SRT I

 1 

Tulime Liisi täditütre võistlust vaatama. Vaheajal oli meil piisavalt aega, et käia kohvikus ja siis ka paar aaret leida. Mõned nädalad tagasi saime küll lõppu, aga seal ei suutnud leida ja aeg sai otsa. Täna läks siin ka ikka aega, aga leitud see sai. Praegune konteineri kinnitus hoiab küll kinni, aga ajapikku väsib ära ja peaks mõtlema töökindlama lahenduse, enne kui konteiner kaduma on läinud. Mulle see aarde kontseptsioon väga meeldis, kahjuks UV antud pindade pealt aastate pärast ei ole enam nähtav. Juba üpris värske aardena oli meil nuputamist välja lugemisega.

Alguses on vahepuntkide info on kirjutatud väga halva käekirjaga materajlile kuhu on niigi raske midagi kirjutada. teises vahepunktis särava päikese käes aga ei õnnestunudki vajalikku info õige abivahendiga märgata ja kasutasime õlekõrt edasiliikumiseks.

 3 

Täna pärast selle aarde suurotsingute edukat lõppemist on hea aeg ka kronoloogia ajalooraamatusse raiuda.

Esimesel korral käisin aarde nullis käesoleva aasta esimesel päeval. Maad kattis õhuke kiht poolsulanud lund, taevast tuli midagi vesist ja lägast. Nulli suunas läks õnneks kena jäljerada, logide järgi oletaks, et eks see Taneli või tungi tegevuse tagajärg oli. Kuna mu telefon-GPS keeldus läga pealekukkumise tõttu koostööst, siis muud moodi oleks keerukas olnud ka kohale saada. Kohapeal sain aru, et mul küll õiget abivahendit kaasas pole (ma ei tea, kas aardel silti siis veel polnud või ma olin pime ja seda tähele kodus ei pannud).

Teisel korral jõudsin koos abivahendiga nulli 7. jaanuari öösel. Olin just sama peitja ühe teise aarde otsimise käigus korraliku käki kokku keeranud, peitjale sellest teada andnud ja tahtsin vaadata, kas sellega on rohkem õnne. Abivahendi abil õnnestus küll näha palju rohkem kui varem, aga peamiselt veendusin selles, et kirjatehnika õpetamisele peaks algkoolides oluliselt rohkem aega pühendama.

Kodus töötlesin saadud infot tükk aega ja lõpuks ikkagi mingi koordinaadi ma sealt kätte sain. Siiski kulus veel 2 otsimistiiru, enne kui jõudsin kohta, kus mulle tundus varemleidjate logidest, et siin võiks lõpp asuda. Aga konteinerit kätte ma sel korral õige abivahendi puudumise tõttu siiski ei saanud.

Täna siis viiendal selle aarde auks korraldatud retkekesel oli mul lõpus kaasas õige abivahend. Selle abil oli mul konteiner umbes 3 minutiga peos. Ja võiski selle aarde otsingud lõppenuks lugeda.

Aitäh peitmast!

 4 

"Head uut aastat..." mõtlesin endamisi, sõites aasta esimese päeva õhtupoolikul Tallinna vihmasaju käest veel hullema Tartu vihmasaju alla. Sest noh, vaja täita viimane tühi lahter tabelis pealkirjaga "366 päeva multiaardeid" (vähemalt teoreetiliselt, kui pool miljonit varasemat leidu internetis kirja viitsin panna). Ja kodule lähim leidmata mandri-multikas asus parajasti just siin, nüüd ühtäkki "vähem kultuurse", aga ikkagi heade mõtete linnas.

Nullis sain otsa suht kiirelt kätte, aga tarviliku info väljalugemine osutus küllaltki keerukaks. On's asi nüüd minu kehvaks jäänud silmanägemises, liiga pisikeses kirjas või ebastandardses lõuendis - igal juhul tuli tubli jupp aega deshifreerida sinna kantud märke, lähtudes suuresti oletustest ja loogikast. Kahtlustan, et säärasel kujul asi alguses pikalt ei püsi, üsna mitmel põhjusel. Edasi liikudes tegin maastiku raskusastme põhjal ühes kohas esimese hooga vale oletuse, mis tõi kaasa rumala tegutsemise. Midagi reetmata ei saa siin täpsemalt rääkida, aga soovitaksin peitjal kas vihje lisada või kirjeldust täiendada, et geopeiturid kindlalt aardejahile fokusseerida ning mitte neid asjatult eksitada. Lõppu jõudsin isegi enne päris aluspüksteni läbi ligunemist :o) Seal oli kohe nii tugev lõpu tunne, et ultravioletti ei ajanud rohkem kuumakski. Kirjutasin TTF lahtrisse oma nime sisse ja koperdasin autosse riideid kuivatama.

