A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

8 august 2023 kommenteeris Carolina [caro]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".

7 august 2023 leidis Priit [peakas]

Seda mõistatust ma läbi hammustada ei jõudnudki, aga kuna koordinaati jagati ja arhiivioht oli ka õhus, siis otsustastin antud koordinaatidelt läbi käia. Tuleb tõdeda, et kui peale mõningast sorkimist polnud mingit tulemust ette näidata, siis võtsin kõne varemleidnule ja sain hoopis sellised numbrid: 58 41.854, 24 38.797 (mis vastavad ka laias laastus aarde kirjelduses toodud 2250 meetri tingimusele). Kobisin siis uude asukohta ja tops oli nipsti käes. Et arhiivisoov oli endine, siis korjasin aarde endaga kaasa. Tänud peitjale!

7 august 2023 soovis arhiveerimist . [kaits747]

Eemaldatakse täna loodusest. Jääb mõistatuseks edasi. Kui avaldatud koordinaadid olid 4-500m mööda ja vahepeal keegi midagi leidis, siis mida täpsemalt? Kes peitis aarde ringi, tassides selle nii kaugele omaniku arvatud kohast? jne

19 juuni 2023 ei leidnud . [kaits747]

Tegelikult ei leidnud ma seda täna lausa kaks korda. Enne ja peale Kaisma järve külastust. Didn't find it: 19.Jun.2023 11:10 Ökuli. Pidasin isegi peitjaga väikse vestluse maha, kuid peaaegu 15a on ikkagi möödas. Viimased olevat ka väga nähtava karbi natuke "paremini" peitnud kui selleks seal üldse vajadust pole. Kuna ei leidnud, siis ei saanud ka kaasa võtta (arhiveerida)

27 mai 2023 leidis Sander [nogravity]

Isegi kui aarde koordinaat oli olemas tundus asukoht ikka väga kahtlane. Aga lõpuks ta siiski seal oli, aitäh :)

27 mai 2023 leidis Kelli [keliskelli]

Leitud

27 märts 2023 kommenteeris Carolina [caro]

Tegin aardekoordinaadid Lisapunktide all avalikuks, las siis olla sedaviisi. GC lehel juurde ei pääse.

26 märts 2023 ei leidnud Heigo [sansam]

Ei aidanud ka õlekõrred.
Lõpuks hakkas vihma sadama ja tulen tagasi siis, kui keegi on vahepeal leiu kirja saanud.

30 oktoober 2022 leidis Merle [meteta]

Nojah, kohale jõudes oli selge, et tõepoolest üsna vähese võiduvõimalusega loterii on selle aare tänastes tingimustes leidmine. Õnneks olin tekitanud oma karude toitmise koha ümbruse suure hulga leidmata aarete ja väikese halaga ökuli teemal piisava haletsuse ning lahkelt ulatati sõbrakäsi, mille abil nüüd optimistlikult otsima suundusin. Ei tulnud see leid sugugi väga lihtsalt, kuuldavasti vähemalt oli minu tuterdamisest järgmistel kasu, osav geokoer olevat otsijad otsejoones minu kõige kauem seistud kohale viinud. Vähemalt lõbus lugu seegi.

Otsitavas paigas oli üks tegelane veel täitsa sirgelt püsti ja kaugele nähtav, mõistlik oleks mõistatust kohendada ehk muuta sammud aardeni nüüd selle kesiganestaoligi kuju järgi, sest väidetavast ökulist on järgi küll vaid pudihunnik.

Aitäh abistajale, kes aardeni aitas.

30 oktoober 2022 leidis Karude toit [aunad]

Siin läks Caro konkreetselt kohe aarde juurde ja üsna selgelt andis märku, et siin on värske geopeituri lõhn kõige tugevam.. Peale mõningast pimesikutamist nägin ka aart kohas, kus algul justkui miskit polnud.

Tänan peitmast.

30 oktoober 2022 leidis Leiko Caro ja [sunflower]

Enne sündmust leitud koos Aunadega.Aitäh!

15 juuli 2022 leidis Arvo [arvoaljaste]

Ausalt öeldes tulin täna seda siia otsima vaid seetõttu, et nägin, et hiljaaegu on külastatud. Arvasin õigusega ette, et suvel võimatu otsida. Ja nii oligi.

Aja jooksul olen aastaid sellega vaeva näinud, igast sõõre joonistanud arvutisse ja infot tuhlanud. Ja see päädis lõpuks sellega, et küsisin koordinaadi. SEst tundus, et loodusesse kirvega minnes raiun endal jalad enne maha, kui selle kirvega aarde üles kaevan. Täna oli täpne koordinaat võtta ja seadsin sammud aarde suunas. Olles mõni meeter eemal ja paduvihmast läbiimbunud heinas tuhlates täiest märjaks saanud, siis mõtlesin - eh, mingi skulptuuride park pidi siin ju olema. Mingi hetk koperdasin täiesti äramädanenud palgi otsa, see tundus, nagu oleks sipelgapesa laiali tuuseldatud karu või metssea poolt. Alles peale aarde logimist sain aru, et see oli kunagi üks skulptuuridest ja ongi niivõrd jõhkralt aeg oma töö teinud.

Karp tuli välja vaid seetõttu, et eelnevad olid nähtavale jätnud. Jätsin minagi. Aga kui poleks rohtu laiali aetud, siis oleks olndu raske, väga raske. Isegi vihje, et pole maapinnal jne - see enam ei päde. Lihtsalt niivõrd on loodus üle kasvanud, et nagu heinakuhjast otsi seda.

Minu selge soovitus on küll, et selle aardega võiks lõpu koordinaadi tuimalt välja jagada, siin pole enam midagi vaadata ja maastik on keskmisest raskem, sellise mõistatusena seda edasi hoida pole mõistlik. Eks igal aardel on oma aeg ja selle aarde aeg on möödas sellisena, nagu ta kirjelduses oli.

2 juuli 2022 leidis Krissu ja Dauno [yksk6ik]

Oli karta, et siin läheb kaua. Kohe päris mitu korda pidime metsa minema ja jälle välja tulema. Rohi oli kõrge ja sääsed ning parmud tüütasid. Olime kodus endale täpi kaardile seadnud aga see tundus olevat vale kuju. Õige kuju oli veidi eemal ja sealt edasi oli juba leidmine lihtne. Tänud

14 mai 2022 leidis Maret [madkool]

Leitud, logitud, tänan!

7 juuli 2021 leidis Sander, Margit, Anne-Ly, Indrek Gerli, Talha [medekulamutt]

Leiu logi kirjas Anninni logis. Kui viimane valvur kukub, siis vist seda leida pea võimatu. Tänagi oli nähe seal värskeid jälgi ja ühest valvurist oli kellegi (või looma) jõud üle käinud ja seda räsinud. Tänud!

7 juuli 2021 leidis Anne-Ly, Indrek, Gerli, Talha, Margit, Sander [anninni]

See mõistatus hakkas meid kummitama kui eelmine nädal ümber Kaisma järve matkasime. Joonistasime siis ringi kaardile ja tuletasime mõned sobivad piirkonnad, kus aare võiks olla. Indrek arvas ühte piirkonda, Sander kahtlustas ka üht teist, aga Indreku variant sobis.

Et otsimine tundus olevat võimatum kui nõela heinakuhjast taga ajamine, siis võtsime selle ette kuuekesi. Tee servast leitud puukuju andis õige suuna kätte, aga 30 soojakraadi, miljon parmu ja rinnuni hein ei andnud just palju lootust. Hargnesime ja üritasime umbes ka õiget kaugust hoida - kõige paremini tuli see välja Sandril, kes tuvastas kõigepealt Ökuli-jäänused ja siis üsna kohe ka aarde. Vist mingi 15 minutiga oligi käes. Kogusime siis endid kokku ja panime nimed kirja ning põgenesime ruttu selle putukaparve eest. Suur tänu peitjale!

