Harry Potter ja saladuste kamber

Väga vinge, aitäh :)

Tänud toreda aarde eest!

Meie mõlemad õed on suured Potteri fännid. Päris kõikidele küsimustele aga peast vastuseid ei osanud pakkuda. Nii pidi ka ise ikka vaeva nägema.

Tänud aarde eest.

Auto jätsime maantee äärde sest sügavas lumes olid ainult ühed maasturi jäljed. Mõnus jalutuskäik, tore mõistatus ja aare. Tänud!

Lahendamise käigus jäi küll midagi puudu, aga sellegipoolest sain kontrollilt heakskiidu. Aare ise oli pusimist väärt. Tänud.

Kuigi metsaalune oli üsna sügava lumega, kannatas kohale tiksuda ja tagasi ka. Väga lahe teostus, aitäh!

Õues oli kohale minemise ajaks olud kenasti talvised. Vinka-vonka lumes ümber roheliste sai tatsatud ja leitud. Tänud peitjale.

Väänasin oma teekonda Kestlast Uhtnasse et paar uut aaret logida. Aitäh!

Kui aare avaldus siis olime Harjumaal,Kristal oli 10m täpsusega juba geopäeva lõpuks kordinaat olemas,minul nii hästi ei läinud ja sain järgmine päev roheliseks.Kohapeal olid Raivo jäljed ees,ainult jalutamise vaev.Karp on uhke,Aitäh!

 1 

Uue aasta hommikul ärkasime aardest mitte kaugel, kohalikus Kultuurikatlas. Maa oli kenasti lumega kaetud ja ilm tundus veel liiga ilus, et kodupoole hakata liikuma. Noppisime hoopis mõned kohalikud paremad palad, et uut aastat hea tujuga alustada.
Kiidame meistrimeest.

 1 

Selle aarde leidmiseks sai kasutatud ja piinatud järelkasvu teadmisi. Kuid nagu noorem generatsioon ikka, raamatuid loetakse vähem, filme vaadatakse rohkem. Nii juhtuski tõsiasi, et asjad, mis on filmis ühtemoodi, tuli välja, et on eestikeelses raamatus hoopis teisiti. Nii sai hea mitukümmend punast sinna geokontrolli juurde lisatud, sest paari küsimuse puhul olid esialgsed vastused valed ja tuli proovida erinevaid kombinatsioone. Ka ChatGPT ei osanud siinkohal aidata! Igatahes, lõpuks sai õige vastus purki ja kuna uus aasta sai planeeritud siin kandis vastu võtta, siis aasta viimase leiuna saigi see aarde vormistatud. Geostatistika kohaselt oli lõppev aasta 23% kehvem kui 2023. aasta, mil sai leitud 1999 aaret. Eks me näe, milline tuleb 2025. aasta. Kas suudame/tahame/jaksame olla aktiivsemad? Kas ületame 2000 aardeleidu? Ka leiame aarde mõnes uues riigis? Nii palju küsimusi ja vastuseid ei tea. Aasta pärast oleme targemad! Head vana aasta lõppu ja head uut geo-aastat! Tänud aarde eest!

 4 

See aare oli tõesti kaua oodatud. Kahjuks oli seis selline, et avaldudes ei olnud meil võimalik kiirreageerida ega Tallinnast välja saada. Küll aga lasime geokontrolli esimestena ca 5 minutit peale avaldumist pihta-põhja. Küll on ikka hea, kui Harry Potteri spetsialist on mul kodus kohe võtta. Lahendamine nägi siis välja nii, et mina küsisin küsimuse ja Mirjam vastas hetkega. Ainult kaks küsimust olid vist sellised, kus ta küsis vastusevariante - muud tulistas ta otse peast. Igatahes kui Läänemaa-Harjumaa piiril olid toimetused tehtud, siis asusime pikemale teekonnale. Nii nagu esimese Harry Potteri aardega, ei pidanud siingi pettuma. Teostus väga super ja esmaklassiline. Meie jäime väga rahule ja tõdesime, et see aare oli tõesti seda sõitu väärt. Aitäh ja oleme järgmise ootel!

 4 

Kui ma seeriatabelist nägin, et lugemissoovitus oli kirja pandud, siis tekkis kohe elevus. Lõpuks ometi! Ainult 4 aastat pidi ootama, aga sai ära oodatud!

