1 

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Peitja soovis aarde arhiveerida. Aitäh errveele hooldusvalmiduse eest!

Võtsin karbi hooldusesse. Vihmadest vesi karbis

Oh, kui tore on ikka seal rahuoaasis jalutada, salaradu avastada...ning kui aaret saab otsida, siis on see lust ja lillepidu. Budleia jäi mulle kohe silma, ilmselt veel Iirimaa mõjud, kus neid iga nurga peal võis kohata.

Davidi budleia

Valisime Aristolochia macrophylla, ehk maakeeli suurelehine tobiväät, kuna tundus äge, kuidas ta mööda teist puud roninud ja selle "vallutanud" oli.

Karbikesel on neljast kinnitusklõpsust ainult kaks alles, kardan, et ta eriti niiskust ei pea.

Tänud peitjale!

Kaugelt

Lähedalt

Leid kiire ja lihtne. Hetkel näeb aed lihtsalt imeline välja.

Ma ei leidnud kuidas pilti panna aga muidu valisin taimeks Acer nagundo ehk saar vahtra. See paistis mulle välja sest selle allpool olevad lehed on hetkel kollakas valget värvi ja see näeb minu arust ilus välja.

Leidsime kiiresti, koht on väga ilus ja huvitav, nautisime loodust.

Ma valisin hariliku ripsiku(blepharostomataceae), sest see oli väga ilus.

Berberidaceae - epimedium membranaceum. Valisin just seda taime, sest ta õitseb kaua ehk elab kaua. Ta on Hiinast, aga on teadav, et Hiinas üheks väärtuseks on just rahulik ja pikk elu.

ei leidnud kuidas fotot kommentaaridesse panna. kiiresti leitud aare ja äge botaanikaaed, aitäh! valisin sellise taime : haldjatiib Epideemium. see meenutas mulle päikest ja ma valisin selle.

Nartsiss (Narcissius). Kõige tavaliseim taim,mis väga meeldis. Aarde leid oli lihtne.

Leitud. Väga ilus koht!

Sai siin üle pika aja käidud ja väike aare logitud. Tänud peitjale.

Kergesti aru saadav kus aare asub. Ilus jalutuskäik botaanikaaias.

Karp on olemas aga märkmikku pole.

Peale meeleolukat ujuvkai külastamist soovisime midagi maalähedasemat ja kuna mina Tartu botaanikaaias kunagi käinud pole, tulime siia vaatama. Õde kinnitas mitu korda, et suvel on ikka kenam siin. Hetkel oli tõesti natuke nukker. Sellegipoolest sai aare leitud, imestasime, et Yksk6ik ka samal päeval siia sattunud. Hiljem tegin ma tiiru ka majas sees, seal oli tuisusele välitingimusele vahelduseks hea troopiline sisetingimus. Mõnus koht küll!

Reeglitele vastavalt: otsisin küll midagi pajulaadset, aga silma ei hakanud. Seega loeme minu lemmikuks kaktuslaste sugukonda kuuluva Echinocactus grusonii ehk Grusoni siilkaktuse. Oli teine hulga suurem kui need, mis minu aknalaua peal kasvavad.

Aitäh aarde eest!

Siilkaktus

Hetkel on veidi kurvas seisus siin, alles hakkab see ilu end näitama. Paelus mitu taime , ei hakanud kuuseoksi eemaldama, valisime teise lemmiku. Lumeroos,Helleborus hybridus Lõpuks jõudsime ringiga ka aardeni. Tänud

Lumeroos

 1 

Olin seda aaret korra ca kuu tagasi otsimas käinud, ent pidin jäistele oludele alla andma. Ka seekord purunes peidukani jõudmiseks paar kivi. Mu valentiniks osutus udupehme merd meenutav Hiina siidpööris (Miscanthus). Olenevalt lõikeajast saab siidpöörist kasutada energia, kütte komponendina või etanooli tootmiseks.

Kadakat kasvatatakse ilu ja ravimtaimena. Kadaka juurtest on leitud eeterlike õlisid. Oksad ja marjad on leidnud kasutst nii saunas kui ka toidu sees.

 1 

Taimeks valisin hariliku loorberi (Laurus nobelis) kuna tema järgi sai mu esimene laps, Laura oma nime.

Minu lemmik

Kiire leid, lumi ei seganud. Kanada tsuuga ehk tsuga canadensis, valituks osutus kuna on jõuluaeg ja 1 gunvaldi neljast käest kandis Canada kinnast.

Kanada tsuuga e. tsuga canadensis.

Harilik aaloe (Aloe vera) on põletikuvastase toimega ravimtaim, mis hävitab baktereid.

Eilse Tartu Uue teatri etenduse Haige mäger jätkuks oli sobilik teha jalutuskäik botaanikaaias. Kõigepealt aardeleid ja siis taimemaailmaga tutvumine. Aitäh peitjale!

Minu tähelepanu köitis marmor-tüveköis, sest on ju geopeituse aardedki vahel tugeva kamuflaažiga ja karbid nii kinni, nii kinni. Botaanikaaed oli imeline. Kõndisime palju. Tänud peitjale

Leitud, logitud, taaspeidetud.

Teel lõuna poole sai Tartust läbi põigatud. Seda aaret sai korra talvel üritatud aga siis jäi leiuta. Seekord läks kiirelt ja peale aia ilu nautimist said ka nimed kirja. Pildi objektiks valisin halli aruheina (festuca glauca). Google pakub nimeks küll sinist aruheina aga nimi Poku on kõigile tuttav. Asustab niiskeid ja märgi niite ning madalsoid. Pokudega sai tõsisemalt kokku puututud seiklusvõistlusel kus öösel tuli pokude vahel kilomeetreid läbida, siis sai neist küll kõrini. Pildil aga armas pisike Poku.

Poku

 6 

Igati sobiv täpp, mida ülikooli lõpuaktusel logida.

Kui sotsiaalteaduste bakalaureuse diplom käes (õppekava nimi oli tegelikult õigusteadus:)), siis klõpsutasime siin mõned pildid. Lasin pisikestel nimed kirja panna ning liikusime edasi.

Sotsiaalteaduste bakalaureus :D

Tänud peitjale!
Toomingas jäi silma. Lapsena sai toominga marju koguaeg söödud, aga nüüd on toomingas alati parasiitidega kimpus.

Aarde peidukoht oli päris hea. Aitäh aarde eest!

 1 

Väga huvitavas kohas oli see aare. Leidsin päris kiiresti aga algajana ongi tihti parem kui leiad aarde kiiresti kui ei leia seda üldsegi.

Thuja occidentalis, harilik elupuu. Tegin pildi sellest, sest elupuu sümboliseerib minu jaoks elu. Pildile jäi ka tegus mesilane :)

 1 

Selle aarde leidmisel oli vaja õpetaja abi. Aare ise oli hästi peidetud, et mugud seda ei leiaks ega näeks. Oli tore jalutuskäik ja meeldiv lilled lõhn.

Verev kurereha(geranium sanguineum) Kurereha kasutatakse ravimtaimena ja mind köitis selle ilus lilla värvus.

Pilt:)

 1 

Selle leidsime koos õpetaja abiga, aga ikka oli tore käia vaatamas üle hulga aja botaanikaaeda. Uusi taimi oli sinna ka istutatud. Botaanikaaias oli hea lõhn õitsvatest lilledest.

 1 

Pilti kahjuks ei osanud lisada, sest ei leidnud seda varianti, kuid valisin icea glauca ehk valge kuusk. Valisin just selle, sest nimed või sõnad ei pruugi alati kõike õigesti kirjeldada. Valge kuusk pole just valge kuusk, mulle tundus rohkem kui õrnem kuusk. Täpselt nagu mina, kui mind rohkem tunda õppida või kohata, olen täiesti teine inimene.

Mugude eest hästi peidetud, läheb botaanikaaias ringi vaatamisena hästi kokku. Harilik mänd

Karp oli hästi peidu sees aga minu käest ei pääsenud

Aare leitud. Jällegi mugude eest hästi peidetud ning aaret oli huvitav otsida.

Harilik nurmenukk, cowslip primrose (eng), primula veris (latin). Rahvakeeles tuntud ka kui kanavarvas, kikaspüks, kikkahain, kukekäekaats, kuldvõti, kulupüks, kurekaats, käolill, neiulill, piimapisar, pääsulill, saksapüksid, taevasilm, taevavõti, võipäts jt. Nurmenukul on kokku üle kahesaja nime! Nii et kui öeldakse, et heal lapsel mitu nime, siis nurmenukk on ikka v ä g a hea laps :-) Ja põhjusega, sest ravimtaimena on ta kulda väärt. Aitäh!

Tänud ilusa jalutuskäigu eest!

Sellel aardel oli meie vastu mingi vimm. Kas suletud, kadunud või ma ei tea mis veel. Täna lõpuks kõik õnnestus, kuigi lähim värav oli kinni. Aitäh!

Jaapani lehis (Larix kaempferi) on kena puu, hea vaheldus tavalise männi ja kuuse kõrval, mida igapäevaselt kohtan.

Leitud tänan

Aare leitud ning sai ka kevadist botaanikaaega uudistatud!

Brunnera macrophylla: selline armas väikeste õite ja ilusate lehtedega taim, mis talub hästi varju ja milletõttu saab teda hästi aeda sobitada.

Leitud

Tänud aarde eest :)

Leitud. Aitäh aarde eest!

Ilus päev jalutuskäiguks bot.aias. Boonuseks leitud aare. Aitäh!

Varretu emajuur (Gentiana acaulis) on taim, mille õied ja nimi jäid mulle juba aastaid tagasi meelde. Kui siia satun, käin teda ikka vaatamas,

Leitud. Huvitav kuidas mul sel päeval küll vedas, juba teine aare mille leidsin lumme lastud kollasest loigust :/

 1 

Sattusin pärast perek Kaske logima. Nimed teada, näod mitte, mõtlesin, et äkki õnnestub silmata :) Mõtlesin, et talvel on huvitavamad taimed talveunes. Otsustasin igihaljaste kasuks, need mulle meeldivad ja sellel aastal päris mitmeid kuuski kallistanud. Aga siis märkasin huvitavat nime "värd-jugapuu" või siis Taxus x media 'Hatfieldii', ma ei tea, miks see värd on.