24 juuni 2021 leidis Maris, Ingrid, Helge, Helen, Indy ja [puutetundlik]

Kui pakkumisel on eksklusiivne võimalus noort võsa keset hullu kuumust üheskoos kammima minna, siis muidugi hüppame hea meelega piletisse :D. Ja poolt päeva ei läinudki aarde leidmiseks aga eks me olime korralikult ennast ette valmistanud ka. Aitäh aarde eest, need objektid, mis ajahambale vastu olid pidanud, olid küll ägedad :)

24 juuni 2021 leidis 2 x Maris, Ingrid, Helen ja Indy [helen]

Sellele aardele olin kunagi pilgu heitnud, kuid kirjelduse ja logide liitmise tulemusena sain aru, et põhimõtteliselt peab otsima millegi järgi midagi kuskilt ja kõik see lugu on ajahamba poolt oma märgi külge saanud. Seega praktiliselt lootusetu juhtum ja huvi kadus.
Kui aga head geosõbrad teema üles võtsid ja isegi teadsid kuhu minna on vaja, siis polnud mul midagi selle vastu, et osalen vagunina väikses autorongis ja lasen end kohale juhtida. Üllatus oli suur kui teeservas isegi üht puukuju märkasin. Tõmbasime kummikud jalga, lasin paar surtsu putukatõrje vahendit paljaks jäänud ihule ja ründasime rapikusse. Sinka-jonka puude ja kändude vahel ekseldes jõudsime nulli ja näe imet, oli ka aardekarp täitsa olemas.
Seekord siis selline kättejuhatatud leid, aga ilma abita poleks kunagi seda otsingut ette ka võtnud. Aitäh toredatele kaaslastele!

24 juuni 2021 leidis Ingrid, Marised, Indy ja Helen [max]

Selle aarde külastust olen aastaid edasi lükanud. Tundus, et nende puuslikute "parim enne" on ammu mööda saanud ning siis ei leidnud piisavalt motti Ökuli külastamiseks. Samas oli alati tunne, et ükskord ma tulen. Logisid olin lugenud, looga olin kursis. Nüüd oli õige aeg kätte jõudnud. Et ei peaks maastikul pikalt piinlema küsisin varemleidnult täpsed koordinaadid. Nii osutus päris meeldivaks aardeks. Kahju, et ajahammas on puuslikud saepuruks muutnud.

27 märts 2021 leidis Tiia,Einar ja silmsirkel [pagarid]

Ronimisvarustus, mille talvel soetasime, et Pärnus seda katsetada. jäi loomulikult koju. Seega tegime uue plaani ja sõit läks Lihula poole. Kuna noored olid selle aarde hiljuti leidnud, tehti meile üllatus ja anti piiratud ala otsimiseks. Üksi poleks me mingil juhul selle üles leidnud kuigi mingi koordinaadi Tiia internetist välja võlus. Uhh. Aitäh.

28 veebruar 2021 leidis Mikk, Jaanika [silmsirkel]

Maastik 5 on saabunud! Mitte ühtegi kuju pole enam püsti, lume seest suutsime vaid 3 tuvastada. Ainuke orientiir oligi Tunki logisse lisatud puukuju, mis näitas õiget tsooni.

Aga enne sellesse tsooni jõudmist tegime lumise metsa all ikka suuremaid tiire. Üle kraavide sai veel üle jää, aga kuna õiged saapad olid veel eilsetest seiklustest läbimärjad, siis lirtsusid järgmised saadaolevad jalavarjud üsna varsti pärast autost väljumist. Õnneks päike paistis ja termomeeter näitas lausa 7 soojakraadi, nii et ringi liikuda oli mõnus. Ja liikusime ligi kaks tundi, viimane tunnike kulus "õiges tsoonis".

Oli arvata, et leiuni võivad viia vaid logianalüüsid. Nii läkski. Kahjuks luges Mikk kogu aeg täiesti valesid logisid ette: aarde ümber märg (millises kohas sel hetkel ei olnud?!!), mingi kuju(jäänused) lähedal, loogilises kuivas kohas, jäi talla alla ja muu selline mula.

Kui Mikk tülpinult telefoni ja gepsu minu kätte andis, teatas eelmine leidja oma logis kohe, et pani aardele käe peale. Paar sammu edasi ja natuke lumepühkimist tõi musta kilekoti päevavalgele. No mida??! Ei ole loogiline kuiv koht, aga kaugus see-eest täpselt 2230, nagu lubatud.

Kokkuvõttes võib maastiku tagasi 3.0 langetada, kui otsid autoga ringi liikudes üles õige tsooni, pargid õigesse kohta, mõtled kõvera kuusekese Ökuliks, sest jalutada tugevalt alla 100 meetri.

Oeh, tehtud! Aitäh!

14 august 2020 leidis Kallo [kallo]

See orienteeruvalt õige koht nende puukujudega oli tegelikult juba päris ammu välja raalitud. Korra sai siin isegi käidud, kuid siis peale põgusat otsimist ikka leiuta lahkutud.

Täna, olles maal töö lõpetanud, mõtlesin, et tulen ja vaatan, kas ehk täna on parem päev. Viimased leiulogid andsid ka julgust juurde ja tekkis lootus, et täitsa võib olla ju võimalik leida.

Õigesse kohta jõudsin hõlpsalt ning ka esimesed kunagised puukujud leidsin kergelt. Küll aga ei tundunud ükski neist Ökul olema. Nii kammisin seda metsaalust edasi, kõrge rohi ei teinud asja kergemaks. Nii sai seal jälgi ja radasid tehtud hulgim kuni lõpuks tundus, et ka Ökul sai leitud. Seejärel sai sealt ka need 10 sammu läände mõõdetud, aga ikka ei midagi. Karpi ei kuskil. Otsisin kohta, mis vastaks kirjeldusele, et kus karp ei saa märjaks jms. Ikka ei midagi. Lõpuks ei aidanud minulgi muud kui tuli Piiale helistada ja küsida peitmisviisi ja karbi kohta, et mida ma siis otsima peaks. Kui siis sain teada, milline see koht on, selgus, et olingi reaalselt 3 korda sealt mööda käinud ja korra ka käe karbile pannud, aga see kõrge rohi lihtsalt niivõrd segas, et karpi polnud näha enne kui olin sinna rohu sisse kaevunud. Muidugi oli heameel seda karpi siis näha, peale ca tunnist otsimist.

Paraku jah, kujudest ei ole enam midagi järel ning seetõttu on aare kaotanud oma esialgse mõtte. Karp küll leitav ja korras, aga mitte enam nii, kui peaks. Tänud siiski aarde eest!

28 juuni 2020 leidis   [tunk]

Kodutöö tegin hindele 3-. See tähendab, et maanteelt mahapööre sai õigesti, suund sealt edasi laias laastus kah, aga valmis vaadatud lõpu piirkond täpsusega just ei hiilanud: ligi poolteist kilomeetrit panin mööda :P Aga seda teadsin ma loomulikult alles pärast 4-tunnist jalutuskäiku kohati ülepea võssa kasvanud metsasihtidel, sihtide vahel kõrges heinas ja ebamugavatel raiesmikel, paaril korral üle kraavide hüpates ning mõneski kohas soisel pinnal astudes. Troopiliselt niiske palav tuulevaikne ilm andis endast parima, et niigi pikk füüsiline pingutus võimalikult piinarikkaks teha :D

Vahepeal suutsin (järjekordselt) gepsu ära kaotada. Ei tea kus, aga kindlasti rohkem kui 300 m kaugusel aardest. Tegelikult ei tea, mis ma tast üldse kaasa vedasin, sest enda märgitud koordinaat oli nagunii täiesti mööda ju. Igatahes pooletunnine mälu järgi oma samme mööda tagasi liikumine ei andnud vähimatki lootust nii väikest asja looduses märgata, seega kuhugi sinna ta jäi, 5.0 mõistatusaardeks, kes soovib :o) Leidja saab seadme endale jätta (mul on praeguseks juba uus samasugune), ilmakindel Garmin tõenäoliselt töötab viimsepäeva eelõhtuni, ise pretendeeriksin vaid andmetele mälukaardil.

