BYOP 🟤Geopabulaindeks🟤
Kirjeldus
Aarde on peitnud geopeitur Alma Matters, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe all servas) kaudu.
Enne seda, kui teadlased leiutasid interneti, et inimesed saaks vaadata pilte kassidest, käisid nad mööda metsi ja vaatasid loomade väljaheitehunnikuid. Uhke asi nagu pabulaindeks näitab, kui palju loom on kõndinud ja kui palju on ta selle käigus kakanud.
Kuid evolutsioon tegi ootamatu pöörde ning seetõttu on tekkinud geopabulaindeks. See tänapäevane teadusharu ei uuri metsaloomi, vaid erilist tõugu inimesi ehk geopeitureid, kelle küljest pudeneb loodusesse üllatavalt korrapäraste vahedega konteinereid.
Kogenud geobioloogid analüüsivad neid, et teha kindlaks olulisi küsimusi:
- Kus peitja käis ja miks ta seal oli?
- Kuhu ta kindlasti uuesti läheb?
- Millisesse kuuses, männis või kraaviäärses võssis on järjekordne plastpabul?
Peitja pabulaindeks loetakse kriitiliselt kõrgeks, kui tema liikumisest joonistub kaardile selge ja tihe rändemuster: Kodu → töö → suvaline võpsik → +1 konteiner, sest eelmine on seal muidu liiga üksik.
Teaduslik valem pildil.
Tulemuste tõlgendamine ja skaala:
0–1 PET/km – Peitja käis lihtsalt värsket õhku hingamas.
2–4 PET/km – Mõõdukas aktiivsus. Tuvastatav on kerge liigiline rahutus ja vajadus loodust katsuda.
5–6 PET/km – Peitja on oma territooriumi selgelt märgistanud.
Absoluutne lagi - Teadlased ja geopeituse jumalad on seadnud geouniversumi kasvule siiski karmi piiri: aarete vahe peab olema vähemalt 161 meetrit. See tähendab, et füüsikaseaduste kohaselt on maksimaalne teoreetiline lagi 6,21 konteinerit kilomeetri kohta.
Ehket kui peitja pabulaindeks jõuab täpselt numbrini 6,21, ei ole tegemist enam normaalse inimesega vaid kõrgelt optimeeritud organismiga, kes liigub mööda teid mõõdulindiga ja laseb täpselt iga 161 meetri tagant uuel topsi võpsikusse kukkuda.
*Sellest, mis asi on hirmuäratav tunkziindeks aarete peitmisel, leidmisel, avaldamisel ja kuidas see mõjutab universumi entroopiat, räägime me võib-olla kunagi hiljem, kui valitsus, Soros, Kahos, Maa ja Ruumiamet, Kapo, Mupo ning teadlased on selleks loa andnud.
Aarde on peitnud geopeitur Alma Matters, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe all servas) kaudu.
Enne seda, kui teadlased leiutasid interneti, et inimesed saaks vaadata pilte kassidest, käisid nad mööda metsi ja vaatasid loomade väljaheitehunnikuid. Uhke asi nagu pabulaindeks näitab, kui palju loom on kõndinud ja kui palju on ta selle käigus kakanud.
Kuid evolutsioon tegi ootamatu pöörde ning seetõttu on tekkinud geopabulaindeks. See tänapäevane teadusharu ei uuri metsaloomi, vaid erilist tõugu inimesi ehk geopeitureid, kelle küljest pudeneb loodusesse üllatavalt korrapäraste vahedega konteinereid.
Kogenud geobioloogid analüüsivad neid, et teha kindlaks olulisi küsimusi:
- Kus peitja käis ja miks ta seal oli?
- Kuhu ta kindlasti uuesti läheb?
- Millisesse kuuses, männis või kraaviäärses võssis on järjekordne plastpabul?
Peitja pabulaindeks loetakse kriitiliselt kõrgeks, kui tema liikumisest joonistub kaardile selge ja tihe rändemuster: Kodu → töö → suvaline võpsik → +1 konteiner, sest eelmine on seal muidu liiga üksik.
Teaduslik valem pildil.
Tulemuste tõlgendamine ja skaala:
0–1 PET/km – Peitja käis lihtsalt värsket õhku hingamas.
2–4 PET/km – Mõõdukas aktiivsus. Tuvastatav on kerge liigiline rahutus ja vajadus loodust katsuda.
5–6 PET/km – Peitja on oma territooriumi selgelt märgistanud.
Absoluutne lagi - Teadlased ja geopeituse jumalad on seadnud geouniversumi kasvule siiski karmi piiri: aarete vahe peab olema vähemalt 161 meetrit. See tähendab, et füüsikaseaduste kohaselt on maksimaalne teoreetiline lagi 6,21 konteinerit kilomeetri kohta.
Ehket kui peitja pabulaindeks jõuab täpselt numbrini 6,21, ei ole tegemist enam normaalse inimesega vaid kõrgelt optimeeritud organismiga, kes liigub mööda teid mõõdulindiga ja laseb täpselt iga 161 meetri tagant uuel topsi võpsikusse kukkuda.
*Sellest, mis asi on hirmuäratav tunkziindeks aarete peitmisel, leidmisel, avaldamisel ja kuidas see mõjutab universumi entroopiat, räägime me võib-olla kunagi hiljem, kui valitsus, Soros, Kahos, Maa ja Ruumiamet, Kapo, Mupo ning teadlased on selleks loa andnud.
Läheduses olevad aarded
Pildid
Logiteadete statistika
Logiteated
Tänud aarde eest :)
Aare avaldatud.
[STF] Eile sain siinkandis raskeid kilomeetreid tallata, oleks babuulja siis avaldunud, oleks kohe nime kirja saanud. Harrastusgeobioloogina oleksin võinud muidugi kõik puud igaks juhuks üle vaadata, aga prioriteedid olid mujal. Täna, kui punkris varustust ära andmas olin, tuli teavitus ja kohe kui vabanesin, liikusime objektile. Piimhapet täis lihasele oli täna seda hetkelist mäkkeronimist vaja! Aitäh, ja tulgu neid babuuljasid ikka veel!