21m

Tänud peitjale! Natuke vajas pusimist.

Null tekitas segadust, kuid peidukoht oli tõesti klassikaline. Lisaks pidime kiiresti tegema, kuna ühed mugud olid tornis ja teised liikusid meile järgi. Suvel oleks siin mõnus ujuda. Tänud!

Väga kiire leid! Tänud peitmast!

Leitud! Meie 400. aare!

Vaatamata ilusale ilmale ei olnud mugusid palju ja leidsin aja kui sain segamatult regada.

Tänud aarde eest!

Leitud! Null natuke mööda

Leitud

Sooja ilmaga hea peale suplust aaret otsida.

 1 

Ma pole 3 aastat Geopeitust mänginud. Põhjuseid selleks on mitmeid. Üks neist on see, et pole tahtnud üksi mängida. Meie esimesel ühisel retkel Jaanusega koos loodusesse minnes külastasime Mukri raba. Mina olin Geopeituse mõttes täiesti ette valmistamata. Kohapeal otsustasin õnne proovida ja otsida, et ehk lihtsalt veab - ja vedaski, aare sai leitud!

Jaanusele oli see elus esimene kord Geopeitusega kokku puutuda. Loodan, et suudan ta "pisikuga" nakatada :)

Leitud

Seekord viisid teed Mukri rappa. Sai nautida ilusat lumist ilma, kus puud oli lume all lookas. Varaste hommikutundide tõttu saime ise rajada selle kõige esimese raja lume sisse. Torn sai vallutatud ja tõesti aare leitud üpris loogilisest, aga mu meelest liiga märgatavast kohast. Raja lõpus sai nautida mõnusat grillimisnurgakest ka. Grillisime vorsti ja jõime teed.

Leitiud. Tänud!

Väga super astumine oli.Tornis pildid tehtud ja edasi.Aitäh!

Leitud

Lihtne kiire

Võimas vaatetorn ja lihtne leid.

Leidsin, null on mööda aga pole raske otsida. Tänan!

Polegi ammu siin käinud! Aitäh kutsumast.

Lugesin logisid ja vaatasin pilte ning määrasin aarde peidukoha kōrguse. Tänu eeltööle tuli leid kiiresti, ilma enamus torni poleerimata. Jäi üle vaadet nautida. Esmaspäeva hommikul olin rabas täitsa muguvabalt.

Oi kus siin sai otsida

Võtsime tänaseks eesmärgiks teha üks jalutuskäik Mukri rabas, polnud me ju varem siia kunagi sattunud. Kant ise oli ääretult kena nagu rabas ikka, vaatad ja ahhetad pool aega ja loodad, et oma jalgade otsa samalajal ei komista :D Aardeleid selle eest võttis tiba kauem aega kui ümbruse uudistamine. Esimese hooga vaatasin kõik traditsioonilised kohad mis pähe tulid läbi ja no ei midagi. Keset otsimist teatas kõigepisem, et temal on nüüd kõht tühi ja ega siis midagi, panime otsimise pausile ja asusime kaasa veetud head ja paremat konsumeerima ;) Nautisime oma lõunat, tõstsime suhkrutaseme keres jälle normipiiresse ja see pani kiirelt ka ajurakud tööle ning uuel katsek tuli leid juba momentaalselt ;) Aitäh meid rappa vedamast, kuna multi alguse magasin tänu telefonikõnele maha, siis tuleme ilmselt siia peagi veel ühe korra :)

Otsisime kambaga ning lõpuks leidsime imelihtsast kohast.

Leitud ja logitud :)

Jessas kus siin oli ikka rahvast. Suutsin ikka ühe voorimise pausi ära oodata ja kiiresti tegutsedes nime kirja. Tänud peitjale

Torn avastatud, aare leitud!

Siin oleme suvel mugudena varem käinud, aga nüüd siis talvine georetk vana-aasta lõpetuseks. Aarde leidsime kiiresti ja õnneks jõudsime nimed enne kirja panna ja karbi tagastada, kui suurem seltskond mugusid siia jõudis. Kes oleks võinud arvata, et talvel pimedas siia keegi veel peale meiesuguste satub. Kena koht on see igal juhul, olgu suvepäikesega või lumisel talvel kui väljas juba pime. Suur tänu peitjale!

Multi lahendamise vahele sai seegi torn vallutatud.

Tänan peitmast.

Tänud peitjale!

Parklas paar autot oli, kuid mugud olid kaugemal vee ääres pinkidel istumas. Saime rahulikult karbi leida, mille otsimine tegelikult aega ei võtnudki. Sisu oli tsipa niiske, kuivatasime ja panime karbile ka geopeituse kleepsu. Koht on ilus, vaade on hea, kindlasti peab sellises kohas ka aare olema. Aitäh!

Polnud siin varem käinud ja väga lahe ja hubane koht kuhu kindlasti veel tagasi tulla. No eks tegelikult peabki kuna üks multi jäi tegemata :D Suured tänud kohta näitamast :)

Maalilise taustaga selfid tornis tehtud ja are leitud. Tänud!

Omal kohal ja varahommikul leitud. Et siis võib lugeda geotuuri alanuks.

Leidsime :)

Suursugune torn üle vaadatud ja nimi logiraamatusse kantud.

Väga palava ilmaga siin otsitav sai leitud. Tänud peitjale.

Leitud, logitud, tänan!

Leitud, logitud.

Mukri raba rada on väga mõnus koht, laudtee hoiab jalad kuivad, ilusad järvekesed, istumiskohad ja lisaks saab tornist ümbruskonna vaadet imetleda ning kel huvi, võib ka aardeid otsida. Kohe esimese asjana aardekarbi juurde ei juhtunud, kuid peidukoht oli üsna lihtne ja ütleks, et väga peidus nagu polnudki. See aare on aardena oma nime väärt - aardekarp oli rikkalik. Korralik logiraamat oli ka ja kuigi rahavast liikus üksjagu, said nimed said kirja. Aitäh peitjale!

5 min otsimist. Aitäh. Lisaks ilusad vaated.