Kogu välise abi ammutasin vaid viimastest leiulogidest. Kui piirkond lõpuks ometi päris palju lubama hakkas, siis sookolli logis toodud pilt Ökuli jäänustest osutus vägagi tarvilikuks kinnituseks, kustkohast seda kümmet sammu mõõta. Kõdunemisprotsess on hämmastavalt kiire, lisan omalt poolt vaid kuu võrra uuemad fotod, kus Ökul näeb välja juba nagu laik vananevalt jooksurajalt toodud punakat hakkepuitu...

Paik on oma võlu peaaegu kaotanud, kuigi miskit on veel õiges olekus alles ikka. Kui kirjeldust kohendada, andes suuna ja meetrid sealt punktist, siis mõne aasta oleks ehk veel ok. Praegusel kujul on peidukoha raskusaste umbes 4, ajapikku läheneb 5 poole. Peitmise ajal oli kindlasti väga lahe, nii koht ise kui selle külge punutud mõistatus, aitäh.

29 mai 2020 leidis Aili, Ott ja Marko [markosu]

Peale paari leidu ja täiendava abistava info otsustasin siia uuesti tagasi tulla. Ka uue informatsiooniga kulus ikka mõnda aega, et aarde peidukoht avastada. Natukene puhastasin karbi sisu, aga paremad hooldusvahendid olin ikkagi maha unustanud. Logiraamat oli õnneks kuiv. Peale logimist paika pandud koordinaat näitab mul aarde asukohaks 2230 meetrit algusest. Kuna Ökulit on nüüdseks keeruline ära tunda, siis tasub pigem kohe aaret otsida.

24 mai 2020 leidis Peeter ja Piia [piuks]

Taas koht, mille külastamist kordi ja kordi edasi lükatud. Mihkli viimane logi pani aga tegutsema. Kas nüüd või mitte kunagi ;)
Kammisime ala ikka korralikult läbi. Hiljem selgus, et 25 meetrit oli me joon nihkes. Kuna olime just selle aarde pärast siia kanti tulnud siis polnud plaan ka leiuta lahkuda. Tuuseldasime ikka nii, et selg märg. Pole ju ka otsitav ala kõige siledam :D
Lõpuks ei jäänud muud üle kui pidime abistavaid vihjeid küsima. Peab tunnistama, et kõik need vihjed olid erinevad ja pea läks veel rohkem sassi. Lõpuks aga saime ka kõne, mis viis ka karbini.
Uhhhh, see sisikond, mis ökulist veel seal maas alles, küll ilma abita leiuni ei vii ;)
Aga nüüd on nimed kirjas ja tunne hea.
Peetril Locus näitas 2+ kilomeetrit, mina aga ei taibanud Endomondot tööle panna.
Ja veel. Kuna seljakott koos hooldusasjadega jäi autosse siis järgmine leidja võiks uue musta koti viia karbile. Logiraamat oli üldse ilma kotita. Ka peotäis donatiiti ei tee paha, sest kerge niiskus karbis.
Meie täname.

21 mai 2020 kommenteeris Mihkel [sookoll]

Kuna siia on tekkinud mingi mossis nägude rivi ja ma "sattusin juhuslikult" siiakanti, siis tulin kaesin aarde üle. Aare on kenasti talve üle elanud, omas kohas, maskeering vb oli natuke parem kui aasta tagasi. Ökul ise on aga nii meemestunud, et hakkab vaikselt oma kuju kaotama ja maapinnaga ühte kaduma. Kui aasta tagasi oli ta veel maha vaatavat silmade järgi tuvastatav, siis nüüd enam mitte. Omanik võiks natuke mõtelda, kuidas selle leidmist otsijatele võimalikuks teha nii, et aarde kontseptsioon säiliks.

28 märts 2020 ei leidnud Aili, Ott ja Marko [markosu]

Kujud leidsime, aaret mitte. Ka peitjaga suhtlemine ei viinud sihile.

5 jaanuar 2020 ei leidnud Allan ja [ingrid]

Kui autoaknast püstise puusliku kuju paistis, olime koha õigsuses kindlad. Leidsime mitmeid pikutavaid aardevalvureid, aga mitte ühegi nende juurest topsi.

5 jaanuar 2020 ei leidnud Ingrid ja [thunder]

Mässasime omajagu nende "langenud kangelastega", kuid aare jäi ikkagi peitu.Võibolla vale aastaaeg otsimiseks või hoopis vähene geokogemus.Jääb siis hetkel leiuteateid ootama.

18 august 2019 leidis Henriko ja Kleone [kleone]

Tekkis idee leid üles nn koduümbruse üksikud täpid. Kõigepealt ehmatsime kaks metskitse jooksu. Kõrge rohi oli mõnevõrra puuslike leidmisel takistuseks ja eks need puuslikud juba kõik horisontaalis. Üks vaid oli püsti ja selle valvsa pilgu alla usaldasime oma auto. Lamavatele puuslikele võid otsa vaata kuidas tahad kuid mitte ei saa aru kes on kes. Esimesega ei olnud õnne. Seejärel tuli veidi tiirutada, et järgmine puuslik leida. See tegelane oli oma näo täiesti kaotanud. Ka siin naeratas ebaõnn. Järgmise nägu oli selline mis oleks võinud sobida aga ikka ei midagi. Siis leidsin järgmise tegelase ja sealt lähedusest ka aarde. Aitäh.

2 juuni 2019 leidis Kätlin ja Mihkel [sookoll]

Käisime nädalavahetusel suvitamas. Ehk siis talus rämedalt tööd rügamas. Terve nädalavahetus kulus looduse tagasi tõrjumisele ja asjad, mida on vaja päriselt teha, jäävad tegemata, sest loodus tungib kiiremini peale, kui ma tõrjuda jaksan. Nii kui loodus tõrjutud sai, ei osanud seda ilu niisama nautida, ning hakkasime kodu poole sõitma.

Eelmine kord jäin sellesse viimasesse mohikaanlasesse kinni ja unustasin õige kauguse vist üldse ära. Sel korral hakkasid lamavad tüübid üsna kiirelt silma. Kõigepealt leidsime konna. Siis kure, kellel roomav sisalik mööda keha ronis. Siis kurat. Siis üsna meemestunud ja pealt poolt identifitseerimatu keha, kuid lähemal vaatlusel tulid välja siiski öökulli targad silmad, mis küll üsna vastu maad vaatasid. Siis oli aarde leidmine käkitegu. Kätlinil õnnestus aaret esimesena silmata. Aare ilusti talve üle elanud ja heas korras.

14 oktoober 2018 leidis Ilme, Riina ja Mari [marihen]

Selle aarde piirkond oli ammu paika pandud, aga kuidagi ei õnnestunud seda käiku plaanidesse sobitada. Täna, imeilusal sügispäeval, sättisime plaanid siia kanti. No kohapeal on olud ikka väga muutunud algsest ja Ökuli leidmiseks peab kõvasti fantaasiat kasutama, aga õnneks oli karp üsna lagedale kohale pandud, niiet meil õnnestus siiski logi kirja saada. Tänan.

6 oktoober 2018 leidis Heldur [heldur]

Tänud aarde eest!

