Virussaare

14 november 2024 leidis Merle [gunvald]

Tegin Meelega matka avaliku õhtumatka siia rabasaarele, oli äge kuuvalgel raba ületada. Aitäh! Aardes oli travel bug, aga ametlikult teda seal ei olnud. Aitan ta rabast välja.

12 juuli 2024 leidis Inge [aunad]

Siia tuleku põhi lootus oli murakatega maiustamine. See lootus isegi täitus, kuigi lehti oli kümnetes kordades rohkem, kui marju, sain siiski küpsete imemaitavate murakate maitse suhu. Raba pind oli üsna märg ja päikese palavus muutis retke oodatust kõvasti raskemaks. Vahetult aarde kõrval ilmus äkitselt sääsekolonn kallale, nii et ikka 17, mitte 7 ühe hoobiga oli saagiks.

Tänan peitmast.

26 märts 2023 hooldas Heigo [sansam]

NB! Kui keegi ennem mind seda aaret külastab, siis võtke marker kaasa, et saaks karbile ja logiraamatule tekstid peale kirjutada. Mul oli marker koju ununenud ja pastakaga ei saanud seda teha.

Lugesin Yksk6ikide logist, et logiraamat on märg ja nägin ühelt pildilt ka karpi. Siin oli selge, et paremaks see olukord ei lähe ja võtsin autost korralikuma karbi ja logiraamatu kaasa.
Kõik karbis olnud "aarded" tulid kaasa ja ainukesena saab vist plastikust vile tagasi viia. Ja kui vana logiraamat on ära kuivanud, siis lisan selle pildid siia.

26 märts 2023 leidis Heigo [sansam]

Aitäh peitjale!
Kuigi olen kunagi siinkandis palju käinud, siis siia rappa pole kunagi sattunud. Väga äge raba.

15 oktoober 2022 leidis Krissu ja Dauno [yksk6ik]

Tunnike rabas müttamist ja käidud. Alles hiljuti oli siin saarekesel keegi käinud, jälgede järgi vaadates, kuid mitte aaret leidmas. Aardekarp vedeles koos katkise kilekotiga lihtsalt maas, ei tahtnud uskuda, et päris nii olema peaks ja peale logimist märga raamatusse, sai see kännu juurde pandud. Tänud

2 juuli 2021 leidis Sander, Margit, Anne-Ly, Indrek [medekulamutt]

Seiklused juba kirjas Anninni logis. Õhku jäi vaid küsimus, kes elab sellel saarel? Tänud aarde eest!

2 juuli 2021 leidis Anne-Ly, Indrek, Margit, Sander [anninni]

Virussaare ühiskülastus oli meil juba mõnda aega plaanis, nüüd tegime selle teoks. Räätsad panime alla, kuigi vist oleks ka ilma hakkama saanud. Kerge sääsetõrjevahendikiht ka peale ja otsejoones teele. Kui parkimiskohas puhus päris kõva tuul ja rõõmustasime, et putukaid polegi, siis paraku olid nad kõik saarel ja eriti aarde juures meid ootamas ja lasid õhtusöögil kohe head maitsta. Kiirelt logitud, põgenesime tagasi, kuid julgemad ja näljasemad neist saatsid meid ka veel tagasiteel. Muidu oli rabas sammuda tore - tänud peitjale!

24 juuni 2021 leidis Maris, Ingrid, Helge, Helen, Indy ja [puutetundlik]

Päikesetõusumatk rappa, ilma päikesetõusuta :D. Nojah, nii nagu siin Helen, Helge ja Ingrid eelnevates logides on juba kirjeldatud, pidasime Vigalas mõnusalt jaane ning põrutasime Heleni intrigeeriva idee peale selle käigus varahommikul rappa karpi ka leidma :D. Täiesti uutmoodi elamus oli igatahes niimoodi inimtühjas rabas seal soojas uduhämus seigelda ning ehk järgmised jaanid skoorime siis kuskil ka tolle päikesetõusuga variandi ;). Aitäh peitjatele ja aitäh kaaslastele, hommikul kella 04:00-sest Virussaare matkast sai veel üks väga eriline ja värvikas tripp minu geoseikluste hulgas :).

24 juuni 2021 leidis Ingrid, Helge, Marised, Helen ja Indy [helen]

Kui paar nädalat tagasi sai paika plaan, et mõnus seltskond geopeitureid peab jaanid Vigalas, siis muidugi vaatasin ka aardekaarti ja tekkis mõte, et võiks enne lõkke tegemist natuke ka matkata. Ei hakanud seda plaani kohe teistele välja käima ja kui Eestit tabas kuumalaine, siis matsin selle mõtte üldse maha. Mingit ellujäämisretke ei olnud küll plaanis teha.
Paar päeva enne jaani tuli taas jutuks, et otsiks sel päeval natuke aardeid ka. Ja siis ma lihtsalt natuke intrigeeriva mõtte Virussaarest välja hõikasin. Minu üllatuseks oli kohe huvilisi ja tekkis mõte teha üks päikesetõusumatk rappa. Jaaniööl ju nagunii magama ei minda ja siis oleks hiiglama vahva öösel rappa minna.
Nii me öösel ennast autosse pakkisime, räätsad haarasime ka kaasa ja sõitsime rappa. Teel nägime põtra, paari rebast ja ka jänest. Tasub ikka öösel ringi liikuda. Lähenemisteeks olime valinud kirdesuuna ja autoga sõitsime niikaugele kui tee otsa sai. Siis rabaserval räätsad alla ja läbi imelise hommikuhämaruse rabasaare poole rühkisime. Oli päris väsitav, sest sooja umbes 20 kraadi, maastik õnneks mõnusalt läbitav. Higist tilkuvatena jõudsime rabasaarele, kus oli vaja isegi taskulambid välja võtta, sest metsa all oli täitsa pime. Aardekarbi leidsime kiirelt, võitluses näljaste sääskedega tegime kiire logimise umbes kell 3.29 ja seejärel põgenesime lagedamale maale tagasi. Nüüdseks oli tekkinud selline udu, et ei näinud ümberringi suurt midagi ja suunanäitajaks autoni sai Indy, kes oma jälgi mööda tagasi sörkis. Seega päikesetõusust võisime suud puhtaks pühkida, aga udune varahommik rabas oli ka imeline.
Suur tänu vahvatele kaaslastele, kellega koos selliseid hullumeelseid seiklusi rõõmuga ette võtan.

21 mai 2021 leidis Mikk, Jaanika [silmsirkel]

Kas on asi selles, et viimased nädalad üsna vihmarikkad, või selles, et RMK taastab veterežiimi - igatahes väga märg oli. Taimestik rabas tundus rohkem kuivemale pinnasele omane. Turbaväljade asemel läigivad veesilmad, pooleliolevad laudteed on keskelt uppunud, lindudel kena pesitseda. Üks rebane hiilis ka ringi. Aare oli korras, hallitava kastanimuna jätsime karbist välja. Aitäh!

