Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare sai seekord paigutatud Rae matkarajale, torni lähedusse. Soovitame soojalt jätta oma sõiduvahend Rae puhkekohta (58° 07' 15,6" 24° 46' 8,19"), kuhu viidad mitmelt poolt suunavad ning liikuda aardeni mööda matkarada jalutades. Nii on parim elamus sellest aardest garanteeritud.
RMK kirjutab järgmist: "Matkaraja pikkus on 1,7 km, selle läbimiseks rahulikus tempos kulub 1-1,5 tundi. Rajal on
kaks silda, mitmeid huvipunkte, teabestende ja vaatetorn. Vaatetornist võib näha nii jäälinde kui ka vastaskaldal tegutsevat kobrast.
Rae järve telkimisalal on parkla, külakiik, ujumissild, lõkkekohad, varikatusega laud ja pingid, puukuur, käimlad, kaev ning jõepaisule
ehitatud kalatrepp." allikas: http://www.rmk.ee/files/RMKParnukiri_web.pdf
Aaret peites kohtasime härra Jüri Ratast, kes üksipäini oli tulnud sombusel ilmal end Rae järve kastma. Kui juba sellise masti mehed ei pea paljuks oma luksusmasinat suurelt teelt kõrvale keelata, miks mitte ka ise see asi oma silmaga üle vaadata.
Gps ei arvanud heaks meile sel hetkel suurt täpsust näidata ja eksimisvõimalus on kuni +-10m, aga peidik pole ka raketiteadus. Konteiner klassikaline säilituskarp, seekord ilma kilekotita ja täis harilikku aardenänni.
Käige kindlasti ka tornis ja nautige loodust. Head leidmist!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.rmk.ee/pages.php3/01031202
Aarde sildid: RMK_matkateed (2), lõkkeplats (2), lastesõbralik (2), piknikukoht (1), oandu-ikla (1), ilus_vaade (1), ujumiskoht (1), telkimiskoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1FY9D
Logiteadete statistika: 166 (97,6%) 4 1 2 1 0 0 Kokku: 174
Hakkasin juba kartma mahakukkunud notti aga siin oli kõik tehtud mugavaks, istu ja logi.
Tänud aarde eest! Aarde peitmise aegne logiraamat aardes on omaette väärtus.
Seekordne kodutee sai läbi Pärnu suunatud. Osavalt hoidsin Triinu-Lys'i ärkvel, et saaksime ära matkata ja alles siis autotudu teha. Esimese otsa tatsas Triinu väga vapralt, tagasiteel oli enamuse ikka süles ja lõpuks jäi nii veel magama ka :D Enne vaatetorni minekut vaatasime üle uue välimusega lavatsi ja grilli ning otsisime ka aarde üles. Kilekott konteineri ümber küll ahvatlev ei tundunud, kuid eks vanakoolikatega see ikka nii on. Aitäh! EVEJ
Kui LABi punktid läbi käidud ja torni ronitud, võtsime ka selle aarde ette. Tänud!
Aare leitud üpriski nulli lähedalt. Tegime adventure lab raja ka läbi, aga see jäi täna võtmata kahjuks. Aga midagi. Ilus koht.
Aitäh peitjale. Peale vihma oli ülimônus jalutada ja mõned seenedki korjata.
Matkasime täna siin väikeste ränduritega. Möödaminnes logisime ka. Aardega kõik korras :) Aitäh!
Veetsime toreda päeva järve ääres. Ilm oli imeline ning matkasime vaatetornini. Leidsime aarde!
Rae lab'i tegemise käigus sai ka selle vanakese juurest läbi hüpatud. Igavesti tore matkarada siin ja aarde juures oli tekitatud luksuslikud logimistingimused. Imearmas. Tänud peitjale aarde eest.
Mõnusas Eestimaa looduses taas üks kena koht nähtud, aitäh!
Kena matkarada siin ja mõnus isetekkeline pingike logimiseks.
Tänan peitmast.
Sai läheduses ööbitud ja õhtul ka väike ring jalutatud.Tänud peitjale.
Leitud peale LAB aarde läbimist.Tore on leida vanu aardeid millel originaal logiraamat.Aare korras.Aitüma juhatamast
Kui juba Rae järve juures uut aaret FTFisin, siis külastasin ka seda vanakest. Kuivatasin ja puhastasin, eemaldasin prõgi. Aardega on kõik korras!