22 september 2018 ei leidnud Mihkel [sookoll]

Kodune kaarditöö andis ühe loogilise koha. Täna õhtul pärast turbaväljadel müttamist tulin oma teooriat kontrollima. Viimase mohikaanlase leidsin üles. Hakkas hämarduma ja seega pikalt otsida ei saanud. Tatsasin seal võsas ja heinas ringi aga magavaid tüüpe ei leidnud. Ehk kunagi jälle, kui aega rohkem otsida.

13 juuli 2018 leidis Maire ja Kristjan [ftf]

Leitud.

13 juuli 2018 leidis Maire ja Kristjan [sportlane]

Kiire leid, tänud.

16 detsember 2017 leidis Kaupo [lepalind]

Aarde ümbrus on päris vesine, õnneks saapad pidasid vastu. Tükk aega sai ringi kooserdatud kui tänu abile sai karp lume alt välja kaevatud.

14 november 2017 leidis Ove ja Külliki [orca]

Konsulteerides Urmasega, ehk siis skulptoriga, saime koha kätte kuid sellest edukaks leiuks ei piisanud, tuli veel varemalt leidjatega konsulteerida. Niimoodi jälgi ajades leidsime lõpuks nii ökuli kui ka pelikani. Viimased olid juba vägagi väsinud ja näitavad ka maaga üheks saamise märke. Siis veel 10 korralikku mehesammu päikeseloojangu suunas ja juhhei logima. Aare ise päris korras ja kuiv. Lisasime ühe kilekoti konteineri kaitseks. Ja üks puuslik ongi veel järel mis tamme all seistes teed juhatab. Tänud peitjale.

7 august 2017 ei leidnud Juta, Sven, Saskia, Helena ja Jack [jutsi]

Niisiis selline mõistatus, tundub ju huvitav ja küllalt palju trajektooril ka, et proovida lahendada. Seda tegingi ning leidsin c 4 adekvaatset kohta, mida uurima minna. Tee peal kohtusime aga kohaliku traktoristiga ning saime väga täpse asukoha osaliseks (igal traktoristil on ilmselt tänaseks nutitelefon taskus).

Siiamaani oli kõik kulgenud libedalt kuid edasine läks vaid allamäge. Kohale jõudes silmasime üht püsti olevat valvurit ning asusime otsima teisi. Sven leidis neid üsna üksjagu kuid nende seas kahjuks ei olnud öökulli.

Lõpetuseks, poolteist tundi rinnuni rohus, kaks rästikut paljaste säärte ümber ja aardeotsingu isu läks ära. Siiralt paluks peitjal kaaluda geokontrolli lisamist või siis aarde muutmist tavaliseks. Sest muidu on kohapeal tõsine nõela heinakuhjast otsimine. Kunagine koha hiilgus on haihtunud ning vaadata saab vaid pikali olevaid pehkinud palke.

29 jaanuar 2017 leidis Ene, Levia ja Lembitu [lembitu]

Seda mõistatust olin küll mitu korda uurinud, kuid läbinärida ei olnud õnnestunud. Hiljem selgus, et olin kahtlustanud hoopis valet piirkonda. Seevastu oli Levia olnud usinam ja tema versiooni suundusimegi loodusesse kontrollima. Olles märganud veel uhkelt püstisesvat viimast tootemit, oli selge, et oleme õiges piirkonnas. Jätsime auto tootemi valvsa pilgu alla ja otsingud algasid. Läks ikka päris tükk aega enne, kui teised tootemid pikutamast avastasime. Vinge koht on siin olnud hiilgeaegadel. Uurisime vist kõik tootemid või vähemalt need, mis leidsime üle. Aare ei tahtnud kuidagi end näidata. Arvan, et tootemitel oligi kuri plaan meid eksitada ja mitte enda juurest minema lasta, sest kes teab, millal nad saavad jälle geopeituritega juttu ajada. Isegi siis kui olin aardest 50 cm kaugusel, ei silmanud otse vastuvahtivat aaret, vaid otsisin ikka varjatumast kohast. Kui Levia astus minu kohale, tuli küsimus, aga mis see siin on?. Olen ikka pime, mis pime. Logid said kirja ja aare on ilusasti korras. Tänan Leviat, et ta meid siia metsa vedas ja peitjat, et sellist omapärast Eesti metsalanki näitas.

9 august 2016 leidis Karl [zdrk]

Üks päev hiljem kui täpselt aasta tagasi ei julgenud ma otsima minna. Paistis natukene liiga ehku peale minek. Arvestades mu eeltöö põhjalikust (ca 5 tundi artiklite lugemisi, kaartide silmad punnis passimist jne) oleksin võinud ju siiski minna. Kui tekkisid üle pika aja esimesed aardelogid, siis muidugi tuli järele pärida kas mu koordinaat õige. Tuli välja, et täpselt õige koht. Korra varem oli ka võimalus Ökulit tulla külastama aga võtsin teadmiseks, et idiootsus on seda südasuvel otsida. Õige aeg on kevadel. Juhtus aga nii, et ma tahan ikka idiootseid ideid teha teoks. Kui oma eeltööd tegin siis panin küsimärgi, et kui lähedale autoga pääseb, sest paistis kahtlane. Tegelikkuses on piirkonnast saanud aga korralik pikaaegse metsamajanduse ala. Teed uhkemad kui maakoha külavahelised maanteed.

Nüüd siis ka aarde otsimisest. Üks puuslik vähemalt tervitas mind. Edasi ei paistnud silmapiiril mitteühtegi. Hakkasin siis võsa lihtsalt läbi jalutama. Ühe silmatorkava kännu juurest teise juurde. Peagi jõudsingi puuslikute soone peale. Aga no tee sa siis vahet missugune on see Ökuli kui kõik nägu- või külgepidi mullas. Proovisin lihtsalt rakendada, seda kirjelduses toodud vihjet, et otsi siis kuhu loogilisse kohta peidaks geopeitur aarde. 5nda maaslamaja juures ei olnud kahtluski, et nüüd see on see õige. Edasi järgnes põhjalik puude ja kändude uuring 30 meetri raadiuses. Siis juba kahtlesin kas nokaga loom on äkki midagi muud kui lind. Pärast 20 minutit kirjelduse järgi otsimist oli mõistus täiesti otsas. Küsisin abi. Sain täpse koordinaadi mis oli täiesti ebaloogilise kohapeal ja kõvad 16 sammu õigest kännust. Sealt poleks ma vast lähima paari tunni jooksul otsima sattunud. Kui siis ainult kogemata peale astunud. Leitud mul see aare igatahes sai aga väga suure töö ja vaevaga. Peidukoht 2.0 kohe kindlasti ei päde enam. Õige koha leidmine on vast juba 3.5, aare ise ehk isegi 4.5. Eks see praegune aastaaja tõttu. Aga puuslikud olid toredad, aitäh!

10 aprill 2016 leidis L@SSIE & Lapsuliblikas, Timix [lapsuliblikas]

Leidsin. Tänud peitjale!

10 aprill 2016 leidis Lassie, Lapsuliblikas ja [timix]

Mingi koordinaat on mul kunagisest ammusest ajast olemas ja lootsin, täpselt seal ka aarde leian. Nii see siiski polnud. Omajagu pidime ikka müttama seal ringi, enne kui lõpuks see leid tuli. Tegelikult tuiasin ma kogu aeg sisuliselt ümber aarde, kuid kuna loodus oli teinud nii hea maskeeringu, siis polnud paari meetri kauguselt aare üldse tuvastatav. Huvitav, miks sellisesse kohta selliseid kujusid teha. Ja see tee, see tee. Mul hakkasid vist kruvid logisema. Aitäh!

10 aprill 2016 leidis L@SSIE & Lapsuliblikas, Timix [lassie]

Muidugi huvitav, miks on vabariigi valitsus nii palju vaeva suvalise metsakolka teedesse investeerinud, kas on ehk lootust sealkandis kohata suuremaid soomusloomi?