8 august 2020 leidis   [tunk]

Selle aasta kõige raskem rabamatk :o) Mitte, et siin nüüd eriti pikk distants kõmpida oleks. Ja ka maastik on raba kohta pigem kuivapoolne, raskusaste 4.0 maksimaalselt, üldiselt tiba vähemgi. Aga vat kuumus oli karm! Enne teele asumist tegin paari kilomeetri kaugusel varjus peatuse, et keha kinnitada. Auto näitas välistemperatuuriks 30.5 kraadi ja eks ta sinnakanti ilmselt oli ka. Muidu ma nii lühikesele retkele veepudelit kaasa ei võta, kuid eesseisvat lagedal praadimist arvestades tegin täna erandi.

Üsna pea liikusin koos küllalt arvestatava tülikatest parmudest ja kärbestest kaaskonnaga. Need kuradid ei saa ju eesti keelest aru. Täpselt vastupidi Nukitsamehest tuntud Vitsalaulule. Hirm aitab enam kui arm, ainult vitsa võim siin kehtib, kuigi jah, rohkem siis kui kannab ta veel lehti.

Nulli ma jõudsin ja seal pakuti juba ka veidi varju, paraku mitte mutukavabadust, niisiis vehkisin ikka edasi. Seda ka logimise ajal, ei mäletagi kui segased kraapsjalad sinna logiraamatusse said, loodetavasti miskit sai ikka :P Lahkudes märkasin maas veel karu hunnikut, metsaotti ennast ei õnnestunud tabada, aga ega ta nii kuumal päeval üldiselt ringi liigugi.

Rabasaar ise on väga lahe, sihuke kena ümmargune korraliku metsaga laik keset suurt lagedat. Eriline koht, pole ime, et juba muinasajal siin miskine pelgupaik oli, linnusega või ilma. Aitäh kutsumast!

14 juuni 2020 leidis Arvo ja Marko [markosu]

Nii lihtsat rabamatka ei mäletagi :) Parkimiskoht oli eelnevate logide põhjal valmis valitud ja sealt oli peale kahe pisut märjema koha lausa lust kohale minna. Kummikutega käkitegu, ilmselt oleks saanud ka kergema jalatsiga. Läbisime 2.9 km ja aega kulus 54 minutit.

14 juuni 2020 leidis Arvo [arvoaljaste]

Nagu paljudel teistelgi, sai auto kirdesse ära pargitud. Vaid paari kivi otsa põhjaga pauku pandud ja ühe palgi otsa nurka veits kriimustatud, ei miskit märkimisväärset :D

See aare oli nagu leboots eilsele päevale, seal võib tõesti 30 minutiga ühe otsa peale ära käia. Meil vist umbes nii läkski. Maastik on meeldivalt tasane, ei ole üllatavaid ja vajuvaid kohti. Kui koha alguses peab pind sind üleval, siis viska kohe räätsad puu otsa, nagu meie tegime. Ja kõps kõps leiuni. Ilus saar on siin keset soovälja. Tänud parasjagu hea matka eest.

6 juuni 2020 leidis Niilisina [nirgiratsanik]

Raba suht kuiv. 30 min jalutuskäik per 1 ots head jõhvikad.

22 aprill 2020 leidis Ove ja Külliki [orca]

Parkisime oma sõiduki NE 1,3 km. aardest ja raba ületus sai alata. Praegu polegi väga märg kuid ilma kummikuteta pole mõtet alustadagi. Aare ise korras ja kuiv. Jätsime sinna ühe Venemaa Travel Bugi- Mашка Обнимашка. Reference nr. GK117E, Tracking Code TZ4Y7B , Kuna endal mul Venemaa kasutajat ei ole siis äkki saab keegi selle TB ära märkida Venemaa lehel. Teekonnal nägime tedre paari ning värskeid karu s..ahunnikuid rabasaarel. Tänud peitjale

21 märts 2020 leidis Aive, Heldur [heldur]

Tänud aarde eest!

21 märts 2020 leidis Heldur,Aive [sunflower]

Auto hülgasime kuskil kilomeetri peal.Kõige raskem lõik oligi kohe alguses.Vett ikka oli piisavalt ja pidi otsima kohta kuhu astuda,et vesi kummikusse ei voolaks.Meil läks õnneks,saime ikka kuiva jalaga käidud.Aitäh!

4 mai 2019 kommenteeris Kairi ja [mehaanik23]

Sai käidud raba alguses,polnud kummikuid kaasas ja kell oli juba 22:00 seega aarde leiuni ei jõudnud .Aga info kõigile kes plaanivad sinna raba alguseni autoga minna ,esiteks on madalamatel autodel raskusi kuna tee on suht koht rööpas ja teiseks maasturi või kõrgems masinaga minne on hetke seisuga teel langenud puud mille alt mahtusin napilt volvo s60-nega läbi .

26 detsember 2018 leidis Anne,Kleone,Merle,Maire,Kallo,Kaupo,Kristjan ja [thunder]

Esimene rabaaare sellel pikal ja põneval matkapäeval.Lühidalt öeldes sai selle käiguga "mootori" kergelt üles soojendatud.

26 detsember 2018 leidis Anne, Kallo, Kaupo, Allan, Kristjan, Maire, Merle [meteta]

Kui advendiseeria lõpetamise sündmusel käidi välja plaan pärast jõule väike rabamatk teha, tundus väga hea plaan. Rappa minek sobib alati. Tol hetke kaunist talveilma ja mõningaid miinuskraade arvestadest kõlas üsna ahvatlevalt. Tänaseks muidugi oli potentsiaalne ilu ja võlu veidi langenud, kraadid plussis ja varsti sai selgeks, et kuivade jalgadega tänane päev ei lõpe. Lühikese matka algus meenutas küll pigem kaasaegset tööstusmaastikku kui muinasaegselt pelgupaika, kuid aardepaik oli juba pisut lähedasem kirjeldusele. Tänud peitjale.

26 detsember 2018 leidis Seltskond & [kallo]

Ajendatuna 3 päeva varem Marimetsa rabas käimisest, sai Bo:Ka-s sündmusel käies tehtud kiirelt uued plaanid uute rabade osas. Ikka sel põhjusel, et väljas on talv ja kõik on külmunud. Tutkitki! Siin päeva esimese matka esimestel meetritel, peale seda kui meie kamba kõige kergem liige, Anne, pinnasest läbi vajus, sai selgeks, et oodatud ja loodetud kerget matka me täna tunda ei saa. A kas see tegi meid kuidagi kurvemaks? Ei! Marssisime nii hanereas kui ka kaootiliselt läbi raba, kord kõvemal pinnal, siis jälle püdelamal kuniks jõudsimegi oma sihtkohta. Aarde leidmisega raskuseid ei olnud. Küll aga oli karpi ümbritsevas kilekotis ohtralt tahket vett. Kleone püüdis kõik tagasi panna veidi paremini, et seda viga ei korduks. Peale leidu matkasime jälle tagurpidi autodeni tagasi. 1 tehtud 2 raba täna veel minna. Tänud.

26 detsember 2018 leidis Anne, Kallo, Kaupo, Merle, Allan, Kristjan ja Maire [ftf]

Päeva kolmas aare. Siin sai selgeks, et rappa minekuga oleks tulnud veel natukene oodata. Mul oli iga kolmas samm kuskil mülkas ja autosse tagasi jõudes olid sokid märjad. Poleks ma olnud siin suurema seltskonnaga, oleksin koju tagasi sõitnud.