Kui aga aare avaldus, olime meie just koduses Tallinnas end lauamänguõhtuks sisse seadmas. Siiski vaatasime asjale peale. Märten luges küsimusi ja mina vastasin, üldiselt polnud isegi vastusevariante vaja. Teadmiste õigsus päädis esimese rohelise geokontrolliga. Kuna aga plaanid olid teised, siis ei saanud reageerima minna.

Seega tulime siia täna. Läänemaalt Lääne-Virumaa tagumisse otsa oli küll üsna pikk sõit, kuid loota võis, et teostus on hea. Oli tõepoolest! Tarkade kivi juures käisime suure paksu lumega, tänavu valget vaipa polnud, kuid see tegigi kogu atmosfääri sobivamaks. Aitäh-aitäh!

Nüüd jääb üle vaid loota, et järgmine raamat saab aukohale pisut vähem kui 4 aasta pärast. Fingers crossed!

 9 

Ikka pikk seiklus. Alustasime kell 12 meie lemmikkohas Malla teeristis. Kui kell kukkus, hakkasin mõtlema, me oleme nii kaugel Väike-Maarjast ning mine tea, mitu aaret veel motma paneb. Idee oli õige, kuid spetsifiika oli vale. Mina pakkusin, et motma hakkab geopeitureid jooksma panema iga tund. Seda tsirkust päris ei toimunud, kuid see ei takistanud meid kell 1 uuesti Malla teeristi tulemast. Midagi ei tulnud isegi pärast GP ja GC lehtede piinamist. Tuleb välja, et peitja oli GCsse pannud teate üles, et järgmine aare avaldub peaaegu kolme tunni pärast. Ise väitis, et see peaks olema Eesti asi ja avaldas GPs aarded pool tundi varem. Make it make sense? Niikaua otsustas Wingmän toita mind söögiga, mida mul vaja: aarded. Kunda sai tühjaks (v.a Roolloourukulli või kuidas Herki seda kutsus) ning paar lähiümbruse aaret said ka roheliseks võõbatud. Kuid Wingmänil tekkis soov endale meeldivaks toiduks. Sai mindud Saarepiiga kohvikusse, sest eelmisest korrast olid enam-vähem okeid mälestused. Herki sai normaalse seaprae. Mina samal ajal tellisin loomaliha sinepikastmes. Kuigi Herki võib proovida väita "et ma sain mida tellisin", siis see tundus pigem nagu kellegil oleks suur tuub Põltsamaa kanget üle. Herki ise tunnistas, et see on õudne ja tema elu kõige kangem sinepikaste. Õnneks seda õudust kaua ei pidanud kannatama, sest kell 3 pidi minema taas Malla teeristi, sest "siis avaldub uus aare". Põnevad uudised kõigile, mitte kui midagi avaldunud. Niikaua märkasin, et Kundas veel üks aare kollane, Kronkskallas. Käime seal ära siis, mõtlesime. Herki hakkas samal ajal pakkuma, mis kell siis aare avaldub. Pakkumisi oli kaks sõelal, 15:30 ja 16:00. Mõlemad loogilised valikud, kuigi Herki hakkas teist välistama sõnastuse tõttu. Mina proovisin siiski väita, et kiiresti üles pandud teadetel pole alati perfektne sõnastus. Peitja kinnitas minu teooriat ja saime rahus oravaid mängima minna. Otsisime ja otsisime, kuniks tuli välja, et me seisame selle peal. Herki tunnistas, et sama juhtus esimest korda tal ka. Nüüd autosse tagasi ja jälle ootama aaret. Muidugi Malla teeristi. Nagu me oleks eelmisest kolmest korrast õppinud. Seekord siiski tuli aare ja mõistlikku kaugusse. Kohe hakkasin tegelema, paar küsimust sai vastatud peast. Lootsin ka Catibergi Harry Potteri kiirabiliinile, kuid see ei võtnud vastu. Pidin ise hakkama guugeldama. Ega need liiga palju tulemusi ei andnud kiiresti. Vahepeal ühendati mind Catibergi liiniga ja sai hakatud küsima. Kuid küsimused olid nii spetsiifilised ja ega ta ei osanud enamus neile peast vastata. Lisaks ta arvuti taha ei saanud, sest mingid toimetused olid ees. Niikaua olime sattunud mõnele väiksele külavaheteele. Guugel oli hakanud kasulikumaks muutuma. Kuid oli ikka 3 küsimust millele vastust ei saanud. Mingi hetk olime jäänud seisma mõne auto kõrvale. Kui sai nähtud, et see on motma siis tahtsin kohe kirvetama minna. Kuid kuna surve oli kõrge, siis sai proovitud veel nõuga. Lõpuks tuli Herki ja tema kaasa võetud abivahend appi. Leidis raamatust ometigi selle kauaoodatud numbri. Catibergi abiliin tuli ka tagasi vastusega, mis pärast tuli välja, et oli vale. Viimase vastuse proovisin lihtsalt ära aimata. Kui see oli tehtud oli ainult arvutamise ja geokontrolli piinamise vaev. Panin numbrid sisse geokontrolli ja punane. Õnneks Herki märkas, et märkmikus ühed numbrid ja geokontrollis teised. Kui see viga parandatud sai märgatavalt ilusama tulemuse geokontrollist. Roheline, 10m eksimusega. Alguses autost välja astudes olin pime kana tiire tegemas, aga kui suund selge, siis sai punuma pandud aarde poole. Kuna lendamisel pole mõtet, kui jälitad jooksvat sihtmärki maal, Wingmän sai taga olla. Proovis ka ähvardustega pidurit panna, kuid see ilmselge bluff ei töötanud. Metsa minnes järgisin oma filosoofiat, et otse tuleb minna. Ma jõudsin kastini esimesena, kuid nüüd sai ta oma tiibasid kasutada ja lükata mu kastist eemale. Pärast väikest vaidlust metsa all, mis sisaldas Wingmäni peaaegu vette langemist sai lepitud kokku rahus, kus mõlemad saavad FTFi. Pärast rahumeelset metsast lahkumist saabus tunk. Koordinaat ilusti käes tal, aga metsas läks aega. Mina pakun, et ta kinnitas käekirja ehtsust, et logiraamatusse õiged nimed läksid kirja ikka. Pärast traditsioonilist lobaringi saigi Kasepääle või sama algustähega kohta mindud nagu lubatud.