21 november 2015 leidis Anne, Mihkel, Madis, Liis [nuffi]

Kodutöö oli mul niikõvasti tehtud, et teadsin kus puuslikute autor elab. Sinna me ka kihutasimegi ja ennnäe imet, ta oli kodus. Tutvustasime ja kurtsime oma muret. Vanameistr oli superhea vestleja, näitas meile asukoha, hoiatas juba ette, et palju on näha ei ole. Tänasime ja soovisime uusi ideid talle. Kohapeal kõigelevaatamata nii lihtsalt ei läinud. Õnneks meeskond töötas väga hästi, igaüks leidis omameelest õige Kulli. Mõõtsime samme, uurisime peidikuid, kuid no mida pole seda pole. Õnneks oli Madisel suurem jalanumber ja ta astus kogemata aardele peale, täiesti juhuslikut. Aare ise väga korras, tänud ja koht vääris kunagi kindlasti tutvustamist, kuid praegu seal otsida ikka vääga raske. Aaa mõned kujud on püsti, soovitan nende lahedusse peita, see on ju mäng...

21 november 2015 leidis Anne, Mihkel, Liis ja Madis [madis1989]

Kujud olid seal väga nukras seisus ning aarde leidmine oli puhas juhus, astusin talle kogemata peale lausa.. Karp ja sisu on heas seisus.

21 november 2015 leidis Anne, Liis, Madis ja Mihkel [mihkelp]

Aega läks päris kaua, aga lõpuks leidsime. Tänud!

21 november 2015 leidis Liis, Madis, Mihkel ja Anne [cherub]

Tänase päeva põhiaare. Mingid juhised olid meil olemas ja seega leidsime õige koha üsna ruttu. Aardega nii hästi ei läinud. Poolel seltskonnal jalad vähemalt natukene märjad. Kujusid oli ka raske üksteisest eristada. Lõpuks leidsime oma suureks rõõmuks kotka vms. Ökulit ikka ei kuskil... Pärast pikka sumpamist ja arutelusid koperdas Madis aarde otsa. Jee! Aitäh!

8 august 2015 ei leidnud Karl [zdrk]

Kodutöö oli nii ja naa. Enda arust nii põhjalik kui võimalik kuid 100% täpset asukohta ei tuvastanud, vaid paar eeldatavat kohta. Täna mõne kohaliku käest küsides ei saanud samuti ühtegi adekvaatset vastust. Kehitati õlgu või räägiti hoopis millestki muust. Enda numbrid gepsu lüües mõtlesin pikalt mida teha. Geps andis mõista, et riskimine maksab 20 lisakilomeetrit. Võtsin arvesse, et kui isegi õige koht, siis ma ei pruugi isegi praeguse aastaaja tõttu neid läbi kõrge võsa märgata ja vaevalt ma mingit erilist elamust saanuks kui mahakukkunud puuslikuid võsast otsinuks. Eks vaatab tulevikus mis sellest saab.

15 august 2014 leidis Rainis,Eliko,Markus [kolmnurk]

Sai tutvutud täiesti tundmatu alaga ja vahepeal veidi kaardiga jauratud,sõidetud,uuritud,põnevust kui palju,kuni esimene tegelane end ilmutas.. Teisi andis otsida kõrges rohus ja võserikus,mõne aja pärast avastasime mitmeid langenuid,vaid kõige kurjem oli veel vapralt püsti ja valvas rahu.. Aare on väga heas korras,suured tänud seda põnevat piirkonda tutvustamast!

6 oktoober 2012 leidis Raina, Ivo [voks]

Kui kodutöö tehtud, tuli minna välitöödele. Kohapeal jahimehed kinnitasid meie teooria õigsust. Aga kuna Ökul & Co on suht väsinud, läks meil leidmiseks palju aega ja energiat. EVEJ

15 september 2012 leidis Eero [valap]

Peale järve ääres seiklemist ja kohalike käest puuslike asukoha kohta juhiste saamist, läksin Ökuli otsima. Kokku õnnestus leida kaheksa vahvat tegelast. Seitse Ökuli enda lähedusest ja üks mõni kilomeeter eemalt. Kolm neist olid pikali. Sealhulgas ka kuningas isiklikult. Kui aga aardekirjelduses toodud meetritele mõned meetrid lisada, siis on sarvilisest naabrist palju kasu karbi leidmisel. Selle retke parim seiklus. Aare kuiv ja korras. Tänud peitjale. EVEJ

15 juuli 2012 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]
Vigade parandus. Veeresime kohale, seisime juba täitsa mädanenud ökuli sabale ja korjasime aarde ära. Aare ise ok. Kuna aare oli katteta, siis enne talve võiks talle ikka miskit peale tekitada? See oli puhtalt ettepanek.

26 mai 2012 leidis Hannes,Anu ja [alex]
Puuslikute read on suht hõredaks jäänud ja pokud on samaaegselt kõrgemaks sirgunud.Ega loodus ei salli tühja kohta ning varsti võime ilmselt ka võssist rääkida.Aare asus aga täpselt seal kus lubatud ja nii kaua kui mina pelikani(kotka?)nokka silitasin suure varbaga oli Hannesel ka Ökul leitud.Hiljem oli mul vaid küsimus, et mille järgi ta liiki määratles ning soovituse peale, et pööraku ma ringi ja vaadaku pead, mitte sabaalust...jäi vaid üle punastades mühatada...nujahh...Tänud peitjale aarde eest!

26 mai 2012 leidis Alex, Hannes ja Anu [hpalang1]
Kui meie kohale jõudsime, oli Alex oma maja just ringi keeranud. Ühendasime jõud ja siirdusime objektile, mina leidsin esimesena Ökuli, aga aarde sai enne Alex. Töö kiire ja korralik, aare jonksus - aitäh! Ja kahju, et need puuslikud seal sedasi kukuvad - ka pelikan (või oli see kotkas) on nüüd pikali ...

21 aprill 2012 ei leidnud Kaja ja Bruno [kajaliis]
Ökuli leidsime aga aaret mitte. Ehk jäime liialt pimeda peale, sest taskulambi valgusvihus kontrollitud kohad vaikisid. Tundus, et talvel on seal kõvasti jõulukuuski tehtud ja paljud pilla-palla mahagi unustatud.Kurb, kui niimoodi arutult raiutakse. Aga mis muud, kui tuleb valgemal aal ükskord tagasi minna.

26 juuni 2011 leidis Liis, Martin, Mariann, Kadri, Peep [liiisu]
Toredad kujukesed ja kõrge rohi. Leidmisega aega läks. Tänud.

26 juuni 2011 leidis Liis, Kadri, Mariann, Martin, Peep [martiini]
Igavesti toredad kujud. Aare näitas ennast kiirelt.

26 juuni 2011 leidis Carolin, Kalle [sookoll7]
Kodus olin juba eeltööd teinud ja ka Carolinil oli juba varasemast info olemas puuslike ligikaudsest asukohast, siis üks kord vaid sattusime valele teeotsale. Varsti vist ei näe enam üldse neid puuslikke, sest ümbritsev võsa hakkab juba metsa moodi asjaks muutuma ja puuslikud pikali kukkuma. Caroliniga koostööd tehes sai ka aare leitud. Aitähh juhatamast!

26 juuni 2011 leidis Inga ja Aigar [katsulas]
Koht oli jah mitu aastat tagasi juba tuttavaks saanud. Kuna aktiivkaader on selle aarde juures ära käinud, siis võib nüüd paljastada halvastihoitud saladuse kõigile neile, kes sellel metsateel kirudes autot ringi pöörata ukerdasid - nii sadakond meetrit edasi on tee lõpus korralik parklamõõtu väljak. Langenud öökulli polnud aga lihtne leida ning öine kaste jättis mulje, nagu oleks mõnest suuremast lombist läbi käinud. Aare oli loogilises kohas ning hästi säilinud - aitäh!