Väga mõnus matkarada lookles mööda järve kallast. Natuke jäine see rada praegu oli, kuid seda lõbusam ja vaheldusrikkam oli seal sammuda. Mõnes kohas tuli ka teele murdunud puudest üle või alt läbi ronida.
Jüri Ratas meid täna tervitamas polnud, kuid järve keskelt jäävabast august pistis küll üks loom pea välja ja uudistas ümbrust. Kohalik karumõmm oli ka oma tööpostil ;)
Aare oli hõlpsalt leitav, kuiv ja korras. Aitäh kaunisse kohta kutsumast. Ilma aardeta poleks siia küll sattunud.
Kolme aasta tagune määrdumise probleem on juba ammu lahenenud/lahendatud ja hetkel aardega kõik korras. Ainus hooldusprotseduur, mida seal hetkel teha oli vaja, oli logiraamatule uue minigripi panemine. Ja seda me tegime.
Algselt plaanisime oma jõulumatka teha hoopis mujal, aga külmapügalad ehmatasid meid natuke ära ja otsustasime valida veidi lühema raja, mis meid Rae järve äärde tõidki. Öö oli maha toonud värske lumevaiba ja mõtlesime, kas rada on läbitav kõndides või sumbates. Selgus, et rajal jalutajaid on veelgi, mistõttu sai raja läbida teiste jälgedes. Meie lõbus koerapoiss muidugi toimis ka lumesahana, ainult et karu talle teps mitte ei meeldinud :D Haukus ja oli valmis vaat et üksi autoni tagasi minema, aga siis meelitasime ta ikka ringiga karust mööda. Tagasi tulekuks oli meil kaks varianti - kas jalutada käidud tee tagasi või minna mööda lumist RMK teed. Peente härrade peened õunatelefonid väitsid, et kohe ees on autotee, mis ju ikka on lahti lükatud, et lähme aga otse edasi! Heh, asi lõppes sellega, et pidime paar km sumpama poolde säärde lumes, mis küttis ikka naha kuumaks, aga ilus loodus hoidis tuju üleval ja kepsaks peni sai ka mööda kraave edasi-tagasi perutada. Kokku tuli meie ring 4,3 km, mis pole palju, kuid lumes sumpamine tegi selle täpselt parajaks ampsuks meile.
Aarde leidsime peale mõningast otsimist, kes kiirustab, saab meie geojälgi mööda aarde välja nuhkida. Aitäh peitjale!
Kuna täna juba üksjagu käidud, siis tervet rada me siin läbi ei jalutanud, vaid ainult suuremalt teelt aarde lähedusse. Maha langenuid oli siin rohkem ja algul kutsuski otsima hoopis vale objekt, ehkki null sinna ei viidanud. Aare oli siiski nullis. Vaatetorni me trepi puudumisel ei pääsenud, nii et piirdusime seekord vaatetorni alt üles vaatlusega. Aitäh peitjale!
Kodutee Saaremaalt venis pimedale ja kuna kiiret polnud, sai otsitud ööbimiskoht. Oli Poola, Saksa ja Eesti numbritega matkaautosid juba ees aga ruumi jagus. Hommikul kosutav ujumine järves ja tiir matkarajal aarde järgi. Uskumatu, et RMK ei suuda torni treppi korda teha...
Ööbisime Rae järve ääres ja loogiline oli see aare hommikul ära noppida. Tänud
Võtsime selle aarde otsimise leiu täna ette ja täitsa tore leid. Rae lõkkeplats on mulle tuttav koht. Igal aastal saab siin ikka käidud ja mitu korda siin ka telgitud. Palju toredaid mälestusi siin. ???? Täna oli küll lumi maas ja oli üpris vesine. Ongi teistmoodi käik. Ühtlasi oli vaatetornil trepp puudu ja kõrgustesse kahjuks seekord ei saanudki.
Üks ütlemata tore õuepäev koos heade tuttavatega. Et matkarada ka tagasiteel oleks põnev käia, siis ukerdasime koos väikeste geopeituritega üleujutusalal ja jõel mööda maha murdunud puid teisele kaldale ja tegime järvele tiiru peale. Oli väga tore astumine. Aitäh peitjale!