Tänane teekond lõi meil Märteniga aardeotsingu osas lahku, kuna mina suundusin sõbranjedega Eestimaa loodust avastama. Ega mul esialgu polnud plaani oma mugusõprade hulgas peitumist teha, aga see karp siin oli no nii hea koha peal. Niisiis, kui rada läbitud ja kõhutäide võetud (superkena koht on siin ikka!), asusin otsima. Ja kus siis teised ka kehvemad olid, aitasid kaasa. Null oli siin rabas üsna ebatäpne ja minu loogika seekord väga ei aidanud ka. Tegelikult oli lihtsas kohas, aga tegin asja enda (ja teiste) jaoks keerulisemaks. Noh, vähemalt sain seltskonnale otsimist õpetada :) Aitüma karbi eest!

Raba servas oli kolmekümne auto ringis. Läksime siiski kohale, küll tekib vaba hetk. Aarde leidsime päris kaugelt antud koordinaatidelt, aga metsas gps ekslebki. Õnneks oli selliseid hetki, kus läheduses polnud kedagi ja sai nime kirja panna. Tänud

21m oli tõesti. Leid tuli kärmelt. Tulime päikesetõusuks. Õnneks oli raba inimtühi.

Leitud:) täna oli siin rabas mingi 30 inimest, aga õnnestus vaikselt toimetada

Koduteel tegin väikese kõrvalepõike. Lahe torn. Sügisene raba on ilus, seda oli päris palju huvilisi vaatama tulnud. Rahulikumat momenti oodates käisin mõned korrad tornis, torni lähedal edasi-tagasi ning ka lähemal olevas parklas. Aare leitud ja logitud, otsustasin selleks päevaks lõpetada. Teine osa rajast ja Mukri multi jääb teiseks korraks.

Aare ei asunud koordinaatidel, aga leitav loogilisest kohast :) Pikk torn ja ilus vaade. Rabast lahkudes jooksis hunt üle laudtee ja suundus raba kaugustesse... veidi hiljem nägime ka teist järgi minemas. Uskumatu lugu, aga nii oli :)

Peale Vändra paari uut aaret siia. Jällegi. Vist kolmas kord, eelmistel kordadel on saanud loobuda mugude või tüdimuse tõttu. Autoga sinna laudtee otsa, kustkohast saab otse tornini- eelmisel korral kui seal käisin hakati just kellegi mersut teeäärest välja tõmbama. Teadsin, et väga teeserva ronida pole mõtet. Tore teadmine, lõpetasin samamoodi. Küsisin õelt, et vaata korra ukse vahelt, kas saad normaalselt välja või astuksid mingisse loiku- jah, oli jah vähe vesine- ok, sõidan siis veits edasi. Tutkit. Kinni, mis kinni. Seni, kuni seal jebisin, tuli õnneks üks perekond matkarajalt maha, pakkusid abi- mees jooksis parklasse auto järele ning tänu nendele me sealt mülkast liikuma ka saime. Seegi võttis mitu katset, koormarihm andis esimesel korral õmblustest järele, auto seejuures ei liikunud sentimeetritki. Saime siiski liikuma, pargitud sai nüüd juba suhteliselt keset teed. Ei olnud mina esimene ega ole ka viimane- see teeserv on ratastega kaabitud sügavikke suhteliselt täis. Nullis ootasid ees jällegi mugud, kuid seekord ei olnud mitte mingisugust plaani naasta mitteleiuga. Olime tornis, kuniks plats veidi puhtamaks sai. Seekord läks õnneks kähku. Koordinaadid näitavad suht mööda ja no 'klassikalisel viisil'- eks seetõttu ongi saanud varasemalt neid valesid kohti kompida :) Tegelikult jah vägagi avalikult seal.. Peitjale tänud!

Ei edasi ega tagasi

Ikla-Oandu rattamatka raames

Huvitav huvitav. Käik eelnevad leiavad. Tegin isegi kõne omanikule sain vihjed. Aga no isegi tunni ajal peale ei suutnud seda me leida.

Esimesel korral ei leidnud, kuid teisel korral õnnestus üsna kiiresti tänu õpetustele ;)

Aitäh!

Lõpuks leitud. Mugud peavad lähedal aga piisavalt kaugel piknikku. Kükitada oli tõesti vaja ja tegelikult visuaalselt tuvastatav

Koordinaat näitas ikka täitsa mööda, aga üles leidsime :)

 1 

Käisime nädalavahetusel otsimas, kükitasin, põlvitasin, olin kõhulik maas... ei midagi. Loogika ütles, kus see olema peaks, aga ei olnud. Või siis oli ja ma ise olin pime, sest täna läksime katsele nr 2 ja täiesti olemas :)

Ei leidnud ma sealt midagi. Kükitasin, põlvitasin, peaaegu roomasin. Isegi prügi ei leidnud.

Leitud. Tänud

Sellele rajale tänastes oludes ei plaaninud tegelikult üldse minna. Kuna aga meie sõidutee läks läbi kõikide Mukri looduraja parklate ning nägime neis kokku viite autot (põhjuseks võis olla vahepeal üle käinud lumesadu), otustasime siiski minna raba kahte aaret otsima. Jalga läksid kummikud, selleks, et vajadusel teistega vahemaa hoidmiseks kitsalt rajalt kõrvale astuda. Kokkuvõttes ei pidanud seda tegema, kuna meile tuldi vastu vaid ühe korra ja seda ka alguses, laiemal rajal. Edasi saime liikuda uhkes üksinduses, vaid torni juurde jõudes nägime ühte alla tulevat ja lahkuvat meest. Mis tähendas, et saime mõlemat aaret rahulikult otsida ja logida. Ja kuna lumepilved olid kadunud, siis oli ilm ka kaunis ja päikseline. Aitäh!

Peale hulka aega otsimist, kükitasin ja leidsin :)

Leitud, aitäh!

Kuigi peidukas oli tegelikult igati loogiline, sai ikka muud kohad ka enne läbi vaadatud. Tänud!

Seda pidi ikka tükk aega otsima, sest häid peidukaid oli päris palju. Õnneks oli ilm ilus ja otsida lausa lust. Aitäh!

 2 

Torn oli uhke ja ilus, vaade tipust lummav. Aarde jaoks leidus täpselt kaks sobivat muguvaba hetke, õnneks neist kahest piisas, kuna otsitav jäi otsitav kohe silma. Oli mõnus väike jalutuskäik väga turistlikus ja kaunis rabas. Tänud peitjale.

 1 

Tänud juhatamast nii ilusasse kohta, kuhu muidu poleks vist sattunud... Rabas on ikka võrratu!