26 juuni 2011 leidis Kalle & Carolina [caro]
Koht oli kõigil teada ning pärast vales kohas käimist sõitsime õigesse kohta. :) Mina leidsin Ökuli ning Kallel oli õnneks kirjeldus meeles, tema leidis esimesena aarde.

26 juuni 2011 leidis Aigar ja Inga [kingu]
Pärast geojaanipäeva teel koju 1. ja viimane aare.
Ega vist muidu polekski seda ette võtnud kui aare: a) poleks olnud Märdi oma, b) ei asuks nii kõrvalises kohas, kuhu muidu ei satu, c) oleks olnud kohas, mida Aigar poleks teadnud. Ainult tänu nendele punktidele läksime 6,5 kraadisesse öhe kell pool 3 poolpimedas täiesti läbimärja kõrge rohu sisse Ökulit otsima. Tuiates seal mõnda aega ringi, leidsime Ökuli ning tuiates veel mõnda aega ringi, leidsime ka aarde. Selle ajaga hakkas juba valgemaks minema ning logi sai kirja kell 2:59. Lõdisedes ronisime autosse ning mina panin kummikud jalga - asi, mida oleks pidanud tegema enne võssa minemist. Igatahes meeldejääv retk, toredad kujud ning aare oli ka OK.

26 juuni 2011 leidis Mari ja Siim [marx303]
Lahedad kujud! Mul oli kodutöö tehtud nii palju, kui see võimalik oli. Õige paik sai kärmelt leitud. Me uurisime seal ikka päris kaua, kuidas need kujud tehtud on. Neile, kes meie tõbisele geomobiilile teed annavad, viipan edaspidigi hea meelega:) Suured tänud aarde eest!

26 juuni 2011 leidis Peep, Kadri, Mariann, Liis, Martin [parrot]
Selle aarde otsimine käis mul mõneti autopiloodi ja välismälu abil. Meelde jäid vihjekujud, eriti üks eemal asuv. Minu suurim osalus seal oli auto ümberpööramine kitsal teel. Lisandusid veel sihitu kulgemine mööda looduslikku ateljeed, saamatud katsed vaadata siia ja sinna, jahimeeste onni lähemalt uurimisest loobumine jne. Aga igatahes ta kuidagi endalegi ootamatult leitud sai. Tänud.

26 juuni 2011 leidis Liis, Martin, Mariann, Peep ja [pekadrip]
Ökuli aare polnud meie plaanides kohe üleüldse mitte... mingi mõistatus, kodutöö tegemata, vaim nõrk ja teotahe veel kahtlasem otsida nõela heinakuhjast või öökulli metsast... Koordinaate gepsus ka polnud, aarde kirjeldusest oli meeles vaid arv 2250 ja öökulli lamasklev olek :D Kõik just nii nagu ei peaks. Kui aga Märt täna meie edasisi plaane kuulis, andis ta ikkagi soovituse Ökulit kaema minna ehk siis soe soovitus silmad lahti hoida ja üks vihje (mille leiab ka aardekirjelduse juurest, nagu nüüd vaatasin).
Kuna käsk (loe: soe soovitus) on vanem kui meie, siis hoidsimegi õiges kohas silmad lahti ja nägime seda, mida vaja. Mida selle teadmisega peale hakata, ei osanud esialgu arvata. Siis meenus arv kirjeldusest ja ei suutnud ära kiruda end, et koordinaate gepsus pole... mälu järgi null umbes järve ja selle järgi teele (no mitte ei tahtnud helistada kellelegi ja lisaabi nõutada)...
Ühel raskel hetkel sirutas saatus meile abikäe Mari näol, kellele teed andes saime vastu julgustava suunava käeviipe :) Ja ühel heal hetkel vaatas meile teine vihje otse näkku ja peagi leidsime ka Ökuli ja teised aardevalvurid. Väga muljetavaldav koht, kus oleks tahtnud kummikud jalas rohkem ringi konnata. Paljad sääred ja madalad kingad tundusid kuidagi ebaturvalised seal kõrges rohus uitamiseks- puugid, ussid... mõeldagi ei taha :D
Aare korras. Aitäh Märdile, et ta meid sinna ikka aardejahile suunas!

26 juuni 2011 leidis Rix & Nelladella [rihomilo]
Suveseikluselt oli koht tuttav, kuid mälu vedas veidi alt ja nõks aega siiski kulus õige paiga leidmiseks. Kahju jah, et paljud kujud nüüd väsinult pikali. Kerged georajakesed olid ees ja leidsime vaevata. Logi läks kirja umbes kl 5.00. Mõnus varahommikune mets. Tore oli vaadata, kuidas udu mööda raiesmikku peale tungis. EVEJ

25 juuni 2011 leidis Merily, Merike [mooritz]
Väga vahva koht . Kahju, et siis siia ei sattunud kui kujud veel püsti olid, praegu on püsti vaid mõningad. Vaatasime ka lamajad üle. Aare oli kuiv ja korras ja meid ei hammustanud.

20 august 2010 leidis Priit & Maarja [bonzo]
Kuna meil ei olnud aimugi, kustkohast neid kujukesi leida võiks, siis hakkasime lihtsalt tuima järjekindlusega ümbruskonda läbi otsima. See kestis meil ikka mitu tundi ja ebaadekvaatse logistilise mõtlemise tõttu ka üle mõistuse palju kilomeetreid. Ühel hetkel, loomulikult peaaegu viimasest võimalikust kohast, leidsime vihje, mis lubas arvata, et nüüd oleme liikumas õiges suunas. Ja siis enam palju ei läinudki, kuniks suure hurraa saatel päris õige koha üles leidsime! Ajahammas on mõne neist tõesti jalust maha niitnud, aga leidsmist see ei seganud. Huvitav koht on see igal juhul. Täname! EVEJ

15 august 2010 leidis Priit ja Helinor [armastan]
Polnud aimugi sellisest väljanäitusest keset metsi. Tänan sinna juhatamast. V:öökulli EJ:

27 juuli 2010 leidis Arli ja Triinu [puujalg]
Kuna teadsin nii kujude asukohta kui ka kujude autorit siis oli leid vaid vormistamise küsimus. Siiski üks 5 min otsimist oli enne, kui aare avanes. V:kaelapaela J:küünla

27 juuni 2010 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Puukujud on vägevad, kahjuks hakkab ajahammas neid juba hävitama. V: lepatriinu, J: klaaskivid.

22 mai 2010 leidis Maku [maku]
Õkuli ümber käis tants ja trall ehk leid ei tahtnud end näidata. Tõin autost kompassi ja enne selle kasutamist leidsin õige koha.

17 mai 2010 hooldas Märt [mart]
Kuna kurjad keeled räägivad, et Ökul ja ka mõned teised aardevalvurid on ära väsinud ja pikali heitnud, siis leidmise lihtsustamiseks püüdke leida see koht, kus Ökul oma täies elujõus veel seisis. Nüüd astuge nii umbes 10 sammu läände ja vaadake, kuhu peidaksite teie aarde nii, et see enamuse aastast vees või mudas ei oleks.
Sama jutt on lisatud ka aardekirjeldusse.

15 mai 2010 leidis Kadi, Alo, Ain ja Sviidi [pikkkasso]
Alo poolt oli eeltöö ja peale kinnitava puusliku leidmist teadsime, et see on nüüd õige kant. Siiski kulus natuke aega ja bensiini, et see päris õige koht üles leida. Esialgu eraldas sobivast platsist meid vesine kraav, kuid õnneks ei olnud ring, et mööda saada, väga suur. Ma arvan, et me kaevasime kõik sobilikud kohad läbi, no peale seda, kui me olime mudas tuvastanud ka õiged kujud, aga parema ja vasema mõisted olid meil sellel korral teistsugused. Korduvalt õnnestus ka varbaidpidi vette sulpsata, või mutta, saada kriimustada ja kraapida ja isegi koer ei tahnud enam seal "metsas" olla, vaid kippus auto poole tagasi. Vähemalt kolmel korral olime valmis ära minema, kuid hing ei andnud rahu, et mis mõttes ei leia?! Tegime kardinaalse pöörde teoorias ja Alo leidis aarde hetkedega. Tehtud ta sai ja "elagu kunst"!