26 detsember 2018 leidis Anne, Kallo, Kaupo, Allan, Merle, Kristjan, Maire, Kleone [nuffi]

Algas Kristjani välja pakutud idee "väike rabamatk" esimene. Kaupo küll ähvardas, igal ajal ussidega aga selle õnge ma ei läinud. No krt,mimgi aeg peaks igaüks ju magama, mitte silmad grillis siin külmaga rabaservas passima!

Matk oli mõnus, ehkki maapind nii hästi kui lootsime ei kandnud. No, eriti teisi. Tänud kutsumast!

26 detsember 2018 leidis 8 virka geopeiturit [lepalind]

Päeva esimene matk. Ühtegi piirangut polnud sõitmaks autoga 1,3km kaugusele aardest. Lugesime infotahvlit, et seal nähtavat igal ajal usse, kui rahvas seal käinud. Hakkasime minema ja poolel teel läks maastik pehmemaks. Aeg-ajalt vajusime läbi, aga jalad jäid kuivaks. Virussaare ääres oli vesine ja tuli vaadata, kust saabastega läbi saaks. Kuidagi saime ja leid oli kiire. Autoni jõudes oli 2,6km käidud, polnud veel viga midagi. Paksu lumega võib aare lume alla jääda, aga küll geopeiturid oskavad selle välja kaevata. Täna polnud mingit probleemi leidmisega.

26 detsember 2018 leidis Kleone, Anne, Kallo, Merle, Maire, Allan, Kaupo ja Kristjan [sportlane]

See oli soojenduseks täitsa piisav, tänud.

26 detsember 2018 leidis Suurem seltskond ja Kleone [kleone]

Virussaare on alati tundunud selline aare, mida suurema seltskonnaga on tore otsima minna. Kui sai teatavaks, et teisel jõululaupäeval minek, haarasin kohe ideest kinni. Autodega turbavälja otsa ja edasi 2 x 1,3 km. Raba kandis aga mätaste vahekohad olid vesised. Vesiseid kohti leidus rabasaarelgi, kust tuli mööda laveerida. Aarde null oli täpne ja mis nii viga aaret leida. Aitäh.

19 oktoober 2018 leidis jokker6 ja [annesmith]

Mina ei kujuta ette kuidas üksi rabas matkata. Õnneks Marko naudib raba ja mülkas müttamist sama palju kui mina ja Virussaare oli meil mõlemil ootel. Ilmselgelt esialgu alahindasime maastikku aga raskused on ületamiseks ning sellised seiklused ühendavad. Võtsime kõike max mõnuga,isegi seda põdrakörbest kes saare peal mu juustes varju otsis ja keda ma veel pikalt kõiksugustes kuritegudes kahtlustasin. Oöi selge, et ka keset raba suvalise mätta otsas saab kuuma piknikku pidada kui hing ihaldab. Märg on ju nii kui nii. Virussaare rabaseikluse lõpuks tõdesime, et oleme üksteise kõige hinnalisemad aarded, Dello on segane kui ta tõesti plätudes rabas käis ning krdi lahe päev oli! Aitäh peitjale ja aarde taastajale!

19 oktoober 2018 leidis annesmith ja [jokker6]

Tänane päev oli täielikult broneeritud meile ja kõige muu vahele oli kindel plaan geopeituse raames matkata. Välja valisime lausa 3 aaret - "raw" raba, laudtee, võsakas. Esimeseks punktiks saigi mulle juba tuttav Virusaare kus eelmisel korral oli karp jalad alla kasvatanud ja uut peidukat läinud otsima. Autoga sai seekord üsna lähedale ja peale väikest pakkimist saigi suund saarele. Üsna kiiresti selgus, et astumine on vesisem kui oodatud ja esimene sokkide vahetus pluss uue trajektoori valimine tuli üsna pea. Aga ega see ei morjendanud - taevas oli selge, päike soojendas ja parim kaaslane lõbustamas. Nii müttasimegi saarele. Saarel pikalt otsima ei pidanud ja peale leiu vormistamist ja kiiret lõunat sai suund tagasi. Tagasitee läks veel lõbusamalt :). Loomulikult oli märkamatult möödunud üle kolme tunni ja hiljem Google Fit väitis, et ca 5,5km :o. Hoolimata saadud energia ja motivatsioonlaksust otsustasime siiski märgade jalgade ja edasiste plaanide nõudel kodu poole liikuda. Igatahes oli väga vinge matk ja tänud peitjatele ja taastajatele :).

26 september 2018 kommenteeris Mihkel [sookoll]

Niisama unistan. Mõõdan gepsuga Lavassaare turbaväljal turbaaunasid ning aegajalt vaatan unistavalt selle saare poole, mis horisondil kõrgub. Tean, et seal on kaks aaret. Üht valvab ussipesakond, teine on see-eest reaalselt leitav. Aga ei ole aega siin seda kahekilomeetrist rabarännakut teha, niigi rikkus tänane ilm päevatöö ära.

14 juuli 2018 leidis Peeter ja Piia [piuks]

Sellest matkast on mul meeles tuline arutelu, kuhuni mu autoga kannatab sõita. Mina oleks juba ammu ära parkinud aga Peeter arvas, et põrutame aga edasi...
Lõpuks leidsime koha, kuhu auto jätsime ja asusime teele. Aardeni ehk siis metsani kulgesime kahekesi aga edasi ühines meiega miljon sääske. Või tegelikult oli neid hoopis must miljon!!! Uhhhhhh.......
Hüpeldes saime nimed kirja pandud ja seejärel põgenesime koos saateparvega saarelt. Ega nad olid üsna truud ja kuidagi ei tahtnud meid järelvalveta jätta.
Takkajärgi oli vahva seiklus aga teinekord läheksime teisel aastaajal :D
Täname!

14 juuli 2018 leidis Piia ja Peeter [blondiin]

Juba lähenemistee osutus emotsionaalseks. Kuhu jätta auto? Kui kaugele võiks autoga liikuda? Mis ootab ees? Emotsioneerisime oma energia välja ja asusime teele.
Kaardil oli ju mingi rada, teegi peal. Läheme seda mööda? Rabal küll aru ei saanud, et kus see tee peaks kulgema. Kohati liikus ju üle heleroheliste aladegi. Võtsime siis oma suuna ja lasime sellel end suunata saare poole. Logidest ja kaardilt olin aru saanud, et hirmsaim takistus, veetakistus, ootab vahetult saare juures. Lähenemisega aina suuremaks kasvav pilliroog tõstis aina hirmu juurde.... Kuni selgus, et see on hetkel täiesti kuiva jalaga võetav. Rõõm oli suur ja ... ajutine, sest sääsed, keda keegi polnud sellel aastal toitmas käinud, leidsid meid ülesse. Puudelt tibas alla just lõppenud vihmavett, geps lollitas ja sääsed muudkui sõid. Õnneks leidsime küll aarde kiiresti ja suutsime pideva plaksutamise, kargamise ja vandumise juures ka logid kirja saada. Aga saarelt oli vaja ka minema saada. Kuidagi kiirustades, endale teed läbi võsa rajades, pidevalt mingi soise ala peale sattudes, selle suve suurima sääserünnakuga saatel suutsime kuidagi leida tee lagedamale, aga meid jälitati veel kaua.
Ei olnud just lemmikrabasid. Oli küll murakaid aga polnud laukaid. Aga sai käidud.

