Valgesoo

Tänase ilusa ilmaga oli mõnus jälle see ringike ära teha! Aitäh!

 4 

Hooldasin. Karp oli mustas prügikotis mis kogub vett ja niiskust. Aare oli väga halvas seisukorras, logi läbimärg ja lagunes kätte võttes...

Minu poolt uus GC koodi ja aarde nimega logiraamat, minigripp, imurid, kiletatud juhend, harilik ja jätsin vahetuskaupa.

Nüüd on aardega jälle kõik tip-top korras!

Väga meeldis Valgesoo matkatada ja see mõnusalt lai ja kõrge laudtee. Käisime läbi terve matkatee, lugesime hoolikalt kõik infotahvlid ja saime vajaliku info mõisniku kohta kätte. Lõpus oli korralik geokuhi ja Este terav silm tabas erisuse. Tegin hoolduse.

Este leidis geokuhja

Ja veel üks

 1 

Õhtu oli käes ja ma kahtlesin, kas jõuame matkraja läbida, kell palju kodutee ju pikk. Aga õnneks oli mul reisikaaslane, kes tuletas meelde, et oli see rada mu üks tänase päeva eesmärkidest. Nii suundusime rajale, oli kena astumine õhtuse raba vahel. Lisaboonusena "avastasin" sellel ka kollase akna, mida olen tasapisi "koguma" hakanud. Fotosessioon tehtud, liikusime edasi, kuni saime vihje aarde otsimiseks kätte. Aarde otsimine-leidmine jäi küll juba päris pimeda peale, aga leitud-logitud see sai ja võisime rahumeeli kodu poole liikuma hakata. Aitäh peitjale!

Koos Loitsu kambaga tuhnitud, läbisime kogu matkaraja. Parklas oli väike laulupidu. Aitäh!

 1 

Küll oli ikka rahvast.Auto jätsime natuke eemale,et Caroga rahulikult jalutada.Aarde leidsime suht kiirelt ning siis uudistasime veel natuke.Aitäh!

Siin oli tõsine ülerahvastatus, millest ma lõpuni aru ei saanudki. Laudtee oli muidugi vägev rajatud, kuid maastik ise pigem keskpärane.

Tänan peitmast.

Eile õhtul otsisime omale telkimiskohta ning kui Ahja RMK koht oli hõivatud ja sinna me ei mahtunud, võtsime suuna siia. Jõudsime kohale kottpimedas, üks seltskond oli ees, kuid teine katusealune oli vaba ning lisaks piisavalt ruumi telgile. Nii jäimegi siia paika. Õhtune ilm oli muidugi päris anomaalne ning taas purunesid selle päeva (22. september) soojarekordid mõnes paigus. Tartus näiteks oli sooja rekordiline 24 kraadi. Õhtul kella 21 ajal oli siin aga sooja veel 22 kraadi ehk väga suvine õhtu, aga sügiseselt kottpime tähistaevas. Täiesti omapärane olukord, mida oli hea nautida.

Aga see paik ja parkla on tõesti siin popp. Kui välja arvata, et üks häälekas seltskond käis vaatetorni külastamas ka öösel kella 5 ajal, siis suurem osa rahvast hakkas saabuma ca kella 9 ajal kui me oli enn juba enam-vähem kokku pakkinud. Eks külastajate eesmärgid olid erinevad: kes tuli niisama loodusesse jalutama, kes seenele, kes mõlemat tegema. Meie puhul lisandus lisaks eelnevatele veel ka aardeotsimised, seega tegemist jagus küllaga. Leidsime nii aarded kui ka seeni, seega edukas hommikupoolik, tasus tulla, täname.

Aarde kirjeldus viidud olukorraga kohapeal vastavusse. Aitäh, errvee!

Järgisin uuemaid juhiseid: leidsin tel.nr, sain N-i aga õige infoposti juures minu arust küll ei olnud otsimisest ega leidmisest kirjas. Samuti ei leidnud kummaski suunas "armiga" puud. Edaspidi teele jäänud infopostid lugesime kõik läbi ja tükk maad edasi ühes kohas kus pool otsitavat teksti oli kirjas leidsime ka paar armiga puud. Proovisin kõigi nende juurest jätkata aga ei leidnud midagi. Eks tekkis endalgi hulk küsimusi, et mis pidi seda rada oleks pidanud lugema, kui otseselt seda otsimist ja leidmist peaks tekstis olema mainitud, milline on "armiga" puu jne jne. Parklas oleva infotahvli kohaselt oleks esimene valitud infopost pidanud õige olema aga midagi siin ei klappinud. Kontrollisin veel pärast tel.nr ka üle ja see peaks ka õige olema aga uuele ringile minekuks meil aega polnud. Koht ise muidu ilus ja hea meel, et tulime. Mõlemad siinsed mõistatused olid siin boonuseks, mitte eesmärgiks omaette, seega kripeldama midagi ei jää. Äkki kunagi satun uuesti siia.

Kuna siin oli kenasti kaks mõistatust, mis tundusid kohapeal täitsa tehtavad olema, keerasin auto parkimisplatsi. Heakene küll, infoposti numbri sain kätte, aga rajale minnes tekkis ikka täiega nõutus, kui selgus, et infopostid küll paigas, aga infot neil kohe mitte ei ole. Pealegi ei teadnud, et mispidi seda rada küll läbima peaks, aga kuna rada oli iseenesest suhteliselt lühike, siis see polnudki eriline probleem. Kuigi etteruttavalt võiks öelda, et teistpidi liikudes oleks vist peale leidu otsa ringi keeranud ja tuldud teed mööda autoni tagasi läinud. Nii et muudkui astusin ja uurisin, et ehk näen kuskil seda kleepsu. No ei näinud. Kui koht juba lootustandev oli, otsisin, et näen ehk armiga puud ja müttasin seal põhjasuunas. Ja kuna ei miskit, siis astusin aga edasi. Ja näe imet, kleeps täitsa olemas. Vaatasin siis 20 sammu edasi ja 20 sammu tagasi, ei teadnud ju, et kuhu poole see peitja tagasi minemine oli, mida ei näe on see puu. Armiga. Aga kuna suund oli selge, hakkasin piirkonda süsteemselt läbi kammima ja seal ta oligi. Ei mingit trikitamist, kenasti täitsa olemas. Tänud peitjatele mõistatuse ja aarde eest. Ning loomulikult kleepsutajale, et ikka kohta teaks, mitte täitsa umbes ei otsiks.