15 mai 2010 leidis Kadi, Alo, Irokas [irokas100]
Alol olid mingid võimalikud kohad valmis vaadatud ja siis me neid väikeseid külavaheteid ringi rammides puuslike platsile ka jõudsime. Aga siis... nagu mis mõttes Ökulist paremale kui ökul on pikali maas ja tema parem külg vastu maad on...? No igatahes teiste kujude asendit vaadates ja ökuli oma aimates sai väga palju peidikuid sõna otseses mõttes läbi sobratud. Jällegi oli valmis ühine otsus piirkonnast lahkuda aga "mis tähendab ei leidnud?" sundis ikka ja jälle uuele ringile kändude vahel. No ja mingil hetkel Alo selle aarde ikka leidis ka.

23 august 2009 leidis Jaanika Elvis ja Taivo [ullunt]
Kunagi on saadud Kaisma Suurjärve ääres laagis oldud.Selle ajendil sai esialgu siis ka sinna otsima suundutud,kuid kuna eriti targemaks sellest ei saanud sai tehtud üks vihjekõne.Selle järel sai suund võetud siis ikka õigele poole.Suutsime peale seda pea kohe õigesse kohta mindud.Kujud paistsid õigele teele välja.Ainult vihjekujude otsimiseks tuli kauem aega kulutada.Millegipärast just ned kujud pikali.Lõpuks õnnesus siiski ka aare ülesse leida.Aardest EVEJ

9 august 2009 leidis Hanno [hanno5000]
Minul oli õige piirkond juba kuskil terve aasta teada, täna siis sai lõpuks ka kohale tuldud ning veendutud, et teooria pidas paika, isegi esimene valitud teeots oli õige. Olin sügavasse ja märga rohtu sukeldudes väga rahul :)) Edasi aga nii lihtsalt enam ei läinud, Ökuli tuvastamine osutus väga keeruliseks tegevuseks, ükski kujudest nagu ei sobinud, kuid samas oli ka mõnel sarnaseid jooni. Siis leidsin rohus külili oleva pelikani... või kotka... ja siis tekkis kahtlus, mis kohe ka kinnitust leidis, kõrges rohus, näoli maas, lamas ka Ökul ise, vähemalt nii ma tema kukla kuju järgi arvasin, kõne peitjale kinnitas seda arvamust. Päris kurb vaatepilt oli, mõlemad linnud maoli maas... Hakkasin siis vihjest juhindudes aaret otsima ning olin sunnitud tegema veel teisegi kõne Märdile, sest peidukas oli vaatamata kirjelduses mainitule ikka üle maskeeritud, päästsin ta siis rohkem värske õhu kätte, nüüd on peiduka tuvastamiseks vaja lihtsalt natuke teravamat silma, nagu algselt mõeldud oligi. Aardesse jätsin täpselt selleks otstarbeks "Õisu põrgust" kaasa võetud Öku, mis tegelikult oligi siit pärit, nüüd on ta kodus tagasi ja nüüd on neid seal lausa kaks, igav neil igatahes ei hakka... Täiesti märjana, kuid väga rahulolevana sain juba hämaras lõpuks autosse tagasi. Tänud!

10 juuni 2009 leidis Lembit [polekala]
Eeltööd sai eelnevalt tehtud, kuid otsimispiirkond jäi sellegi poolest üsna suur. Sai siis mõned sobivad kohad läbi käidud ning neljas osutus õigeks. Tänud! EVEJ.

10 mai 2009 leidis Rein ja Kaido3 [muhhin]
Peale pisukest pusimist ja autost logide toomist lõpuks siis leitud kell 12:50. Va pelikan vaikib jätkuvalt jonnakalt. Võtsime helkuri ja jätsime medika. Täname peitjaid!

3 mai 2009 leidis Aare [karuonu]
Jess! Paljas naine! Ammu pole palja naise nägemisest nii suurt heameelt tundnud:) Minu logistamised mööda viletsaid metsateid lähenevad lõpule. Kui paljad naised poleks mõistust viinud, siis oleks osanud kasutada ehk vihjet, mis praegu ilmselt ainult GSAK-i kasutajatele nähtav on:) Väga tore aare, tänud!

26 aprill 2009 leidis Valmar ja [andi]
Kodutöö tehtud - kiire leid. V: koer J: kaelapael

19 aprill 2009 leidis Harrys & Elis [harrys]
Seekord läks edukamalt, kui eelmisel korral otsides- suht kiire leid. Aga vaadates peidukat- lume ja miinuskraadidega pole erilist lootust leida.

7 aprill 2009 leidis Airi ja Priit [otsingul]
Selle aarde puhul jäi kodutöö tegemata ning Raplas ei õnnestunud ka vaba Wifi ala leida. Käisime järve ääres, et ehk märkame teel midagi. Väga kena puhkeala on Kaisma järve ääres. Küsitlesime ka üht muhedat kohalikku, aga kahjuks ei teadnud ta kujudest midagi. Tõele au andes aitas meid Hanno, kes arvuti taga kaardi peal joonlauaga mõõtes meile väärt idee andis. Teel kohtasime meiegi paljast naist, kes vihjas, et oleme õigel teel. Kohale jõudes hämmastas avanev vaade. Ökuli juures tekkis küsimus, et kumba pidi seda paremat poolt arvestada, aga vihje oli abiks. Tänan sinna juhatamast. EVEJ.

7 aprill 2009 leidis Priit ja Airi [airce]
Ei midagi kaelamurdvat. Pisut tiirutamist 2,25 km kaugusel nullpunktist, kohalike küsitlemine, loogiline kant ja wau :) Täpselt midagi seesugust ma ootasingi :) Pidasin siis Ökuliga aru, et mis suunas jääb paremale, kuid temalt ma vastust ei saanudki. Aare ei hammustanud. Lahe pelikan oli või oli see kotkas ? :D
Aare heas korras. Tänud peitjatele !
V: 2*Simpel J: klaaskive

8 jaanuar 2009 leidis Joonas [joonas444]
tänan

2 jaanuar 2009 ei leidnud Harrys [harrys]
Tundub et külmetunud ja lumise maapinnaga seda aaret ei leia. Kui pole just huvi kirvega sammalt lahti raiuda. Või jääd. Või mulda. Või kände. Kõik oli kokku üks suur kivistunud mass. Seda aga ei soovita mitte, rikute ilusa koha ära. Kujud olid aga väga lahedad:) Kodutöö (google) sai tehtud, sammud viisid otse õigesse kohta.

31 detsember 2008 ei leidnud Rein ja Kaido(3) [muhhin]
Kui saab mitteleidmise külmunud tingimuste kaela ajada, siis me muidugi kasutame seda võimalust, aga kui see on välistatud, siis paluks vihjet silmaringilaienduskursuste kohta.

7 detsember 2008 leidis Jan & Janne [muhujan]
Tõmbasime nulli ümber ringi raadiusega 2250 meetrit ja hakkasime mööda perimeetrit astuma. Õigele lagendikule jõudmiseks kulus kuus nädalavahetust. Päris vinged puuslikud on püstitatud. Aare seal kus lubatud. Võtsime teokarbi, jätsime teemandi. Aardeni jõuab ka lihtsamalt ;-) Tänud huvitavasse paika juhatamise eest.