SRT on minu jaoks siiani tähistanud Dodge'i vihasemaid muskelautosid. Ootamatult raske on sellele lühendile otsa vaadates teda üldse millegi muuga seostada. Ok, võibolla teatav subtiitrite failivorming, kuid siis pigem väiketähtedega .srt - hoopis teine visuaal ju. Olgu pealegi, saan aru, et vähemalt teine osa tuleb siia seeriasse juurde veel. Mingi mõistlikuma ilmaga võiks vast juba kirvetada :o) Igal juhul tänan peitjat ja soovin häid uusi mõtteid heal uuel aastal heade mõtete linnas!

 5 

Ei ole see esimene kord, kui idee liiga kaua laagerdades keegi midagi sarnast ära teeb ja koha ära napsab. Eks saab siis jälle peitmise asemel otsimisega tegeleda. Uue aasta esimese päeva hilishommikul ajasin end püsti ja läksin nulliga tutvuma. Abivahendi unustasin muidugi kaasa võtta. Kõigepealt leidsin ühtteist paljulubavat, mis siiski prügiks osutus ja aardega kuidagi seotud ei olnud. Seejärel leidsin midagi, mis tundus täitsa vihje moodi olevat. Tegin arvutused ja sain isegi täitsa lootustandva koha. õhtul koju minnnes käisin oma leitud kohas abivahendiga vehkimas, aga ei olnud seal midagi huvitavat. Läksin igaks juhuks uuesti nulli, seekord abivahendiga varustatult ja kõik sai hoopis selgemaks. Tegin uued arvutused ja sain muidugi hoopis teise koha. Rõveda ilma kiuste seda kontrollima minnes ootasidki seal edasised juhised ees, mis juhatasid lausa peaaegu koduukse ette. No käisin siis vaatasin tolle koha ka üle. Esialgu vehkisin lambiga ringi, aga targemaks ei saanud. Olin juba alla andmas, aga igaks juhuks otustasin enne koju minekut veel korra vaatenurga muuta ja voila, vaatasingi aardega tõtt. Eks panin siis juba nime ka kirja, STF mõned minutid kell 20 läbi. Aitäh peitjale.

Käisime üritamas, aga ühel hetkel sai aeg otsa ja pidime otsimise lõpetama. Vast järgmine kord läheb paremini.

 5 

Ettevalmistused uueks aardeks algasid mul juba kuu alguses, kui ma Hollandis olles püüdsin Maitu veenda, et noh peida siis ikka advendiseeria aardena ka mõni aare kui ma juba kord Eestis olen vaheajal pühi veetmas. Tema algsest eitusest oli minu õnneks lõpuks tabelisse täitsa Tomait0 oma multikaga 31se kuupäeva taha ilmunud. Juhhei!

Ootasin ja ootasin ning oligi tänane 2024. aasta viimane päev käes. Sai eile õhtul hilja magama mindud, seega panin täna hommikuks äratuskella helisema, aga kuna uni oli nii sügav olnud, siis tegelikult magasin ikkagi sisse ning esialgne plaan Tammelinna kandis kell 9:00 oodata läks luhta. Ei jõudnud lõpuks isegi ei nägu pesta, ega korralikult midagi hambagi alla, aga kuna oli Maidule lubatud, et tahaks ikkagi esmaleiu peale välja minna täna (ja GC lehel oma 1000s aare ning 13s esmaleid logida, mis pole poole aasta kohta justkui üldse paha tulemus), siis oli tuli korralikult takus. Otsustasin siis ajanappuses, et kuna geomobiil sai augustis maha müüdud ning bussi peale enam lootma ei saanud jääda, tuleb ratas talveunest äratada ja ühikakeldrist välja ajada. Ajasin isegi Taamoo oma telefonikõnega üles, et välja uurida, kuhu on ta oma ratta pannud, et saaksin oma rattal rehvid täis pumbata. Loll on muidugi loll olla, sest juba Riiamäel sain aru, et ega mul need rehvid enam üldse väga õhku sees ei hoia ning aegamisi väntades tühjenevad. See-eest oli, isegi mulle üllatuseks, tegelikult super ilm rattasõiduks mis sest, et nina tilkus vett selle tuulekese ja -2 kraadi peale. Teel Tammelinna poole, tuli teavitus ja oligi selge, et ega mu algne idee nullist polnudki väga mööda, ega siis minu poole jõge ta ju ometigi aaret ei peidaks. :D