Ilusa ilmaga väikene jalutuskäik. Logiraamatu ümber oleks vaja uut minigripi kotti. Tagasitulles oli juba paarkümmend inimest Rae järve juures ja matkarajal. Ilus ilm ikka meelitab :)
Tänaste pikemate matkade jätkuks sai veel see pisike matk siia järve äärde ette võetud. Aastaaeg on hea, mitte kuskil ei ole hetkel lopsakat taimestikku segamas. Võiks öelda, et parim aastaaeg geopeituseks. Tõsi, paar miinuskraadi võiks ka olla, siis oleks maapind kõva, mitte mudane. Täname aarde eest!
Teel aardeni mööda RMK rada on üllatus, kui paisu poolt minna. Aare oli lihtsalt leitav !
Maha oli seal langenud paljutki, aga geonina leidis selle õige. Aitäh :) metsarada oli suvekuumuses varjuline.
Jätsin auto parklasse ja peagi olin mööda eeskujulikku rada jõudnud karbiga kohakuti. Jätan hooldusteate lahendamata, kuna karbil endal pole suurt viga midagi, kunagi lekkinud pastaktint ei määri, kuid logiraamat igatseb üht niiskuskogujat seltsi.
Torni paraku ei pääse ja tagasiteel kohtusin päeva esimeste roomajatega: esmalt lipsas nastik üle jalgraja ja kümmekond meetrit edasi libises ka ilmselt pisike rästikuline üle tee, ma polnud veel nastikust toibunudki, pulss läks maru kiireks ja edasi jälgisid silmad rohkem teed ja vähem veevaateid. Madudest hoolimata tänan kutsumast, siia võiks vabalt ka multiaarde peita.
Hommikul mõnus suplus järves ning siis väike jalutuakäik metsavahel.Tänud peitjale!
Sama järve ääres RMK telkimisalal veetsin öö. Hommikul sadas ohjeldatult, tundide kaupa nagu oavarrest. Seetõttu põõnasin rahulikult pärastlõunani, enne kui kargud alla ajasin. Kiiresti ei käinud midagi, aardeotsing võttis pea sama kaua kui parklast kohale tulek. Olukord aardekarbi sees ning vaatetorni juures oli täpselt niisugune nagu Jaanika lisatud piltidel näha. Pastauputus vajaks korralikku kasimist, võibolla isegi konteineri väljavahetamist. Puuduv trepp ei takista torni ronimist, aga maastiku raskusaste on seal ajutiselt 3.5 peale tõusnud. Meeldivalt vallatute küngaste vahel kulgev loodusrada nagu lõunapool ikka, aitäh kutsumast.
Hea kiire leid peale värskendavat suplust Rae järves. Kahjuks vaatetorni pole mõtet hetkel külastada, sest sealt trepp / redel puudu.
Mõnus jalutuskäik puhkealalt mööda loodusrada aardeni. Proovisime ära ka telkimise ja lõkke tegemise võimalused. Aitäh peitjale.
Mööda sihti, siis tihedas madalas kuusikus astudes, jõudsime otse karbini. Tänud peitjale.
Vahelduseks üks kiire leid. Kirjeldus tekitas mulje, et tegemist on suure torniga, aga kohale jõudes oli ees teistsugune pilt. Torni redel on kaduma läinud ja seega torni ronima ei hakanud.
Täitsa mõnus kruusane ots oli selle matkaraja algusesse. Matkarada oli ka meeldiva kattega kaetud, ratas veeres seal kergelt. Aardega nii kergelt ei läinud, neid langenuid on seal ikka mitmeid. Pärast leidu sõitsin mööda rada telkimisplatsile, kus nautisin veerõõme. Aitäh!
Ega vist muidu siia ei oleks sattunud, tänud juhatamast. Suvel peaks jalgrattaga ette võtma selle kandi. Aare oli rändureid täis, sellepärast võtsin vähemaks, sinise võtmehoidja. Juuurde ei lisanud. Natukene kuivatasin ka karpi seest.
