Aastavahetuse aare

Tingimused oli vaja ära kasutada. Värske lumega polnud ma küll arvestanud, aga õnneks leidsin aarde kohe kui saarele astusin. Aitäh!

Sättisime oma sihtmärgile kümnekilomeetrise pauna sisse, et sellisel imelisel talvepäeval järvel kõndida. Eks muidugi tekivad palju head mõtte just geokaarti vaatadates:)
Eemalt pisem saar saare moodi ei paistnudki, nii sattusime hoopis lähimale ehk suurele saarele, kus oli lausa väga-väga palju jälgi. Pisemal aga ilmselt vaid Mareti omad ühest võimalikust peidukast teise ja kolmanda juurde astunud. Katrin leidis kohe esimesest vaadatud kohast.
Aitäh peitjatele - küll see on siin kaua püsinud! -, ja Maretile aaret lume alt välja kaevamast!

No see tublidele geopeituritele peidetud kingitusaare on ikka väga kauaks mul siia jäänud. Täna aga klappis kõik, järvel jää peal ja ilm täitsa mõnus. Natuke küll kahtlusi tekitas see, et lumega raske, kuid kuna aasta alguses oli leitud, kuigi juba siis oli lumi maas, andis lootust. Vahepeal oli küll lund juurde sadanud, nii et eelmiste otsijate jäljed olid vaevumärgatavad, kuid siiski nähtavad. Nii et mingit uut maailma ma avastama ei kippunud, püsisin ikka kenasti nende jälgedes. Aga ikka läks jupi aega, sest eks nemadki olid palju kohti läbi tuustinud ja nii mõneski logis mainitud geokuhi ei paistnud ka kuskilt välja. Kuna sain just kõne geosõbralt ja tema tuhnis oma mälusopist aastatetaguse mälestuse välja, mille õigsuses ta üldsegi kindel polnud, siis ikkagi kutsus see koht uuesti üle vaatama ja seal ta oligi. Tore, see täpike nüüd kah rõõmsamad värvid külge saanud ja mul üks vanake geokaardilt kadunud.
Tänud peitjale aarde eest

Sobiliku nimega aasta esimene leid. Julgesime minna, kuna jäljed ja eilne logi olid ees. Head uut!

Otsisime ja otsisime… Lund oli kah… Vahepeal juba tahtsin loobuda. Aga järjekindlus viib sihile ja pärast korralikku astumistööd sai aare logitud.

Hea et jäljed olid ees, geokuhi ilusti nähtav.

Kasutasime võimalust kuiva jalaga külastada. Kõik klappis. Tänud

Üks kõige eemalt vaadatum aare. Küll oli vesi külm, siis oli jää õhuke jne sada viga. Nüüd lõpuks sai see aare võetud.

Kaks korda sai saarele ujutud. Esimest korda ilma plätudeta oli paras tallamassaage. Teisel korral asukohta telefonist täpsustades tuli leid kiirelt. Oli mōnus suvine ja soe augustikuu päev 27 kraadi. Vesi oli ka mōnusalt soe. Aitäh!

Sulps ja olemas. Aitäh! :)

Sõitnud korduvalt siit mööda erinevatel aastaaegadel aga siiani polnud ükski sobinud. Nüüd oli nagu jalutuskäik pargis, aitäh :)

Oleme sellest aardest tihti mööda sõitnud ja oodanud sobivaid ilmaolusid. Tänased ilmaolud soosisid ja õnnestus üle jää kohale sumbata. Kalapüügi auke oli teel üksjagu (kontrollisime enda rahustamiseks suusakepiga august jää paksust) ja ka paar kalameest istus eemal. Saarel läks mõnevõrra aega, kuna aare osutus paksu lumega leidmiseks keerulisemaks kui esialgu tundus. Oli äge mööda Viitna saari seikelda, aga niipea tagasi jääle ei kutsu :) Täname!

Nii kakskümmend aastavahetust vaid läkski mööda, enne kui seda aaret logima jõudsin. Alguses liuglesin nigu nalja nagu sulg mööda jääd, aga mingi hetk kuulsin, kuidas jalgade all ikka väga ragisema hakkas ja liuglesin siva aardeni. Õnneks tuli leid ruttu ja sain lõpuks vanakesele pats-pats teha.
Tagasitee läks paremini ja jõudsin kenasti tagasi.

Kasutasime järvejääd ja saime kenasti saarele. Natuke otsimist ja jäigi purgike silma. Aitäh peitjatele!

Sõitsime mööda ja märkasime, et järvel käib mingi tihe sagin ning otsustasime, et peame ka ikka selle talve esimese jääületuse sooritama.
Aasta vahetub ka ju juba 5 päeva pärast - igati sobiv aeg minna ja see aare ära logida.
Natuke käisime teiste jäljeradades, aga mingil hetkel tegime täitsa oma raja ja läksime otse aarde suunas. Lumi sahises ja jää praginat ei olnud kuulda - nii et kõik oli hästi.
Karbi leidsime kiiresti ja valutult. Logisime külmetavate sõrmedega ära ja läksime palju külmeme kõhuga tagasi :)
Aitäh! Leitud!

