkkoosolekul vastu võetud otsus järgmine aare koos üles leida :)
Meie täname!

Käisime Treppojal aaret otsimas, seda mitte just esimeste seas aga siiski esimesel avaldumise päeval. Jalutasime pimedas metsatukas, leidsime kõik vajalikud numbrid , seejärel avasime aardelaeka ja tegime sissekande logiraamatusse :) Oli tore õhtu.

Aitäh aardemeistrile!

 4 

Nagu eelmise Lauri aardega, meie võtame kartuli Keilast peale umbes poole kuue ajal ning lähme oma reageerimiskohta Leholale. Ennem võttis Kartul kaks tavaaaret, mis seal Lehola risti lähedal olid. Ootasime need minutid ära ning nägime, et Treppojas. Teades ühe valge geoškoda lemmikut reageerimiskohta Lääne-Harju vallas, kartsime, et sellel reageerimisel saab endale FTFi keegi teine. Kohale jõudes nägime parklat ning paar geoautot said tuvastatud. Kohe jooksime esimestele järgi, kuigi Kartul mainis, et ta ei näe lambivalgust ees. 50-60m pealt nägime lambivalgust, kuid see tuli tagasi. Me arvasime, et neil kood olemas ning tegime kannapöörde. Tuleb välja, et neil koodi algus, aga mitte täielik kood. Pärast leidsin viimase numbri ning Tarmo leidis keskmised. Kui mingi koodi algus oli olemas, siis läksime tagasi. Kuna ma polnud peitja tarkussõnu kuulanud, siis hakkasin vales järjekorras numbreid sisse panema. Õnneks Taavi märkas, et ma teen vigu ning pani kolm õiget numbrit sisse ja hakkas kirvetama esimest. Kui konteiner lahti tehtud, siis sai kogu lehe võrra nimesid sisse kantud. Siis jätkus traditsiooniline lobaring ning Kristel pakkus oma küpsetisi. Kuna ma olin ennem tundnud end kehvalt, siis sai varem ära mindud. Kodus tuli välja, et palavik.

Tänud aarde eest!

[FTF], kl. 18:20

 10 

Täna tundus taas selline hea päev olevat reageerimiseks. Päeva peale oli küll omajagu muud toimetamist ja polnud päris kindel kas nende asjadega ikka õigeks ajaks ühele poole saan. Aga õnneks jooksid asjad ikka nii et ajad said sobivasti klappima. Linnast koju jõudes kiirelt riided ringi, aga hoovi peal üleni jääs volvot vaadates sai kiirelt selgeks et täna on subaru päev. Keilast kopereerus minuga veel Erko ja pidasime plaani et kuhu valmisolekule suunduda. Olime mõlemad kindlad et Keila ei ole vast kõige parem stardipositsioon. Niitvälja teeots tundus aga selline hea aru olevat kust vajadusel igas suunas kiiresti liikuma saaks. Eks oli ka väike aimdus et seda supersalajast stardipositsiooni võib ka üks teine ekipaaz kasutada ja ega see vaist meid alt ei vedanud. Oli justtäpselt niipalju aega et kohapeal lasti kanasupiga heamaitsta 8P. Saime mõned sõnad juttu ajada, kui kell saigi nii kaugele et tuli autosse valmis minna. Erko luges veel kõrval sekundeid. Kui need nulli tiksusid kiire refresh lehele ja kiire pilguga oli selge kuhu poole tuleb nina suunata. Libedust ja ummikut trotsides olime siiski loetud minutite pärast geoparklas kus peitjate auto juba ees ootas. Pealambid läksid põlema ja kamp kadus metsa. Ega me esimese tiiruga seal väga nägijateks ei saanudki. Miskit nagu hakkas silma, aga eriti nagu ei hakanud ka. Niimoodi mitu korda edasi tagasi käies kasvas geokamp ka iga tiiruga järjest suuremaks :D Käisin katsetasin vahepeal ka matkasaabaste veekindlust. Täitsa toimivad veel :D Kui tundus et on juba piisavalt infot koos, siis julgesime aarde juurde naasta. Esimene grupisissekanne sai siis raamatusse vist jah 18:20 paikku. Mõnus jutuajamine ja taaskord maitsvate pirukatega kostitamine. Vilksamisi nägin et on õunakook, aga iga ampsuga tundus asi kuidagi veidralt imelik. Nagu oli magus ja järgmisel hetkel hoopis soolane. Eks meil kodus ka vahest käib sama kõpsetuspaber korduvalt ahjus ja esimene mõte oligi millegipärast vist oli millegi soolasega kokku puutunud. Siis aga sain valgustatud et soolast mekki annab magusale pirukale sinihallitus juust. Oh sa poiss, sellist gurmee delikatessi ei osanud küll oodata. Tõeliselt huvitav maitsepalett ja andis mõtteainet mida ise ka nüüd kodus katsetada :P Mulle igastahes see vimkaga pirukas väga maitses ;) Mingil hetkel hakkas aga seltskond laiali valguma ja viskasin Erko lähimasse rongijaama. Sealt naastes aga keerasin korra uuesti treppoja parklasse. Jäi pisut kriipima et 100% infot ei leidnud. Pisut sain seal tiirutada kui objektile jõudsid ka Kaupo ja Liis. Panin enda lambi kustu ja lasin neil rahulikult ise toimetada. Piisavalt kaua sabas sõrkides leidsin lõpuks ka selle puuduva pusletüki. Eks nad tahavad jah teravat silma saada, aga igati konkreetsed selgelt mõistetavad.