Sinna kuhu ma olin plaaninud jätta auto olid ees 3 RMK masinat järelkärudega. Toimus matkaradade katmine multsiga. Sõitsin siis ühest suvalisest teeotsast sisse ja lõpetasin ühe infotahvli ees kust ei näinud mõtet enam edasi sõita. Natukese jalutamise järel lõpetasin aarde juures. Läksin külastasin ka vaatetorni kust oli näha, et järv päris rohtu kasvanud. Tulevikus tuleb plaani võtta ka seda rada täies mahus läbi matkata. Aitäh!
Jälle natuke jalutamist ja natuke otsimist ja saime logima asuda.
Tänud peitjale.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Käisime ja leidsime. Kaks päeva hiljem peab juba meenutama, et kas ikka käisime ja leidsime.
Aare on väga kenas kohas, sattusime selle otsinguil Rae järve sellesse otsa kuhu muidu pigem ei juhtu. Otsisime algul pikalt pisut valest kohast, vihje "maha langenud" oli hetkel pmst suht sama erisutv kui "otsi puu juurest". Lõpuks siiski leidsime. Aare oli heas korras, pmst võiks vahetada ära seda ümbritseva kilekoti. EVEJ.
Tänud peitjale, külastamistväärt asukoht.
Plaan oli Rae puhkekohas telkima jääda. Saabumisel olid esmapilgul kõik mõeldavad kohad hõivatud. Pooltel kohtades tagus tümps, lisaks koerad ja muud kahe- ja neljajalgsed. Esmamõte oli, et minema siit kuskile mujale telkima. Siiski matkasime aardeni, selle leidis muidugi Piia ja tagasi puhkekohas olime niipalju laisemad, et pressisime end kuskile puu alla telkima. Kasutasime sihipäraselt Rae järve ja pugesime telki. Meie mõeldud palveid võeti kuulda ja peagi vaikisid autoraadiod ja hommikul võttis meid vastu mitmehäälne linnulaul, tegelikult oli väga kena ärkamine.
Pärast ööd Rae järve ääres koos lakkamatult röökivate kägude ja muude linnulistega (millele vaatamata oli uni magus) ja hommikusööki võtsime vere käima ajamiseks ja pea selgeks saamiseks ette jalutuskäigu mööda matkarada selle aardeni. Peab ütlema, et täitsa huvitav ja informatiivne matkarada, tahvlikesed iga natukese aja tagant. Ega kunagi pole ju liiast meelde tuletada, mis puu see hall lepp siis ikkagi on ja mis elukad meid metsades varitseda võivad. Aarde peidupaik oli tõesti kohe korralikult maha langenud. Pärast logimist külastasime ka vaatetorni. Vaatamata mitte just kõige pikemale kasvule pakkus see meeliülendavalt rahulikku vaadet. Lubatud jäälindu ja kobrast me siiski ei silmanud (turist küsiks siinkohal kohe raha tagasi). Vaatetornis tekkis ka veel üks huvitav idee, kuidas aaret peita võiks. Eks näis, kas see ka kunagi teoks saab. Tagasi jalutades jõudsime napilt enne varju alla, kui potisinine taevas end tühjaks kallama asutas. Tore jalutuskäik oli ja veel üks huvitav koht avastatud puhkuse veetmiseks. Aitäh!
Vihjepuid oli ikka talve jooksul hulka juurde tulnud. Valisime siis vanemaid ja sammaldunumaid. Leitud ja logitud. Tänan.
Kui kõht oli täis söödud, mõtisklesin oma pool tundi, kas minna Rae aaret otsima või mitte. Hanno muidugi tahtis metsa minna, aga mind ei tõmmanud sinna enam sugugi nii suure jõuga kui soojus naha vahel ja roidumus sees. Lõpuks pakkisin end siiski kokku ja kihutasin teeotsani, kust tuli hakata vantsima. 600 m pilkases pimeduses huntide, karude ja muude loomade keskel... No ainsaks kaitsevahendiks Hanno ja labidas, mille ta igaks juhuks kaasa võttis, kui on vaja kaevetöid teha. Läksin autost välja, valgustasin taskulambiga igas suunas metsa ja juurdlesin. Kuna korra olin näinud kellegi välkuvaid silmi eemal, siis ei leidnud endas kuidagi seda vajalikku julgust, kuid Hanno endiselt kangesti kibeles minema. Lõpuks jõudsin otsusele, lõin autoukse väljaspoolt kinni ja hakkasin aarde suunas sumama.