Mõnus väike jalutuskäik toredate noorte seltskonnas. Mõistatus osutus liiga keeruliseks, kuigi üks noor sai salajase ülesandeks poste lugeda, kleepsu otsida ja leidmisel sellest märku anda, jäi gp silt tuvastamata ja postide lugemine segaseks. Ehk satub siia kunagi veel. Torn oli igati uhke.

Kui esimene kord oli värske rada ja uued postid tekkinud ning midagi ei saanud aru, siis jäi leidmata. Teisel korral niisama jalutades sai kobamisi õige posti otsa komistatud, aga lumevaip sundis aardeleiu enda hilisemaks lükkama. Täna siis see kolmas ja kohtuseadus. Aitäh!

Läksime lastega Valgesoosse jalutama ja vaikust nautima. Jätsin kahe silma vahele selle, et peab lihtsalt kleepsu otsima. Nii et, lugesime püüdlikult seitsmendat infotahvlit ja otsisime sellelt kleepsu. Andsime alla mingi hetk, kuid põikasin siiski igaks juhuks iga tahvlit kontrollima, kui korraga leidsimegi otsitava kleepsu. Toitsime sääski ja logisime. Aitäh!

 1 

No paras hämming oli selle aarde leidmisega. Tegime alguses ka RMK nutimängu lahti, et mängime siis paralleelselt ja selliselt on infotahvlid märgistatud. Võtsime nullist infotahvlilt vajaliku infotahvli numbri ja asusime teele. Jõudsime vajalikuni ja no siis sai lolliks otsitud. Mingil hetkel polnud muud teha, kui logide suunas sukelduda ja seal oli vihjeks vajalik, et tasub otsida kleepsu. No jee, jalutasime alguse poole tagasi, kuskil pole. Otsustasime, et teeme ikkagi raja ära niisama ja vaatame, äkki on kuskil ikkagi kleepekas. Ja oli! Edasine oli juba delo tehniki, kuigi lumega oleks raske. Õnneks lund oli vähe ja vaid liiga korrapäraselt paigutatud oksad reetsid ära, kuigi ega aaret ennast muudmoodi kuidagi näha polnud. Aitäh eelkülastajale, kes vaeva nägi ja aarde ikka leitavaks on teinud!

Tõesti, ümberehitus käib, vanad tähised maha võetud, uued asemel. Seni, kuni olukord selgub, on ühel sildialuse metallosal väike valge kleeps "GP". See on õige uus tähis (ja sealsamas on ka "armiga" puu), mille juurest vajalikus suunas metsa "keerata"

Valgesoo õpperada on läbinud korraliku uuenduskuuri. Tutikas laudtee on ühes osas lausa uue marsruudiga ja kahtlustan, et ka veel paigaldamata infotahvlite valmis tehtud asukohad erinevad varasematest, mistõttu ütleksin, et praeguse kirjelduse järgi ei ole aare leitav (või tuleks peidukoha raskusaste tunduvalt kõrgemaks tõsta :).

Rajauuendused on sohu jätnud omad jäljed. Osa vajab veel lõpetamist, aga karta on, et ka aardekirjeldus võib vajada kohandamist. Sellele vaatamata oli tore jalutus päiksepaistes sillerdavate jõhvikate vahel.

Seeni korjates kuniks leidsime puu. Edasi oli lihtne. Korra mõtlesime siia ööbima jääda aga sõitsime siiski edasi. Tänud

Mitu korda siin niisama jalutamas käinud, aga seekord otsustasime aarde ära otsida. Nagu Samuel juba ütles, alguses otsisime valest kohast, aga pärast teiste logisid lugedes saime kätte. Aitäh peitjale!

Otsisme algul valest kohast, aga avastasime logidest originaalse tahvli asukoha, kust aardele peale lennata ja leidsime teise äärmiselt nobedalt.

Kui olime Ahjal teinud kosutuseks jäätise- ja supluspausi, siis tundsime kehas uut energiat, et Valgesoosse minna. Võimas torn paistis juba eemalt, kuid selle külastuse jätsime hilisemaks, sest ka tuttuus laudtee kutsus raba poole astuma. Ühtegi töömeest kuskil polnud, sest laupäeva õhtu ju ja otsustasime natuke uurida, kaugele uue raja ehitus jõudnud on. Tuli välja, et üsna lõpujärgus see ja praegugi õnnestus väikese turnimise kaasabil soo peal väike ring teha. Ühtlasi proovisime ka neid rajal olevaid infotahvleid loendada. Karta on, et kui uus rada lõplikult valmis saab, siis ka infotahvlitega miski muutus, sest mõni on üsna viletsake ja paar tükki vist üldse kadunud. Oma arust me N-nda tahvlini jõudsime ja kuna seal läheduses oli ka eriline mänd, siis arvasime, et oleme kohal ja asusime metsaalust läbi otsima. Leida polnud midagi. Rääkisime siis aarde viimase kõpitsejaga ja saime natuke infot, mida see otsitav infotahvel kajastama peaks. Tuli välja, et rajal on nii nummerdatud kui nummerdamata tahvlid ja meie tegime esimese otsingu järjekorras N-nda tahvli juures, kuid see mitte ei kandnud numbrit N. Natuke veel rajal liikudes jõudsime ka õige tahvlini ja sealt lähedusest tuli ka aardekarp kiirelt välja.
Rajal käivad laudtee ehitused aardekarbi otsimist ei takista, kuid kui järgida aarde algset ideed, ehk ka matkaraja läbimist, siis natuke raskendatud see otsimine praegu võib olla. Lõppkokkuvõttes väga ilus koht ja hea tunne, et aare leitud sai.

