BrokRogain IX

Tänud aarde eest!

Panime auto ettenähtud kohta ja hakkasime astuma. Tegelikult polnudki palju astuda vaja, väikene matkakene vaid. Mul see siis neljas BrokRogain. Vahepeal sai mäeldud, et peaks nad ikka kõik kenasti üles otsima, aga eks nad tasapisi teele jäädes leitud ehk saavadki. Olen väheke uurinud, et paar tükki vajavadki ehk vaid väheke rohkem aega ja ettvalmistust, aga tegelikult ju kõik külastatavad. See siinne oli ikka väga ilusas kohas. Mina alles vahtisin uurides ringi, kui kaaslasel aare juba leitud oli, ühesõnaga leid tuli leebelt. Seekord oli lausa meeles boonuse jaoks vajaminev ka talletada.
Tänud peitjale aarde eest

leitud hea teostus

Selle aarde kirjeldusest puudub üks oluline detail. Nimelt asub aare Rõuge ürgoru matkaraja ääres. Täiesti ääres, nii umbes 15m rajast.

Mina seda aarde kirjeldusest välja ei lugenud, aga vaatasin kaardilt, et kaugele ta vist sellest rajast ei jää. Mul oli nimelt juba ammu plaanis üks matkake Hinni kanjonist Rõugesse ette võtta. Nii ammu, et vahepeal on terve maailm muutnud. Kevadel otsustasin selle kindlasti selle aasta soojal hooajal (hiliskevadest varasügiseni) ära teha. Ja nüüd ta siis tehtud sai.

Hinni kanjoni juurde viiva tee ääres märkasin viita "Rõuge ürgorg" - seega raja algus oli leitud. Rada algas suure veelombiga, nii et võtsin jalanõud jalast ja sumasin sealt paljajalu läbi. Õnneks muutus rada juba mõni meeter eemal kuivemaks. Edasi keerutas see ümber põllu ja siis otse kellegi aiaga piiramata hoovi suunas, kus ootas mind üks suur kuldner retriiver. No ma tean, et see koeratõug on üldiselt sõbralik, aga kui nii suur koer lihtsalt sprindib mu suunas, siis võtab ikka kõhedaks küll. Jäin seisma ja karjusin appi. Koer selle peale jäi ka seisma. Maja hoovis oli auto, karjusin paar korda veel, aga appi mulle keegi ei tulnud. Koer otsustas, et kui peremees mind aitama ei tule, siis tema ka mitte. Jäi hoovi seisma, mina liikusin mõõdetud sammul mööda rada Kahrila järve äärde ja tema valdustest eemale.

Järve ääres kadus rada peaaegu ära. Kui enne oli rajada umbes meetri laiuselt niidetud, siis seal pidin lausa 2 korda vaatama, et väike jalgrada üles leida. Enamus mööda selle järve äärt kulgenud rajast oligi kitsas, üksikud kohad laiemad. Tundus, et rada kulges mööda eramaad ja igaühe enda asi on, palju seda hooldada või palju lubada RMK meeskonda niitma. Kogu raja ulatuses, mis järve või jõe ääres kulges ja sellega oru põhja jäi, voolas ülevalt alla ojakesi või allikaid järve/jõkke, mõnes kohas oli sillad, mõnes kohas mitte, mõned kohad olid seetõttu väga mudased ja raskesti läbitavad. Lisaks oli rajal päris mitmeid langenud puid, mille alt läbi pidin pugema.

Kahrila järve Hinni kanjonist kõige kaugemale jäävas otsas oli täiesti ametlik supluskoht, mille ma küll kasutamata jätsin, lootes supelda lõpupoole Tõug- või Ratasjärves. Paraku oli see vale otsus - seal ma ühtki supluskohta ei kohanud.

Kahrila järve lõppedes kulges rada Rõuge jõe ääres, kuna ka aare asub Rõuge jõe ääres, mu lootus, et rada ka aardeni viib, üha kasvas. Jõe vulina saatel oli väga mõnus astuda ja sealne lõik oli täna ka veidi vähem metsik kui varasem ja hilisem lõik. Kui jõe äärt mööda kõndides hakkas paremat kätt "mäe" otsas paistma mingi asustus, vaatasin kaarti ja ohsaa - aarde soovitatav parkla on siinsamas mäe otsas! Mina olin siiski all orus ja sibasin mööda rada edasi, kuni sain aru, et siin on vist parklast siia suunas liikumise tee! Igatahes avastasin rõõmsasti, et matkarada, mis suundub küll läbi metsatuka, viib tegelikult samasse kohta, kuhu see laiem tee ja teekonda tuleb jätkata kohast, kus matkarada üle selle laiema tee metsa suundub.