Käisime ka kõrgel ja nägime taevalikku vaadet. Muus osas pean oma koperdamisoskusi tänama. Siin kõik toimis. Pooled seltskonnad teretasid meid viisakalt, mis oli heas mõttes kummaline, aga armas. Ujuda oleks tahtnud, aga polnud sündsaid riideid ja rahvast ikka oli ja tuli ja oli. Aitäh uue lemmikpaiga eest!

Fraternitas Liviensise suvepäevade raames toimus ka matk Mukri rabas. Giidi kuulamise kõrval leidsin kiirelt ka aarde ????

Kohe näppu ei jäänud, aga tegelikkuses oli tõesti loogilises kohas ja kiiresti leitav.

Aare oli nii loogilises kohas, et Kristjan ei suutnud seda leida. Mina päästsin päeva.

Kiire leid loogilisest kohast, tänud.

 1 

Uus telk tahtis katsetamist ja jaanide eel oli kange soov kuhugi loodusesse minna. Kahe pere peale jäi kuldsele keskteele Mukri raba. Korralikud matka ja laudteed. Igati lapses6bralik koht. Milline maaliline vaade siit ylevalt avanes wow. Tornis oli jube tuuline aga rabalaugastes oli vesi seeest nagu supp ;) Tänud siia meelitamast

Mõnus jalutuskäik rabas ilusa ilma ja mõnusa seltskonnaga :) Õnneks torni lähistel oli muguvaba hetk ja sai rahulikult otsida ja leida. Tänud peitjale!

Mis eelmine kord leidmata, siis sel korral kiirelt leitud. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud.

 1 

Leitud :)

 2 

24.aprilli kohta lausa suviselt sooja ilmaga ideaalne retk! 21m peal polnud ja võssis ragistasime ka niisama, kuni lihtne leid end loogilises sirutuse kaugusel kohas avaldas. Torni vaade ja Mukri raba oli vägev! Aitäh tutvustamast!

 2 

Siinse multiaarde jalutamise vahele otsisime üles ka selle aarde. Kuigi rahvast oli, see õnnestus meil siiski. Annal olid teravad silmad ning tema just märkaski võimalikku peidukohta. Sellega läks kiirelt.

Muidugi oli meil ka meeles, kuidas me siin 4 aastat tagasi käisime. Tookord aaret ei leidnud, küll aga leidsime võimaluse teha suve viimane ujumine. Ei oska küll öelda mis kurivaim ajas meid vette, kui väljas oli vaid 8 kraadi sooja. Täna oli 17-18, aga üldse ei tõmmanud sinna ujumise poole :) Tänud aarde eest!

Raiskasin siin väga pikalt aega, aga kuna ma siia nii pea jälle ei satu, siis enne alla ei andnud, kui karp käes oli. Aitäh peitmast!

Vaatasime nullist ja ka kaugemalt, kahjuks jäi aare meie eest peitu.

Kahjuks ei leidnud.

Kahjuks ei leidnud.

Otsimiseks kulus tund aega, nullpunkt näitab mitu meetrit mööda. kuigi jõudsin pimedas kohale ja vihma sadas, siis vahepeal jõudis üks noorpaarike otsingut segama tulla. Nad läksid kohe ülesse torni, ülesse jõudnuna hakkas sealt musu hääli tulema :). Ma läksin vaatama, selle peale nad tulid tornist alla ja jalutasid minema. Siis sain otsingutega edasi tegelada. Aarde leidsin vasara juurest. Muuseas enne paarikese saabumist leidsin torni alt kasutatud kondoomi pakendi :).

Mitmel pool sai näha selliseid kuhilaid.

Huvitav asi. Täna võis asulates jms avalikes kohtades vabalt otsida ja logida, aga vot siin kaugel metsas, rabas. No raske leida hetke otsimiseks - mugude hordid voorivad edasi tagasi. Õnneks sattus ka väike vahe ja võimalus kiire leid ja logi sooritada. Rabad on alati lahedad kohad, aitäh!

 1 

Olen suutnud ka selle “päikesetõus rabas” pisiku külge saada ja kui väikevend soovis, et teda sünnipäeva puhul üllatataks, sai perega rabatornis ööbimine plaani võetud. Uus raba on ikka huvitavam kui paljukäidud koht ning sõelale jäi Mukri. Põhjus võib peituda kursusekaaslase imelistes piltides, mida ta lahkelt facebooki keskkonnas jagas. Aarde kirjelduses olevat hoiatust tasub tõsiselt võtta, sest ma pole vist Viru rabas ka nii palju rahvast näinud kui siin. Laotasin kiirelt magamiskoti torni tipus laiali ja see oli hea idee, sest õhtu edenedes saime torni teise külge endale naabrid ja hommikuks oli ka alumisele korrusele madrats kerkinud. Lisaks käis südaööni ja kauemgi veel kõva sulistamine laugastes. Ei imesta üldse, sest vesi oli väga mõnus. Hommikul sai putru ja sünnipäevakooki söödud, päikesetõusu vaadatud-pildistatud ja oligi aeg koduteele sättida. Õhtul sai muguvabamal ajal karp üles otsitud ja nimed kirja. Peiduka lähedal kohtasin ka üht vahvat konnaperet. Aitäh! Siia rabasse tuleks hea meelega tagasi ja aardeid mahub siia ka juurde!

 6 

Perepuhkus, ööbimine rabatornis ja aarde korduskülastus :)

uus torn

vaade tornist laugastele

siin on mõnus sulistada kuumal suveõhtul

päike juba tõuseb - on aeg tagasisõiduks, ees ootab tööpäev :)

 1 

Kui Vändra oli "roheliseks värvitud" ja kohustuslik jäätisering tehtud oli aeg keha jahutada ning selleks sõitsime siia. Otsisime üles aarde, mis meil varasemast leitud ning lappasime logiraamatut, et enda logid üles leida. Mehed avaldasid arvamust, et kuidas me ikka veel pole rikkaks saanud, kuigi oleme juba nii palju aardeid leidnud. Vastust me neile aga ei andnud, seega ega nad targemaks ei saanudki.

Tore oli taaskord siin olla! Aare korras!