Uus laudtee on valmimas

Osa materjali ootab veel paigaldamist

 1 

Soopealse laudtee olukord ei sega õnneks aardeotsingut.

Arvatavasti praegu kättesaamatu. Laudtee/õpperada on suletud novembrini. https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/kiidjarve-kooraste-puhkeala/1481 Muidugi ma ei tea täpselt öelda, sest pole ise aaret leidnud aga laudtee oli täiesti üles võetud kui viimati seal käisin.

Sattusime siia pimedal ajal, taskulampidega osutus üsna keerukaks ülesandeks. Postide lugemisel oli ka kõhklusi, tehtud ta saime! Aitäh! :)

 1 

Kogukond peab tänulik olema heale geopeiturile errveele. Tänu temale on kirjeldus muutunud selliseks, et aare on jälle tavapäraselt leitav.
Aitäh!!

Enne kui logisid lugema hakkasin, jõudsin pool tunnikest vales kohas kände ja mättaid sonkida. Suur tänu tōnnmannile, kes oma logis õigesse lähtepunkti juhatasid. Korras, aga niiske ja logiraamat natuke hallitamas. Aitäh peitjale.

Siin käisime oktoobri lõpus otsimas. Leidsime ka lõpu asukoha, kuid aaret ennast mitte. Enne tänast sõitu vaatasime logisid ja märtsikuine logi andis lootust. Aarde peidukohta jõudes aga nägin kohe, et vastav infotahvel on asukohta muutnud. Aga otsisin seekord siis samast kandist ja geotokikese abiga leidsingi maskeerunud aardekarbi. Nii et esialgse aardekirjeldusega polegi väga midagi peale hakata. Ka sügisel lähtusime vaid 3. punktist ja lugesime kõik infotahvlid läbi. Sobis see ainult ühele infotahvli tekstile. Lisan logile pildi, kus infotahvel veel eelmisel sügisel asus. Nüüd on see kümmekond meetrit eemal. Seega 3. ja 4. punkti juures tuleks lähtuda infotahvli vanast asukohast. Täname!

Punase ristiga kohas asus enne infotahvel.

Väike geokuhi leidmise lihtsustamiseks.

Infotahvli suunas kõndivat sookurge ei olnud aga ega ma eelneva info põhjal väga lootnudki midagi leida. Seevastu oli loodusenautlejaid terve parkla täis ja rohkemgi ning laudrada ebanauditavalt libe. Torn jättis seevastu positiivse mulje.

Kui keegi hea inimene, kes aarde varem leidnud, võtaks vaevaks aardekirjeldust tänapäeva oludele vastavaks kohendada, oleks kogukond tänulik. :)

Olime juba rajal, kui tuli mõte uurida, kas läheduses aardeid ka leidub. Esimene ettejuhtuv infotahvel sobitus ideaalselt konteksti ning nii me kompassi välja otsisime ja samme lugema hakkasimegi. Esimese hooga siiski midagi silma ei jäänud ning mõtlesime ikkagi nulli minna ja mõtteid koguda. Teisele katsele suundusime juba enesekindlamalt ning seekord kandsid otsingud ka vilja; kohe siiralt oli rõõm suur, kui pealtnäha ideaalse maskeeringu alt ootamatult aarde avastasime. :) Tänud peitjale!

Lugesin logid läbi, kurgesid ja numbreid otsimata läksin lõppu, leidsin ja logisin. Valgesoo matkarada oli lihtsalt nii tuttav. Kummalisel kombel õnnestus põhjasuund valida ja sammud lugeda perfektselt. Tänan!

Täna siis LÕPUKS oli see päev. See põhjapoole minemine ja sammude lugemine oli miskipärast mission impossible minu jaoks. Siin sai ikka aastate jooksul kordi ja kordi käidud uurimas, et KUS SIIS? A täna käisin ja kaesin siinsamas natuke perra. Ja vana tarkus - kui üks aare leitud, siis sageli tuleb tema lähedalviibiv sõber ka välja - töötas ka seekord. Natuke tammumist ja sihtide valimist ja oligi karp peos. Aitäh!

Lõpu asukoht oli meil juba varem selgeks tehtud. Ka siis ei olnud kurge ligiduses, aga selle taha miski toppama ei jäänud. Veidikese loogikaga piisas ka olemasolevast infost. Raskem osa oli hoopis aarde leidmine, mis esimesel korral ebaõnnestus. Seekord läksime otse lõppu ja rakendasime natuke laiemat põhjasuunda, mis viis suhteliselt kiiresti sihile. Tänud peitjale!

 1 

Hea, et selleks ajaks oli tormijärgselt mobiililevi taastatud. Sai vähemalt sõbrale kõne teha...
Tänud!

Ohjah eelmine kord ei saanud mitte miskit aru, nüüd käisin terve matkatee läbi ja ikka mittemsikit aru ei saanud. Ma ei saa enamusest kirjeldusest ikkagi mittemiskit aru ka peale seda kui me mõistsime kirjelduses seda vähest, mis viis aarde leidmiseni. Kui ikka mittemiskit aru ei saa, siis seda enam on põhjust lasta tegutseda teistel meeltel ja need nautisid koha ilu

 3 

Julgeme väita, et mõistatuse kirjeldus vajab veidi kaasajastamist, mis teeks selle lahendamise võimalikuks ilma geohelistamise või kirvetamiseta. Pole seal enam mingit kurge ja vajalike numbrite leidmine nõuab samuti rohkem ajutegevust, kui raskusaste 2.0 eeldada võiks.

Kolmas kord viis sihile.

Leitud.

Esimese hooga arvasin et see jääb paremaid aegu ootama ja tulime einult torni kylastama. Kui aga pakuti välja ka väikene rabamatk, siis hakkasin kohe pingsalt kurgesid otsima. Aga sellega jäin hätta ja t6mbasin yhe 6lek6rre ja tegin geok6ne. Matk ise oli just selline m6nus, paraja pikkusega et ka kaheaastane tatsas r66msalt kogu tee läbi. Rabad ja laudteed on muidugi kogu aeg meie lemmikud olnud. Otsimisega läx 6nnex ysnagi kiirelt kuna sammal oli m6nusalt 6huline ja hakkas kergelt silma. Tänud peitjale rappa kutsumast ;)

Arvatavasti poleks ma ise aaret leidnud, aga mõne mehe teravad silmad nägid peiduka ära.