Päris kõhe oli. Kuid õnneks jõudsime kähku kohale ja ka otsingud edenesid jõudsat - kaevama ei pidanud ja Hannole jäi varsti karp silma. Siis lasi ta minul ka otsida, mis tähendas seda, et vantsisin kohale ja logisin.
Tahtsin tagasi minna, aga Hannot tõmbas hirmsa jõuga vaatlustorn. Kohe nii suure jõuga, et hakkas mind ka sinnapoole lükkama. Kuigi olin veendunud, et seal pole näha midagi, siis alistusin lõpuks ohkega ja kolistasime tornini. Nagu ma arvanud olingi, pilkane pimedus võttis vastu, ainult kellegi liulaskmine oli taskulambivalgel jõel näha. Õnneks oli Hanno uudishimu rahuldatud ja saime tagasi autosse minna. Uh, ööaarded metsas ei ole just mu lemmikud, aga tänud siiski aarde eest. Ise ma sinna ju ronisin.
Õe kaasosalusel peidetud aare ka leitud :) Mõnus koht. Aitäh!
Veel kord kiitus RMK matkaradadele! Nii hästi eksponeeritud ürgloodus. Soovitan kõigile rõõmuga matkarada läbida, te ei kahetse!
Jõudsime kohale kui hakkas juba hämarduma, aga tänu sellele nägime igasugu elukaid, keda keskpäeval ei näe. Suur tänu matka eest ja sellisesse kohta juhatamast.
Sellele aardele lähenedes oli väga hästi näha, mis kasu on neist paljude poolt põlatud eurokraavidest: ilma kraavideta teed olid jubedad sopamülkad, kus ei tohtinud hetkekski hoogu maha lasta, et mitte kinni jääda. Sügavate kraavidega lõigud võisid küll veidike niisked olla ja rooli siia-sinna tirida, aga kinnijäämise ohtu polnud absoluutselt. Muidu sõitsin aga navigaatori järgi ja esimese peatuse tegin, kui silt näitas 400 meetrit matkarajale. Ronisin välja, katsusin varbaga teed ja kiitsin heaks. Nii saingi aardest 300 m peale, matkaraja tagumisse otsa.
Jätkasin jalgsi. Metsavahel leidus veel täitsa lund ja näha oli ka palju sõraliste jälgi. Aarde endaga läks ruttu ja pärast logimist ronisin veel torni. Alguses mõtlesin, et luiged on veekogu peal, aga lähemalt vaadates selgus, et tegu on hanedega. Tuleb tunnistada, et ma polegi vist nii lähedalt metsikuid hanesid näinud. Ma vist neile ei meeldinud, sest panid kõva pladinaga minema. Tagasiteel tulid veel täpselt piki matkaraja sihti kõvasti kaagutades ja lendasid üle pea. Olin valmis, et nüüd saan pasarahe kaela, aga seekord läks õnneks :)
Aitäh hanesid näitamast! Ehk kunagi saab ka ülejäänud matkarada läbitud.
Puiklesime mis me puiklesime, lõpuks tegime ikka nii, nagu peitja kirjelduses ette paneb. Ehk siis auto puhkekohta ja ise matkarada mööda kohale. Pimedaks hakkas kiskuma, ja seetõttu lisasime sammu ja jätsime stendid vahele. Kohapeal läks nagu ikka, kõigepealt vale asja natuke ja siis õiget asja natuke ilma ära tundmata ja alles siis nii, nagu mõistlik. Täitsa positiivne koht, tänud juhatamast!
Valges oleks tunduvalt mõnusam, siis oleks isegi viitsinud mööda matkarada tallata, seekord valisime siiski roosa otsejoone.
Siia aarde juurde jõudes oli väljas juba pime. Ega siis midagi, taskulambid kätte ja hakkasime minema. Koha peal tuli leid isegi kiiresti, tänud.
Kuna vahepeal oli pimedaks läinud, siis Nigula ja Punahunt olid välistatud. Seega tulime siia aarde juurde. Kuna matkarada me läbima ei hakanud, siis ründasime tee pealt otse. Kõigepeal natuke maad mööda sihti ja siis juba läbi metsa. Aitäh!