Nullis mul järgmine punkt päris täielikult kohe ei koitnud, aga suund oli enam-vähem kindel, seega otsustasin enne sinnapoole vändata ning sealpool asja edasi uurida. Kaugusest hakkas silma neljane punt, kes seal väga geopeituritele omaselt käitusid, ning nõnda oligi – peetervandersell ja geokaru isiklikult. Hea, et ei jäänud nulli liiga kauaks üksi mökutama, sest neli pead ja neli paari silmi on ikka parem kui üks. Ühel hetkel kõlas ka rõõmuhõise, et järgmine punkt on käes ning vaikselt sai siis seltskonnaga sinnani kulgetud. Kuidagi eeldasin, et Mait tõmbab jälle tillist ja narrib nagu elektrikapiga, et saadab aga pikale matkale või nii, sest ega lõpust, millest me alles pärast teada saime, sai ikka otsitud aina järgmist vihjet ning vaatasime, mis me vaatasime, midagi nagu silma ei hakanud. Lõpuks ikkagi oli jälle, nagu ikka, see aare seal, kust enne sai vaadatud ning vandersell sai logiraamatu nobedasti kätte (seega pääsesin mina sellest lahkest žestist, mis Mait oli mulle üllatuseks lõppu jätnud :D:D:D).

Jääme siis suure uudishimuga SRT II ootama. Loodetavasti siis ikka suvel kui ma vahetusaastalt koju tagasi olen naasnud (kniks ja aitäh)! Kolmik[FTF] sai siis kirja kell 9:40, kui peitja ise veel Laulasmaa spaas mõnules (aga meid oli ju vaja hommikul vara välja jooksutada). Lõpetuseks pean veelkord mainima, et tohutult ilus ja mõnus hommikupoolik oli rattaga läbi linna tuiskamiseks, ning aitäh ka minu jaoks üsna tundmatut raudteed mulle tutvustamast. Suured tänud, Mait, ja head vana-aasta lõppu kõigile! :)

 6 

Kõigepealt oli oht, et pean üldse tööl olema, see oht sai seljatatud, aga ikka pidi lausa äratuskellaga ärkama. Aarde avaldudes sai kodu juures autos telefoni refreshitud ja siis isegi mõeldud, et auto on vist liiast. Nulli lähistele jõudes selgus, et sugugi mitte - üks auto oli juba ees ja tuttav tegelane sealt juba väljaski. Läksime siis üheskoos koordinaatidele ja kõigi nägu venis pikaks - sellega ei oska küll mitte midagi teha! Guugeldasime natuke omaette ja otsustasime siis lihtsalt geoinstinkti järgida. Instinkt viis igasuguste objektideni ja palju kahtlast sai tuvastatud, ilmselt ei olnud need küll kuidagi aardega seotud. Otsijaidki tuli juurde. Mingi numbri oli noorem kolleeg küll välja arvutanud, aga ega me teda eriti ei usaldanud - ilmselt pole ta kooli matemaatikas veel nii kaugele jõudnudki. Selgus siiski, et ilmaasjata alahindasime, üsna selle numbri ligidalt leidsime lõpuks midagi, mis meid edasi juhatas. Ega sealgi lihtne polnud, ei teadnud ju, mida otsida ja tiirutasime päris pikalt ringi. Lõpuks taas nooremad silmad päästsid päeva ning [FTF] sai kamba peale kell 9:40 kirja. Päris paras pähkel nagu ka ajakulust näha! Aitäh peitjale! P.S. Koju jõudes selgus, et teekonnal oli kaduma läinud üks vana kollane Nokia telefon, kui keegi peaks selle aardepunktide lähistelt leidma, oleks väga tänulik info eest. Käisin ise ka, ei leidnud.