Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on peidetud 2024. aasta advendiseeria 29. detsembri aardena.
Müüt räägib, et jumalanna Frigg võttis igalt asjalt ja olevuselt tõotuse, et need ei tee eales tema pojale Baldrile viga, jättes aga välja puuvõõriku, sest too tundus olevat kahjutu ja süütu taim. Aga just puuvõõrik sai Baldrile, tema pimeda venna Hödri käe läbi visatuna, saatuslikuks.
Traagilise lõpuga versioon:
Peale kalli poja Baldri surma käskis Frigg puuvõõrikul aegade lõpuni suudelda kõiki, kes tema alt läbi kõndisid ja enam kunagi ei tohtinud puuvõõrikul olla mingit seost surmaga. Puuvõõriku valged marjad on legendi järgi Frigga pisarad.
Õnneliku lõpuga versioon:
Jumalatel õnnestus armastatud jumal Baldr taaselustada. Suurest õnnest kuulutas Frigg, et puuvõõrik on nüüdsest hetkest armastuse sümbol ja lubas suudelda kõiki, kes puuvõõriku alt läbi kõndisid.
Tore teada:
-Kuna puuvõõriku seemnete levik on seotud lindudega, kes marju söögiks tarbivad ja siis väljaheidete näol levitavad, siis anglosaksi keelest on pärit nimi ,,mistel,, (junn, kaka) ja ,,tan,, (oks, raag) – mis kokku annab junnioks või kakaraag (vms :-))
-Druiidid pidasid puuvõõrikut pühaks, kuna see on igihaljas ning kannab vilja ka sel ajal, kui kõik teised taimed näivad surevat. Nad uskusid, et sel on võime parandada viljatust, parandada närvihaigusi ning võidelda kurja silma vastu.
-Puuvõõrikule on omistatud müstilist jõudu, mis toob majapidamisele õnne ja peletab kurje vaime.
-Vanad Roomlased seostasid puuvõõrikut rahu, armastuse ja mõistmisega ning tavatsesid riputada puuvõõrikut ukse kohale, sest see kaitses halva eest.
-Puuvõõriku all suudlemise kombe kohta leiab andmeid juba keskaegsest Euroopast, aga see sai tõeliselt populaarseks 19. saj. Inglismaal ja Ameerikas.
-Algne komme oli, et enne inimese suudlemist nopiti puuvõõrikust mari ja kui kõik marjad olid otsas, ei tohtinud enam suudeda. Naise jaoks tähendas suudlusest keeldumine halba õnne.
-Puuvõõrik on puude võraokstel kasvav poolparasiittaim. Ta kinnitub peremeespuu külge ja omastab vett ja vajalikke toitaineid. Sel põhjusel on ta ka talvel haljas.
-Puuvõõrikul on tuhandeid liike. On liike nii punaste kui valgete marjadega.
-Puuvõõrik on mürgine.
-Üks kääbus-puuvõõriku liik, mis on levinud USA-s, levitab oma seemneid nii, et need plahvatavad küpsenult kuni 15 m kaugusele.
-Tõestamata andmetel on puuvõõrikust abi vähiravis ja kemoteraapia kõrvalnähtude leevendamisel.
-Puuvõõrik pakub, lisaks toidule, kaitset ja pesitsusvõimalusi mitmetele lindudele, liblikatele ja ka pisematele loomadele.
-Esimene tõend puuvõõriku kasvamisest Eestis pärineb 2007. aasta suvest, mil ta avastati Meerapalu lähedalt vahtralt.
Lõpukoordinaatide saamiseks sisesta checkerisse hariliku puuvõõriku seltsi ladinakeelne nimetus (taksonoomia)
Saate oma mõistatuse lahendust kinnitada rakendusega certitude.
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 42/3 |
Aarde sildid:
lumega_leitav (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCB16RE
Logiteadete statistika:
19 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 20
Siia sammusin multi-aarde juurest mööda Inge jälgi, ei pidanud telefoni kasutamagi. Ja mina mõtlesin enne kirjelduse lugemist, et näed nüüd, mis pahandust puuvõõrikud teinud on - kõik suured puud on nad ära võõrandanud ja asemele ainult pisikesed kuused-männid pannud. Jätkusuutlik eluring olla nimi.
Kirjeldusest meeldis mulle kõige enam, et naise jaoks tähendab suudlusest keeldumine halba õnne. Pidage siis meeles, eks ole - ei mingit keeldumist, palun! Kas teate, miks tuleb alati kohe esimesel kohtumisel suudelda? Sest teist võimalust ei pruugi enam kunagi tulla. Tänan peitjat ja puuvõõrandajat neid tarkusi meenutamast. Aare korras.
Metsa arengu järkude vaatlus jätkus seda kerget rada mööda jalutades.
Tänan peitmast.
Mõistatuse sain suht esimeste seas roheliseks. Täna oli sobiv päev ringiga maale sõita ja seda võsa külastada. Õnneks sai autoga suht lähedale. Jätsin topsi siilränduri.
Puuvõõrik sai leitud ja musi norisin ka välja ;)
Mul jällegi eeltöö tegemata, vantsisin Inga sabas siia kohale aga palju ei lootnud, sest kuuldavasti polevat isegi TBin hiljuti seda leidnud. Aga noh, vaatame ikka koha üle kui siin juba oleme. Üllatus oli suur kui suht kohe sai puuvõõrik leitud. Logisime kähku ära, sest nägime juba jälitajaid lähenemas, ja oleks tahtnud natuke nalja teha ehk õige koha pealt veidi eemale eksitada aga selleks ei jäänud enam aega. Veidi geojuttu helgs tiimiga ja siis liikusime meie edasi järgmiste aarete juurde. Tänud.