29 märts 2018 leidis Karl [zdrk]

Pärast Jõulumäe seeriaga ühele poole saamist oli Pärnus aset leidva päikeseloojanguni veel mõned tunnid aega. Edasisi valikuid palju ei olnud - väikene 70km konks Virussaarde mida ei pruugi isegi üles leida, siseneda ühte tuleviku jaoks mõeldud geotuuri aaretesse või kolmandaks lihtsalt tappa aega Pärnu rannas päikest võttes.

Pärast natukest kaalumist erinevate variantide plusside ja miinuste osas võtsin suuna üksikule keset raba asuva täpile. Kahtlema pani GoogleMapsi optimism parkimiskoha osas aga kuna mul endal ühtegi paremat ideed ei olnud, siis järgisin juhiseid. Märkamatult olingi autoga keset kunagist turbakaevanduse välja ja tee oli kusjuures täiesti sõidetav. Veidikene küll kostis kratsimise heli. Eelmisel päeval olin raadiost just kuulnud õpetussõnu kuidas "parandada autot". Keera muusika nii palju valjemaks, et ei oleks kuulda kui midagi koliseb. Sama taktikat sai rakendada ka minu olukorras. Kaevanduse lõpus kaardi järgi küll tee lõppes aga jälg läks edasi. Autoga päris rappa ei julgenud küll sõita ja parkisin ennast ära 1.3km kaugusele nullist. Poleks arvanud, et oma jalutuskäiku nii lühikeseks on võimalik kärpida.

Jalgsi rabas kõndimine oli ka väga lihtne. Piki jäätunud ATV jälgi, võibolla isegi maasturi jälge, kõndinuks nagu sileda asfalttee peal. Saarele ligemale jõudma hakates läks vähe niiskemaks ja pidi mõnes kohas isegi samme valima. Rabasaart ennast ümbritses suur üleujutatud ala. Minu õnneks oli see kõik jääs ja uisu sammudega libistasin ennast üle. Laia "vallikraavi" järgi võinuks küll eeldada, et tegemist muinasaegse linnusekohaga.

Ja nüüd aardest. 1090 päeva leidmata aare, mis kroonib unustatud aarete edetabelit. Hiljutine mitteleid ja saarel nähtud jätkuvalt mitte ülessulanud lumi ei sisendanud erilist entusiasmi nime kirja saada. Ennem nulli jõudmist leidsin aga täiesti suvalisest kohast kilekoti koos konteineriga vedelemas. Ei tea mis müstilised vaimud või elukad siin tegutsevad. Suurel saarel valitses igatahes totaalne vaikus, isegi linnulaulu ei olnud. Panin logi kirja ja asetasin leitu omanägemise järgi loogilisse kohta mahalangenud puutüve sisse.

Pärast leidu läksin veel mööda saart jalutama, lootuses leida miskit põnevat. Oli vaid suur mets ja läbi saare jooksvad eeldatavad kalameeste teed Lavassaare järvele. Ühtegi märki kunagisest paiksest elutegevusest mulle silma küll ei jäänud. Kodus nüüd tagantjärgi kultuurimälestiste registrist uurides kõndisin vist linnusekohast napilt mööda. Kui aega saan siis tahaksin kindlasti tagasi minna ja oma silmaga veenduda, et seal midagi ikka oli ja on.

Lugemiselink pelgupaigale ja linnuseasmele.

Peitjale aitäh aarde taastamise eest ja siia rabasaarele juhatamast!

8 märts 2018 ei leidnud Marko [jokker6]

Viimasel ajal rabalainel, niiet otsustasin ka seda külastada. Kuna maanteelt edasi tundus tee kahtlane minu tikutopsi jaoks, ei hakanud ma riskima ja eesmärk oligi ju matkamine. Igal juhul saaks autoga palju lähemale. Suure osa sai jalutada mööda teed ja kus tee otsa sai, sealt läksid edasi atv jäljed. Niiet lubatud 4sest maastikust oli alles 2. Saarel võtsin suuna otsejoones nulli poole ja üsna varsti avastasin ühed jalajäljed, mis samas suunas läksid. Läksin siis mööda neid. Nullist panid need siiski edasi. Miski 4km vms seljataga hakkasin rõõmsalt aaret otsima, aga tee või tina, mina ei leidnud. Telefoni gpsi täpsus oli ka seal 10-20m, äkki aeg dedicated gps seade otsida.., aga sai ka laiemalt otsitud. Tuhnisin seal vast tunnikese koos väikese kohvipausiga enne loobumist, aga jahm. Kas sai takistuseks lumi või minu silmaklapid selgub järgmiste logide põhjal :/. Muidu matk oli tore ja ehk millalgi tagasi. Tänud siiski huvitavasse kohta suunamast.

28 jaanuar 2018 kommenteeris Carolina [caro]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

28 jaanuar 2018 hooldas Rein [muhhin]

Esimesel katsel oktoobris said jõhvikad meist võitu ja aarde taastamiseni ei jõudnudki aga nüüdseks on aare taastatud ja loodame, et sead sealt rohkem midagi suupärast otsima ei tiku. Aega võttis aga olemas ta on :)!

9 mai 2017 kommenteeris Carolina [caro]

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud". Kevadkoristus 2017.

20 november 2015 soovis arhiveerimist Leptoceratops [kaits747]

Aardesse pandud toitained on aarde hävitanud. GC lehel on aare arhiveeritud peale 30pv hoiatamist. If there are still leftovers from container I would appreaciate if other players could collect them so that there are no trash in the nature.

Happy geocaching!

4 aprill 2015 leidis Hannes ja Ester [ester]

Ma nüüd ei tea kas ma päris helbekeseks kvalifitseerun, aga tundub, et laugastega on mul head suhted. Vesine oli ta küll, aga mitte pooltki nii vesine nagu Hannese jaoks. Aardega olid jah paraku kurvad lood. Vedeles teine pisikeste tükikestena mööda metsaalust laiali. See siga pidi päris kuri ja näljane olema. Toppisime siis tükid taskusse ja koperdasime mööda õõtsuvat maapinda autosse tagasi. Aga üldiselt ei virise. Täitsa tore. Isegi kraevahele sadanud vihma/lumelöga üle ei kurda.

4 aprill 2015 leidis Hannes ja Ester [hpalang1]

Ütle veel, et geopeituses ei peitu paras annus irooniat. Aastaid seisid need kaks, Varjupaiga ja Virussaare, kui kaks kollaste kantsi kindlalt kahel pool Pärnu trassi ja jälgisid mu käimisi. Eks mina jälgisin neid ka - et kes neil külas käib ja kuidas neil läheb, aga ise külla ei jõudnud, alati oli midagi muud teha. Ja nüüd - olen saanud mõlema kantsi maised jäänused metsast välja tassida ...