 10 

Minu kohale jõudes välkusid lambid juba oja ääres, liitusin seltskonnaga ja isegi kui nina sisse pisteti ei suutnud teisel pool oja numbrit näha, nägin küll helendavat laiku. Kullipilku kahjuks ei oma. Aga nimi sai kirja, hea seegi. Aitähh aarde eest.

 9 

Peale nelja nädalat palmi all kodukontori tegemist ja lisaks Liisiga Aafrika külastamist jõudsin tagasi Eestisse. Kui vahepeal olin juba harjunud lühikestes riietest õhtu hiljani väljas olema, siis lennujaamast väljudes oli ikka masendav see ilm küll. Aga tõesti suur kogus leidmata uusi aardeid Harjumaal trööstis hinge ja tulime siia väikesele tuurile. Uusi aardeid on palju parem otsida kui hiidvanu, leiu tõenäosus on palju suurem. Ka siin oli tõenäosus päris suur, eriti kui Tarmot kohtasime. Aga saime täitsa omade jõududega libedalt hakkama. Ühte küll ei leidnud, ühe kogemata avastasin aga vajasin Tarmo abi, teised kaks tulid kergemalt. Info käes, saime logi kirja pandud ja tuurile punkt pandud. Aitäh peitmast, Treppoja joastik alati ilus koht olnud.

 11 

Kaupo jõudis Mooramaalt tagasi ja kui ta veel Tallinna Lennujaamas valas kibedaid pisaraid ja üritas suvalise lennuki külge hüpata, et kõleduse ja libeduse eest tagasi lõunamaale putkata, siis geokaart ja avalduvad aarded trööstisid ta katkist hinge.

Ainus helendav täht ses süsimustas Põhjamaa taevas oli Kaupo jaoks advendiseeria, millest osavõttu ta väga ootas. Kuivõrd Harjumaale oli mõnevõrra aardeid tekkinud, siis otsustasime nõks varem startida ja omadega Paldiskisse jõuda. Läks aga nii, et täpselt kümme minutit enne aarde avaldumist olime Klooga aarde viimases punktis ja nentisime, et punane lipp, mille tõttu Polügooni aare on korduvalt jäänud tegemata, praegusel hetkel mastis ei lehvi.

Olime oma senise elu kõige raskema valiku ees: kas minna FTFima või teha kurikuulus Polügooni ära. Raske südamega valisime Polügooni ning peale pikemat vantsimist oleksime seal napilt mitteleiu teinud.

Tagasi autosse jõudes omasime siseinfot, et FTF on ammu läinud. Kärutasime kohale, Tarmo võttis meid sõbralikult vastu ja üheskoos tegime mõistatuse veelkord läbi, lõpuks pääsesime ka logima. Aitäh peitjatele, igati aaret vääriv paik!

 11 

Alates kolmveerandist istusin oma ülisalajases Lääne-Harju reageerimisparklas ja ajasin parajasti kanasuppi näost sisse kui 10 minutit enne kella kukkumist laekus sinna lisaks veel üks auto. Parkimisviisi arvestades oli ilmne, et mitte mingid muidu mugud suitsupausi tegema, vaid pigem kolleegid. Ronisin rooli tagant välja ja saatsin tervituse pimestava pealambi suunas. Kui prozhektor enam otse näkku ei säranud ja silmad veidi harjusid, siis tundsin ära ja Erko ja Tarmo. Ega meil mingit pikka eelpidu olnud seal, varsti küttis Subaru Treppoja suunas ja ma andsin Skodale kannuseid, et enamvähem sammu pidada. Teel uimerdav muguliiklus võimaldas esitormajad peatselt kinni püüda ning parklas hõivasime järgmised parkimiskohad kohe peitjate kõrval. Ülesande iseloomu silmas pidades oli üsna selge, et logiraamatusse tuleb üks suurem grupilogi. Tarmo oli see, kes sisuliselt kogu olulisema töö ära tegi, kaasa arvatud Jeesuse kombel üle vee kõndimine. Me ülejäänud olime rohkem niisama projektijuhid :o) Täname!

 9 

Täna jäi alguspunkti jõudmine viimasele hetkele, aga kohale ma jõudsin. Valitud kohast näitas sõiduaega 11 minutit, teisest kohast mis mõttest läbi käis oleksin 5 minutiga jõudnud. Niipalju jõudsin kirjeldusest lugeda, et väikese hilinemisega saabumine pole lootusetu valik. Nii oligi. Jõudsin isegi jõevooluga tutvuda ja Ultima Thule punktis (antud juhul kõige idapoolseimas) ära käia. Päris arvestatav kogus geopeitureid saabus avamisele. Sõime, vestlesime ja peagi näeme uute aarete juures. {FTF} Aitäh!

 7 

FTF kell 18:20