Perekond Kask valis lemmikuks sugulase Betula pubescens f urticifolia, sest sugulased peavad kokku ju hoidma! :D Tuleme suvel kindlasti tagasi, kui muru rohelisem ja Nano juba uudistada saab:) Aitäh, oli vahva! :)

Kased

Ma ei olegi varem talvel botaanikaaias käinud. Pildi tegin aga lisan õhtul kodus.

Harilik vaher. Acer platanoides. Mulle on alati vahtrapuud meeldinud, mida suuremad, seda parem. Maal kasvasid, linna aias kasvas üks. Ruhnus on neid palju ja suveti sumisevad igasugu putukad võrades nii valjusti, et tundub, nagu trimmerdaks keegi küla teises otsas muru. Vahtrapuust saab imeilusa mööbli, põranda ja pannkoogisiirupi. Toda proovisime kunagi isaga ise keeta, aga suurema eduta.

 1 

Ega seal suurt hetkel vaadata olnudki. Logisime aarde ja suundusime Tänavaraamatukokku. Taimedest osutus valituks aedseller (Apium graveolens)'Maxim', sest kui aarde poole kõndides korralik supilõhn äkitse ninna kargas, siis pidin paar sammu tagasi astuma ja järgi vaatama, et mis see nii vängelt lõhnas.

 2 

Uus karp tagasi. Head otsimist

Sai veidi aega otsitud aga eelnevad paljud mitte leiu logid väga kaasa ei aidanud. Ei miskit

Floora oli ilus ja valikut oli raske teha, aga kuna lõpus ei leidnud midagi, siis saab veel valida....

Aardepesa on tühi nagu parteikassa peale valimisi

 1 

Reede ja ilm megailus. Mõtlesin, et teen peale tööd ühe pikema jalutuskäigu ja vaatan supilinna ja toomemäe kunsti. Botaanikaaed jäi juhuslikult tee peale.

Karp leitud loogilisest kohast. Logisin ära ja läksin väiksele ringkäigule. Tegin siin-seal pilte, kuniks igast suunast hakkas tilkuma šampusepudelite ja piknikukorvikestega mugusid. Mina polnud kutset saanud, seega tegin sealt sääred.

Ilus koht aarde jaoks :)

Punane lobeelia (Lobelia cardinalis L.) osutus valituks oma erkpunase värvuse tõttu. Mulle lihtsalt meeldib punane :)

Punane lobeelia (Lobelia cardinalis L.)

Botaanikaaia kamuflaaž

Päevapaabusilm (Inachis io)

Väga uhke ja põnev aed. Kui konteiner leitud ja logi kirjas, siis hakkasin aga palmi otsima. Hea oleks komentaaaridesse panna midagi "Ei seedrid, ei palmid ei kasva me maal" ... . Ja ohoh. Leidsingi. Hakkasin siis uurima, et mis paganama palmiga tegu. Tutkit brat- etot bõl sõnajalg :D Cyathea brownii ehk kõrge tüvijalg. Ja miks see mind köitis? Sest piltipeal potis on mu pastakas st. see paganama taim oli hiiiiiiiiiiglama suur. Nagu mingi juura ajastu sõnajalg. Änxa. TFTC!

Sõnajalg

Leitud, tänud peitjale!

Siin aias on mida vaadata ja imetleda. Pilk jäi pidama harilikul viigipuul-Ficus carica L-il,millel olid juba viljad küljes. Üks äraütlemata maitsev asi... Aitäh peitjale siia kutsumast!

Botaanikaaias on väga tore jalutada, siia võib alati tagasi tulla. Üllatuslikult avastasime, et aed avatakse juba hommikul kell 7. Jalutasime natuke ringi, tiigi kaldal patseeris üks kajakas, kes oli vist kala tiigist kätte saanud. Aarde leidmisega probleemi ei olnud. Küll aga vajaks see aare korralikku logiraamatut. Praegu oli lihtsalt A4 paberileht. Peitsime aarde ilusti tagasi ja jalutasime ka roosiaias, mis on praegu väga ilusas õitemeres.

PS Meie lemmik oli roosade lehtedega Saarvaher Flamingo (Acer negundo 'Flamingo').

Leidmine tuli kiirelt, sest koht oli loogiline. Väljavalituks osutus kôrge araukaaria (Araucaria heterophylla) kuna vorm tundus äge ja nimi suht hetero.

Ilus aed, tänud näitamast. Pole varem käinud.

Eelmine kord oli "lumega raske" ja jäi leidmata. Seekord õnneks lund üldse polnud ja aaregi andis end kiirelt kätte. Nii nagu eelmises logis lubasin, tuleb minu lugu aga mitteleiu logist ja samamoodi pilt ka sellest hetkest seal.

Harilik elupuu ehk Thuja accidentalis. Mitte erilise botaanikuna kuid tõsise aiahoolikust vanaisa lapselapsena sai lapsepõlves elupuude vahel joostud. Aeg oli nimelt selline, kus vanaisa oma aias just müügiks elupuid kasvatas. Kui vanaisa lahkus ning maja läks müüki, oli just üks elupuu see, mille ma sealt aiast kaasa tõin ja oma aeda istutasin.

Vot selline lugu, elulõngad oleks ka sobinud aga need juhtusid olema täitsa teises aia nurgas :)

Seda aaret sai suisa tükk aega otsitud ja kui ma teda lõpuks märkasin oli naljakas, et varem ei leidnud, sest peidukas oli väga loogiline. Taimedest valisin välja babüloni remmelga (Salix babylonica) kuna mu suguvõsa on remmelgate järgi nime saanud.

Aare sai leitud kergelt. Sai ka imeltetud botaanikaaeda. Pilti tegin taimest, mis meenutas bojengi, aga põõsana. Tundus lahe taim.

Selle leiuga läks kiiresti! Väga kena ja silmatorkav lill. Tegemist on kuldkingaga. Cypripedium

Kiire leid! Logiraamat oli väga korralik.

Nimi tundus huvitav

Teine mille mina peaaegu avastasin, natukene vaatamist ja käes ta oligi.

Leitud! Taim tundus huvitav. (Chris norton)

Üsna kiire leid, aednikud ka väga abivalmid. Tegime grupiga enda lõunapausi seal.

Pildil näha mõlemaf nimed, valisin selle kuna oli selline armas väike.

Kiire ja lihtne leid Harilik kuusk ehk picea abies. Valisin selle, sest mulle meeldivad kuused.

leitud

tihe rodo, tundus huvitav

tihe rodo, tundus huvitav

Tore leid, botaanikaaias on muidugi nii mõnus jalutada, et seal võiks neid aardeid veelgi olla. Pildi jaoks valisime kuldkinga (Cypripedium Philipp), sest jäi teine oma iluga silma.

Kuldking

Leitud. Aitäh. Tore ja ilus koht.

Leitud

Ericaceae Rhododendron Rodo “April snow”

Köitis oma lumivalgete õitega.

Rodo

Lauraceae Persea americana ehk avokaadopuu (ameerika pirnloorber). Imeilus taim maitsva viljaga. Parasjagu püüan avokaadopuud seemnest kasvama saada (seni edutult).

Kuna eriolukorra ajal kasvuhoonesse ei lubatud, siis pilt jäi tegemata, aga botaanikaaia andmebaasis on avokaadopuu igatahes olemas.

Tänan aarde eest!

Nartsiss Narcissus väga ajakohane lill teine.

Larix gmelinii var. olgensis ehk olga lehis on Tartu Ülikooli Botaanikaaia vanim ja suurim taim, mille eeldatav kasvama panemise aeg on 1750. aastatel. Aukartust äratav vanus.

Kena kevadine jalutuskäik.

Leitud.

Mõnus hariv aed... Huvitavad taimed... Lahe leid.

Punane lobeelia. Samasuguste elukommetega nagu minu naaber. Iseseemendav.

Nephentaceae Nepenthes - "Bloody Mary" - Kanntaim. Minu meelest üks ülimalt atraktiivne putuktoiduline taim. Ja ka nimetus kanntaim meenutab meeldivalt troopikas joodud külma kannu õlut.

Kanntaim

ilus jalutuskäik

Serbia kuusk

Kiire leid w/ evelinest

Kiire leid w/ evelinest

Echinacea purpurea ehk punane siilkübar (ehk punane päevakübar) - toetab immunsust :)

Selle aarde juures oli kõige keerulisem teha pildivalik ja seda põhjendada. Õnneks jäi silme ette silt nimega saarvaher "Flamingo" ehk Acer negundo, seega jääb mulje, et ei ole suudetud kokku leppida kas tegu saarega või vahtraga. Lisaks raskendas valikut veel see, et hiljem märkasin veel üht saarvahert, aga tollest juba pilt üleval. Tänud!

Leitud Valge kugarpea

Laural ja Hellekal sai villand mu kaasa lonkimisest niisama ja käskisid mul selle aarde ise otsida :D

Nagu džunglis, tänud peitjale!

Leitud!

Botaanika aed on väga kaunis ja maagiline koht. Aare oli ka hästi peidetud ja lihtsasti leitav. Mulle meeldis väga Araucaria angustifolia ehk brasiilia araukaaria, sest see jäi mulle silma. Selline viis inimesi botaanikaaiaga tutvuma meelitada on minu arust väga äge. Aitäh!

Leitud, üpris loogilises kohas. Ilus paik, sai seal tükk aega veedetud. Aitäh!

Nii ilus on botaanikaaias!

Leitud!

Pildi tegin lähis-ussitatrast. Lilleke või siis põõsake on päris visa, õitseb juunist külmade ilmadeni välja.

lähis-ussitatar

Pilt sai tehtud tulikalisttest. Varem polnud sellest taimest miskit kuulnud, oli huvitav lugemine. Aare ise tuli pesast kiiresti välja ja nimi sai kirja, tänud.