 1 

Oandu-Ikla jalgsimatka kolmas päev algas pilvise hommikuga Tillniidus. Tundus olevat meeldiv vaheldus eelmistel päevadel lõõsanud päikesele. Päeva peale moondus see pilvisus aga hiiglaslikuks tumedaks äikesepilveks, mis ühel hetkel kogu ilma pimedaks tegi ja oma sisu keset põlluvaheteid mulle kaela kallas. Natuke äiksevihma oleks ju mõnus jahutus olnud, kuid see muudkui sadas ja sadas ega mõelnudki järele jääda. Tilkusin juba igast otsast ja lisaks muutus puhkepauside tegemine suhteliselt võimatuks, sest kohalikud parmud muutusid selle peale eriti agressiivseks. Nii jõudsingi Ellamaa rappa suhteliselt väsinuna ja mitte just kõige entusiastlikumas meeleolus. Rabas avanenud vaatepilt vesiroosidega kaetud järvedest ja mõnusatest ujumisplatvormidest tõstis küll veidi tuju, kuid tornini jõudes olin ikka nii alamotiveeritud, et tõmbasin kotitäie datleid sisse, vaatasin moe pärast paari kohta ja otsustasin hiljem tagasi tulla.

Õnneks oli lõkkekohas mõnus katusega varjualune, kus sain kuivad riided selga ning veidi puhata. Varsti oligi jälle päike väljas ning tuju taas hea. Käisin end esmalt rabajärves jahutamas ning suundusin siis taas torni juurde. Enne tegin veel kindlaks, et järve äärest torni allossa eriti ei näe, nii et võisin rahumeeli tegutseda. Vaatasin loogilisemad kohad üle, aga silma ei jäänud miskit. Vahepeal pidin otsingu katkestama, sest ilmus mugukari, kes esmalt ronis riburada torni ja siis alla ning luges ka infotahvlit. Kui plats puhas, vaatasin veel kord kõik loogilised kohad üle, aga ei miskit. Ja siis tulid jälle mugud. Meeleolu hakkas juba taas langema. Istusin siis tükk aega niisama ja lasin päiksel end veelgi soodamaks teha. Mõtlesin veel paari kohta vaadata ja siis minekut teha. Siis muidugi selgus, et olin terve selle aja sisuliselt aarde peal istunud.

Hiljem käisin veel ise ka tornis ja seal oli loojangus nii mõnus, et tegin plaani hoopis siia ööbima tulla. Kui aga kõht lõkkekohas täis söödud, ei viitsinud enam hakata oma tavaari kokku pakkima ja jätsin selle plaani mõneks sügisööks ootele.

Aitäh minu jaoks veel uut raba tutvustamast!

Tänud aarde eest!

Neljapäeva hommikul 10 paiku olin vist ainuke, kes Mukri rabas tiksus. Laukaveega sai viimane uni silmist pestud ning värske pilguga sai aare kiirelt tabatud. Karp oli seest pisut niiske, aga ei midagi hullu. Vaade oli mõnna :) Aitäh!

 2 

muguoht täitsa oli ja ega väga ei otsinud ka. Kui ausalt siis tundus, et seal oli veel otsijaid :-). Kahtlustad kõike ja kõiki!. Ei otsinud, sest kiire oli auto juurde tagasi jõuda! 2.8 km ja 40 min. oli aega. Aega päästja tulekuni! Aga hoiatuseks siis, et ärge kevadeti lähenege aardele valest suunast! Rumalad naised lähenesid siis Karolinenhofi aarde poolt ja 2,8 km enne lõppu- sinna me jäime! Õnneks!!! ÕNNEKS! Oli seal lähedal üks hea hing metsas tööl ja TEMA meid päästis ja tõmbas meid sealt tagurpidi välja. Et siis selle päeva sammud said kõvasti tehtud, päästjani abi otsima ja siis teisele poole aardeni :-) ja õigeks ajaks tagasi. No oli ikka seiklus! ja kui aaret otsima ei lähe siis päästjale kingitust viima kindlasti!!! Aaret otsima tasub kindlasti minna, ütlemata ilus koht ja ilusad vaated!

Asja kokku võttes läks selle aarde juures aega pea kaks tundi. Konteineri leidsime kiirelt kuid tagasipanek oli pea võimatu. Mugud aina tulid ja läksid. Imestada ei ole midagi sest väljas ju juba näitab ennast kevad.

Täname!

Käidud, nähtud. Rahvast oli palju, aare ise lihtne.

 1 

21. kuupäeval tulime 21m juurde ning muuhulgas käisime 21 meetri kõrgusel ümbrust vaatamas. Ilm oli ilus ning koos sellega ka lubatud muguoht täitsa reaalne. Torni tulijaid jagus, mõni neist siirdus ka edasi matkarajale, suurem seltskond aga suisa uisutas Eidapere järvel. Kena vaatega koht, väärib kindlasti korduvkülastust rohelisel aastaajal. Aitäh.

See uus torn oli ikka vägev. Rahvast sebis palju ringi, aga tuli vaiksem moment ja logi sai kirja.

Väga mõnus koht. Siia peaks kunagi suvel tagasi tulema, saaks rabajärves väikese suplusegi teha. Tänan.

Aare oli iseseletuvas kohas ning mugusid liikus samuti ilusa ilma tõttu murdu. Saan neist täitsa aru - ise olime tol päeval ses rabas üldse esimest korda ning esmamulje sai suurepärane! Erki sai aarde osavalt siiski välja kratitud ja nimed kirja pandud. Aitäh peitjale, et meid kaunisse kohta meelitasid!

Mulle meeldis siin. Olin isegi natuke kurb, kui aare mulle poolel teele vastu tuli. Panin ta natuke rohkem silma alt ära.
Tänud aarde eest! Ja tänud siia juhatamast!