Algusel pold ju väga viga. Trassi peal jäi tuttav geopeituse kleepsudega punane Peugeot suisa kaks korda jalgu, tee turbaväljadele oli endiselt kõva ja läbitav. Raba oli sulanud, vesine ja pehme. Ega normaalne inimene ikka praegusel ajal sinna ei tiku, samas, negatiivse kehakaaluga Ester hõljus kui helbeke probleemivabalt üle laugaste ... Saarel hakkasid esimesena silma ennastunustavalt õitsevad näsiniined ja arglikult sama tegevad sinililled, siis potentsiaalne peidukas. Paraku - aaret, mis viimase logi kohaselt olla superkorras, ei paista kuskilt. Siis hakkas tulema: siin pärlikee, seal pliiats-pastakas, teal pihutäis üllatusmunanänni. Veel kaugemalt leidis Ester logiraamatujupid. Siga mis siga, neid sealkandis jätkub, nii mõnedki puujuured olid ka korralikult üles tuhnitud. Korjasime nänni kokku, see oli enamasti terve, pastakaski kilekotis. Karbist seevastu oli järgi vaid puru, mille ka kokku kogusime. Vaatasime, panime kogu selle kraami tasku, tassisime metsast välja - no ei olnud nii palju ettenägelikkust, et oleks superkorras aarde juurde remondikomplekti kaasa vedanud. Karbijupid said prügifirmale, muu nänn ootab toanurgas taastajat. Nukker lõpp sel aardel, olgu põhjuseks misiganes - karpi pandud komm, sigade uudishimu vms.

Tänud juhatamast sellegipoolest!

4 aprill 2015 kommenteeris Carolina [caro]

Hpalangult tulid teated, et üks siga on aarde laiali visanud ning midagi ei õnnestunud praegu päästa. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

31 jaanuar 2015 leidis Tarvo ja Vanda [berti]

Hommikul ilmateadet uurides leidsime, et paras aeg kahe saju vahelt aarde järgi käija. Virussaare märk kaardil oli nii sügavkollane, otsustasime ta kauem leidmata aarete nimekirjast eemaldada. Jätsime auto ühe maja juurde ja edasi läksime jala, tegime sammumõõtjatele rõõmu :) Raba oli külmunud ja sellest kujunes üks ütlemeta mõnus matk. See saar ei olnudki harilik saar vaid lausa atoll. Aarde leidsime kiiresti (kõik on suurepärases korras) ja siis tagasi. Kuna oli ikkagi +2, siis tagasi minnes olid kohati meie jäljed juba sulanud ja kohati hakkas vesi peale kogunema. Suur tänu aarde eest! Sinna poleks küll vist kunagi niisama kõndima läinud.

7 detsember 2013 leidis Reigo [reix]

CDXLV. Virussaare - üks tänase päeva peaeesmärkidest. Autoga sai vanade turbaväljade lõppu, edasi siis kand ja varvas rabasaarele, mis kauguses paistis. Kerge koorik ja õhuke lumekiht, kuid maa siiski läbikülmunud ei olnud, ega ma seda tegelikult arvanudki. Vaatasin ikka, kuhu astun ja otsisin kõrgemaid mättaid, kuid õige pea sain ikka vee üle saapa ääre. Tühja sellest, esimene kord oli ootamatu ja ebameeldiv, edasi oli juba savi. Nii see rännak kulges, kordi kümme ikka lasin vett saapasse juurde ;) Ilm küll veits hallivõitu, vaid kord piilus päike pilve tagant, aga rahu ja vaikus, mida ma otsima tulin olid täitsa olemas. Aarde leidmisega probleeme ei olnud, oli ilusa ja kuivana oma peidukas. Viimane leidja ei olnudki Kajaliis, mida logid siin ja seal näitavad, vaid juulis olid külastanud ka Iksid. Tagasitee kulges sama valutult ja märjalt, hiljem autos juba, nägin vanalt turbaväljalt lendu tõusmas kolme kotkast. Täismäng, sain kõike, mida ootasin ja vajasin!

12 juuli 2013 leidis Allan [iksid]

Leidsin. EVEJ

3 veebruar 2013 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]

Aastaaeg ja lumeolud on ülivõrdes raba aarete vallutamiseks. Valget ollust on väga vähe, kõik vedel kenasti külmunud ja kõva - lase nagu mööda parketti. Auto jäi maja taha põlluserva ja läbi kuusetuka pääsesime rappa. Lennukalt saarele jõudnuna takseerisime kaht võimalikku kohta ja üks neist oligi aarde oma embusesse haaranud. Tiptop terve ja heas korras. Kandsime end sisse ja asusime tagasiteele. Lihtne lõbus jalutuskäik. Jälgede põhjal elab seal meeletult sigu ja rebaseid. Täname! Üks kollane täpp on taaskord roheliseks võõbatud.

25 august 2012 leidis Märt-Jürgen, Taavi, Heino ja [teetm]

Sai käidud otsitud muinasaja jäänuseid. Mõned kohad sai leitud aga seda peamist see jäi leidmata. Inimtegevuse jälgi oli aga näha nii siin kui seal. Aare sai kohe üles leitud. Saarele sai kummikutega hulgaliselt rabavett ka toodud. Mõnus suplus oli. Tagasi tulles saatis saarevana meid veits valesse kohta.

24 märts 2012 leidis Eero [valap]
Järjekordne minu lemmik. Hommikul Varjupaiga aarde juurest äratus. Ja tuld. Ja lääne poolt rappa (st. lauda poolt). Kopraonu oli kraavi pea 4m laiuseks paisutanud. Aga nagu kooliajast õpitud, siis kopratamm on see kõikseparem sild. Ületatud. Kribinal-krabinal saarele. Aare korras. jne. Tänud peitjatele. Vaatamata metsale on null ikka eriti hästi paigas.

12 veebruar 2012 leidis Mariann & Stina-Riin [kikael]

Leitud :)

12 veebruar 2012 leidis Stina-Riin, Mariann, Margus ja Maris [max]
Suvine raske maastik on südatalvel muutunud lihtsalt jalutatavaks. Enamus meie matkast kulges mööda kõvaks tambitud teed ja jäljerada jätkus ka metsas ning lõppes ootamatult just seal, kus geopeitur peatuse teeb. Et viimane logi oli logiraamatus kuupäevaga 29.jaanuar, siis me ei saanudki aru, kes need jäljed sinna metsa jättis. Raske oli uskuda, et kahenädalased jäljed nii head välja näevad. Tegime meiegi siin oma peatuse, rüüpasime kuuma teed ja ampsasime võileiba. Tagasiteele asudes, avastasime, et oli alanud lai lumesadu, puhus ka paras tuul, kuid meid ta ei seganud. Meile lükkas ta tagasiteel vaid hoo sisse. Kokku saime päris korraliku matka - 8 km, auto olime jätnud maantee äärde, Linnamäe bussipeatusesse. Ka matka juures oli tore just see - astuda mööda lagedat raba ja silme ees on kauguses sinav kõrge rabasaar, mis väga linnamäge meenutab. Aitäh!