Muidugi leidsin miks ma ei leidnud. Peale seda jalutasin ka natuke. Nüüd peaaega aasta hiljem logimisel ei leia enam tehtud pilti üles. Ehk siis mitteleidmine ja tuleb veel korra jalutama minna, heameelega.

leitud

Valisin hariliku pihlaka (sorbus aucuparia). Vanarahvatarkuse kohaselt kaitseb pihlakas kurja ja nõiduste eest ning sellel arvatakse olevat suur vägi, sest marjadel on joonistunud pentagramm. Pihlakat soovitatakse hoida nii kodus kui autos, kuid enne oksakese võtmist tuleb puult alati luba küsida. Ema tegi kord hoovi poistele korraliku peapesu selle eest, et nad üks aasta kõik pihlakamarjad puudelt maha rapsisid – nimelt on need marjad talvel lindudele ainsaks toiduks ja mahakukkununa jäävad nad lume alla. Aitäh kaunisse kohta juhatamast!

Hetkel näeb välja nagu suvaline vits, aga tegelt on ikkagi pihlakas :D

 5 

Ärevat mitteleidu nähes käisin eile õhtul kohapeal kontrollimas ja peidik oligi tühi. Eks maskeering sulas vahepeal ära ja karp sattus valede inimeste vaatevälja :( Õhtul komplekteerisime Helle-Mariga uue aardekarbi kokku ja täna enne mängu viisin uue karbi ka paika. Aare jälle leitav, maskeerige mõistlikult! :)

Sai kohe päris tükk aega otsitud no ja mitte ei leidnud. Lõpuks sai mõistus otsa ja päris kaevetöödega ei tahtnud ka tegelema hakata. Seega jääme põnevusega ootama leiulogisid. Koht oli igatahes tore ja pildi tegime ka ära, aga eks siis avalikustame omad eelistused kui aardekarbi leiame. Tänud peitjatele.

Nu kolm on ju ikka kohtuseadus. Esimene kord ei saanud kusagilt aardele ligi. Teine kord ehk eile pääsesin kll aeda sisse aga aaret ikka ei leidnud. Yks koht jäi aga kripeldama ja v6tsin täna yhe abivahendi kaasa. Ja voilaa oligi täitsa olemas. Taimeks v6isiis 6igemini puuks valisin hariliku kadaka Juniperus Communis. Kuna olen ise saare juurtega siis see puu ysnagi kodulähedane. Kll sai sellelt puult marju korjatud, nac teistsuguseid saunavihtasid tehtud ja eks omajagu pannilabidaid ja v6inugasid ka voolitud. Hea sitke puu, kestab kaua ;)

Lumega raske aga mis teha, tuli alla vanduda ja kirja läheb sinine nägu. Pilt sai ka tehtud aga postitan siis kui nägu kollane.

 1 

Mitteleiu ajan "lumega raske" kaela, teinekord uuesti.

Pildi tegin siiski, valikusse jäi Harilik elupuu ehk Thuja accidentalis. Mitte erilise botaanikuna kuid tõsise aiahoolikust vanaisa lapselapsena sai lapsepõlves elupuude vahel joostud. Aeg oli nimelt selline, kus vanaisa oma aias just müügiks elupuid kasvatas. Kui vanaisa lahkus ning maja läks müüki, oli just üks elupuu see, mille ma sealt aiast kaasa tõin ja oma aeda istutasin.

Kui kunagi leian, siis saab see olema minu story :)

Harilik elupuu

Tulles nulli aimasin võimaliku peidukohta, aga logida oli võimatu, sest üks töötaja tegi paari meetri kaugusel sügisesi hooldustöid. Lahkusin ja tulin paari tunni pärast tagasi.Nüüd oli õhk puhas ja karp sai leitud. Aga lemmikuks valisin hariliku sireli. Kunagi üks kodu-uurija küsis minu käest, et mille järgi aru saada kus kunagi asus mõni talu või meie esiisade maja. Ütles siis, et sõida sirelite õitsemise ajal läbi eestimaa ja siis näed seda. Praktiliselt iga elamise juures oli ka sirelipõõsas ja tänu sellele on üsna kergesti tuvastatav kunagine eluase. Lihtne ja loogiline, ning eestimaal ringi sõites püsib see meeles. Aitäh

Harilik sirel

Valisime hosta "Sagae" (hostaceae), kuna kohe botaanikaaeda jõudes oli mu ainus mõte: "Oi, kui palju hostasid, ma oleks nagu oma ema aias!" Mu emal nimelt on vist peaaegu igas peenras mõni hosta ja peenraid on tal palju.

Kuna phantomikatega on seekord läinud suhteliselt ladusalt (siiani;)), julgesin vahelepõikeks võtta ette ka paar muud aaret, see jäi sobivalt lähedale. Kiirelt käidud, kiirelt leitud. Foto tegin kauniviljalisest kuslapuust, seda põõsast kasvas minu vanaema kodu ümbruses palju ja siiani on meeles, et ta hurjutas pidevalt meid neid mitte sööma, nimetatas neid hullu hundi marjadeks.. Kuulan vanaema sõna siiani, sest kurjaks hundiks muutuda ei tahtnud. Tänan.

Aardeleid käes, sai nats pikem jalutuskäik aias ette võetud. Eriliselt hakkas silma Põha-Ameerika taimede juures Helmikpööris ´Regina´ (Heuchera Regina). Just oma mõnusa värvikombo poolest- hallikas-rohkekas-roosa. Taim ise on puhmik, lehed metallsed väikeste soontega. Õied korallroosad, koosnedes pisikestest kellukatest. Selline hell, naiselik ja elegantne taim:)

Leitud, no seda juhtub jah vahel... Floora esindajaist pildistasin harilikku pilliroogu (Phragmites australis). Sest selle küljes leidub ühtkomateist suupärast väiksematele kaladele, kes omakorda on suupärased suurematele kaladele, kes omakorda on suupärased minule. Lihtne, eks ju?

Leitud. Pildistasin kollast roosi nimega Mati, millel polnud ladina keelset nimetust, vaid lisatud juurde Mart Ojasalu (2003). Minu lapsepõlv möödus rooside keskel, mida vanaema kasvatas. Nende lõhn lummab mind siiani.

Aitäh lisatingimuse eest, mille tõttu nii toredasse kohta sattusime. Ma polnudki varem Tartu botaanikaaeda külastanud. Müürid ümber ja arvasin et tasuline koht. Selgus aga, et väga põnev on just see tasuta külastatav väline osa. Sees käisime ka, aga see osa oli minu jaoks mitte nii muljetavaldav.
Kõige ägedam oli muidugi roosiaed, sest roosid olid enamus täies õies ja lõhnasid imeliselt. Nuusutasin peaaegu kõiki roose. Minu jaoks on taimede puhul oluline just nende lõhn ja seepärast on mu lemmiklilleks piibeleht. Roosidega on nii, et poeroosid lõhnavad tänaüäeval vähe, küllap on aretatud vastupidavad pikavarrelised sordid, kuid lõhna sellega kahjuks ei kaasne. Küll aga lõhnavad pargiroosid. Siin sain nuusutada väga erinevaid lõhnu ridamisi: sidrunilõhnad, magusamad roosilõhnad, roosisemad roosilõhnad, vanaaegse roosiõli lõhn, kommilõhn jne. see oli minu jaoks suurepäeane elamus
Kui roosiaiast edasi liikusime, nägime veel igasuguseid põnevaid asju, palju pojenge ja veidi flokse (mõlemad lõhnavad imeliselt), samblaaeda, väljas kasvavaid kaktuseid jne.
Minu meelest oli tore veel eesti taimede nurgake. Päris naljaksas oli peenras vaadata tavalisi heinamaa või rabataimi. Ja targemaks sain ka, leidsin ühest peenrast ravimtaime - kalmuse. Ma teadsin varem milline ta välja näeb ja seda, et ta lõhnab omapäraselt, aga nuusutanud ma seda kunagi varem ei olnud. Nüüd aga näpistasin sealt ühe murdunud lehe otsast tükikese ja sain teada kuidas kalmus lõhnab. Pildi tegin aga hoopis vanast tuttavast angervaksast. See on üks eriline ja samuti väga omapärase lõhnaga taim. Lapsena ma seda taime ei sallinud tema lõhna pärast, nüüd aga meeldib see mulle väga, niiet olen sellest isegi talvel konnatiigilõhnalist teed teinud.
Huvitaval kombel muutus see taimeretk väga lõhna ja nuusutamispõhiseks, soovitan teistelegi taimede nuusutamist, sest lõhn on üks oluline osa taimest Mõnda taime saab teisest sarnastest kõige lihtsamini eristada lõhna järgi. Näiteks karulauk ja piibeleht, mis siin aias olid istutatud kõrvuti. Kui nad kumbki parasjagu ei õitse, siis on nad üsna ühesugused, no hea küll, piibelehe lehed on alati kahekaupa ja karulaugul ühekaupa. Aga kui see meelest läheb, siis tasub murda või mudida üht lehekest ja kui tuleb küüslaugu lõhna, siis see on karulauk. Karulaugu lehti võib korjata ja süüa, lisada salatitesse või muudesse toitudesse. Piibelehe lehed on mürgised ja ei lõhna küüslaugu moodi.
Pildil harilik angervaks, Filipendula ulmaria.

harilik angervaks, Filipendula ulmaria

topelt

Kõigepealt jalutasin botaanikaaias natukene ringi ja otsisin sobivat taime mida pildistada. Väljavalituks osutus Acer platanoides L. ehk siis harilik vaher. Proovin ikka suurelt mõelda ja kuna siinne pidavat olema Eesti jämedaim vaher, siis seetõttu saigi selline valik tehtud. Karbi leidsin ka üles, aitäh!

Mugusid palju aga leitud ta sai ja aed on iga külastamisega kaunimaks läinud.