Nullis on infostende uuendatud ja kurge ei ole. Siiski saime aarde leitud kuigi aega läks kõvasti sest maskeering oli perfektne sammal.

Pärast torni-aaret oli väljas veel piisavalt valge, et üks mõnus rabajalutus ette võtta. No siin ei saanud väga mõmmigi aru, mida meilt tahetakse. Kui olime kilomeetri jagu samme teinud, võtsime Taneli virtuaalse lõa otsa ja saime teada, et suund on meil õige. Läksime siis aina edasi, jõudsime metsa, lugesime tahvleid ja keskendusime ainult kirjelduses oleva lause õigesse kohta sobitamisega. Vahepeal saime tillika kui Tanel talle saadetud õiget tahvlit valeks pidas, hiljem selgus et vaatas hoopis mingit muud pilti. Tegime siis tagasipöörde, Hellekas suundus metsa ja leidis õige pea kännu alt aarde. Mõistatuse sisust ei jaga siiani mõmmigi, aga ju siis ei peagi. Aitäh rabava rabaka eest!

Kui äge torn oli vaadatud, võtsime ette imeilusa Valgesoo matkaringi, tegime pilte, õhkasime ja uurisime tahvleid. Natuke nurusime ka virtuaalselt Tanelilt abi, sest lõpuks oligi nii, et aarde avaldumiseks piisas kahest viimasest päevakorrapunktist ja me ei saanudki aru, kus see kurg oli. Aga lõpp hea, kõik hea, saime ilusa raja läbi jalutada ning mõnusa õhtu preemiaks ka aardeleiu. Aitäh! Siia kohta tulen taaskülastusele kindlasti!

Seda aaret olin üksi peljanud, eks ta ole kauge ka minu jaoks. Täna vedas, sest kõrvale ilmus nagu välk selgest taevast uus aare ja ma sain ka siin möödaminnes nime kirja. Aitas muidugist see, et kaaslasel oli hea mälu ja mäletas 6 aasta tagust sipelgahunnikut. Tänud ka talle ja hea, et peitja ikka siia kutsusid. Õhtusöögi sain ka, kukekad, tnx!

 3 

Minu kõige esimene leid. Oli väga põnev ja leidlik lahendus. Kõige rohkem meeldis mulle lugeda infotahvlilt viimast lauset. Valgesoo raba on väga ilus, sattusin sinna esimest korda. võtsin endaga kaasa ka oma nooremad õed ja vennad, ka neil oli tore ja põnev. Ei võtnud karbist midagi, kuid panin juurde. Karp oli pisut niiskust saanud, kuid muidu korras. See mäng on sõltuvust tekitav! Nii äge!!

 1 

Aare oli hästi peidetud. Alguses ei leidnud küll üles, kuid siis sain aru, kus see asub. Väga mõnus oli rabas seigelda ja ilma nautida. Mainiksin ära, et aare on saanud pisut niiskust, mängu reeglid olid niiskusest lagunenud.

Küllaltki osavalt peidetud, kuid siiski leidsime

Infotahvlit lugedes ei saanud oluliselt targemaks. Läksime siis rajale ja teekond kujunes üllatavalt mõnusaks jalutuseks. Aare ise oli lähemal, kui oleks arvanud ja paari päeva tagune logigi logiraamatus ees :) Täitsa tore peaaegu 10 aasta vanune aare.

Algus jäi arusaamatuks, aga läksime rajale, lugesime kõik infotahvlid läbi, ühes jäi sobiv tekst silma ja ega siis topski enam peitu jäänud. Tore matkaring oli, tänud rajale juhatamast.

 1 

Järgmisena võtsin ette Valgesoo mõistatuse. Kurest ei tea küll miskit, kuid rada läbi jalutades ja infot lugedes tuli leid kerge vaevaga. Aitäh, oli mõnus väike matkaring.

Läksime kohale, vaatasime natuke infotahvlit ja läksime sohu. Vaatasime ja lugesime, Anna sõi marju. Tekkis teooria, mis pidas paika. Lõpu leidmine võttis väga palju aega. Tunnen, et mulle sellised aarete lõpupunktid ei meeldi, kuid viimane soovitus meeldis. Tänud!

Me polnud esimese punkti arvutus(oma)loogikas kindlad, seega lähenesime taktikaga - rakendame punkti kolm igale tahvlile. Huvitavaid mõttepause koos väikeste itsitamistega sai iga tahvli juurdes teha. Rabas leidus veel eelmise suve jõhvikaid... njomm. Õige tahvli juures sai natuke ringi tuiatud, sest geosilm natuke roostes.
Aare on talve kenasti üle elanud, kuid tahaks veidi tuulutamist. Logiraamatule sai värske minigripp ümber. Tänud!

Alguses läks natuke aega otsustamisega, edasi oli mõnus mõistatus ja jalutuskäik. Tänud!

Aitäh peitjale!

See oli ainult minul leidmata, seega tuli teha üks kiire tervislik rabaring. Aare oma eale vaatamata heas korras ja igati leitav, tänud!

Leitud :)

Sai kunagi varem ka käidud aaret otsimas, aga siis ebaõnnestunult, sest ei suutnud tuvastada põhjasuunda ja aega ka polnud . Täna siis mõtlesin, et lähen käin ära . Käidud, leitud ja logitud :) Tänan !

Käisime raja läbi ja läksime algselt õigest infotahvlist mööda. Pärast tagasi kõndimist, ringi tiirutamist ja kommentaaride lugemist sattusin poolkogemata õige koha peale.