 1 

Maria esimene geopeitus. :)

 1 

Tänan sinna rappa juhatamast. Väga ilus oli! :)

Saabusime torni lähistele juba päev varem õhtul ning okupeerisime lõkkeplatsi ja panime püsti ka telklaagri. Muuseas viskasin ka pilgu peale ega lähikonnas aardeid ei ole, tuli välja et ongi. Kuna lapsed olid väsinud ja aeg oli hiline, ei hakanud kohe tornini luusima vaid võtsime selle plaani kui hommikusöök sisse aetud. Õnneks elasimegi siin Eesti heitlikus kliimas selle öö üle ja jäi jõudu ülegi rabaretkeks. Mustikad küll aeglustasid meid kuid kohale me jõudsime. Mõõdulinti küll kaasas ei olnud aga tundus et uus torn oli kõrgemgi kui nimi mainis. Võibolla vedas ka silmamõõt alt. Igaljuhul koht ja vaade oli vägev ja tasus tulemist. Laskumisel krabasime ka aarde ja panime nimed kirja. Haamrist polnud jälgegi, ju siis see oli ehitajate vihje et andsid oma poolse panuse. Tänud peitjale.

http://Pere,

http://veel

http://seltsilisi

http://ja

Leidmise osa läks suhteliselt ruttu, logimise ajal otsustas üks härra väga põhjalikult hakata tutvuma pakutava infoga, seega tuli tagasipanemist jupp aega oodata. Lõpuks sai kodanik info loetud ja tops oma peidukasse tagasi. Tänud peitjale!

Tee aardeni sain sõita taganttuules asfaltteel. 30 km/h kiirust polnud probleemi sees hoida. Vaatasin, et laudteed on kurvide juures laiemaks ehitatud, torni juures sai ka selle põhjus mulle selgeks. Nullist leidsin kõigepealt vasara, kui eemaldasin selle peidukast tuli ka aare välja. Niisiis vihje järgmistele: otsige vasarat. Aitäh!

Mugusid oli, ilm oli ilus ning uus 21 meetrit saab suveks valmis

 1 

Autole parkimiseks kohta otsides leidsime eest ühe paarikese. Mulle tundusid inimesed kuidagi tuttavad ja läksin kohe täie rinnaga peale, et kas geopeiturid. Kui sain vastuseks ei, siis läks natuke seest kõhedaks. Nemad läksid hoopis järvele uisutama. Meie riburadapidi nende sabas, aga pöörasime ära omas suunas. Kohale jõudes avastasime, et see mille juurde aare peidetud oli, on täiesti maatasa tehtud, aga oli näha, et on alanud uue püstitamine. Selle aarde leidis meie pisem aarde otsija. Kui olime aarde kirja saanud, suundusime ka uisutama. Nüüd aga kui olime juba autos meenus mulle, kus ma inimesi tean. Oh seda alzhaimerit küll. Tänud aarde eest.

Nii palju siis tornist.

Rabajalutuskäik oli ilmale vääriline. Laudtee nii libe, et lihtsam oli käia selle kõrval. Rabajärv ise jääs ning lubas enda peal mõnusat pikka liugu. Torn muidugi oli õnnetuna juppideks võetud, seega vaade jäi nautimata. Küll aga pisikese geofänni abiga sai aare kiirelt leitud. Tänud peitjale.

Ühe korra olin siin juba 2 aastat tagasi otsinud. Siis oli ka vaatetorn veel püsti, tänaseks olid järel vaid jäänused. Aitäh!

Koht on varasemast ajast tuttav.Hetkel ehitatakse uut vaatetorni.Aitäh aarde eest kenas kohas!

Nulli jõudes tekkis kahtlus, kas koos torniga pole ka aare hävinenud. Siiski nii polnud ning pärast pikka otsimist sai aare leitud. Laudtee oli libe ning pool teed sai läbitud libistades.

Oli ilus õhtupoolik ja kuna torni jäänused olid mitme raja ristumiskohal siis tuli mugusid nii põhjast , lõnuast ,idast ja läänest. Vahepeal õnnestus siiski ära logida. "Jäänused" oli korrektne väljend, sest torni polnud ja selle jäänused olid kuhjas aluse kõrval.Tänu peitjale

Väga ilus koht. Ja kuna torni nähes on ikka isu üles ka ronida, mida seekord teha ei saanud, siis ongi hea põhjus uuesti tulemiseks olemas. Aitäh!

Kunagi Suveseiklusel külastatud koht. Kuna kohe pärast seiklust siia aare ilmus, siis pole olnud põhjust alates 2008. aastast siia tulla. Torn oli kehvas seisus jah, kuid ujumiskoht tuttuus. Karuonu kasutas seda ära ka kohe, kuniks mina aaret otsisin.

 3 

Ilusal pühapäeval vantsisin Marjega kaasa, et ilus koht ja ammu leitud aare üle vaadata. Uus laudtee ja ujumiskoht on vinged ja maru võimsad. Torni minek on paraku keelatud ja ka üksjagu võimatuks tehtud, sest alumist treppi praegu pole. Aare oli samuti natukene liiga nähtaval, justkui polnudki peidikus.
Markeerisin karbi väljast kleepsuga. Lisasime mingit nänni, vist ka ühe pastaka või hariliku. Peitsime tagasi justkui rohkem peidiku moodi kohta. Korjasin nii torni kui ujumiskoha juurest ära pisisodi ja mitu-mitukümmend suitsukoni, jäkk. Nüüd on meeldivam tulla ja olla. Varsti saab ujuma ka, täna sai veel lausa jääl tatsuda. Toredaid visiite ja tervitused peitjaile!

Seekord oli matkarada avatud ja saime teele asuda. Laudtee on juba osaliselt lumevaba ja tasakaalu seekord väga hoidma ei pidanudki. Nulli jõudes leidsime ruttu. Aaret ümbritsev kilekott oli katki, katsusime nii palju kui võimalik, seda kaasa võtta. Koristasime karbi põhjast katkiläinud donotiidi ja lahtised pärlid ning minigriptasime vajaliku. Kahju tõesti, et torni külastada ei saanud aga ehk satub siiakanti ka mõnel hilisemal korral. Aitäh! EVEJ

 5 

Esimese asjana, kui jõudsin Mukri lõkkekohta, hakkasin endale ööseks ulualust ette valmistama. Kaks tundi tööd ning uhke lumeonn valmis. Peale seda tegin ülesse lõkke, et riideid kuivatada ning süüa teha. Täis kõht teeb ju tuju heaks ja meele rõõmsaks. Seda ära kasutades võtsingi sammud raba peale, et ülesse otsida geopeituse aare. Päike siras taevas ning paitas nägu...super. Ega väga pikalt otsima ei pidanud, paljastas ennast ruttu. Kahju ainult, et torn suletud oli. Oleks hea olnud maakera kumerusi vaadata :) Rekonstrueerimis tööd on planeeritud selle aasta sees. Loodame siis et vahva aarde karp ehitusele ette ei jää. Mina tänan!