Mulle meeldivad igasugused roosõielised oma sugukonnas (Roseaceae) ja kirsid-ploomid eriti. Mu puukuuri ette Haapsalus on kellegi sülitet seemnest kerkinud võimas puu, eelmine aasta oli veel pisikene, tahtsin maha võtta kuna takistab kuuri pääsemist. Imekombel on ta ellu jäänud, 3x suuremaks kasvanud ja kirsse takkaotsa täis. Nüüd ma ta alt siis poen puude järgi. Seega kirss on teema.

leidsin aarde ilusti üles

Harilik elupuu Thuja occidentalis

Maagiline koht üldse see aed. Natuke inimesi oli liikvel, aga mõneks minutiks jõudsid kõik vaateväljalt kaduda õnneks

Siit sai ka päeval läbi käidud, koht oli ilmale vastavalt ülerahvastatud. Olin varem umbkaudse peiduka tuvastanud, aga siis pätiplikat mängida ei tahtnud, nüüd tuli leid kiirelt. Kristjan oli mugu-valves, mingi hetk jäid vasakule kaks ning paremale suurem seltskond mugusid põõsaste varju, mõtlesin et ega sellest ideaalsemat aega tõenäoliselt ei tule ja tegin elu kiireima logi. Hiljem sai veel pikalt jalutatud ning üht koma teist pildistamisväärset nähtud, otsus tuli raskelt, kuid lisame midagi. Koht oli iseenesest väga kevadiselt roheline ja kaunis kollane paistis muu kõrval lihtsalt rohkem silma, vähemalt sellisele arusaamisele me üheskoos jõudsime.

P2ris mitmest kyljest yritasin l2heneda aga igal pool olid tarad ees ja ei tundunud 6ige koht olevat akrobaatika jaoks. Tagantj2rgi muidugi kirjeldust ougedes oleks ka n2dalavahetusel sinna legaalselt p22senud. Next time ;)

Aarde leid tuli väga kiiresti, peale seda jalutasime veel ka natuke ümbruses ringi, kuid kuna ma ei olnud aarde kirjeldust lõpuni läbi lugenud, siis ei osanud ka taimedest eraldi pilti teha. Kuigi päris mitme juures jäime seisma ja imetlesime (Sabiina kadakas - Juniperus sabina, kaljukadakas jne). Seega panen pildi, mille ma tegin juhuslikult, mitte taimedest, vaid vahvatest teeradadest aias. Et logi kindlalt kirja läheks, panen juurde ka ühe varem tehtud pildi kaunist lõhnavast pojengist PAEONIACEAE sugukonnast, üks lilledest, mis on ka koduaias olemas ning meenutab ikka ja jälle kodu.

Talvine maastik

Suvine pojeng

Aitäh!

Küll on ilus koht. Sai siis natuke jalutada ja siis aare üles otsida. Peale aarde kättesaamist istusime ka natuke aega viltuses lehtlas, mis muideks väljast nägi parem välja kui seest, ja rääkisime nohiku nalju. Ning arutasime integraale, kuupvõrrandeid ja igasuguseid võrrandisüsteeme. Pilti tegin ma hundinuiast (Typha), mis on kõrreliselaadsete seltsi hundinuialiste sugukonda kuuluv õistaimede perekond. Mäletan lapsepõlvest, kuidas meie maja vastas kraavis kasvas neid. Nuiad tulid sõjamängudes hoolega kasutusse. Hiljem sain teada, et hundinui on looduskaitse all. Tänan peitjat.

Leitud kiirelt ja kuna kiirustasime edasi, siis kaadrisse püüdsime ühe lähedal paikneva taimeriigi esindaja (Juniperus sabina 'Hicksii' - sabiina kadakas). Britt - 310, Simon - 139, Lukas - 138

 1 

Vihma tibamisest ja töönädala keskpaigast hoolimata, oli botaanikaaias täna palju rahvast. Lastel tuli kohe meelde, kus mänguväljak asub ja otsimisel mulle keegi abi ei pakkunud.

Oleks ju olnud lust seda aaret üksigi otsida, kui keegi poleks otse nulli oma fotosessiooni organiseerinud. Õnneks selgus siiski, kui gps fiksi sai, et nad on ise suundunud veidi eemale, ainult asjad olid jäänud üsna nulli lähedale. Seega ei seganud keegi minu vaatlustegevust hortuse ääres.

Aarde asukoht üllatas, aga miks, sellest ei saa ma rääkida, et mitte liigselt vihjeid puistata. Võibolla on see muidugi tahtlikult nii valitud.

Pildistamiseks valisin muidugi roosinupukese. Väidetavasti lähim aretus sinisele roosile, sort nimega Rhapsody in Blue, ladina keeles Rosa.

Sinine roos

 1 

Lahtisest väravast ei saa mitte sisse astumata jätta. Nii me seda aaret otsisime ja leidsime. Kõige rohkem meeldis mulle see pojengimeri. Vähemalt siin on teada mis mingi sort on. Olen kaks korda seda lille enda aeda ostnud ja pole saanud seda mis pakil lubatud (Kollase täidisõielise asemel ilmutas end valge ühekordne ja kolmevärvilise asemel on roosa.)Pildid lisan hiljem. Suured tänud aarde eest.

See peaks siis kollane olema?

Oih ,see on nüüd küll väga vana pilt.

Leitud hommikuse jalutuskäigu ajal :)

Soomusmänd (pinus heldreichii) paistis silma oma tillukese kasvu, kuid hirmutava välimusega.

Kiiresti sai läbi käidud! Aitäh!

Tundus, et õhtusse mahuks üks aare veel ja õnneks jäigi üks kollane täpp teepeale. Millegipärast on selle otsimist pidevalt edasi lükatud nagu see oleks hullult keeruline vms. Tegelikult oli täitsa tavaline tore aare. Erakordselt fotogeeniliseks osutus harilik puuvillapõõsas(gossypium hirsutum), mis on ka muul ajal üks tänuväärne taim.

Leitud. Snickersi korjasin ka ära.

 1 

Tegelikult olime selle aarde Udoga juba aasta/kaks tagasi leidnud, kuid mingil põhjusel ei ole ühegi Tartu aarde logid virtuaalmaailma jõudnud. Selle asemel, et vale kuupäevaga logida, seadsin aga sammud taas aarde poole. Null näitas mulle mõne meetri eemale, kuid ka sealt hakkas koheselt sima üks väga püüdlikult paigutatud kogum. Minutiga oli aare käes, kuid sobiva taime otsingud alles algasid.

Aardesse oli peidetud ka üks suur Snickers batoon. Seisime seda vaadates veidi nõutult, sest magusat ei tohiks ju aardesse panna ja alles eelmisena külastatud aardes oli üks nätsukomm oma sulamisega aarde seisukorda ohustama hakanud. Kuna meil kõigil olid taskud tühjad ja seda millegi samaväärsega asendada ei olnud võimalik, jätsime ta raske südamega paigale. Pakend tundus olevat terve ja ka karp õhukindel, kuid siiani veidi kripeldab, et me seda siiski ära ei võtnud - kes teab, mis juthuda võib.

Taimeks valisime algselt lähima - hariliklehviksammal (Hypnaceae Ptilium crista-castrensis). Arvasime, et ajapuuduses kaugemale ei lähegi, kuid lõpuks veetsime ikka veidi pikema. Aga sammal väärib ka tunnustust ja nt samblased kivid on mulle ka alati meeldinu! :)

Kuidas saaks nii kaunist kohast lahkuda ilma fotolavastusteta?

Mõnus aare. Sattusin sinna ilusal päikesepaistelisel päeval. Minu väljavalituks sai verev õunapuu ehk "Malus pumila var niedzwetzkyana". Õied tal küll ei lõhnanud kuid sarnanes jaapani kirsipuule. Aarde sisse oli veel keegi jätnud Snickersi, mis vist ei ole lubatud, kuid kuna ma ei olnud kindel siis ma jätsin ta sinna. Tänud peitjale!

Malus pumila var niedzwetzkyana

Esimese fotosessiooni tegin kasega, aga siis nägin mandžuuria tobivääti(Aristolochia manshuriensis).

Kask ka

Tartu ülikooli botaanikaaias tiigi ääres nõlval kasvavad kaks läikivat sirmbambust (Fargesia nitida), mida külastajad esmapilgul ei pruugi märgata. Sel kevadel puhkesid need taimed aga täielikult õide. See on erakordne, sest bambused on kuulsad selle poolest, et õitsevad väga pika ajavahemiku järel ja siis kõik korraga. Sirmbambustel on see vahemik bambuste seas üks pikimaid: 100–120 aastat. (Postimees)

 1 

Hommikune poole seitsmene tore leid. Esimene mõte oli küll müür, aga järgmisena torkas silma see ideaalne koht aarde jaoks. Aare leitud otsisme põnevat taime, mida pildistada... neid oli kevade kohta palju. Lõpuks otsustasin, et kaukaasia lumeroos (helleborus orientalis) on just sobiv taim. Lisan siia ka mõned teised toredad fotod.

helleborus

Eelmine kord ei pääsenud väravatest sisse, seekord läks libedamalt.

Võlaparandus: Teravatipuline rododendron

 1 

Väljavalituks said erekollased krookused "Golden Yellow" (Crocus x luteus), mis parasjagu vapralt õitsesid. Jätsin ränduri. Aitäh peitjale!

krookused "Golden Yellow"

 1 

Kuna sattus olema pühapäev, siis sain aardekarbile lähenemiseks teha korraliku tiiru ümber ja siis läbi aia. Karp leitud, tutvusin pakutava väliekspositsiooniga ja valisin ülesjäädvustamiseks isendi nimega hamamelis x intermedia "Jelena", ehk siis värd-nõiapuu "Jelena". Tänud juhatamast.

Kui raamatukogus kott kergemaks tühjendatud sai, siis oli plaan teisigi Tartu kirikuid külastada, aga käigupealt meenus, et botaanikaaia peidukohta ma tean ju ka peast ja see nii lähedal. Pildistamise reegli tõttu on seda siiani edasi lükatud, sobivamate tingimuste ootel. Nüüd aga jõudsin otsusele, et kuna ma olen ju igal aastal käinud siin pildijahil ja kõvakettal valikut küllaga, siis vast kvalifitseerun ka vanema fotoga, kui logimispäeval tehtud :D Pilt on enda tehtud ja TÜ botaanikaaias, seega tingimused täidetud.