18 oktoober 2008 leidis Imre ja Airi [triick]
Kodus määratlesime öökulli võimaliku asukoha ja tee sinna. Teeotsas tervitas meid paljas naine, kes andis mõista, et oleme õigel teel ja kohas. Sellest julgust kogununa liikusime edasi. Peale mõningast sõitmist jõudsime ka sobivasse kohta, kus öökullile lisaks askeldasid oma igapäevategevuste juures teisedki tegelased. Pinnas aarde ümbruses oli väga vesine ja nõudis valjuhäälselt kummikute järele. Kuna meil kummikuid ei olnud, siis pidime hoolikalt mööda mättaid hüppama. Pelikani valvsa pilgu all leidsime ka aarde. Aaret ümbritsev kott oli märg ja must ning selle vajalikkus küsitav. Aare ise oli heas korras. Jätsime pesulõksu, ei võtnud midagi.

12 oktoober 2008 leidis Mull, Miki, Tibu ja Laura [mull]
Sõitsin rahulikult kodu poole kui teel tuli vastu tuttav punn. Sain kõne ning mõtlemata ühinesin avastamis retkega. Miki oli kodutöö kensti ära teinud, tänu millele ukerdasime esimese korraga õigesse kohta välja. Vihjetele vastavas kohas kiiresti leitav, EVEJ.

12 oktoober 2008 leidis Miki, Tibu, Laura ja Mull [miki]
Velisemõisast Ökuli poole sõites tuli Pärnu trassil Mull juhuslikult vastu. Mull pikalt ei mõelnud ning mõne minuti pärast jätkasime georetke juba neljakesi. Ökuliga oli tehtud ka pisike eeltöö. Hea, kui sealkandis on inimesi, kes seda kohta kinnisilmi teavad. Joonistavad isegi plaani, kuidas kohale sõita ja puha. Plaan jäi küll koju lauale. Kuna mälusoppi oli jäänud mingi pildike, kuskandis asuda võib, siis ukerdasime esimese korraga õigesse kohta välja. Vihjetele vastavas kohas kiiresti leitav, EVEJ.

9 oktoober 2008 leidis Sven [geokrahv]
Kui lahtiste silmadega ringi sõita, peaks selle aarde leidma ka kinnisilmi. Minul nii lihtsalt ei läinud. Kaisma järve ääres käisin ka ära. See koht tuleb edaspidiseks meelde jätta. Aardesse jätsin öökulli, mille saab ka kaela riputada, kui pael külge siduda. Võtsin teokarbi. Tänud hea aarde eest!

21 september 2008 leidis Ove [ove]
Natukene tiirutamist metsasihtidel ja sealt need Ökulid ja teised loomad nähtavale ilmusidki. Tegelikult leidsin ikka kohe õige lähenemistee. EVEJ.

20 september 2008 leidis Enely, Silvia, Triin & Paavo [speedy]
Asukoha leidmine polnud raske, sest Igamehe Suveseiklus 2008 ajal kell 0100 öösel juhatas meid üks eriti sõbralik kohalik, kes samal ajal kujude valmistaja Urmas Osulaga telefoniühenduses oli, kujude manu. Tõsi, pimedas uskumatuid teid mööda tupiku poole konvoeerides kahtlustasime juba, et tal on mootorsaag kõrvalistmel ja meist saab veel kunagi film või pääseme vähemalt uudistesse..
Parkisime auto kivide otsa (ettevaatust!) ning sisenesime Puhhi, Nodsu, Iiahi ja Ökuli kombel Saja Aakri metsa. Kohemaid oli esimesel ka aare leitud ja leidjaterivi hakkas kiiresti pikenema :-) V: marker. J: 2 Simpeli SIMi.

20 september 2008 leidis Enely, Silvia, Paavo & Triin [linnapreili]
Super koht. Enamik aega kulus lihtsalt kujude pildistamisele. Tagasiteel sai arutatud - mille järgi peaks saama selle koha ülesse leida kui kuskilt ühtegi viita-silti ei vii sinna.

30 august 2008 leidis Mairi ja Priit [maipri]
Suveseikluse aardepaki neljas.
Kuna koht oli suveseiklusest teada kuhu minna siis sellega probleeme ei olnud...aga kohapeal ilmnesid probleemid...kraav oli ääreni vett täis...ja kui ma seal hüppeid sooritasin avastasin, et üks kummar täitus mõnusalt veega. Läterdasin siis edasi nulli poole. Peidupaiga leidmisega läks aga omajagu aega...sest tegeliku peiduka välisatsin mingil põhjusel kohe kui kohale jõudsin ja ei käinud kordagi sealt vaatamas. Lõpuks jõudis ka Mairi nulli ja vaatas ka tiba ringi. Siis otsustasin selle välistaud objekti üle kontrollida ja seal nagu arvata võis aare oligi.
Logisime kell 18:38. Tänud peitjale!
V: -
J: zorro märk

26 august 2008 leidis Jaanus [jmets]
Maaameti kaardile suur ring veetud, asusin Kaismalt teele. Ühes teeotsas oli ka sobilik vihje, mis mu aimdustele kinnitust andis. Edasi nii libedalt ei läinud, kolmest teeotsast oli lõpuks ikkagi viimasena valitu see õige. Kohale jõudes hakkas pihta kiun-kiun, kuna kummikud olid koju jäänud. Pidin juba ära sõitma, kui käskisin end kokku võtta. Nimelt ei kannata ma roomajaid ja selline pinnas tundus olevat täpselt sobilik kasvupinnas igasugu sisisejatele. Lõpuks sain endast võitu ja asusin plätudes aarde poole hüplema. Kummik ei teeks üldse paha. Kohale jõudes selgus, et asi pole sugugi lihtne. Kui palju on umbes kümme meetrit, misasi on känd, mismõttes peaaegu paremale, kellest paremale jne. Eelmised otsijad olid samuti jälgi pea 20 m ulatuses mõlemas suunas teinud, seega ei saanud ka nende pealt spikerdada. Kui lõpuks aare käes, siis oli tuju juba peris hää. Tagasi autos ja nina Pärnu pool, nägin ka ühte musta volaskit üle tee vingerdamas...

16 august 2008 leidis Pille-Riin ja Ermo [pioneer]
SS08 ajal jäi siin käimata, siiski oli teeotsa algus varasemast ajast teada. Teel aardeni tuli vastu tuttav auto, milles vilksatas tuttav Janika nägu. Aare korras. EVEJ.

16 august 2008 leidis Janika ja Villu [jansa84]
Mina lugesin kaarti, Villu kimas - ja jõudsime päris õigesse kohta :) Selline asi keset mitte midagist? Kahju, et viidad sinna ei juhata... siis oleks seal teisigi uudistajaid peale geopeiturite. Kummikud jätsin autosse, tagasi tulin märgade tossudega :S Teel järgmise aarde juurde sõitis meile vastu kahtlaselt tuttav auto, Pioneeri meeskond suundus aarde poole. Jätsime kutsa ja lepaka

14 august 2008 leidis Lauri & Leho [algaja]
Suveseiklusest oli siin abi. Ja jällegi sattus Leho õige koha juurde natuke enne mind. Maastik aga oli leidmise hetkel üsna võimatu. Väga märg ja sügavamates kohtades vähemalt 15 cm vett. Ilma kummikuta polnud isegi mitte mõtet sinna ronida. Tagasiteel tuli keegi uurima, et mida me seal teema ja saades vastuseks, et käisime kujusid vaatamas, muutus ta silmanähtavalt rõõmsaks ja mainis, et siis on hea kui neid ikka vaadatakse. EVEJ

14 august 2008 leidis Leho & Lauri [morgot]
FTF!
Lauri lahendas Ökuli mõistatuse ja mina suutsin aardekirjeldusest peiduka täpse asukoha välja mõelda.
Polnud aimugi sellisest väljanäitusest keset metsi