Minu esimene kokkupuude puuvõõrikuga oli läbi tuntud gallialaste Asterixi ja Obeliski lugudega. Seal oli see üheks oluliseks komponendiks võlujoogis, mis muutis gallialased võitluses roomlastega tohutult tugevaks. Obeliskile seda jooki kunagi ei antud, sest tema oli niigi juba lapsena selle sisse kukkunud.
Soovitan kõigil neid koomiksilugusid lugeda, on ka eesti keeles olemas. Kellel on huumorimeelt, see saab naerda.
Aitäh.
Otsustasime pühapäeva veeta ühiselt aardeid küttides. No ei jäänud ka see puu ürask meie eest peitu. Jälgi oli seepärast nii palju, et meid lihtsalt oligi palju. Natuke oli vaja ka järgmisi segadusse ajada :)
Kohe ei jäänud silma, jalajälgede järgi paistab, et ka teistel oli sama mure :D tänud :)
Nii tore, kui aardekirjeldus pakub ka uusi teadmisi ja on silmaringi avardav. Puuvõõrikuga täpselt nii on. Natuke lisainfot veel netist ja võiski metsa minna. Mis seal täpselt juhtus, kes seda enam mäletab :) Aitäh puuvõõrikut tutvustamast ja peitmast!
Kiirreageerima ei jõudnud, aga ka paar tundi hiljem sai selle erilise uue aarde hõngu kätte. Aitäh!
Mõistatusest ei tea ma midagi, sest Liis lahendas selle geotuuri keskel kiirelt ära. Seega sõitsime kohale ja panime nimed kirja, aitäh peitmast.
Kui jäljekütid olid kõik lõpuks raja läbinud ning ühiselt veidi aega juttu puhunud, katkestas lobisemise karu, kes paaniliselt õiget suunda otsis ning kuhugi plagama tahtis pista. Veidi pikema geokogemusega jäljekütid ei lasknud end häirida, lahendasid käigu pealt mõistatuse ja seejärel võeti ette ka ühine käik aardeni. Nullis algas otsimistegevus, peitja juba mainis, et tema näeb aaret küll ja kuidas teised siis ei näe. Ja ega ei läinudki siis enam kaua, kui karu selle topsiku välja võttis. Ta oli veel nii lahke, et {FTF} logi kell 13:08 sisse kandes märkis ära ka kõikide kasutajanimed. Kindluse mõttes pidi oma silmaga veenduma, et õige info ikka logiraamatus on - mine tea, mis koerustükkideks karud võimelised on. Hiljem parklas jagas peitja lahkelt puuvõõrikule kohaseid maiustusi. Aitäh mõnusate aarete eest!
Peale tunki logi lugemist ei oskagi midagi juurde lisada - kõik on juba kokku võetud :)
Olime meie tõepoolest peale jäljeajamist seltskonnaga maid ja puid jagamas kui Karupoiss järsku elevile läks. Kuna minule GP meilid korralikult läbi ei tule ning ka GC huviraadiusest jäi aare välja, siis oli korraks isegi segadus, et mis toimub. Esimese hooga pommitasin ilusa punase 1 sinna Certitude'i, aga viga sai kiirelt parandatud. Kõik koos võtsime jalutuskäigu ette, kuigi Karupoisil oli kihk kiiremini liikuda. Selgus, et isegi mitteametlik peitja ei leidnud aaret kohe üles. Karupoiss aga võttis topsiga toimetamise enda kanda ning puuvõõriku all traditsioonilisi tegusid teha ei lubanud. Kollektiivne {FTF} kell 13:08.
Peale logimist liikusime tagasi autode poole, "mugud" tulid küll vastu kuid juttu ei teinud. Nendega läks jutustamiseks siis kui kõik olid masinate juures. Kuna meil oli aga plaan ka uut Potterit vaatama minna, siis pikaks ei jäänud ning jätsime hüvasti. Teiega on alati tore, järgmine aasta jälle!
Ah, siis see oligi see tunki logis paljastatud kraaksatus, mida me parasjagu Läänemaal seigeldes kuulsime, mille peale Liis täitsa vaikselt ja rõõmsalt teatas, et koduteele tekkis meile veel üks aare ;). Käisime oma Läänemaa geokäigud ära ja õhtupimeduses kulgesime ka läbi värskete aarete. Aitäh!
Kus me nüüd olimegi. Ahjaa - täistunnil kraaksatas Karupoeg Harjumaal nii kõvasti, et Läänemaale oli kuulda. Selgus, et puuvõõrik kukkus kuhugi lähedale. Natukese nohisemise järel pistis ta punuma, aga kuna muu rahvas seadis sammud täpselt vastassuunda, siis läksin lihtsalt massiga kaasa :o) Karu otsustas ikka ka meiega tulla. Kahtlased "mugud" ilmusid jälle välja mõni minut hiljem. Umbes siis haihtus varem nende pea kohal hõljunud küsimärgiga mugu silt ning asemele tuli hüüumärgiga geopeituri silt. Autode juures järjekordses kommivoorus püüdsime nad kinni ja Catiberg tutvustas ükshaaval kogu meie gängi. Veel ühel kasutajanimel näod küljes. Igati meeldiv keskpäev tuli välja, kindlasti tänu peitja(te)le, ootamatule üllatusaardele, uutele tutvustele ning muidugi vanadele sõpradele. Aitäh!