Kandidaate, mis talvepäeval aias kõndides enda pildipangast meenusid ja lemmikuks kvalifitseerusid, oli mitmeid. Väljavalituks sai nepaali maran "Miss Willmott" potentilla nepalensis. Madal ja tagasihoidlik taim, aga tõmbas tähelepanu oma eriliste punaste õitega, kui ta 2012 aasta juulikuus õhtupäikese poolselt mäeküljelt leidsin.

Tänud peitjale! Väga hea idee, eks ma tulen siia ikka ja jälle tagasi uudistama, kaameraga. Kui ajastus klapib ja sel ajal Tartus olen, siis traditsiooniliselt esimesi sinililli piiluma. Botaias on nad alati eriti varajased :)

Nepaali maran

Harilik mänd (Pinus sylvestris L.) ehk levinuim puu Eesti metsades.

Pinus sylvestris

Kuulsusega

Kena leid sügiseses uduvihmas, aitäh kutsumast! Pildistasime purpurõunapuud (Malus purpurea), kuna see oli seal üks väheseid taimi, mis oli novembrikuu viimaseks nädalavahetuseks veel mingi huvitava värvi säilitanud. Väga ilus nägi välja!

Ennaga pead tuulutamas. Teravalehine turbasammal (Sphagnum capillifolium) on eriti hingelähedane, sest mulle meeldib rabas käia.

Vahva jalutuakäik :)

Meenutus lapsepõlvest

Ilus aiake, Romeku leid.

Käes nagu naksti. Taimeks valisin perekonna Malus esindaja, kohalike seas rohkem tuntud kui õunapuu. Selle sügise suurim rõõmu ja mureallikas enamikus aedades :)

Õunapuu

Harilik pihlakas - Sorbus aucuparia.

Pihlakaga meenuvad lapsepõlveaeg kui nende vilju sai hea laskemoonana kasutatud.

Harilik pihlakas

Leitud ja logitud.

Ginger ale on väga hea.

Harilik pune (Origanum Vulgare) on tuntud nii ravim- kui maitsetaimena. Mina kasutan eriti just selle viimasena. Tänud!

Harilik pune

Leitud II katsel, sest esimesel ajas öövalvur meid Hortusest välja. Mõtlesimegi, miks aed keset ööd lahti on, aga ei pannud sisenedes tähele, et seal oli teatrietendus algamas, seega kogemata gatecrashisime. Seekord, külastustundide ajal, läks kõik lobedalt.

Kindlasti Pruun turbasammal (sphagnum fuscum) sest see on loonud minu lemmikmaastikud

 1 

Kuivatasin karbi, lisasin minigripistatud logiraamatu, geopeituse juhendi, pliiatsi ja niiskusimaja. Kaks senist logilehte panin eraldi minigrippi.

Leitud. Vajab endiselt hooldamist! Logida sai ainult märjale paberinartsule.

Pildiks valisin roosi "Piccolo". Paistis lihtsalt ilus.

"Piccolo" aretas Mathias Tantau 1984.a. Tema õied on ereoranzhpunased ja kenasti täidetud. Madalakasvulise põõsa kohta on "Piccolo" õied üllatavalt suured. Õitseb kogu suve. Vihmad õisi ei riku. See roos lõhnab nõrgalt. Sobib hästi ka lõikeõiteks.

Tänud!

Piccolo

Nagu [enekene] juba ütles, jäi sel hetkel pilt tegemata. Pealegi polnud soovitud taim tänavu oma parimas konditsioonis. Küll aga on see Eino Kala aretatud elulõnga (Clematis) sort 'Külli' juba varem aparaati jäädvustatud.

Aed ise on aga oma väikesel pinnal ülimalt mitmekesine ja just seetõttu väärt igal ajal külastamist...mida ma ka teengi. Aitäh ka seekord kutsumast!

Elulõng 'Külli' - see blondim:)

No pilt jäi tegemata- lihtsalt ei lugenud kirjeldust korralikult. Lähen peagi tagasi ja teen ära.Lille/ taime valisime juba välja ja vaatasime üle ka. Selleks on Eestis aretatud elulõng nimega Külli. Miks? No vaadake otsijat.

Kaks naisterahvast pidasid seal lähedal piknikku, aga õnneks jäid nad puust teisele poole, nii et meie logimine neile silma ei jäänud.

Kiire leid! Karp on tõesti seest niiske veidi ja tahaks kiiret ülevaatust, aga midagi katastroofilist ka pole. Valisin taimeks kollase pojengi, sest kollane on mu lemmikvärv ja pojengid ka alati meeldinud, aga sellist kooslust polnud veel näinud. Üldse õitses praegu aias palju pojenge ja oli imeilus jalutuskäik. Ladinakeelne nimetus on näha pildil.

Ammu plaanis olnud koht ja nüüd teel teise aarde juurde sai ka läbi hüpatud. Jälle üks koht, kuhu polnud varem sattunud, olgugi et terve elu Tartus elatud. Nüüd kus maik suus, tuleb pikemaks külastuseks tagasi minna - tänan peitjat.

Botanicuseks sai valitud kohati müüri kattev Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia, mis mingil põhjusel mulle huvi pakub. Ilmselt on oma roll siin selles, et iga suvi tuleb vanaemal ühte sellist korduvalt pügamas käia:)

Parthenocissus quinquefolia

Leitud ja logitud.

Sai ka siis sellele kollasele paberile logitud, mis aarde karpi oli pandud.

Leitud ja logitud. Aitäh Olavile super koolituspäeva eest, sai ühendatud kasulik ja ka meelelahutus. Pildistasin iirist, tundus minu jaoks eriline leid :) Tänud peitjale laheda aarde eest!!!

Võrkjas iiris. Iris reticulata

Kevadekuulutajad

Aare on päris räbalas seisus ja suurem osa logiraamatust tundub olevat kadunud, ainult üks vana ja vettinud leht oli karbis. Panime ühe lehe juurde, aga paraku polnud midagi kaasas, millega aaret hooldada.

Polegi sellisel aastaajal siia varem sattunud. Pildile püüdsin harilikud lumikellukesed (Galanthus nivalis), sest nende ilmumine tähistab minu jaoks kevade algust. Aitäh siia kutsumast!

Kiire leid. Liigiks sai valitud must leeder (Sambucus nigra), sest praegusel hooajal olid lume alt väljas vaid puud ning see sattus igati sobilikuks. Aitäh!

must leeder

Botaanikaaias varem mitmeid kordi käidud.Seekordne visiit seega GP egiidi all:) Valisin kirss-kontpuu.Varasemalt olin kokku puutunud Siberi kontpuuga,kunagi sai üks hekk neist istutatud. Tänud siia kutsumast!

kirss-kontpuu

 1 

Silma jäi esmapilgul selline tüütu ja sitke puu nagu harilik toomingas (Prunus padus), mis tihti jääb takistuseks ka kuskile võssa sattudes. Õitsemise ajal aga ilus, saab ju ilmagi selle järgi ennustada ja marjadki pidavat mõõduka tarbimise korral kasulikud olema ning isegi puidust annab midagi nikerdada. Tänud peitjale!

Pole just parim aastaaeg botaanikaaia külastamiseks, aga kuna ma siin kunagi käinud pole, siis sobis küll. Lihtne leid. Alpi seedermänd (Pinus cembra), sest Alpid mulle meeldivad.

Alpi seedermänd

Talvine botaanikaaed on ka päris vahva, kuigi teerajad olid ebamugavalt jääs :P Aitäh peitjale! Pilt on harilikust männist (Pinus Sylvestris), sest Eesti on täis imekauneid männimetsi!

Leitud :)

Leitud! Tänud peitjale!

Leid tuli tõesti kiirelt ja ilma gepsuta. Pildiaparaadi aga unustasin koju, nii et paar päeva hiljem sai jalgrattaringi tehes sealt taas läbi põigatud. Et sügisel nii palju õiteilu enam ei ole, valisin esimese silma jäänud kenakese vana müüri taustal, milleks osutus täitsa juhuslikult mul lapsepõlvest saati maal aias kasvanud floks ehk kirjade järgi aed-leeklill (Phlox paniculata).

Kodune floks, kuigi meie aias olev on veidi teistsuguse moega

Kiire leid! Jätsin paar klaaskivikest ja võtsin kommi (mis ju poleks seal tegelikult tohtinudki olla, aga on ikka tore, et ta oli). Aed ise on ilus, nii ilus, kõik veel rohetab, õitseb ja õilmitseb.

Taimeks valisin igavalt hariliku pirnipuu (Pyrus communis). Aga pildile jäi ka tark kiviinimene (Homo sapiens lapideus).

Kuna Meryt oli selle juba varem leidnud, siis ilma erilise innuta sai kohale mindud ja algpunktis esimesse kohta vaadetes leidus juba aare. Minu kiindumus on taimedes olnud alati kaktuste ja mägitaimede suunas. Valisin välja "Noir" mägisibula (Crassulaceae Sempervivum Noir), mäletan siiani oma esimest reaktisooni kui lapsena seda nägin. Küsisin vanaemalt, miks kapsas kivide peal kasvab :D

Puhkuse viimase päeva puhul sai väike jalutuskäik Botaanikaaias ette võetud :D Või no tegelikult läksin sõbranna poole võtmetele järele ja siis läksime spetsiaalselt aaret otsima ja muuhulgas tutvustasin talle ka oma lemmikosa botaanikaaiast- ravimtaimede aeda. Sealt siis ka minu lemmiktaim: aed-liivatee (Thymus vulgaris). Esiteks see lõhnab jumalikult ja sellest tehtud tee on veel parem- super lõhn ja veel parem maitse. Boonusena aitab köha vastu ka ;) Aardesse lisasin helkuri.