12 veebruar 2012 leidis Merike ja Priit [mooritz]
Kuna Vormsi jäätee jäi täna suletuks( teame nüüd kelle kurja silma pärast :D)mõtlesime natuke rabas mütata. Olid ju suusad kenasti autos ja täna veel kasutamata ka. Mis siis muud kui suusad alla ja minekut. Teeristis kahtlesime kummale poole pöörata ja otsustasime vasaku tee kasuks. Mingi aeg oli täitsa mõnus suusatada, siis aga hakkas vasak suusk oma elu elama, klamber oli nimelt katki läinud. Paarsada meetrit sai siis proovitud niisama suuska lükata kuid see tundus nii lootusetu tegevus, et tuli midagi käepärastest vahenditest välja mõelda. noh ja läkski fotokakoti rihm käiku. Nüüd oli kohe teine tunne suusatada ja matk jätkus üle kraavi ja läbi metsa. Õnneks lõppes mets ää ja algas lagedam raba. Siin liikusime täitsa mõnusalt edasi ja jõudsime eelmiste leidjate soojadesse jälgedesse, otse geomaanteele. Noh nulli ümber see gps küll keerutas natsa kuid minuti pärast sikutasime karbi hämarduva päevavalguse kätte.Logi kirja ja tasiteele. Nüüd valisime liikumiseks täitsa uue suuna , otse üle raba paistvate madalamate puude peale ja jõudsime viimase valgusega rabast välja. Põlluveerel tervitasid meid kolm kitsekest, kes meie aeglast liikumist nähes demonstreerisid meile oma liikumiskiirust ja hüpete kõrgust. Jõudsime auto juurde hetkel kui jänes meie autot uuris :D. Täitsa palju loomi sealkandis.Priidul õnnestus enne kraaviületust rebast ka näha :D Tänud raba tutvustamast!

12 veebruar 2012 leidis Merike ja Priit [armastan]
Igatahes oli vinge rännak ja on mida meenutada. EVEJ:

29 jaanuar 2012 leidis Koit, Tiit [koit46]
Sõitsime autoga lumisele põlluteele ja üritasime võimalikult lähedale saada, kuid õnnetult lumme kinni jäädes loobusime autost ja jätkasime jalgsi. Meie õnneks oli keegi saaniga peaaegu 0-is käinud ja meile käimiseks perfektse tee loonud. EVEJ

29 jaanuar 2012 leidis Tiit ja Koit [tram]
Tore jalutuskäik oli ! Tänud ! evej.

13 november 2011 leidis Sisalik, sun123451, Mari-Liis, Alar [sisalik]

Rabas sumpamine oli totaalne ekstreemsus! Hea, et kummikud kaasas olid. Orienteerumine pole aga minu teema ilmselt, õnneks suutsime kõik metsa kaduma läinud inimesed kokku koguda ja mitte maha jätta. Helistamine ning karjumine keset raba tõid viimsegi kadunukese lõpuks kätte :)

13 november 2011 leidis Carolys, Mari-Liis, Sander, Alar [sun123451]
Appi, milline seiklus sellest välja kasvas. Teekond aardeni oli igati lõbus ning sõbralik. Kui välja arvata see, et autos välja hüpanud fotograaf tahtis rabale läheneda saabastes. Suutsime ta ümber veenda ning peatselt kui teised end veel valmis sättisid oli kuulda ta üllatus-sohu-hüüdeid. Alustasime teekonda ning kohe päris alguses suutis Mari-Liis ühe jalaga nii edukalt kinni jääda, et rakendades tohutult jõudu sai Alar kummiku kätte. Sõbralikult mülkalt-mülkale ning aarde juurde... Natuke ringivaatamist ning leitud tõesti lihtsast kohast =) V: münt ja täring J: kustutuskummi, kaelakee, mobiiliripatsi. GPS oli tühjaks saamas, otsustasime teda, mitte väga kasutada kui just suurt häda pole. Ning algas 3h tagasi kõndimine suure-suure-suure ringiga, kuidas see meil nii õnnestus, pole isegi kindel... Mina ja Mari-Liis suutsime kinni jääda paaril korral nii õnnetult, et vesi tuli üle kummiku ääre (ehk siis kõvasti üle põlve) ning välja ilma abita ei saanud kumbki... Vahepeal kaotasime teineteist silmist kuid rabast lahkudes olid kaasas kõik 8 kummikut ning 4 inimest. Täitsa omaette seiklus :)

5 august 2011 leidis Neeme [neeme]
Selle aarde otsimine kujunes mõnusaks rabamatkaks, kui välja arvata see, et rabaserva oli üles seatud lausa kaks piiripunkti, kus ilmatu hulk mesilinde ametis oli. Esimesest punktist õnnestus salamisi mööda hiilida, teises jäin vahele - nahk augustati ära.
Tagasi tulles möödusin nendest piiripunktidest ikka väga suure ringiga.
Aardesse jäi münt ja täring ning kaasa tuli kaelapael.
Aitäh peitjale!

27 juuni 2011 leidis Valdis [vpsa]
Sellest otsingust kulus paras matk.Hommikul Pärnu-Jaagupist minema punutud,üle Vahenurme Virussaarde ja tagasi turbaraudteed pidi.Talu mis jääb just tee äärde enne raba on Ueda talu.Võimas tamm kasvab seal.Mesitarusi ei olnud küll ühtegi,olid vaid jämadad pakud mida oli kasutatud ümber jaanitule istumiseks.Läksin mööda nähtavaid sõiduki jälgi üle raba,kohati on paar vesisemat kohta,aga ringi ei pidanud minema.Sääsed sindrid kiusasid mis jaksasid,väikse ehmatuse tegi mingi metsaelukas,valmistusin just saarelt lahkuma,kui keegi suur,pruun tegi väga kurja häält ja ragistas puude vahel vaikselt eemale.Ma ei näinud kindlalt,kas oli ott või mitte,võsa oli vahel ja mina põikasin vastas suunda.Polnud see sea hääl ja suurem ka,aga mitte nii kõrge kui põder.v.klaaskivi j.kuju

20 juuni 2011 leidis j444 [joonas444]
1718.

13 juuni 2011 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Kasutasime lähenemiseks taluteed, mis kaardil nägi parem välja kui tegelikult. Vahepeal mõtlesime, et jätame auto maha ja läheme jalgsi edasi, aga ümberpööramise kohta polnud ja sõitsime aga edasi. Selgus, et õigesti tegime - keegi oli tee äärde viinud hulga mesipuid ja nende vahelt jalgsi läbiminek oleks olnud tõsine katsumus. Auto jäi maja juurde ja edasi jala. Otseteel oli ees üpris vesine ja mulksuv ala, kuid väikese kaarega sai sellest mööda ja edasi oli lihtne. Ilm soosis meid - tuul puhus algedamatel aladel sääsed minema. Otsimise ja logimis ajal olid nad muidugi kõik kohal ja arvasid, et me oleme neile pidulaud. Kokku käisime jala pisut alla kolme kilomeetri. V: Orissaare valla pastakas, J: Piirivalve pastakas, minipastakas ja nööbid (3+3).