Jätsime auto infotahvli juurde ja matkasime aardeni. Pärast logimist käisime tornis ka – päike paistis, lumi sillerdas, ümberringi vaikus, … aitäh kõige selle eest!
Hilissügise õhtul olid kõik küpsetuskohad tühjad. Matkarada paisjärve kaldal pakkus ilusaid talve-eelseid vaateid. Täitsa märgatav georada viis otse aardeni. Tänud juhatamast!
Logides kiidetud matkarada oli tõesti jalutuskäiku väärt, teel aarde poole läbisin geoõppe täiendkursuse ja preemiaks sai ka karp leitud :). Puhkekohta tagasi jõudes ootas meid ees auto kolme inimesega. Alguses arvasime, et küllap lihtsalt seenelised-puhkajad, aga kui selgus, et nad vaid peatuvad ning osa seltskonnast võttis suuna samale matkarajale, kust meie just saabunud olime, hakkas asi tunduma kuidagi tuttavlik... Metsast tagasi saabudes küsitigi meilt otse, kas meiegi käisime langenud puu juures ja siis polnud enam midagi kahte moodi arvata. Tore oli tutvuda ja juttu puhuda, tervitused ka minu poolt Lembitule ja Pilditibile ning edukaid edaspidiseid leide, gepsiga või ilma :)
See oli siis teine katse see aare päevavalgele tuua. Päike hakkas juba loojuma ja, et mitte pimedasse jääda tuli liikuda aardeni ja tagasi kiirel sammul. Seekord oli kasutada pilditibi täpistehnika aarde avastamiseks ja aare oligi supsti käes. Tagasiteel saime tuttavaks puutetundliku ja reixiga, kes nautisid õhtut mõnusa lõkke ääres. Põnevaid leide neile. Tänud ka peitjale looduskaunisse kohta kutsumast.
Auto jätsime alguses suurde parklasse, kindlat plaani siis veel siia ööbima jääda ei olnud, mõtlesime, et vaatame koha üle. Mõnus matkarada aardeni. Demonstreerisin Marisele, kuidas saab lõpus ilma GPSi kasutamata aarde leida, tuginedes vaid georajale. :) Tagasi tulles leidsime viimasest puhkekohast auto, olime vahepeal otsustanud just siin telkida. Saigi siis küsitud, kas nad lahkuvad või jäävad? Saime meile sobiliku vastuse. Ka mina pilditibit ära ei tundnud, viimasel kohtumisel oli ta ju kontori riietes (Jumala auks, ligimese kaitseks), ja mopeedi ka ei olnud . Arutasime omavahel Marisega, kas need võiksid geokolleegid olla, kaks neist suundusid väga konkreetse sammuga, käed taskus, matkarajale? Hakkasime päeva lõpu toimetusi tegema, õlu muidugi kõige pealt.:) Kui Lembitu ja Pilditibi tagasi saabusid lõid nad meid "lõhki" ja sai veidi geojuttu aetud. Tervitused siia lõppu!
Auto parkisin RMK platsile, millel asus lisaks lõkkekohtadele ka laste mänguväljak koos liivakasti, kiikede, liumäe ja ronimisredeliga. Väga kena matkarada kulges piki järvekallast aardeni. GPS ei keerutanud ja aare sai nullist välja võetud. Tagasitee olin juba eelnevalt planeerinud seenekorv käes mööda metsa.
Saime jalutada, selga sirutada ja ka aardele näpud taha. Tänud!