Karukella, minu peamist lemmikut, kahjuks ei leidnud. Vähemalt praegusel aastaajal puudus nii silt kui ka äratuntav taim, otsisin seda peamiselt tulikaliste peenrast, aga ka muude aasalillede seast. Peaväravas seisev lignum lillepoticum on päris lahe, aga see vist ei kvalifitseeruks, peidukoht 1.0 liiga lihtne.

Seepärast valisin lõpuks oma lemmiku puude hulgast: harilik mänd ehk pinus sylvestris. Mis just tema? Esiteks on ta visa hingega, kasvab kuiva liiva sees, aga samas ka märjal ning toitainevaesel rabamaastikul. Pealegi aastaringselt, rohelist rüüd maha viskamata. Mänd on levinuim puu Eesti metsades, talle meeldib valgus, seepärast tihedas pimedas laanes ruulib rohkem kuusk. Samal, valgusega seotud põhjusel, kasvatab täiskasvanud mänd okkaid ja käbisid peamiselt vaid ladvas ning väljaulatuvate okste peal. See jätab nähtavale suhteliselt palju oranzhikaspruuni koorega kaetud tüvepinda, mis päikeseloojangu ajal värvub nõnda ebamaiselt erepunaseks.

Minul see aastaid tagasi leitud, aga suureks üllatuseks botaanikaaed on kõvasti muutunud. Koht oli enne ilus, kuid praegu oli lihtsalt fantastiline. Igatahes, näitasin Liinale nulli piirkonna kätte (mitte täpsemalt, kui GPS seda oleks teinud) ning ta geovaist ei vedanud alt - esimesest kohast võttis aarde välja. Puhastasime aaret veidi ja rämpsu võtsime välja.

Teel aardeni valis Liina välja hiidlaugu (Allium giganteum), puhtalt tema ilusa ja laheda välimuse tõttu. Tänud peitjale!

Hiidlaug

Hortus Botanicus - Mai lemmik aed-rohtlaliilia

Hortus Botanicus

Hortus Botanicus - Mai kunsti jäljendamas

Pärast pikka puhkust olen naasmas põnevasse Geopeituse maailma ja mis oleks veel ilusmaks alguseks kui Botaanikaaed. Kahjuks ei leidnud taime, mida oleks tahtnud näidata (palderjan), ning muu taime otsing võttis kauem aega kui aarde enda otsing. Pärast 20 minutit jalutamist ja otsimist leppisin omapärase välimusega taimega, milleks osutus lühivarreline vaak (Inula rhizocephala Schrenk). Lühivarreline vaak kasvab tavaliselt Kesk-Aasias, aga selle täit ilu on võimalik imetleda näiteks TÜ Botaanikaaia alpinaariumis.

Lühivarreline vaak

Lühivarreline vaak

Quercus Robur - Harilik tamm. Lihtsalt üks väärikas ja tuttav puu.

Botaanikaaias on iga tartlane ikka paar korda oma elu jooksul käinud. Meile oli see jalutuskäik ka juba üsna mitmes.
Aare oli tegelikult ägeda koha peal, samas lihtsalt leitav. Seekord ei olnud seal küll ümber maskeerivat musta kotti ja aare ise oli ka oma peidikust peaaegu et poolest saadik väljas - tõenäoliselt oli eilsetel logijatel selle tagasi panemisega kiireks läinud. Panin aarde peidiku sügavamasse ossa.
Tänud jalutuskäigu korraldajatele - meie otsustasime, et peaks siia taas tagasi tulema

Quercus Robur - Harilik tamm

 1 

Leitud vahva giidiga ekskursiooni käigus (lõpus). Kahjuks ei olnud millegagi pilti teha, et saaks siia üles panna, aga valisime loodtimuti (lapsepõlves on just selle lähisugulase abil metsmaasikaid koju toodud) ja liivosi (lihtsalt nime pärast - kui lisada kaks tähte saab kokku lugeda hea tahtmise korral liivo siin). Tänud peitjale!

Läksin õhtusele jalutusringile ning oli plaanis ka paar aaret üles otsida. Kus oli alles melu botaanikaaias! Ühe puu all seltskond istumas laua ümber ja siis teise puu all. Edasi minnes sattusin juba suuremasse pittu, kus katusealused püsti pandud, veinilauad rivis, snäkid - mõnus õhkkond ning meeleolu hõljus õhus. Vaatamata ahvatlustele läksin oma rada edasi ja nautisin botaanikaaia ilu, millest imeväike osa sai ka pildile võetud. Kaunis! Jõudsin kenasti aardeni. EVEJ. Aitähh peitjale!

Leitud, tänan!

Tulime Musumäe juurest otse Konsumisse energiavarusid täiendama. Kui süsivesikute tankimine oli lõpetatud, siis siirdusime Botaanikaaeda. Kõigepealt arvas minu nuhvel, et ta enam ei viitsi ja jooksis kokku. Aga kui pole nuhvlit, pole ka aarde koordinaate. Niikaua kui nuhvel ennast restartis (õigemini pidin ma talt aku eemaldama), püüdsin ma mälu järgi kaardilt nähtud asukohta meenutada, aga kahjuks mäletasin valesti. Peagi sai nuhvel elu sisse ja koordinaadid ilmusid jälle ekraanile. Olime ikka nats puusse pannud (kahjuks valesse). Tiirutasime siis seal pojengide juures ja ma nuusutasin oma sünnipäeva lõhna (kuna sünnipäev on juuli alguses, siis pojengide lõhn seostub kohe sünnipäevaga). Seal tiirutades kaotasime pool seltskonnast ära. Lähenesime siis noorgeopeituriga kahekesi nullile. Nulli lähedal kohtasime ka mugusid, aga õnneks saime märkamatult tegutseda. Karp käes (õigemini põues), suundusime teisi otsima. Edutult. Tuligi siis kahekesi seda karpi avama hakata ja nimed kirja panna.

Aga pildidl siis Varajane pojeng (Paeonia Officinalis)

Me täname!

Paeonia Officinalis

olemas :) ja pilt selline, sest need meenutasid meelespäid, mis on ühed lemmikud kevadlilled.

Ilusas kohas ilusa ilmaga leitud aare on alati rõõmuks. Floora esindajaks sai valitud kaunite õitega kevadekuulutaja Prunus sargentii ehk sahhalini kirsipuu.

Tänane hommik oli ideaalne jalutamiseks Botaanikaaias - päike õrnalt põske silitamas, tärkav loodus, rahu ja vaikus... Aare justkui kukkus ise sülle :) Taimeks valisin Teravaleheline rodo (Rhododendron mucronulatum). Põhjus oli väga lihtne- see lihtsalt oli esimene taim mis nii mõnusalt vastu säras! Aitähh peitjale!

Botaanikaaia külastus kujunes minu jaoks üsna suureks eneseületuseks, sest kardan kõrgust. Ja lifti avastasime me muidugi peale keerdtrepil turnimist :D. Pildistasime orhiteed Maxillaria variabilis't. Põhjuseks asjaolu, et Erki väitis pühapäeval, et kruvisid ei tohi puu sisse keerata, sest puu kuivab ära. Nüüd logides teatas Josten, et see pole päris tõsi, sest mänd ajab näiteks kleepuvat vaiku ja sedasi paraneb ära ja kasvatab end uuesti kokku. Info pärineb Tallinna Loodusmuuseumi Väikeste Teadlaste Klubi juhendajalt Lauralt. Aitäh peitjale, sest muidu poleks me siia vist sattunud ;)

http://orchids.wikia.com/wiki/Maxillaria_variabilis

Lill.

Leitud.

Leitud ja logitud. Aare ok. EVEJ. Pildil äädikapuu Dissecta (Rhus Thyphina Dissecta). Selle kuivatatud viljakestadest valmistatud hapukat teed tarvitatakse palaviku alandaja ja organismi toniseerijana. Suvel näeb see ilus välja.

äädikapuu talvel

suvel on selline

Sattusin teist korda selle Hortuse keskele. Eelmine kord oli mitmed aastad tagasi, kui seal korraldati suvisel ajal ilus bankett ühe Tartu linnale olulise objekti avamise puhul. Siis selle ilu nautimiseks aega ei jäänud, nüüd kutsus aare. Pöörasin tähelepanu Botanicustele ja leid tuli lihtsalt. Aardes oli vaid üks rändur. Seegi oli poolik, sest ilmselt oli numbrisildi kaaslane Piraat ilmselt Tartu tavernitesse eksinud. Võtsin TB kaasa. Ja jätsin Publiku rinnamärgi. Minulegi hakkas lumisel taustal silma just harilik elupuu Thuja Occidentalis. Meeldis tema pikk ja sihvakas kuju, ning ta on ka geopeiturite sõber. Kõige raskemaks osutus minu tagasitee. Arvasin, et lähen üle mäe, kuid sealsed teed olid tõelised liuväljad oma kallakutega. Siiski õnnestus see takistusriba ületada. Kindlasti peab leidma aega ja siia soojemal aastaajal naasma, et nautida kõikide nende erinevate Botanicuste ilu. Tänan kutsumast.

Sihvakad Thuja Occidentalised

Botanicus on tuvastatud

Aare leitud ja tuju hea :) Valisime hiigelnulu ehk abies grandes :)

Karp tuli väga kiirelt. Teist tingimust täita oli palju keerulisem. Enamus taimi ju ilma lehtedeta ja mida sa neist rootsudest ikka pildistad. Lõpuks nägin seda tavalist aga vahva kasvukujuga harilikku elupuud.

Harilik elupuu Thuja occidentalis

Ma polnud veel otsimisele mõelnudki kui Annil juba karp näpus oli. Valisin soome kuuse (Picea Fennica) kuna just kuusk on nii mõnelgi korral pakkunud keset aarete otsimist vihmavarju, peitnud enda oksa küljes või juure all karbikest ja igakord peale metsas (või pargis, kus on vähemalt paar puud) käimist on mu mütsi küljas okste ja okaste paraad. Aitäh! EVEJ

Soome kuusk

Aega võttis, aga asja sai... Akuvahetus gepsus andis suure eelise. Koht tuttav ammustest aegadest... TFTC :)

Lamav talihari- Gaultheria procumbens... Lihtsalt sümpaatne isend...