Tänud aarde eest!

[FTF], kl. 17:33

jõgi/kraav

 11 

Nüüd siis kauaoodatud järg Potteri seeriasse meie superteostuste meistrilt. Kuna hommikul feilisin haledalt stardipositsiooni valikuga tšehhide lemmiklinnas Kundas, siis Väike-Maarjast sõitsin Sõmeru Alexelasse, mis tundus suht hea teede sõlmpunkt, võimaldades mõistliku ajaga haaret üsna igas suunas. Polnudki paha koht tegelikult. Paha oli see, et mu Škoda ei nõustu ikka veel päris iseseisvalt rooli keerama ja kiirust reguleerima. Raamatu lugesin kunagi läbi ning ingliskeelne PDF oli läpakas lahti, kuid küllaltki spetsiifilistele küsimustele vastuste hankimine võttis oma aja. Tegelikult oleks palju kiiremini saanud, aga tagantjärele tarkus on teadagi - lollus õigel ajal :o)

Kuna mu koordinaat oli ainult ligikaudne, siis kohapeal suutsin normaalsuuruses väga nähtavat kasti otsides vist vähemalt 10 minutit surnuks lüüa. Süüdistan pange jooksnud telefonigepsu ja pimedas rünnanud dementoreid, kes oleks mu peaaegu aedviljaks "imenud". Muide, praeguses kirjelduses toodud vastusevariantide ja numbritega pole võimalik pihtas-põhjas tulemust saada. Ja GC täppiskontroll ei lähe üldse roheliseks. Korrigeerida tuleks kas koordinaati või numbreid kirjelduses. Aitäh!

 15 

Tänase päeva märksõna – Malla teerist. Pikk päev hakkas seal kell 12 pihta. Peitja nimi oli ennustatav. Esimese aardeni (Väike-Maarjas) näitas sõiduaega 46 minutit. Olin juba mõtetes kohal, kui Allan mu hoo kinni pidas. Tekkis idee, et äkki motma on hulluks läinud ja avaldab täna seitse aaret. Läksime hoopis Kadastikku uurima, et kell 13:00 positsioonil tagasi olla. Natuke enne ühte avastasin Väike-Maarja juurest kommentaari, mida tõlgendasin valesti. Läksime uuesti Kunda peale näljasele karule kõhutäidet (uusi aardeid) otsima. Lõpuks läks minul päriselt kõht tühjaks. Suundusime varasemast tuttavasse Saarepiiga kohvikusse. Mina sain seal normaalse toidu, karule anti sinepikastet, mis sisaldaski suures osas sinepit. Ma ei tea millega ta rahul ei olnud, sest ta telliski ju SINEPIKASTET! Kes ütleb, et see peab veel midagi sisaldama?