Kuigi õpperada on mitmeid kordi läbitud siis alles nüüd oli mahti aaret otsida .Tänud peitjale ja selle teadetetahvli info oskuslikule kasutamisele

 1 

Väga mõnus sügisene jalutuskäik. Aru ma ainult ei saa, kes need metslased sinan rappa lahti on lasknud. Enne meid oli seal keegi ringi jooksnud laudtee ääres, puid murdnud, neid välja tõmmanud ja sammalt maast lahti kiskunud. Nu ei ole ikka mõnel inimesel mõistust peas. Meile aare meeldis. Tänud.

Sellised limukad leidsin rajalt.

Sai tervele rabale tiir peale tehtud ja aare leitud ja logitud!

Täitsa olemas. Tore jalutuskäik. Tänud peitjale.

Korra käisin juba siin tuulamas. Õige infotahvli leidmine oli lihtne - korra aastas ikka saab siin õpilastega käidud ja sobiv tekst juba teada. Aga no leida üles täpselt põhjasuund on palju raskem. Kõrgete puude all telefoni kompass ikka kõigutas kõvasti. Ja neid geokuhjasid on metsaalune täis :D. Kes paari päeva jooksul sinna satub võtku korv ka heaga kaasa. Nüüd siis logi kirjas ja praeguseks kukeseene pirukas ka nahka pistud.

Vihm sabistas mõnusalt, aga see meid ei heidutanud. Vaatasime ühtpidi ja siis teistpidi. Otsustasime, et ehk rajal olles nuputame välja. Eeskujulikult pildistasime kõiki infoedastajaid, et siis ehk avastame ka aarde. Kui lõppu jõudsime ja logida ei saanudki siis peitsime ennast vihma eest autosse ja hakkasime lugema, kuni üks meist ütles "Ma vist tean" ja hüppas autost välja. Ega teine ka siis ennast oodata ei lasknud ja sörkis sabast. Esimene ei olnud õige, teine oli. Hoolikal vaatlusel tuvastasime ka õige koha kuhu minna. Marssisime kohale, seekord lühemat teed ja leidsimegi õige geokuhja. J:Märgid, EV. Aitäh, mõnus ja vaikne koht. Mõtted said selgemaks!

Leitud. Tänud.

 1 

Koht on tuttav ja varem külastatud, aga aardest ei teadnud siis muidugi midagi. Eesootava mõnusa matkaraja läbimise ootuses oli see aare ka pikemalt ootele jäänud, kuniks selleks piisavalt aega ja inspiratsiooni. Kuna elu esimene planeeritud geosündmus oli endale pesa teinud just sinna lähikonda, oli pärast mõnusat metsas veedetud ööd üks rabaretk täiesti õige ja loogiline jätk. Uurisime ka alguses asuvat infotahvlit ja panime olemasoleva info põhjal numbri kokku. Loogiline suund võetud ja pärast väikest jalutuskäiku sobiv infotahvel meid ootaski. Naljakal kombel olin seal soovitatud tegevust juba eelmise siinkäigu ajal mõnuga harrastanud. Suund sai esimese hooga küll veidi nihkesse, aga pärast korrigeerimist polnud aardekarbikest keeruline avastada. Karp oli seest märjavõitu. Pärast nõustus kaaslane minu rõõmuks terve raja läbi jalutama. Oli mõnus, kuigi päev kiskus palavaks. Hiljem infotahvli numbrite üle juureldes ei saanud ikka loogikale pihta, aga ega sellest polegi midagi, mõnus jalutuskäik on igal juhul garanteeritud. Aitäh peitjatele!

Kuigi kahtlustasin, et kui tahan kiiremalt aaret kätte saada, tuleb ringile asuda teist pidi. Siiski pidasin õiglasemaks läbida terve rada. Vähemalt sain Valgesoo kiduraid mänikesi näha. Kaks numbrit kolmest sain kätte ja kolmas jäigi leidmata, siiski mingit numbrit ma kahtlustasin. Kusagil esimese veerandi lõpus ausin tähelepanelikumalt silte lugema. Üks ei sobinud ja teine ei sobinud kuni lõpuks leidsin ideaalse. Põhja suunas tuli veidi tiirutada, sest kohe ei jäänud vajalik asi silma. Aitäh.

 3 

Nullis nägin esmalt suurt kõrget vaatetorni mis pani silmad särama. See kustus aga peatselt kui nägin keelavat silti kui ka seda, et trepp teisele korrusele on eemaldatud. Keelule ei hakanud vastu hakkama ja asusin mõistatust lahendama. Eelnenud pettumusest oli mu mõttelõng täiesti segi läinud, sest aru ei saanud midagi. Päris mitu korda jalutasin kahe infotahvli vahet. Ühed seeni autosse pakkivad mugud eeldatavasti said aru, et miskit kahtlast on toimumas. Kui kõik vastused on nii suurelt silme ette kirjutatud, siis ongi raske neid üles lugeda. Lõputult pimedaks ei jäänud ja vajamineva leidsin. Natukene lootsin, et järgmine punkt kohustab mind tervet ringi tegema kuid nii siiski ei juhtunud. Vabatahtlikult ei hakanud siiski ka minema, sest praegusel juhul olin jõudmas õigeks ajaks sündmusele. Lõpus takistas aardeni jõudmast mustikaid. Kui aga piisavalt kaua õiges suunas noppida mustikaid, siis jõuab ka aardeni. Mul kulus selleks paar katset. Aitäh! Püüan meelde jätta, et ükskord käimata jäänud matkarada tasa teha. Äkki keegi peidab isegi ühe tavalise aarde poolele maale. Usun, et see paik väärib teistkordset külastust.

 1 

Hommikune jalutuskäik rabas. Ilus, vaikne ja kosutav. Kahju et vaatlustorn on suletud.
Sammude lugemine läks mitu korda sassi, sest mustikad ei jätnud enne, kui olin nad oma teelt eemaldanud:)
Tänud peitjatele! Aare oli natuke niiske aga muidu OK.