Olen käinud Rae järve ääres varemaltki. Ka siis, kui järv paisu purunemise tõttu tühjaks voolas ja suure veehulga asemel oli mudases orupõhjas voolamas tilluke veenire. Nüüd on järv jälle omas täis hiilguses. Soovitan kõigil aarde otsijatel, kel peale aarde leiu ka loodus meeldib, alustada oma teekonda peitja lisatud parkla koordinaatidelt. Kui on omal söögid joogid kaasas, siis aardeleiult tagasi tulles on seal mõnus grillida, ujuda ja uusi geoplaane teha. Matkarada on ise ilusate vaadetega ja huvitav. Võta aega, ära torma mõttetult, vaid oska enda ümber vaadata. Kohtasime mitmeid metsaelukaid. Priske nastik liugles graatsiliselt üle matkaraja, konn peitis end kännu hunnikus, kirju liblikas poseeris kalameeste lõkkekoha juures, pardipere ujus vaatetorni lähedal jõel. Järves seekord uhtegi Ratast ei märganud. Suvi sel aastal alles jahe ja vesi külmavõitu veel. Kohtasime suure seljakotiga üksikut matkameest, kes oli teel läbi Eestimaa viiva uue matkaraja Iklast Oandusse. Ta plaanis selle läbida 11 päevaga. Aarde otsimisel GPS-ist kasu ei olnud. Logide lugemise võimalust ka ei olnud ja kuigi tuhnisin ringi ning maha langenutest puudust ei tulnud aare end kätte ei andnud. Kuid koht ise on ilus ja tulen sinna teinekordki jalutama, ehk saan siis ka aarde logitud. Tänud RMK rahvale ilusa matkaraja tegemise ja peitjale geopeiturite sinna juhatamise eest.
Viisakas tee viis peaaegu kohale :) Auto sai jäetud matkaraja algust valvama. GPS küll jauras nagu metsavahel ikka, aga vihje lugemine viis kiirelt sihile. Kaupa ei vahetanud. Aitäh peitjale.
Suundusime aarde poole nö. tagauksest,leid tuli suht kiiresti,edasi uudistasime mõnda aega ümbruses ja kulgesime tuldud teed tagasi. Tänud!
Parklast -> aardeni oli umbes kilomeeter ja läbisime selle mööda rada ja õpetlike silte lugedes.
Kahjuks ei kohanud kuskil Porri ringi lendamas.
Leid kiire ja siis juba puhkasime hetkeks tornis jalga, et uuesti tagasi hakata minema.
Tänud siis ilusale rajale juhatamast
GPS'i olime kordinaadid natuke valesti sisestanud, kuid kui sai õiged siis oli lihtne.
Aarde leidmine oli lihtsam, kui märgadest puudest tule tegemine. Tekkis juba kuri kahtlus, et tuleb koju kaminasse oma vorstikesi küpsetama minna. Õnneks nii hulluks asi ei läinud. Väga mõnus RMK matkarada viib otse aardeni.
Tuli tuju teha selle aasta esimene grill ning kus on selle jaoks parim koht? Just, just. Eks ikka vaatega ilusale Rae järvele. See, et seal oli üks leidmata aare, tegi asja ainult mõnusamaks.
Kümnes.Päeva viimane.Kõigepealt sai parklas ringi tuiatud ja mida polnud seda polnud,siis meenus et olingi parkla gps i pannud.Uus punkt sisse ja jalutuskäigule lampide valgel.Aare leitud ja torn külastatud.V.tulemasina J helkuri.Tänud juhatamast ,kena koht tõesti.
Külm, pime, väsinud...aardeni 600m. Rae järv on sedavõrd kaunis koht, et sinna peab minema valges. Olen seda kanti korduvalt külastanud...küll telkimise eesmärgil ning kala püüdmas, kuid siis ei teadnud ma geopeitusest veel midagi, veel vähem seda, et sinna aare on peidetud :)
Jõudsime järve äärde pimedas ning suure vihmaga. Oleks sellegi poolest aarde üles otsinud, kuid siis oleks ühele sünnipäevale hiljaks jäänud. Seega tuli lahkuda. Aga lähen sinna kindlasti tagasi. See on ikkagi super järv, kust kala püüda :)