Kell 15:00 olime positsioonil Malla teeristis. Selgus meie detektiivitöö möödalask. Läksime Kronkskaldale turnima. Suutsin kindad teha veidi mudaseks. Karu liikus seal ringi nagu orav.

Kell 16:00 olime positsioonil. Trummipõrin – Malla teeristis. Seekord läks palju paremini, ainult 22 minutit sõiduaega. Mina vajutasin pedaali hästi natuke tugevamalt, kui muidu. Karu hakkas mõistatust lahendama. Proovis luua kuuma liini Catibergiga (kes seljahädale viidates, oskuslikult vingerdades suutis Lääne-Virumaa reisi vahele jätta). Catiberg tegeles über tähtsate Catibergi asjadega ja sellest ei saanud asja. Need asjad on tähtsad, seda tean! Kui ma märkasin, et hakkan tiirutama ümber mingi kuradi raba, siis jäin korraks seisma. Proovisin aru saada kus aare päriselt võib olla. Eriti sotti ei saanud. Sõitsin veel ca pool kilomeetrit edasi ja märkasin kahtlast autot. No kui selgus, et auto omanik on motma ise, siis parkisin rahulikult tema kõrvale ära. Nüüd oli aega karule keskenduda, kelle kupli alt oli hakanud auru välja tulema. Tahtsin survet natuke maha keerata ja sain lõpuks Catibergi liinile. Tal olid ikka veel tähtsad Catibergi asjad pooleli, aga nõustus siiski vestlema. Pärast karupoeg ütles, et enamik Catibergi vastuseid olid siiski valed olnud, aga vist üks õige ka! Mina ei osanud midagi sellest jamast arvata, mille otsa me sattunud olime. Kommenteeriti, et eesti keeles polegi seda võimalik lahendada. Mulle näidati mingist videost mingit sulge. Küsiti kelle oma? Pakkusin kajaka või tuvi. Pärast seda ei küsitud minult enam midagi!? Ajasin siis motmaga juttu, kuni hakati geokontrolli piinama. Geokontroll näitas punast. Ma julgesin arglikult küsida, et miks paberi peal on üks number ja geokontrollis teine? Peale seda läks geokontroll roheliseks. Ka tänapäeval juhtub imesid!

Karu tegi siis parklale auringi peale (ma mõtlesin juba, et jääbki sinna tiirlema) ja pistis mingis suunas punuma. Minul koordinaat puudus, pidin tema tuulde hoidma. Karjusin veel järgi, et sa kurat lähed täna jala koju! Ta ei teinud kuulmagi. Karu jooksis vinta-vänta metsa. Jõudis esimesena konteinerini ja proovis seda puudutada. Siis ma tulin hooga ja lükkasin ta pikali. Karu tõusis püsti ja lükkas minu pikali. Mina tõusin üles ja proovides teda uuesti pikali lükata, kaotasin tasakaalu. Oleksin peaaegu lähedal olevasse jõkke plartsatanud. Tänu minu õnnetusele sai karu konteineri esimesena lahti teha. Lõpuks leppisime kokku, et mõlemad saavad siiski {FTF}-i. Motma kes oli seda võitlust eemalt kuulnud, tuli kiiresti kohale ja kinnitas konteineri tugevamalt puu külge. Võibolla tulevad veel sarnased hullud siia.

Kui olime konteineri juures kõik tagasi kokku lappinud, siis läksime parklasse. Krõbistasime kaskesid ja ootasime järgmiseid külalisi. Kui eemalt hakkasid tuled paistma, siis kõik kadusid korraga ära. Hiilisime vaikselt välja, kui selgus, et saabuja oli ohutu tunk. Kui ta lõpuks pikalt logimisretkelt tagasi jõudis, siis ajasime veel pikalt juttu. Ühel hetkel hakkasime karuga nihelema. Valetasime küll, et läheme Kundasse, tegelikult suundusime kella 18:00ks positsioonile Malla teeristi.

Aitäh selle seikluse eest!

Malla teerist 12:00, 13:00, 15:00, 16:00, 18:00