Ei saa kuidagi edasi

Mesika-sinitiib (Plebejus idas)

Korralik korrusmaja:)

Tähelepanupeletajad:)

Läks meilgi selle alguse arusaamisega jupp aega ja sai otsitud sealt kust ei peaks. Siis tormasime rajale ja tegime lihtsalt ära. Aitäh!

 3 

Midagi tuttavlikku oli siin küll. Mitte vaatetorn, sest ähmane mälestus, nagu oleksin selles paigas juba varem käinud, säärast ehitist igatahes ei sisaldanud. Torn ise oli küll nähtavalt avariiline, kuid kuna keelusildid puudusid, siis käisin ikka üleval ära ning nautisin sügishommikusi vaateid. Sealsamas RMK puhkepaiga lahtises laavus magasid kaks matkajat. Õues oli paar külmakraadi, aga nende varustus paistis korralik ja uni magus.

Mõistatusega päris kohe otsa peale ei saanud, sookurg oli lõunamaale ära lennanud. Pisut süvenedes sain loogilise otsa muidugi kiirelt kätte ja siis hargnes ka lahendus tasapisi välja. Selline mõnus kerge ülesanne, mille puhul tekib tubli tunne kui saad kõik vajaliku loogiliselt lahti mõtestatud - enne kui tüdimus tekkida jõuab. Preemiaks siis sihipärane jalutuskäik ilusas looduses :o) Aitäh!

V: eesli, J: auto.

 6 

Über lahe koht.
Nulli jõudes avastasin kurvastusega, et vaatetorni ei pääse, aga võib-olla oli see isegi hea, kuna tuul oleks mu lihtsalt üle parda lennutanud. Kurge ei leidnud, kuid ainsa infotahvli juures, kus midagi Kiidjärvest rääkis, liitsin vihjes öeldud asjad kokku (va i), kuid ei osanud saadud numbriga midagi peale hakata. Aimasin küll, millest jutt käib, kuid kuna õige rada silma ei hakanud, läksin matkaraja algusesse.
Super lahe jalutuskäik. Päike tuli välja ja nii sai nautida tõeliselt kaunist sügisilma. Ainult tuul oli nii tugev, et peksis ka suuri, kõrgeid ja jämedaid mände kokku. Kui esimene selline pauk käis, hüppasin õhku, kuna arvasin, et põder tabas mu teolt. Pikapeale aga harjusin, kuigi kohati ikka süda võpatas sees, kui kõva kolakas käis. Kui jõudsin sildini, mis rääkis, mis loomad kõik metsas elavad, kiirenes samm iseenesest. Jänes jäneseks, aga need hundid, karud, sead ja põdrad olid kahtlase väärtusega. Õnneks ei kohanud kedagi peale ühe inimpaarikese.
Õigesse kohta jõudes aardeleiuni väga kaua aega ei läinudki, märksa rohkem kulus aeg tagasi auto juurde minekule, kuna avastasin terve hunniku pildistamisobjekte - seeni. Oma pool tundi kõhutasin erinevates kohtades ja aina pildistasin. Kõik kindlasti head söögiseened, eriti need läikivad lillat värvi. :p
Astusin ka lõkkeplatsilt läbi, kus suits alles kerkis taeva poole ja grill-liha hõngu oli kergelt tunda. Kui liha oleks ka veel vardas olnud, oleksin juba mõtlema hakanud, et infosilt ei valetanudki ja kõik need metsloomad tungisid platsile. Aga liha ei paistnud, inimjäänuseid ka mitte, niisiis hingasin kergendatult.
Väga lahe aare, tänud selle eest.

In the middle of nowhere...

Punane ja läikiv

Roheline ja läikiv

Valge ja läikiv

Sünge mets (õnneks mitte päikesega), kus elavad kõik need õudsed loomad

Loomaaed

Täiuslikud augud

20 sammu kaugusel

Ma pole seeni armastanud mujal kui söögilaual, kuid nüüd avastasin, et nad on lausa suurepärased modellid

 10 

Kui tagasihoidlik lõunapaus tehtud sai alustasime sookure otsingutega, no ei leidnud. Siis arutlesime tükk aega, et kumba infotahvlit peaks nullpunktiks lugema, no ei saanud aru. Siis mõtlesime pikalt esimese vihjelause peale - ikka ei saanud aru. Tegelikult mingid numbrid küll saime, aga kas tõesti on rajal niipalju infotahvleid, kui meie saadud tulemus ütles, seda ei tahtnud uskuda. Astusime siis „kirved“ õlal rajale ja lootsime lihtsalt hea õnne peale. Raba oli aga ilus nagu alati. Laudtee peal kohtasime mitmeid päikese kätte väljatulnud sisalikke, aga ega me neid väga imetleda ei saanudki, sest nii kui uus infotahvel paistma hakkas lootsime sealt leida enda jaoks olulist teavet ja ruttasime kohe sinna. Metsa all olevaid kuklaste kuhilaid vaatlesime küll natuke põhjalikumalt, kui äkki mingit krabinat kuulsime. Nägime mingit looma puu otsa ronivat, esimene mõte läks muidugi kohe orava peale, aga kui sõber oma pea uudishimulikult pesast välja pistis saime aru, et tegemist on ilmselt nugisega (või oli see mink või hoopis tuhkur?). Kahjuks pole meie zooloogiaalased teadmised nii suured, et neil loomadel suudaks vahet teha, aga äkki mõni oskab natuke täpsemalt määrata. Kõige selle käigus leidsime lõpuks ka sellise infotahvli, mis meie arust sobis kolmanda vihjega, aga ega aare sellepärast veel käes olnud. Tükk aega lugesime samme ja otsisime õiget suunda, aga ei miskit. Aga kannatus viib sihile ja Aini geokepike tabas lõpuks õiget kohta. Täname peitjat siia juhatamast, polnud siin varem käinud, toredaid emotsioone saime kuhjaga.

Sõbrake urus

Sõbrake urus 2

Sõbrake urus 3

 1 

Esimene kirjeldus oli sama arusaadav kui hiina keel. Panime enda lootuse kolmandale vihjele. Õnneks tundus üks infotahvel olevat sobilik. Sammud ja suund klappisid. Seda aaret oli eelmine leidja väga usinalt peitnud, püüdsime vähemalt sama head tööd teha, et järgmistel oleks samuti vähemalt pool tundi otsimisrõõmu.