Ulualune

Olen siin ka verem käinud, imetlenud vesiroose ja vaadanud, kuidas kunstnik neid maalil jäädvustab. Ilus koht jalutamiseks. Torni kohta käivad laulusõnad "Katsu aga redelitta pööningule minna....". Aardeleid tuli ruttu.Tänud.

Üllatavalt rahvarohke koht. Õnneks imetlesid kõik järve, saime rahulikult logitud. Aitäh!

Roheline raba, 8 kraadi õues 25 dets- see oli juba omaette vaatamisväärsus. Tänud peitjale, väga ilus koht.

 1 

Pärast seda, kui olin kogu valge aja Sammalhabeme juures autot välja kaevates ära raisanud, oli siiski soov veel midagi otsida. Polnudki kevadest saati pimedas rabas käinud, nii et tundus hea mõte. Lambi patareid olid küll tühjapoolsed, aga no kes see hakkab töötavat asja ära viskama. Nii ma selle seasilma valgel mööda rada tatsusingi, kuni torn vastu tuli. Tunda oli kerget sookailu lõhna ja kuulda oli vaikust. Aare tuli mõneminutise otsimise järel välja üsna uppunud olekust. Üllatuseks oli karbi sisu aga täiesti kuiv. Panin tagasi veidi ettepoole, nii et ta enam otse vees ei ulpinud. Aitäh!

Kui siia jõudsime hakkas pimedus juba kohale hiilima. Torni ei pääsenud, keelusildid ees. Ei jäänud muud üle kui aare peidukohast välja meelitada. Tänud peitjale.

Torni kõrgust mõõta ei saanud,oli teine liiga pehkinud.Aga selle eest tutvusin vundamendiga,oma viga et õige peidiku kohe alguses välistasin.Tänud peitjale.

Matkarada avatud. Väga kena raba oma järvekestega, uus laudtee ja puidulõhnalised palkpingid. Isegi jõhvikaid ja sinikaid sai veel suhu pista. Mõnus vitamiinilaks novembrikuu sügispäeva. Tänud rappa kutsumast!

Matkarada suletud. Kuulan sõna ja jätan seekord Mukri raba vahele.

 1 

Sõites raba poole sõitis mulle vastu üks auto. Auto tagaistmel olev persoon oli leidnud hea viisi kuidas aluspesu kuivatada. Sõrmede vahele ja käsi aknast välja. Põhimõtteliselt sain aru, et vesi peaks vist ujutav oleva ja pani fakti ette. Pidasin targemaks sel korral loobuda. Mõlemad rabaparklad olid tühjad kuid mugavad inimesed olid kõik parkinud keskmise sissepääsu juurde tee äärde. Tegin sama. Mugusid liikus igast suunast. Ujujad, pohlakorjajad, rabanautlejad ja niisama Oandu-Ikla matklalised. Õnneks/kahjuks torni ligipääs amortiseerumise tõttu takistatud ja sai rahulikult otsida. Käisin läbi väga palju kohti. Alustades väga loogilistest ja siis minu jaoks aina ebaloogisemateni. Umbes 15 minuti pärast oli umbes viimasest võimalikust kohast konteiner käes. Logima pidin väga kiiresti kuna kuulsin kuidas mõlemas suunast lähenesid seltskonnad. Tänud kenasse rappa kutsumast!

Leitud.

Sai teist korda seda aaret otsitud. Kunagi ühel talvel sattusime siia ettevalmistamata ja kuna tuli meelde, et siin on aare, siis seda ka otsitud. Siis aare ei avaldunud. Nüüd sattusime siia kambakesi päev pärast Eidapere jaanipidu rabasse jalutama. Sai siis uuesti otsitud, no ikka pikalt otsitud, logisid loetud ja jälle otsitud. Lõpuks tuli aare peidukast välja.

V: käevõru, J: kleepekas

P.S. Torn on amortiseerunud ja suletud.

Käisime taas selles looduskaunis kohas ja logisime ka leiu! Tänud peitjale!

Mugud, pissivad mugud ja veelkord mugud. Ei leidnud (tegelikult ei saanud otsidagi eriti).

Taas peab tõdema, et eelnevate logide lugemisest on abi :) Aitäh! Läksin kohale, käisin all, käisin üleval, käisin all, lugesin logisid, logisin :) Aitäh näitamast nii toredat raba :)

GPS jäi küll eriarvamusele, aga loogikat rakendades jäi aare üsna kiirelt pihku. Pärast sai ka torni külastatud ja sealt lummavat vaadet nauditud. Aitäh peitjale.

Vigadeparandus tehtud. Kergelt tibutasi seenevihma ja laudtee oli väga libe. Samuti torni viiv trepp, seega jäi raba nautimine poolikuks. Niikaua kui mina aaret otsisin ja logisin, tegeles Henriko prügikoristusega, saagiks tühi Läti päritoluga õllepudel.

Väga ilus hommik oli!
Suured tänud kutsumast!

 4 

Ma tean et Eesti on suur maa (suurem kui Sloveenia, kui Taani, Hollandist rääkimata), Inimesi on siin vähe ja Sa võid ennast lausa pikaks ajaks üksi näiteks rabasse ärakaotada. Niimoodi me tegelikut end laupäeva hommikul ka siin tundsime. Tühjus, ei kedagi. Oli aega ja ruumi aaret otsida, logida, ükis tornis lustida, üle laugaste huigata ja kõva häälega lolle nalju teha. Ja kus siis läks lahti. Seltskond, seltskonna järel. Näiteks kodunt naiste juurest plehkupannud meestekamp, kes rabaäärde ajutist sauna asus kohe ehitama, Juba hommikuks end lõbusaks rüüband naistenelik tomateid täis korviga ja kindlasti hästivarustatud kotisisuga. Mind teretasid nad viisakalt aga vähemalt kolm korda, Loodushuvilistest ja püsimatutest lastest rääkimata. Väga suur loodusrahvas oleme ikka küll. Lahkumise ajal olid parklad massinaid täis ja neid tuli veel pidevalt juurde. Seega külastamist väärt koht - kiirustage geopeituse huvilised. Meie poolt jäi aardesse teid ootama ja üks ilus travelbug