Aarde lahendus oli väga äge. Aitäh peitjatele/taastajatele. Ka aarde asukoht meeldis mulle väga, jõgi tegi seal maalilise käänu.

Minu lemmik rajaetapp jäigi pärast aaret kuni Tõugjärveni. Ega seda maad seal palju polnud, nii 300m vast, aga jõgi oli täpselt raja kõrval ja üks avanev vaade teise järel olid kaunimast kaunim.

Tõugjärve äärde jõudsin kuidagi ootamatult. Ootmatu oli ka juba harjumuspäraseks muutunud vulina kadumine. Rada oli siin jälle mudasem, laudtee kohati katki. Ühes kohas oli laudteest saanud kiik, millele astudes sattusin kohe pahkluust saadik vette. Tõugjärve äärest tuli mulle üllatuseks ronida üles mäkke (pärast vaatasin RMK lehelt - seal on kirjas, et see on vajalik eravaldususest mööda minemiseks) ja üles jõudes avanes mulle kaunis vaade 3 lamba ja poniga! Ja siis päeva nael. Ma eksisin ära! Otsetee viis hoovi ja kuskil polnud ühtki viita! Pärast lugesin RMK lehelt, et oleksin pidanud mäest jälle alla rajale minema, aga ma ei leidnud selleks kohta. Seega trügisin läbi ühe maja hoovi (millest selgus hiljem, et see oli Eha kodumajutus - vabandust) ja liikusin teele tagasi.

Sealpool olid viidad olemas ja sain jälle rajale. Aga siit viis rada Võru-Rõuge maanteele ja teekond jätkus maanteed mööda juba Rõuge Suurjärve äärde, kus sain lõpuks järve sulpsata. Ja seejärel muude tegemist juurde asuda.

Suur tänu veelkord aarde peitjatele ja taastajatele! Jätsin aardekarpi oma pastaka, sest ühtki kirjutusvahendit seal ei olnud. Pastakas on meelega minigripist väljas, et see kotti auku ei vajutaks.

Uues kohas ka otsimas käidud.

Peale taastamist hea lihtsa ligipääsuga Brok täitsa kenas kohas. Ja eriti tore, et endiselt suur aare.

Tänan peitmast.

Tegin veel viimase jalutuskäigu enne Geojaani peopaika jõudmist. Info nii parkimise kui raja kohta olid väga head, seega ainult kohale mineku vaev. Aare on väga hästi maskeeritud, kuid siiski õigest suunast tähelepanelikult vaadates juba kaugelt märgatav (tagant järgi tarkus :) Kui algul tundus mulle selline suvaline metsarada, siis peale logimist jalutas vastu kaks matkakeppidega välismaalast. Seega ikka täitsa matkarada. Aitäh peitjatele ja taastajatele, huvitavaid kohti Eestimaal veel jätkub. Isegi selle aardeseeria raames palju avastamata paiku.

Päris omapärane katkestustega matkarada tuleb siia - kohati infotulbad, kohati lageraie ja murdunud puud, aga kohale me saime kenasti täpselt soovitatud teekonnapunkte kasutades. Lõpus sai ikka natuke tiirutatud kuni põnev teostus silma jäi. Peaaegu oleks unustanud boonuse jaoks info võtta, aga õnneks tuli õigel ajal veel meelde. Aitäh, väga vahva koht ja aare!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Kogu uue konteineri ja selle sisu valmistamise töö on Heigo poolt teostatud.
Mina osalesin pigem statisti rollis kogu selle asja juures.
Aitäh peitjale ja jõudu peituritele!

Aitäh peitjale!

Siin kandis sai uue asukoha otsimisega päris palju ringi jalutada ja uus asukoht meeldib mulle. Saab jõe voolamist vaadata ja vulinat kuulata. Eks mingi aja pärast tuleb üle vaatama tulla, et kuidas konstrui vastu peab.

Taastasime aarde uues kohas: N 57.743171 E 26.903015

Maaomanik lubas parkida järve ja saekaatri vahelisel alal: N 57.747113 E 26.90011

Jalgraja algus: N 57.746517 E 26.900852

Maaomanik palus majade juurest mitte läbi tulla.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Vajab taastamist.

kahjuks sama järeldus, mis eelmisel otsijal :(

Metsa pole, aaret nulli lähistel ka ei silmanud.