Aitäh ilusa matka eest, polnud varem sinna sattunud!

Ilus õhtu, kena jalutuskäik. Soo mulksus ja mul oli kogu aeg tunne, et Sookoll jälitab mind vargsi. Aga otsitava infotahvliga läks natukene nihu. Otsisin tahvlit, mida polnud olemaski. Tagasi nullis uurisin uuesti vihjet ja ma ei tea, kas olin mina taipamatu või oli vihjel väike konks sees… igatahes, tegin uued arvutused ja suundusin õige tahvli juurde. Sealt tuli ka leid.

Käisime kolm korda nullis. Vaja oli prille, siis mõelda kumb algus õige on ja lõpuks veel kompassi järele. Aitäh!

Leitud :)

Tänud peitjale :)

Tuli koos kukeseentega.

Mõistatus on hea lihtne, lihtsalt natuke segaselt sõnastatud. Rada oli algul fantastiline, oleks kõik laudteed nii mõnusad. Teine pool rajast oli aga väga jalgrattavaenulik. Leitud sai aare suhteliselt juhuslikult, geoerosiooni tekitav peitmisviis. Torni kahjuks ei saanud, kuna see oli liiga lagunenud, kuis hea rabalõhn jäi pikaks ajaks ninna. Aitäh!

Mõistatus oli paras pähkel, aga sellises kohas ongi meeldiv kaua uidata. Lisaks aardele sai sootaimi ja justkui õhus rippuvaid ämblike uurida.

Mõistatusest ma küll mitte midagi aru ei saanud, ent aarde leidsime improviseeritud loogika alusel kuidagimoodi siiski. Tuleb matkarada läbida!

Leidsime! Käisime ema sünnipäeva tähistamas ja nii sai ka aare leitud. Täname!

Täna tulime Valgesoosse ema sünnipäeva pidama ning ka see aare sai leitud. Esimene vihje tekitas algul segadust kuid pärast tühja trampimist selge. Hiljem oli leid juba kiire! Tänud!

 2 

Siia läksime sihikindlalt, et koht peab ju õige olema, ilmselgelt endal silm nüri. Ründasime siis kumbki enda arust vajalik arv samme põhjasuunas ja juba oli omavaheline vahemaa kümne meetri ringis :D

Nüüd tuli silmas pidada detaile, et kus on keegi sammalt näpistanud või kellegi tönts samm oksarao purustanud ja nii tegime üha suuremaid ringe. Mingi hetk sai aga suunataju otsa ja Rudolf teatas kusagilt, et tema läheduses on kuidagi eriti rohkelt jälgi. Jalutasin sinnapoole ja järsku jäi silma moodustis, mis saab olla seotud ainult geopeitusega - seal see kurivaim end peitiski :)

Uuesti sildi juurde jõudes selgus ka pikkade eksirännakute põhjus: meie lugesime pikki samme põhja poole, tegelikult tulnuks lugeda lühikesi samme kirde poole (või mine sa seda suunda täpselt tea). EVEJ, aitäh seikluse eest!

Pärast Puhkuse aarde võidukat lahendamist mõtlesime, et mis seal ikka, proovime siis selle eksimuse ka korrigeerida. Viimaste logide põhjal oli selge, et eelmisel korral otsisime õigest kohast, aga lihtsalt mitte "õige samblatuti alt". Täna juba teadsime kuhu minna, nii et läks lahti sihipärane operatsioon. Sipelgapesa leidsime lampide valgel samuti üles ja selle ümber ohtralt ahistatud kände. Eks sealt edasi oli ainult aja küsimus...
Ilmselt ei toonud eelmine kord edu see, et tõlgendasime kogu asja kohapeal natuke liiga otseselt (rõhutaks veel, et kirre on kindlasti õigem suund!) Sellegipoolest suured tänud peitjatele toreda aarde eest!

Kohale jõudes oli dejavu tunne - selle torni juurde olin ma tsikliga juhuslikult sattunud ja ka üles roninud kui see veel amortiseerunud polnud. Tahvli pealt sai vajalik infotahvli number välja arvutatud. Raja peal jalutades selgus, et olen vale otsa peal. Teise otsa leidmine oli veidi keerukam, aga lõpuks selle leidsin ka ja vajaliku tahvli. Kurge küll ei näinud, aga vähemalt tahvlil olev tekst klappis vihjega. Kuna kompassi polnud ja GPS tegi metsavahel trikke nagu ikka, siis olid nii põhjasuund kui sammu pikkus suhteliselt ujuvad suurused, esimene katse viis otse sipelgapessa. Seda igaks juhuks lammutama ei hakanud ja proovisin uuesti. Mõningase otsimise järel tuli aare siiski välja. Aardest võtsin ahv-rammumehe ja omalt poolt lisasin kondeka. Aitäh peitjatele.

Nuinuu. Sookurega ei saand mina ka kaubale, see on kuskile parematele jahumaadele lennanud või sootuks konjakiks aetud, kes teab. Ja i+kiidjärve+kärsa annab minu rehkenduse järgi ka natuke liiga palju välja. Igatahes mõtlesin nullis, et kuidaspidi me teeme, kas lähme ja logime või teeme kogu tiiru. Vaatasin kalendrisse, ei tundunud, et lähiajal jälle siiakanti satun - järelikult teeme tiiru. Tore tiir oli, see kollane NG raam keset mittemidagit - uh Lõuna-Eesti ma ütlen! Vajalik infotahvel tuli jah tiba vara, aga mis sest. Siis seedisin hulk aega, kas see aare elab puus või maas, käisin ikka natuke maad seal neid tekitatud radu mööda ringi. Siis mõtlesin, et aitab jamast, ja võtsin aarde välja. Täitsa naljakas värk, tuleb tunnistada. Aitüma!

Njah.