 1 

Algul oli kartus, et väravad lukus ja peab üle kiviaia endid vinnama, aga lõpuks leidsime õige koha kust sisse pääseda dzunglisse. Steni professionaalne pilk leidis aarde kiirelt ülesse ja mul oli au aare välja võtta :D

 1 

Vanainimesed pidasid peamajas tantsuõhtut vai tantsuõpet. Meie tantsisime taimede vahel ennast taha aeda logima :P

Leitud/logitud Harilik lumimari/Symphoricarpos albus - valged vahukommid mis ahvatlevad sooma, aga pidavat väga mürgised olema, ei kinnita ega lükk seda väidet ümber

Kõige pealt leidsime mäe otsast nunnu karu, kes norutas puu all kesk rohelist taimemerd. Seejärel jäi pilk taime etiketile pidama ja koheselt oli tunne, et see on õige taim geopeiturile tänu tema ladinakeelsele nimetusele. Taim ise on Waldsteinia geoides ehk mõõljas valdsteinia.

Teekond mäe otsast aardeni osutus parajaks logistikaks, seda tänu lapsevankrile. Väikese ringiga mööda kaldteed ja paari treppi künka otsast alla saades võtsime suuna aardeni. Leid tuli ruttu, kuna karp oli poole kerega pesast väljas. Panin natuke sügavamale tagasi. Tänud.

Waldsteinia geoides

Leitud logitud!!!

Mandzuuria tobiväät- Aristolochia manshuriensis valitud sai seepärast, et poiss arvas, et on lahedad köied.

Botaanikaaeda ei saanudki aaret otsima mindud, aga kuna kunagi sai kaardilt vaadatud umbes asukohta, siis mõtlesime korra piiluda. Millegipärast karjus koht kohe silma ja kiire leid. Puuks valisime ebaoriginaalselt hariliku kuuse picea abies, sest nende keskel üles kasvatud.

Kenal suvepäeval võtsime ette jalutuskäigu looduskaunis kohas. Lemmikuks valisime geopeiturite lemmiku - hariliku kuuse (picea abies "Luua").

pargi ilu

Neitsilik ebajasmiin (Philadelphus virginalis) püüdis pilku oma kaunite väikeste valgete õitega :)

Taimeks sai valitud midagi kevadist ja haput.Aare leitud ja logitud.Võtsime TB.Tänud juhatamast väga kena koht!

Igati nummar hein kasvab siinkandis. Aitäh!

Leidsime ilusti üles. See on küll tore koht, kust otsida! Oma lemmikuks valisin katus- mägisibula (Sempervivum tectorum). See kasvab ka mu koduaias ja on eriline selle poolest, et lehtetest moodustuv õis on ehk ilusamgi kui õied ise (mis on ka armsad).

Leitud, logitud, evej! Larix decidua - euroopa lehis, sai endale ka neid just istutatud.

Aarde ilusti leitud ja Tulipa Praestans "Unicum" ehk Oivaline Tulp imetletud :) Aitäh peitjale, ilusa koha eest!

Meie esimene leitud aare (3 tükki on siiani meist leidmata jäänud). Leid tuli kergelt, sest aare oli vähemalt meie jaoks väga loogilises kohas.

Taimeks sai valitud Püvilill (Fritillaria). Miks? Sest ma jumaldan seda lõhna (tean, enamiku jaoks hais), mida selle taime noored lehed eraldavad.

Oli vihmane päev ja mugusid liikus üksikuid. Aarde leidsime kiirelt ja logisime lähima okaspuu vihmavarjus. :) V:rohelise kivi J: sinise kuuli Pildile jäädvustasin erksa kevadekuulutaja: erekollane krookus- Crocus x luteus ´Golden Yellow´.

Päeva esimene leid. J:Klaaskuul. Taimeks valisin hariliku kuuse (Picea ables) kuna ta varjas mu tegevust võõraste eest.

Kõik oli nii hall ja porine. Aare hiilgas ühes nurgas ja ainuke roheline asi oli pinus heldreichii schmidtii- valgekooreline soomusmänd.

Aare oli vahvas kohas. Meie lemmiktaim oli pildil olev pinus heldreichii schmidtii ehk valgekooreline soomusmänd :) Ta oli väike ja nunnu ning praegusel ajal ka ilus roheline :)

Leitud. Parajalt mudane oli.. õnneks aarde juures mitte nii mudane :)

Käisime ilusa päeva puhul natuke pori sees jalutamas. Leidsime keramänni - Pinus mugo Mulle seostus kohe mugudega, nii et sai see puu pildi peale. :) Aarde leidsime samuti, seekord olin mina kiireim.

Võtsin: võtmehoidja. Jätsin: stressipalli.

keramänd

Hall nulg (Abies concolor) on igihaljas taim, mis rõõmustab silma ka talvisel ajal, kui muud taimed on talveunes. EV, J: linnu

Hall nulg

Oli nädalavahetus ja sisenesin peaväravast. Kõndimist aardeni seetõttu veidi rohkem. Karp paistis hästi silma. Tee peal aga hakkas silma 424 cm tüveümbermõõduga Eesti jämedaim harilik vaher Acer platanoides L. , mis kahjuks oli oma elupäevad ära elanud ja mõned päevad tagasi maha saetud. Tüvi siiski meenutamas seda väärikat vanakest. Postimehe artikkel:

Eesti jämedaim vaher läks sae alla
05.02.2014
Jüri Saar, reporter

Pärast mitut aastat kaalumist langes Tartu ülikooli botaanikaaias otsus, et sajandivahetusel Eesti jämedaimaks vahtraks kuulutatud puud ei saa enam säilitada, sest see on pehkinud ja ohtlik.

Kui loodusemees Hendrik Relve korraldas üleriigilise rekordpuude otsimise, selgus, et Eesti jämedaim vaher kasvab Tartu ülikooli botaanikaaias. Selle jämedus mõõdetuna 1,3 meetri kõrguselt oli 424 sentimeetrit ja sama teavet jagab ka tahvel puu all, mis kasvab tiigiäärse teeraja kõrval. Et see umbes saja-aastane puu kaotas 2010. aasta augustitormis ühe oma kolmest suurest harust, ei oleks enam sellist rekordit võimalik mõõta. Juba siis olid puu harud trossidega kokku tõmmatud, kuid see puud ei päästnud.

Raske otsus

Toona lootis botaanikaaed, et osa oma vägevusest kaotanud puu peab vastu veel kümmekond aastat ikka, kuid nagu botaanikaaia juhataja Jüri Sild nentis, langetasid arboristid ja dendroloogid nüüd ikkagi otsuse, et ohutuse kaalutlusel tuleb puu maha võtta, kuid mõnemeetrine võimas tüvi esialgu veel jääb. Kaalutlus oli, et seal saaksid kasvada puuseened ja selline känd oleks ka mälestuseks. Botaanikaaia dendroloog Ebe-Kai Uibo ütles, et viimasel suvel oli see puu elus ja roheline. Sellele jäi nüüd ka väiksemaid oksi, mis kevadel küllap lehte lähevad. «Üritame puud näidata nii kaua, kui on veel vähegi võimalik. Loodame, et viis aastat ikka,» rääkis ta. «Kaalusime saagimist mitmel aastal, aga et puu oli kõige jämedam, ei tahtnud teda kohe maha võtta. Mingil ajal hakkad paraku kahtlustama, et on juba väga ohtlik. See puu on ka niisuguse koha peal, kus käib palju inimesi, väikesed lapsed käivad tiigi ääres parte toitmas.» Sild ütles, et botaanikaaias tuleb puude saagimist ikka ette. «Botaanikaaia töötajad hoiavad puudel pidevalt silma peal ja need puud, mis on ohtlikuks muutunud – midagi ei ole teha, käib väga palju inimesi –, oleme ohutuse kaalutusel maha lõiganud,» sõnas ta.

424 cm ümbermõõduga harilik vaher

Kõik, mis puust järel

Leitud.

Leidsime.

Kohale jõudes hakkas aare kohe silma, nagu poleks peiduski olnud.

Valisin taimeks Poaceae perekonna Miscanthus "Giganteus" ehk eesti keeles siidpööris. Meenutas enim pilliroogu :)

Mida siis muud jõululaupäeval pildistada, kui harilikku kuuske (Picea abies):) Ilusaid pühi kõigile!

Jõulupuu

Harilik laanik (Hylocomium splendens), Eesti kõige tavalisem ja levinum liik.

Leitud! :)

Kreeka pähklipuu ladinakeelse nimetusega Juglans Regia oli üks vähestest taimedest, mis lumega kaetud ei olnud.

Mul on alati tunne olnud, et väravast sisse saamiseks tuleb kukrut kergendada. Ei saanudki ;) Taimesiltidest jäi silma väga GEOPEITUS-sarnane ladinakeelne nimetus. Tegemist on siidpöörisega, ladinakeelne nimetus Poaceae Miscanthus

geopeitus?

Aarde leidsime kenasti. Hea kuiv koht tal seal. Märkasime Schrencki kuuske. Ladina keeles - Picea schrenkiana. Aitäh!

Keegi ei olnud aaret korralikult tagasi pannud ja seda oli juba kaugelt näha. taastasin maskeeringu, aga kuna oli väga, väga kiire ja 5 minuti pärast pidi juba kodus olema, ei jõudnud pilti lihtsalt teha.

Jalutuskäik kohta, kus ma varem pole käinud. Jätsin TB Lara uut reisiseltsilist ootama.

Pildil on 'ginnala vaher' (lad acer tataricum ssp ginnala). Valisin just selle, sest see jäijäi mulle esimesena silma. Kuna olin botaanikaaias esimest korda, siis ei osanud oodata, et taimed ja puud on niimoodi 'taggitud'.

Pole aastaid sinna sattunud ja väga kena oli. Aarde peidukoha oleks nagu loodus sihilikult selleks otstarbeks valmis voolinud.

Pildil Campylium chrysophyllum ehk harilik kuldsammal, mis nägi välja, nagu selle all võiks veel üks aare olla.