Tähtede seis oli selline, et matk viis sellest aardest mööda ja kuidagi ei saanud väikest kõrvale põiget tegemata jätta, et see aare üles otsida. Panin nimed kirja ja astusime mööda rada edasi. Tänud

Aitäh aarde eest!

No ma ei saanud naeru pidama, kui Priidu kommentaari lugesin.

"Teiste omasuguste juurde..." Või veel! BiMiNi tõi vaatamata oma lähiajal täituvale 30 eluaastale tervelt kohale ja sõidutas ka järgmise aarde juurde.

Aitäh Priidule pildi eest.

Jätsime masina teiste omasuguste juurde ja hakkasime mööda teerada astuma. Algus oli täitsa viisakas, aga lõpupoole läks loodus vähe lopsakamaks. Kohale me jõudsime ja aarde leidsime ka täitsa mõistliku ajaga. Tänud aarde eest!

Leitud, logitud, tänan!

Peale 10+ aastat on kindlasti mõistlik vaadata ka ise üle enda peidetud "BrokRogain: Risti Läbi Eestimaa" aarded. Poest sai varutud: harilikud, teritajad, märkmikud, grip-kotid ja kodust igasugused väikesed vidinad ning vahva teekond koos Ralfiga algas.

Aare olemas ja valmis leidjatele rõõmu pakkuma. PS! Kui näete, et konteineril on "Geopeituse" kirjad kulunud siis palun teil need võimalusel üle teha - kogu BrokRogaini Tiimi poolt: "Aitäh!"

See aare jäi kunagi ammu leidmata. Mäletan, et sai ikka mäest alla laskutud ja keegi meist ragistas nullini välja, aga jäi leidmata. Nüüd, mil kaardid ja gps on paremad ja ilmselt ka lihtsalt omal oskusi rohkem, oli see palju lihtsam. Kohale läksin mööda täiesti viisakat rada. Leid oli uskumatult kiire. Panin nime kirja ja kuna otsetee üles tundus tehtav, siis selle tee valisingi. Plätud muidugi kõige parem valik polnud selleks retkeks, aga täiesti tehtav ja auto juures oli mõnus sokid ja tossud jalga tõmmata. Aitäh!

Enne siia tulekut sai ka Hinni kanjonis peatutud, kuid ma istusin siis autos ja Loona ning Kärt käisid aaret logimas. Selle aarde juurde sõites tekkis küsimus, kas ikka saab või kuidas, aga õnneks Loonal mõne aasta tagusest otsimisest teatud mälupildid olid ning saime väga heale matkarajale. Veelgi mõnusam oleks olnud Hinni kanjoni juurest jalutada mööda järve äärt siia, aga selleks aega kahjuks polnud. Sellegipoolest saime mõnusa jalutuskäigu ning aare ei lasknud ennast kaua otsida. Väga vinge parv on muide järve ääres, sellega saaks toreda sõidu ette võtta. Peitjale tänan kutsumast, isegi kui põhjus selleks kurb, siis hea näha, kuidas midagi positiivset sellest loodud.

Kambakesi on väga tore selliseid aardeid otsida. Mai märkas esimesena. Aitäh!

Järjekordne Broki aare leitud. Info ka talletatud.
Tänud

See aare on ilmselt ka meie jaoks selle seeria aaretest seni lihtsaim leid. Jah, eks maa pinnavorm oli üsna mägine ja veidi üles-alla sai silgatud, aga selle kõige tulemusena sai ka aare leitud ja vajalik info talletatud. Täname aarde eest!

Siin andis seda nulli ikka otsida, telefon jooksutas siia-sinna, kuid lõpuks jäi ka midagi "kahtlast" silma. Tänud!

Ok. No ei mäleta kus see oli. Võpsik või viisakas koht. Kahju. Found it: 19.Jun.2021 BrokRogain IX. Täname!

Auto jätsime teiste soovitusel romude juurde ja edasi läksime otse läbi võsa nulli suunas. Sellisel aastaajal vist pigem talutav matk, sest taimkate erilist vastupanu ei osuta. Mõne hetke pärast leidsime teeraja, mis tõi meid nullile päris lähedale. Siis kui pinnas vesiseks muutus vaatasime üles ja hargnesime otsima. Kaua ei läinud kui kätte saime ja logisime. Tagasi auto juurde saamine oli juba märksa raskem katsumus, sest tee oli valdavalt ülesmäge. Paksus talvevarustuses võttis ikka hingeldama küll. Rogain seeria esimene. Aitäh väljakutse eest!

Ikka ringiga kohale ja otse tagasi.Aitäh!