8 september 2010 leidis Maku [maku]
Raba oli peale Speedy & CO poolt kummikutega veest pea tühjaks viidud. Selliseid lompe enam teel ei kohanud. See eest oli umbselt jõhvikaid. Kellel plaan aardeid otsida ja jõhvikaid tahaks ka siis marss Virussaare aaret otsima :). 50min ja olin autos tagasi.

10 aprill 2010 leidis Carolina, Helina, Triin, Hanno & Paavo [speedy]
Päeva pikim ning mõnusaim tamp
Mis oli köömes kui on sihuke kamp
Meie viis vahvat vanderselli koos
Müttas mättalt mättale täies hoos

Ei sammunud ringi, vaid otse ikka
Mõni samm lühem, teine pikem ka
Veesilmad laisalt sillerdasid vastu
Kel palav on, end vahepeal kastku

Linnulennul kulus kolmveerand tundi
Ei tundnud me nälga, janu ega undki
Ent aarde manu Hanno pakutud viin
See lausa kõik kuus meelt valla viis

Tagasitee oli sama lihtne ning kiire
Sest püüdmist nõudsid Hallid Hiired
Sellise kambaga läheks kasvõi rappa
Õnneks neid jagub kui kaarti lappad

10 aprill 2010 leidis Carolina, Hanno, Helina, Paavo ja Triin [trine]
Esimene tõeline kevadetunne sel aastal: rabas oli palav ja mõnus. Üritas vahepeal kummikuid jalast rebida, aga üldiselt oli täiesti läbitav. Aare heas korras, aitäh mõnusa matka eest!

10 aprill 2010 leidis Triin, Hanno, Helina, Paavo ja Carolina [caro]
Auto pargiti sinna, kus tee otsa sai. Kummikud jalga ning üle mätaste minema. Mina pole varem sedamoodi rabas käinudki, ikka on laudtee olnud.
Väga lahe matk oli! Kohati kippus vesi üle sääre sisse tulema, kuid selle tasusid ära kõik need punased, mahlased jõhvikad mätaste peal. 1.3 km ja kolmveerand tundi aardeni. Päike paistis, õhk oli kevadiselt soe. Tagasitee oli muidugi kuivem ja lühem, nagu ikka. Korjasime rabast sodi ka kokku ja viisime Pärnusse prügikasti.
See aare oli selle päeva üks eredamatest elamustest minu jaoks. Aitäh peitjatele!

30 detsember 2009 leidis Reelika, hanne, Vaiko [chi]
Kui kõik algusest peale ära räkida, siis sai asi alguse sellest, et pidime minema Turbaraudtee aaret otsima. Olgu siin kohal mainitud, et selleni me ei jõudnudki. Nimelt sõber Jaanus soovitas minna uurima ka Virussaare aaret. Otsustasime siis minna ja pilgu peale visata. Aardeni läks kitsas auto laiune tee. Tee oli lumine ja ennem meid olid seal kunagi sõitnud 2 autot. Auto sai jäetud teetammile umber 1,6 km kaugusele aardest. Aare leitud ja logitud. V: sebra J: roheline loom. Jõudes tagasi oma madalapõhjalise auto juurde ja otsustanud minema sõita tabas meid väike üllatus. ühtäkki otsustas auto tagurpidi paksus lumes mitte liikuda. Jäime põhjapeale kinni. Peale tunniajast kaevamist ja ühe autopikkuse jagu liikumisst otsustasime vaadata tõele näkku ja tunnistada, et vaja on kutsuda kohale rasketehnika. Õnneks leidus üks abivalmis inimene, kes tuli suure Ford F-150ga appi. Köis külge ja minema. Auto lohises järgi nagu jõuluvana saaniga. Vahepeal lohises vägisi mööda kraaviperve ja sai mõningad tabamused pisikeste männivõsukestega. Kaks korda osutasid männivõsukesed sitket vastupanu ja lõid juhipoolse peegli tagurpidi. Jõudes peale 700m-list lohistamist kinldale pinnasele, pöörasime auto õigesse suunda ning kontrollisime oma imelooma üle. Jumal tänatud kõik oli korras. Tänud peitjale ja samuti tänud abivalmile inimesele. Tänaseks sai GP isu otsa:)

13 mai 2009 ei leidnud Mart [tsiklist]
Trampisin 100 lirtsuvat meetrit, siis mõtlesin ümber. 3 km mulksuvas rabas vändata ei tundunud väga ahvatlev, samuti ATV rämedad roopad rikkusid tuju. Tuul oli kõva kah ja päike paistis silma ja lind kiusas ja...

5 aprill 2009 leidis Jan [muhujan]
Kuna inimkatsed Marimetsas sain edukalt läbitud siis tekkis mõte, et vaataks Virussaare ka üle. Kuna eeltööd ligipääsude väljaselgitamiseks polnud teinud siis kujunes kõige raskemaks katsumuseks pääs rabasse. Kopratammi kaudu sain siiski ühe keskmisest laiema oja ületatud. Raba veel kandis ja varsti olingi saarel. Aarde leidsin kiirelt ja kuna hakkas pimenema siis kohapeal pikalt aega ei viitnud. Võtsin käevõru, jätsin teemandi. Rabamännikus sattusin tõtt vaatama pesuehtsa põdraga. Põnev koht, tänud!

7 märts 2009 leidis Andi [andi]
Mõnus jalutuskäik ilusa päikesepaistelise ilmaga aardeni. Teel aardeni oli kurb vaadata, kui palju risti-rästi kulgevaid atv rööpaid on looduskaitse all olevas rabas. Aare ise oli loogilises kohas ja heas korras. V täringu ja nupud J kaelapaela

22 veebruar 2009 leidis Ove [ove]
Autoga sai oodatust lähemale, jalutada jäi vaid 1,3km ja sellestki pool mööda ATV-rada. Lageda raba peal oli vali tuul ja liikusin kiirel sammul rabasaare kaitsvasse tuulevarju. Aare oli igati loogilises kohas. V: golfitiid, J: täringud.

7 veebruar 2009 leidis Ermo [pioneer]
Mingi võsapetsi keset teed pargitud auto tõttu olin sunnitud 2 kilti rohkem käima :-) Teekond aardeni oli talviselt kuiv. Aare korras. EVEJ.

1 veebruar 2009 leidis Mauri, Märt ja Ef [nodsutours]
Leidsime, logisime. Oli see vast üks võrratu krudisev jalutuskäik sillerdavas talvepäikeses, mis veel pikaks ajaks meelde jääb :)

1 veebruar 2009 leidis Mauri, Ef ja Märt [mart]
No mis sa veel tahad, liikumiskeeldu pole, -15C näitab kraadiklaas ja päike paistab ennastunustavalt.
Tegelikult olime selle saare juures hiljuti viibinud, suveseikluse raames, mõõtmaks kaugust parklast esimeste puudeni saarel. Tookord sai üritatud ka saarele saada, kuid katse lugesin läbikukkunuks 300m peale auto juurest lahkumist, kui hargivahe oli ainus, mis veel pisut kandis.
Täna oli kõik aga teisiti - maa oli külmanud ja isegi mõnesendimeetrine lumekiht kandis 100kg inimkeha. Aarde leidsime sealt, kus ta olema pidigi. Võtsime pulga, jätsime külmkapi magneti. Kui karpi sulgema hakkasime, võttis Mauri kaasa veel ühe mänguasja ja et kaup aus oleks, jäi aardesse lisaks veel meie kaasasolnud pastakas. Kell oli siis 12:15.
Kui autoga juba jälle sõitma saime, kukkus kõige noorem meist sügavasse unne, pole ka ime, sellest 2,7km kogupikkusega jalutuskäigust läbis noormees pea kaks kolmandikku oma jalgadel.