Täna sobis kõik. Logitud. Aitäh!

Hea, et ei olnud enne järve põhjakalda silte lugenud. Muidu poleks julgenudki saarele ujuda...

Infokogumise vahele tegime siin ka väikse peatuse. Madis ujus kohale, mina juhendasin teiselt kaldalt ja nii see leitud saigi. Tänud aarde eest!

Sada korda mõõda, üks kord lõika.

Sai tuldud ilusa ilmaga Viitna kanti jalutama ja aardeid korjama. Päike soojendas sammalt, jopel kargasid hõlmad lahti. Peaaegu suvi. Mäletasin, et keset järve peidab üks saareke head ja paremat. Ainukesed takistused poolde reide vesi ja sentimeetrine jääkirme. Mis pole tegelikult suuremad asjad takistused. Sussid jalast, püksid üles kääritud, sai teele asutud. Jää piisavalt paks, et jäälõhkuja kombel tee ei vabanenud, vaid sundis kõrgete puusaringidega tippima ja jalaauke sisse vajutama. Läbi häda astusin kangete jalgadega saarele, kus avastasin, et aare ise asub väga selgelt, ühemõtteliselt ja hõlpsasti ka juba eelnevalt kindlaks tehtavalt hoopis naabersaarel. Sellega mu entusiasm rauges. Tagasitee kulges juba kiiremini.

Leitud

Leitud

See aare oli tänase päeva üks peamistest eesmärkidest. Lootsime kerget ja kiiret leidu ja nii ka läks. Kalameestest oli järvele jäänud vaid üks pink ja mõned püügile seatud unnad. Läheduses lustis üks pesakond mugusid aga teine saar pakkus piisavalt varju, et vajalikud toimingud varjatult teha. Tänud peitmast!

Leidsin

Korduvkülastus 19 aastat tagasi leitud aarde juurde. Eelmisel korral sai selle aarde juures käidud soojal suvepäeval ja siis oli vaja 30 meetrit märga vett alistada. Seekord tahtsime sellel veel kõndida nagu jeesukesed. Esmalt märkasime järvel olevat talisuplejate augukest, kuid seda me siiski sihtotstarbeliselt ei kasutanud. Küll sai katsuda, kui külm see vesi on ja uurida, kui paks jää võiks olla. Natuke eemalt läks järvele kalameeste rada. Kalda lähedal olid küll päris lõrtsised olud, kuid jääl kükitavad kalamehed andsid julgust otse üle järve suund aardesaarekesele võtta. Kuskil järve keskpaigas hakkas jalgealune kummaliselt vetruma ja kui Salme ühe hüppe tegi, oli ta ootamatult paarkümmend sentimeetrit sügavamale vajunud. Selgus, et on mitu kihti jääd, nende vahel vesi ja lõrts ning kõige peal veel enam-vähem kandva koorikuga lumi. Ühesõnaga täielik sandwich jääkate. Oma uuest avastusest olime nii hajevil, et esialgu tahtsime õigest saarest mööda tormata ja sellele suuremale maalapile randuda. Mingil hetkel sai ikka suunda korrigeeritud ja kui jalgupidi kuival maal olime, siis oli aardeleid ka kohene. Lund oli seal äärmiselt vähe ja geokuhi paistis ilusti välja. Aardega kõik korras. Väga lahe taaskülastus oli.

Leitud, logitud, tänan!

Tõstsin algsest topsist pärit nänni pruuni topsi ümber ja eemaldasin musta topsi loodusest. Algne, läbivettinud logiraamat lisatud pildil.

Pumpasime SUP laua juba täis, kuid siis lugesime, et ujuvvahendiga on Pikkjärvel keelatud sõita. Mis muud kui pakkisime SUP laua kotti tagasi ja pidime ette võtma ujumise. Selle ülesande jätsin targu Marttile. Kaldal uurisime hoolikalt kaarti ja lootsime, et pliiats on kohapeal olemas. Seni kuni Martti vanu trenne Viitna järves meenutas, saime meie lastega uhke liivalossi valmis. Martti leidis saarelt koguni kaks aaret. Asusid üsna lähestikku. Mustas kondeineris logiraamat oli vettinud, seda ta ei hakanud avamagi. Pruunis kondeineris oli kõik korras ja nimi sai kirja. Aitäh peitjatele!

Kui SUP laud on kaasa võetud siis olgu ta ka vette pandud. Aerutasime mööda siledat vett saarele, Saskia tõi kribinal-krabinal aarde mulle laua peale kätte ja panime nimed kirja. Tagantjärgi võiks öelda, et ega tublimal ujujal poleks seda SUP lauda vajagi, sooja veega paras maa saarele ja tagasi ujuda. Aitäh aarde eest.

Aarde leidis ja logis Tallinna Prantsuse Lütseumi 41. lennu A klass oma koolilõpureisil. Suur aitäh!

"Jääaeg" sellel hetkel veel kestis :) Tänasest on siseveekogudel jääle mineku keeld peale pandud. Aitüma

Leitud, tänud :)