rabaselfie

 6 

Hea tõdeda, et eestlane on ikka loodusrahvas. Keset pühapäeva oli selles rabas rahvast siblimas omajagu. See ei tõotanud head. Tegime aega parajaks, ronisime torni, ei midagi. Ühed tulevad, teised lähevad. Nii siis matsime otsimise idee maha. Selle asemele tekkis aga kohe teine ja huvitavam mõte. Poisid kibelesid kangesti ujuma. Puhtjuhuslikult oli meil autos ka paar saunalina olemas. Kui algul tundus mõte täitsa hulljulge, siis natukese aja pärast - miks ka mitte :) Mõeldud-tehtud. Ja ei olnudki ju veel varem oktoobris ujumas käinud. Väljas oli +8 kraadi, vesi võis vast sama olla. Kuna mul nohu oli nagunii kallal, siis mõtlesin, et hullemaks minna ikka ei saa, pigem paremaks :) Tagantjärele võib tõdeda, et kas just sel ujumisel oma osa oli, aga mõni päev hiljem oli nohu kadunud küll.

Seega aaret me küll ei leidnud, aga see koht siin jääb hästi meelde igal juhul. Tänud!

Imeline paik... Sattusime just õigel hetkel kohale- ja nautisime ligemale tunni vaateid nii loojuvale päikesele, kui tõusvale kuule... Aga enne logisime ikka aarde kah ära ;)

Väga lahe aare, ümbrus lisab muidugi vürtsi sellele. Sandri pikad näpud olid selle korra abiks. Rohkem käsikaudu kobamine oli.

Silitasin ka mina 21m läbi, aarde võtsin mujalt välja. Ehkki kui poleks leidnud, siis poleks kriipima jäänud hinge, sest no ei teadnud ma sellisest ilusast kohast midagi, tuhat tänu, tulen kindlalt tagasi!

Aega läks ,aga leitud sai.Vaade tornist võrratu.Tänud!

Rabajärve ääres püüdsid mugud kala, kuid minu otsinguid nad ei seganud. Otsisin mis ma otsisin kuid aaret ei näinud. Kaotasin hoopis TTÜ Tallinna Kolledži kirjadega pastaka. Samas koht väärib taaskülastust.

Missugune ilus raba! Ausalt öelda polnud meil sellest kohast aimugi. Mugusid õnneks polnud, seega aarde leidsin ruttu. Kuid rohkem uhke olin ma selle üle, et suutsin oma hirmu alla suruda ja torni vaadet nautima ronida. Muidugi ei läinud ma nii kõrgele kui mu kaasa, kuid eneseületus oli seegi, et kolmveerandi peal ära käisin. Aitäh siia juhatamast, ilus oli.

DCCCLXXXVI. Oi, kurjam, kus siin läks aega. Käisin vahepeal isegi autos kontrollimas, kas oli ikka normaal suuruses karp. Lõpuks leidsin, ei tea, kuidas ennem ei näinud. Vaade on silmailu pakkuv, ka 14 meetrist maapeal piisab, et seda nautida, tänan.

See oli väga vahva koht. Vaatasin GPS-i ning nägin, et see tee peaks minema otse läbi raba ning selgus, et nii see tõepoolest ka oli. Sellist asja pole ma varem näinud :) Sõitsin rattaga laudteed mööda tornini, logisin ning seejärel imetlesin vaadet. Aitäh näitamast!

Tõsiselt lahe koht! Isegi vihma ja tugeva tuulega oli siin nautlejaid. Õnneks oli aarde ümbrus tühi. Tänan vahvasse kohta juhtamast! EVEJ

Kuiva jalaga rappaminek päädis võrratu järvemaastikuga.

Koht on ilus, ülivõrdes. Mulle meeldib ülekõige meri, aga see koht ja selline ilm, nagu ühes telefonipaketi reklaamis: issand kui iluseee ... Alguses jäi Tarvo autosse istuma, sest oli nördinud nendest sopateedest, aga ajasime ta välja ja vaatetorni. See tasus end ära. Sellest mõnust väljajuhatuseks tegime rabamatka mööda laudteid. Kuivatasime aaret päikese käes niikua kui ise ringitoimetasime, logiraamat oli niiske. Kui kellelgi järgmisel väike must kilekott juhtub olema, haarake kaasa, logiraamat võiks minigripis olla.

Vahva torn veel toredama enesetutvustusega. Aare korras, aitäh!

Täna oli plaan Mukri rappa jalutama minna ja hea õnn, et seal ka aare ootamas oli. Leid tuli kiirelt. Täname aarde eest!

Täna oli seal liikujaid palju. Uurisime üsna pikalt nii minnes kui tagasi tulles, aga jäi seekord leidmata. Eks tuleb teinekord uuesti tulla.

Selle leidmisega nägime veidi vaeva ja oli paras vaatetornis ära käia, et tagasi alla jõudes ikka aare ka leida. Täname!

Tutvumisprotseduur

Ilm oli ilus ja mugusid polnud - nii saime rahus otsida. Peab ütlema, et ei olnud eriti kergesti leitav. Olime juba lootust kaotamas - ma käisin vahepeal isegi teist korda tornis vaadet nautimas ja närvi rahustamas, aga siis Oskar ikka lõpuks leidis.

Tänud!

Farmeri juures ei läinud pikalt aga minu saabumise ajaks olid murakatega maiustanud mugud minema läinud ja uued torni roninud. Vot siin oleks kolmandat silma vaja olnud, et kontrollida, kas mõni salasilm torni tipust luurab. Hakka või tossumasinat kaasa tassima, et saaks rahulikult otsida :) GPS näitas sinna-tänna. Kui nüüd meelde tuletada, siis ikka rohkem sinna kuskohast Ain lõpuks väikese karbi välja tõmbas (ütleme, et karp oli pigem väikse kui normaalse mõõdus). Pärast imetlesime väiksest järvekest suure hulga vesiroosidega.