Vaatasime, et tuttavas kohas lihtne mõistatus - saab kiirelt võetud. Sõitsime siis kohale ja vaatasime asjale otsa: esimesest vihjest ei saanud aru ja ülejäänu tundus ka nii ja naa. Eks siis suundusime rajale, vaatasime tormikahjusid, proovisime põhjanaela järgi suunda määrata ja üks hetk jõudsime ka infotahvli juurde, mis tundus sobivat. Sookure vihjest ei saanud me küll ka aru :D Kuna telefoni kompass on üsna lootusetu, siis panime tähtede järgi suuna paika ja asusime metsa kammima, aga leidu ei tulnud. Eks siis kunagi jälle. Koht on igatahes mõnus.

Minule ei saa soodest ja rabadest vist iialgi küll. Nii tundus parklasse jõudes, et minusuguseid on veel ja oi kui palju. Enamus tegeles siin korilusega või siis oma keha täitmisega hea ja paremaga. Meie võtsime ette siis pisukese matka, mille käigus jõudsime õige kohani ja siis ei näinud ma aaret enne kui olin vähemalt kümme tsõõri kohale peale teinud. Nuh jah kümnendamal korral lähenesin õiges suunas ja asi jäi lõpuks silma. Aardest eemaldasin väikese jõhvika. Tänud! Ja taaskord jäi tornis käimata, sest asi pidavat amortiseerunud olema :(.

 2 

Nagu Vilja, arvan ka mina, et vaatamata aarde ajakulukusele, oli see mõnus investeering suvelõpu päikselisse ilma. Ja esimest korda kohtusin kurikuulsa kollase NG aknaga. Ja nii palju jõhvikaid! Nämm!

leia pildilt neli inimest

Mõistatusaare ja eeldatavasti pikk otsimine. Liina ähvardas ajakulu pärast mõned projektis olnud aarded maha tõmmata, kui Valgesood otsima lähme. Nii kurb, mõtlesin. Aga sel hetkel oli juba hilja. Käed ei tulnud rooli küljest lahti ja jalad ei kuulanud sõna. Järgmisel hetkel olimegi nullis ja alustasime teekonda. Infotahvlid pildistasime kõik üles ja igalt järgnevalt otsisime sookurge. Saime matkarajale ringi peale ja sookurge ei leidnudki. Siis tegime koosoleku ja lugesime pildistatud infotahvleid. Mõnekümne minuti pärast otsisime aaret juba. Vilja nägi esimesena. Tänud juhatamast! Ilus koht on. Torn oli kahjuks suletud. Sinna me ei roninud. Kuigi mõned tegelased seda siiski tegid. Väike Ekke läks korda majja lööma: "Kas te ei näe, et torn on suletud?" Mida talle vastati, seda ma ei kuulnud.

Tulge puhkama!

Sipelgapesa

Üks paljudest infotahvlitest

 1 

Kuigi neljast liikmest kolm otsustasid selle aarde vahele jätta kui liiga ajamahuka, oli autorool siiski selle neljanda käes ja nii me sinna kohale veeresime ja sookurge otsima asusime. Tegelikult üldse ei nurise selle üle, et üks tiimiliige omavolitses ja meid soo peale ajas, sest selleks õhtuks oli see just õige - nii ilus ja hele ja helge oli seal raja peal. Vaatamata hoolikale infotahvlite lugemisele jäi sookurg meile kättesaamatuks. Võtsime loogikakirved välja ja leidsime aarde üles. Sinna läheks hea meelega kunagi tagasi, võibolla siis saab juba ka torni ronida.

sookurg?

Visadus viis sihile. EVEJ

Vihjele vastav infotahvel jäi leidmata ja leidmata jäi ka aare.

Vihje number jäi siiski arusaamatuks. Kasutasime lause loogikat. Aga aare asub tõesti natuke kirdes, mitte põhjas. Päris hästi peidetud. Aare veidi niiske, muidu OK. EVEJ.

Edu järgmistele otsijatele! ;)

Läks aega aga kätte saime selle. Tänud peitjale;)

Sookurg, kes pidi meid õige infotahvli juurde juhatama oli ilmselt juba lõunamaale sooja lennanud. Pidime siis iseenese tarkusest neid tahvleid valima, et leida seda õiget lauset. Hakkama saime! Kiidame peitjaid aarde eest. Jalutuskäik oli imetore ja hapukat kehakinnitust võis pea terves teekonna ulatuses hankida.

Osav haohunnik. :D EVJ:Ajujahi rinnamärk

Olin seda aaret mõned aastad tagasi otsimas käinud ning seega oli ka mingisugune ettekujutus asjast olemas. Suvel oli ikka hoopis kergem kui talvel:) Tänan

Hästi hea jalutuskäik sooja päikese käes. Metsaalused olid seeni täis, Maario unistas muudkui kukeseenekastmest, kuni meil kõigil kõhud korisema hakkasid. :) Aarde leidis Sandra, õnneks ei pidanudki väga kaua otsima.

Jõudsime kohale, parkisime auto ning hakkasime aarde leidmiseks vajalikke tegevusi läbi viima. Juhend on küll veidi segane (eriti esimene punkt), kuid paistis, et Aare sai sellest täitsa õigesti aru. Matkasime mööda laudteed ning kohtasime välja paljusid seene- ja marjulisi (jõhvikaid oli tõesti paljuuuu, kuid veel pooltoored). Lõpuks olime nii kaugel, et tuli hakata aaret otsima. Nagu eelnevatelgi leidjatel, valitses ka meie kõigi sees täielik segadus ja hämmeldus ja ei saanud mitte midagi aru. Seekord skoorisin mina ning leidsin aarde puhtjuhuslikult ringi uidates - märkasin ilmselgelt geopeiturite tegevuse jälgi:) Aitäh, kena paik!

Leitud koos Taunoga. Tänud!

Leitud.

Tagasiteel koju nägime ka üsna südantkriipivat pilti, vihma hakkas nimelt sadama ja tee ääres oli terve lehmakari paljajalu ja ihualasti külma vihma käes. Niuts.