Selle aardega sai veidi kino tehtud. Kui kunagi aega, lisan ka liikumisskeemi. Kui aardele lähenema hakkasime näitas pisike abiline linnulennult 850 meetrit ja teine, autoklaasi küljes 4 kilomeetrit. Hüppasin autost välja ja ütlesin, et teeme võidu. Mina jala siitpoolt, teie autoga sealtpoolt. Jooksmine aga osutus kordades raskemaks kui ette olin kujutanud, sest heinad poosid jalad lihtsalt kinni ja metsa all oli liialt tuulemurdu, et seal joosta. Poolele teele oli mingi tegelane si++unud sihukese hunniku, et mul hakkas korraga hea meel ja hirm. Hea meel sellepärast, et sisse ei astunud, hirm sellepärast, et äkki just si++us ja nüüd passib põõsas, et keegi sisse astuks. Eespool tundus olevat ainult üks looduslik takistus ja ega õige geopeitur nüüd mingit jõekest ju ometi tõsiseltvõetavaks takistuseks ei pea. Tuli välja, et jõest väljudes õige takistus mudavälja nöol alles algab. Olles ka selle osa suhteliselt edukalt läbinud jäi vaid teistega aarde juures kokku saada. Aga juhtus selline asi, et teisi aarde juures ei olnud. Ma ikkagi jõudsin esimesena. Nimi kirja ja ootama. Mõne minuti pärast avastasin, et suurest kirjutamisest on pastakas pihku jäänud ja asusin seda tagasi panema, ise samal ajal mõeldes, et ei tea kus teised jäävad. Sörkisin risti läbi metsa suurele teele, seal kedagi nägemata mööda matkaraja teeotsa tagasi metsa. Mõtlesin juba, et miskit juhtunud on, sest eksimine oleks olnud ebatõenäoline. Aarde juurde tagasi jõudes kuulsin aga tuttavaid helisid ja nemad tulid juba vaatetorni juurest. Olid teised auto nii kaugele parkinud, et oleks lausa ime olnud kui nad enne mind oleks jõudnud. :D
Oandu - Ikla. Enne aardeotsingut sai pisut keha ja vaimu värskendatud, et logimine libedamalt läheks. Leid kiire, logisime peale suveseiklejaid. Taname!
Kiirpeatus Suveseikluse ajal, matkarajal oleme juba varemalt jalutanud. Aitäh
Rutakas peatus Suveseikluse jooksul. Tänud peitjale ja tervitused Raivole !
Põikasime torni juurde teel jalgratastega Iklast Oandule. Aardeni jõudsime koos seiklejate Urbanitega. Mina leidsin silikageelikotikese, nemad aarde. Logisime koos.
Allani jätsime autosse suure tee äärde tukkuma ja jalutasime kiirel sammul suveseikluse küsimusele vastust leidma. Vastus käes, oli aega ka aaret otsida. Hea lihtne leid. Sel ajal kui mina aaret tagasi peitsin sai Leelo paraja edumaa ja autosse tagasi läksime Priiduga mõnusa sörkjooksuga. Aitäh!
Leitud Suveseikluse käigus. Selle aardega olid imelikud lood. Mina olin täiesti kindel, et aare mul juba leitud on. Kuna ühtegi mälupilti ümbritsevast loodusest ei tekkinud, siis otsustasin igaks juhuks aarde üles otsida ja nime kasvõi siis kordusena kirja panna. Logiraamatust ma oma nime ei leidnud ja praegu ma vaatan, et leidmata jah. :)
Henrik leidis kohast, kuhu ma juba korduvalt vaadanud olin. Igati mõnus jalutuskäik. Täname!
Olemas, korras. Logiraamat kergelt niiske. Sinnakanti kindlasti suvel pikemalt. EVEJ.
Natuke vähem tore oli aga avastada, et koht on saanud tohutult populaarseks ka mugude hulgas - seekord telkis ja kuulas seal tümakat oma kümmekond autotäit rahvast. :-( Me trügisime ühe grilliva seltskonna vahelt läbi, et matkarajale saada ning eemaldusime kibekiirelt looduse rüppe. Isegi mustikad olid raja kõrvalt söömata, ilmselt nii hõivatud ollakse seal oma tegevustega. Ja prahti oli palju, nii järves kui ka rajal. :-S
Meeldiva poole juurde tagasi tulles peab aga ütlema, et aarde peidik oli väga viisakas ning rõõmustas meid oma loodusesõbraliku lahendusega. Ka tornist avanes endiselt kena vaade järvesopile ning vaikust raamisid vaid üksikud sulpsatused siin ja seal.
Hiljem meie peatuspaigas näitasid kohalikud RMK asjapulgad meile ka pilte järvest, kui ... järve polnud. :-O Ehk siis ühel aastal oli loodus tammist jagu saanud ning kogu järv kuivas kokku vaid väikeseks nireks, kalad aga paisati kõik ümbruskonna kraavidesse laiali. Üksjagu neid sealt ja mudasest järvepõhjast ka päästeti, kuid suuremat kalasaaki ei tasuvat hetkel kohapealt siiski loota.