 3 

Siin rabas olin ma ka juba teist korda. Eelmine kord rohkem kui kaks aastat tagasi jäi lumeuputuse tõttu vormistamata, nüüd oli aga muguuputust oodata. Kui olime Kadriga vaate ära nautinud ja varased murakamugud olid lahkunud, siis olid kohe kohal jutu- ja miilumugud. Nemad tornis meie all. Siblisime siis seal ringi ja ääri-veeri püüdsime ka otsida ja ega see just ülemistel märkamata ei jäänud. Küsimuse peale, kas otsime midagi, ei saanud ju otse vastata. Pealegi kui geopeitur otsib topsikut, siis kas selles on midagi kahtlast? Kahtlast ei ole seltsimehed, võtke oma geps, otsige! Võib vist öelda, et läks kaua küll, aga leitud ta sai. Mis jumalik hääl on tuttavlikult koliseval karbil!:) Otsingud päädisid peale leiu ka ränkade kehavigastustega, ehk kui keegi teab sügavale sisseläinud pinnu eemaldamise nõiasõnasid, siis võiks neid jagada. Probleem on teravalt päevakorral. Igal juhul tänud, mulle raba tegelikult meeldib. Vot sellise avastuse olen teinud viimase aastaga. No ja selle ma unustasin ütlemata, et 1,5 aare oli jälle. Neid ongi ju võimatu leida alla poole tunni. Täiesti kohutav!:)

 4 

Farmeri juurest sõitsime siia, tee ääres olid veidrates kohtades autod pargitud. Ikka paras võssa kasvanud raiesmik ja vaid upakil inimeste tagaosad nähtaval. Paistab, et ainult geopeitus ei aja inimesi võssi, korilus ka. Hetkel siis metsmaasikad magnetiks.
Panime auto teeserva, paar Teekonna kommi põske ja otsustasime, et nii "pikk" matk kummikuid ei vääri ja asusime teele. Lootsime, et Reino jõuab varsti meile järele.

Torni juures avanev pilt vastas täpselt aardekirjeldusele- "Äärmiselt suur muguoht". Kolm murakamugu olid end parkinud täpselt nii ebamugavalt meile, kui veel võimalik üldse olla sai. Üks vahtis kullipilguga tornist alla, kaks naisterahvast istusid torni all ja nokkisid oma murakaid kestadest puhtaks. Loomulikult sodi lennutati sinnasamma maha. :( olgugi, et looduslik pahn, ikkagi sellises koguses riivas silma.

Läksime siis Irokaga torni, brrr... see ju kõikus! Uurides konstruktsioone, leidsin mitmeid kohti, mis tundusid küsitavad, et miks just nii... Lootsin siiski, et just täna pole see päev, mil ta ümber peaks kukkuma. (Olen näinud oma silmaga torni, mis ümber oli kukkunud, seega pärast seda pole mul enam 100-protsendilist usku neisse ;) )
Avanevad vaated olid aga veidi värisevaist varvastest siiski lummavad! Tornimugu otsustas siiski alla minna ja ühel hetkel pika aja järel lahkusid nad lõpuks. Jess! Kuna Ain rääkis sel hetkel vist gpsituga katapuldist, läksin ise ees alla, et kasutada ära kiirelt muguvaba hetke. Kaugusest olid juba uued lähenemas. Nii kiirelt aga leida ei õnnestunud. Mugud tulid ja ronisid torni. Noored ja aega paistis neil olevat hulgi. Ain tuli alla... saabus ka Reino. Ja nii me siis vaikselt piidlesime seal. Lõpuks kostis ülevalt tornist küsimus, et kas me otsime miskit? Et ninad nii maas vaatame. Ei, ei otsi, ootame hoopis. Ja ülevalt vaated on juba vaadatud, pealekauba torn kõigub, kui rohkem kui 4 inimest seal on. :) Lihtsalt ootame nüüd, igavleme... vastus oli vist ammendav, sest ülemised kaotasid meie vastu huvi. Seadsid end teisele poolele vahtima, jutustasid, helistasid. Meie siis vaikselt uudistasime, Ain sirutas selga laudteel... inimesed ikka ju pikutavad. :D Kuna väga avalikult otsida ju ei saanud, siis tekkis juba lootusetu tunne. Hakka või piirkonda täpsustama. Seda aga teha ei tahtnud ja lõpuks kostis vaikne, kuid vägagi tuttav krabin... Irokas oli pistnud käed õigesse kohta nii muuseas. Isegi gepsud olid nüüd just seal nullis, enne suunasid hoopis mujale. Õelused sihuksed.
Logisime ära, vahetust ei teinud.
Oodatavaid ei tulnud ega tulnud, seega läksime minema. Vaatasime veel imestusega rabas olevat Oandu-Ikla matkatee silti, no kõik tundus just nagu vastupidi olevat me arust... kontrollima siiski ei hakanud, ikkagi jube pikk maa Iklani või Oanduni.
Paar klõpsu vesiroosidest ja edasi autode juurde. Murakaid oli tee ääres palju, kuid nii toored, et mu arust on lausa kuritegu neid praegu korjata. Seega jäid edasi kasvama.
Meid ootas Sammalhabe...

Aare korras, kuiv ja puhas. Aitäh!

Murakamugud

Laudtee lookleb sinka-vonka

Kaks tilka vett

Vesi ja roosid...

Mukri (Mukre) raba laukad

Lõppkokkuvõttes täitsa lahe üritus, kuigi aega kulus ikka omajagu. Käisime Mammuga tornis ära, kuulasime järvelt konnade kontserti, mõni loll konn arvas, et Mammu rohelised kummikud on nende hugast ja püüdsid nendega konkureerima hakata, jne jne jne. Lahe. Aga aardega oli hulk aega jama - no selline pimedus oli kallal et ... Või on siis karbis mingi võlukepike, mis juhuslikult karbi nähtamatuks tinistab ja siis jälle nähtavaks tagasi. Igatahes olemas ta lõpuks oli, ja korras ka. Igavesti mõnus - aitäh!

Teine katse. Esimesel korral otsustas mugupere aarde kõrval peale rabaskäiku keha kinnitada. Kiire leid. EVEJ

Ilus koht ! Aare ok ! Tänud !

Tundus olevat väga ilus koht, kuhu tahan tulla päevasel ajal tagasi, hetkel oli kottpime. Aarde leidsin tänu logidelugemisele ruttu. EVEJ

Näpud pinde täis. Ausalt, tund aega otsisin. Vaatasin ja kobasin kõik võmalikud ja võimatud kohad läbi. Ei leidnud. Enne lõplikku loobumist pistsin käe veelkord kohta, mida olin vähemalt 3 korda kontrollinud. Ime - seal oli karp. Aare kuiv ja korras. Võtsin peotäie hallitanud sodi, ei jätnud midagi. Tänan.