Selle all ei ole aaret!

 1 

Pärastlõunase tiiruga võtsime lõpuks ära ka selle aarde. See on ikka jube kaua võtnud, kuna enamasti ei satu väja sellel ajal, kui botaanikaaed lahti oleks. Aitäh peitjale toreda aarde eest ilusas kohas!
Taimena lisan enda poolt klassikalise Eesti kultuurmaastiku maltsa - viigikaktuse (mis ei näinud eriti rõõmus välja vaevu plusspoolel oleva temperatuuri käes).

Sest et...kaktus!

Mu sõbrad tegid minu üle nalja et ma ei leidnud seda aaret. Sest ma põhimõtteliselt tammusin selle peal. Lõpuks tuli ka leid.

Olen juba mitu korda seda aaret otsinud, aga tulutult. Lõpuks võtsin kaardi kaasa ja 50 sek ja leitud. EVEJ.

Leitud! EVEJ. Ilus koht.

Leitud! Lemmik koht. :)

Kes jättis aardesse laetud mullitaja? Tagumiku löön viilikirja!

Botaanikaaias oli tunda juba sügisehõngu ning seetõttu polnud vaatamata puhkepäevale eriti palju inimesi. Õige koha leidsime kohe üles, aga aarde silmamiseks oli tarvis seda pisut eemalt kiigata.

Colehicum bivonae - ruuduline sügislill

Leitud

Leitud ja logitud. Armastusenimeline roos oli väga sümpaatne :) EV. J:Premium7 voldiku.

Vahetasin karbi uue vastu.Sisu ise täitsa korras.

Teated rahvusvaheliselt lehelt räägivad:
Container really needs replacement!

Aardekonteiner pidi olema väga halvas seisukorras, pragunenud ja nii katki, et kaant on väga raske tagasi panna.

Kaua otsisin, aga ei leidnud.

Algul vaatasin valest kohast ning sain aru, et siin midagi olla ei saa ja läksin õigesse kohta ning logisin. Siis valisin välja taime ja tegin pildi, aga just pildi tegemise hetkel sai telefon tühjaks ja ma polnud üldse kindel, kas ta selle äragi salvestas. Selgus, et ikka salvestas, jess :) Taimeks on Pojeng, ladina keeles Paeonia ning selle sort Pink Radiance. Mul on pojengid aias ka, nad on hea lõhnaga ;) Aitäh!

Kui ilus siin on, tänu kindlalt, teinekord varun jalutamiseks ja pildistamiseks aega aga seekord siis minu taim Liilia - mu ema lemmiklill ja kodus meil umbes 30 sorti!

Osad meist ehmatasid selle tehisputuka peale ära ja ei julgenud karpi võtta. Pildil olevad lilled said valitud, kuna putukakartja arvates on need ilusad ja kollased.

Very nice place. I was here not the 1st time and every time it is more beautiful. Lid is broken. T4TC Paddeltaucher from Germany

Asteraceae Dahlia Hortensis

 1 

VAHETASIME KARPI, puhastasime sisu. Elusputukad ajasime välja, panime asemele ühe tehisputuka. Liimi ega paberit meil ei olnud, kirjad panime kleepuvale helkurpaelale. Ilusaid elamusi botaanikaaias!

 1 

Silverile meeldis väga kasvuhoonetes sees. Eriti meeldis kaktus Kirju orbea.
Kirju ORBEA (Tähniline orbea) (Orbea /Stapelia variegata) on kaktuseline, mille looduslikuks kodumaaks on Lõuna-Aafrika. Meile meeldisid ta pealt krobelised ja meritähte meenutavad õied. Avanemata õied meenutavad väikeseid püramiide või früüsalit. Orbea kasvatamine õnnestub ka algajatel, sest kaktus on vastupidav ja vähenõudlik, talub niiskuse ja temperatuuri kõikumist.

Maretile meeldis enam väljas, Silverile kasvuhoonetes sees, seetõttu login 2 korda. Korea NULG (Abies koreana) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv okaspuu. Korea nulg on Euroopas väga levinud ja armastatud ilupuu. Eriti kaunis on ta siis, kui tal on käbid, mis paiknevad pärjana, on sinised ja püstised. Mulle meenutavad korea nulud Siberi, Kaug- Ida ja Kuriili saarte reise (Igatsen nende järele!). P.s. saab nuluvaiku närides hoida hambad ja igemed terved, nuluvaiguga saab vajadusel ise hambaid plombeerida!

Aare leitud. Kahjuks jäi ka meie poolt katkisesse karbikesse. Pildid tegime pojongidest, sest just neid me tegelikult vaatama ja nuusutama tulime. :-)

Jõle palav ilm oli Tartus. Esmalt sai tuttavate pool grillitud ning pärast seda oli hea botaanikaaia vilus väike seedimist soodustav jalutuskäik teha.

Karbi kaas oli endiselt puru, kilekott aga kõige parema teed läinud. Ei taibanud ise kahjuks uut konteinerit kaasa võtta

Pilt sai tehtud pojengidest (Paeonia), mis kenasti õitsesid. Miks küsite - aga seetõttu, et teel Tartusse plägiseti raadios veerand tundi pojengidest. Kui tuttavad kuulsid, et me botaanikaaeda läheme, hakkasid ka nemad pojengidest rääkima ja kui me lõpuks botaanikaaia väravast sisse saime, karjusid need silma, nii et oleks olnud kohatu, millestki muust pilti teha.

Karbil on kaas katki, niisiis sai pandud sellele ümber kilekotike, nu nii kindluse mõttes, aga eks see konteiner vahetust vajab:) Aga sellegi poolest tore aare ja tänud peitjale!! EVEJ

Hepatica nobilis

Harilik sinilill

Harilik pardipere ja harilik kass

Teated teiselt lehelt ütlevad:

Karp oli vett täis, logiraamat jäis VIST kuivaks

leitud juba ammu, nüüd logitud geopeituse lehele

leitud

Harilik vaher (Acer platanoides L.) - valiku põhjus, kuna ta on Eesti jämedaim.

Jämedaim vaher

Jämedaim vaher

Jämedaim vaher

Meie esimene aare leitud. Lisaks imetlesime lummavalt lumist roosiaeda (rosa).

Ootamatult keeruliseks osutus logisse pildi riputamine. Selgus, et selleks tuleb logiteade enne ära postitada. Pärast saab pildi juurde lisada.

Lumine roos

Peale tööd ka natuke lõbu, meelitasin kolleegi kaasa ja tutvustasin talle geopeituse põnevat maailma:) botaanikaaed oli sügisestes värvides väga ilus.

Acer Negundo ehk saarvaher. selles aia nurgas oli sügis kuidagi eriti kohal ja peegeldus ka veest oma värve

Pildistamiseks validin seekord põõsaspujengi(Paconia suffruticosa)ja lisaks veel ühe puu.

Põõsaspujeng

Leidmine oli jäänud sisse kandmata. Igatahes pärast kaunist piknikku see aare leitud sai :)

Silma jäi Callistephus Chinensis ehk hiina aedastrid, mis alati seostuvad suve lõpu ja kooli algusega :)

lillekesed

Leitud

Aare sai leitud sel kuupäeval, kuid pilt tehtud ja logitud poolteist aastat hiljem: 08.12.2013

Lumi oli maas, kuid see ei tähenda, et see kõiki taimi segaks. Üheks selliseks on ogane astelsõnajalg (Polystichum aculeatum). Tegu on I klassi kaitsealuse liigiga.

http://en.wikipedia.org/wiki/Polystichum_aculeatum

Aare leitud 2012. aasta Tšornobõli avarii 26.-ndal aastapäeval.

Talvine liigirikkus

Logitud :)

Torkav kuusk ehk hõbekuusk(Picea pungens)

Kiire leid. Varakevadises botaanikaaias leidsime ühe vähestest õitsvatest taimedest ümaralehise alpikanni (Cyclamen coum). V: peegel J: mutionu

Ka meil õnnestus aardekarp päris kiiresti leida. Ja siis, nagu ka paljudel teistel, tekkis probleem- millist taime botaanikaaiast eriliselt esile tõsta? Meie valisime Eesti jämedaima hariliku vahtra ja aed-leeklille vahel. Seekord võitis viimane. Põhjuseks see, et aed-leeklill ehk floks (Phloks panikulata) on mulle juba varajasest noorusest meeldinud oma värvikirevuse ja õitemere poolest. Tänud botaanikaaeda juhatamise eest!

Botaanikaaeda tulid minuga kaasa ka teised, muuhulgas ka ihufotograaf. Kuid vahetult enne aardeni jõudmist kadusin puude vahele ja otsisin üksi. Või ega seal õigupoolest midagi otsida polnudki, mõistlikult lihtne oli kõik.

Võtsin aardest klaaskuule, jätsin ühe kokkupandava tegelase, kes on oma varba ära löönud. Ja lisaks veel Itaaliast kaasa võetud pisike geomünt, mis peaks mahtuma ka väiksematesse linna-aaretesse. See sobis sinna nagu rusikas silmaauku, sest omaniku nimi on florabora :))

Fotograaf jäädvustas võrkja iirise (iris reticulata) "Joyce". Miks? Selline kena kevadine oli.

Aitäh peitjale, polnudki varem Tartu Botaanikaaias käinud. Tuleme suvel kindlasti tagasi, siis on ka õues rohkem vaadata.
http://www.geocaching.com/track/details.aspx?tracker=TB2B64W

Iiris

Eksponaatidest on praegusel aastaajal raske midagi väga erilist välja tuua, seega jäi minu valik taimele, mis on mulle lapsepõlvest saadik sümboliseerinud ravimtaimi ja kõike head ja halba, mis nende ümber toimub. Suvistest IGAVATEST korjeretkedest kuni talvise tee või kompressini välja.

Taimeks siis harilik pärn, Tilia Cordata.

Pildile jäi seekord Taxus baccata, ehk harilik jugapuu, ja seda sellepärast, et väidetavalt tegi Robin Hood just sellest puust (või siis vähemalt selle sugulasest) endale vibusid :)