1 veebruar 2009 kommenteeris Rein [muhhin]
Liikumispiirangut ei olegi!

31 jaanuar 2009 leidis Jaanus ja Eneli [jmets]
Võimalik, et riskime disklahviga, aga mina ei suutnud viidatud lingilt, ega ka kuskilt mujalt välja lugeda, et Virussaares kehtiks liikumispiirang. Igatahes sai autoga üpris lähedale sõidetud ja sealt mööda atv jälgi aarde poole uhatud. Minek oli päris mõnus, seljatagant puhuvat tuult ei tundnudki, päike sillerdas vastu ja raba kandis. Kohapeal tuli pisut gps-iga ukerdada, aga kui me ta korralikult tööle saime, sai ka aare kiirelt leitud. Logisime, evej. Aardes oli valguspulk, mis karbist välja võttes praksatas, ootasime, et too nüüd helendama hakkab, aga ei midagist. Ju siis oli kasutatud. Tagasiteel puhus tuul näkku ja päike paistis selja taga. Vaatamata ligi 10 miinuskraadile, õnnestus meil ka jalad märjaks saada. Ühe lauka juures tekkis päris hirm. Kui lõpuks autosse saime, oli esimene peatus Vahenurme kauplus. Seal toimetas seltskond jahimehi sisseoste teha, juttude järgi olla ca 40 meest seal just jahti pidanud. Osteti kõvasti lauaviina ja kogu grillvorstivaru.

24 jaanuar 2009 leidis Lembit [polekala]
Autoga rabaserva ja mööda ATV jälg rabasaareni. Vahva matk oli. Selle päeva esimene rabaaare. Mätastel ukerdamine oli suht väsitav. Tänud. EVEJ.

21 jaanuar 2009 leidis Lauri & Leho [algaja]
Punahundi juurest saadud tuju ja teadmine, et praegu on rabas liikumine ülimalt lihtne olid ka selle aarde juurde mineku põhjuseks. Õnneks ei suutnud me aga valges kohale jõuda ja samuti oli mingi ülbe udu kuskilt kohale toodud. Enne viimast teejuppi ei jõudnud me kokkuleppele, et kas minna või mitte. Tähendab, mina jõudsin küll aga Leho kõhkles. Kuna ma kaalun paar kilo rohkem siis oli kõik otsustatud sest enamuse hääl jääb tihti võitjaks. Kui autoga läbitav tee otsa sai otsisime lambid välja ja minekut. Ega ikka ei olnud küll päris lihtne. Umbes 10 meetrit oli näha ja GPS oli ainuke teenäitaja. Ka polnud see raba enam nii sile kui eelmine. Kuskil pool tundi sai kõnnitud ja iga 10 meetri tagant jälle suunda muudetud. Koguaeg kiskus vasakule. Pideva suunakorrigeerimise tõttu oli endal tunne, et liigume mingit ringi mööda. Lõpuni jäänud teekond aga vähenes siiski koguaeg. Suutsin ka kuskile sisse vajuda ja see tegi järgmise sammukese suhtes ettevaalikumaks.Vahepeal olid mingid ATV jäljed. Saare peal oli mõnes mõttes lihtsam ja mõnes mõttes keerulisem. Läbi ei vajunud aga see eest tuli igasugu ümberkukkunud puude vahelt/alt/pealt ronida. Aare ise oli loogilises kohas. Logid kirja ja pisut ümbruse uurimist ning siis tagasi. Tagasitee ei tahatnud aga kuidagi lõppeda, kuigi läks ligi 10 minutit kiiremini. Alles üsna auto juures hakkas pult tööle ja vilgutas tuttavaid tulesid. EVEJ.

21 jaanuar 2009 leidis Leho & Lauri [morgot]
Tulles otse Punahundi aarde juurest mis oli kökimöki jalutus. Otsistasime, et vaataks selle kah üle. Kuna vahepeal oli aga pimedaks läinud ja tekkinud paks udu mis vähendas nähtavust veelgi siis oli maastiku raskusaste meie jaoks palju kõrgem. Viimase teejupini jõudes ja nähes et seal polnud täna keegi sõitnud tekitas juba kahtlust, et kas ikka lähme. Aga kui lumesügavus sai üle mõõdetud (10-15 cm) siis otsustasime ikka edasi liikuda. Tee viis 1,3km kaugusele ja siis tuli jala edasi liikuda. Kui eelmise aare juures oli kõik sile ja kuiv siis sellel teekonnal suutis Lauri korra jala ikka läbi jää saada. Mida lähemale saarele saime seda rohkem vett jääpeal oli. Rabas orienteerumine oli kah paras kunstükk, kuna udu tõttu oli nähtavus mingi 10-15 meetrit siis ainukeseks pidepunktiks oli geps mille järgi liikuda. Nullis oli asi lihtne ja loogiline. Logi läks kirja kell 19:15. Tagasitee oli palju lihtsam mööda vanu jälgi, korra kül suutsin selili maha kukkuda aga midagi ära ei lõhkunud, isegi jää jäi terveks.

10 jaanuar 2009 leidis Miki ja B [miki]
Raba kivikõva ja päikesepaiste tegid liikumise kergeks ja nauditavaks. Kohale lonkimise ja noppimise vaev vaid. EVEJ. Tänud peitjale.

4 jaanuar 2009 leidis Hanno ja Airi [airce]
Pühapäeva varahommikul suundusime rappa. Kohapeal selgus, et see oli suurepärane idee. Külmunud rabas jalutamine oli mulle esmakordne kogemus ja see andis mulle suure positiivse laengu kogu järgnevaks päevaks ning jääb meelde pikemaks ajaks.
Aarde leidmine võttis pisut aega, kuna otsisime algul pigem nulli, kui loogilist paika. Logi saime kirja 08:50 veel enne päikesetõusu.
V: märk J: pesulõksud
Suurimad tänud peitjale !

4 jaanuar 2009 leidis Airi & Hanno [hanno5000]
Väga mõnus varahommikune jalutuskäik külmunud rabas. Aarde leidsime veel enne päikesetõusu loogilisest kohast. Ilus koht, tänud juhatamast. V: Jägermeister märk J: Käevõru

3 jaanuar 2009 leidis Harrys [harrys]
Wow- FTF (minu esimene siis) @ 16:10. Sai Jaagupi kandist mööda kitsarööpmelist tuldud.. Soos liikumise tegid miinuskraadid lihtsaks. V: pudeli, J: punase valguspulga.