Eestimaa puud

Ammugi lahendatud ja ükskord varem püüdsin läheneda siit- ja sealtpoolt aga miskipärast jäi pooleli. Nüüd vantsisin kohale, nulli ei hakanud trügima vaid tegin tagurpidi asimuudi ja hopsti - oligi käes. Suur tänu!

Aitäh aarde eest!

Täitsa mõnusalt sai kohale. Lõpp oli veidi mõne märja kohaga, aga sammu sättides sai kuiva matkasaapaga kohale ja tagasi. Lõpus läks muidugi aega, ega kirjeldus polnud ju meeles... Aare korras, tänud!

Leitud.

Mõistatus sai ammu juba lahendatud, aga siiani polnud oma samme siiakanti veel seadnud. Täna sai tassikese tee juures väikene soojendus tehtud ja et samme ka ikka natuke koguneks, lähikonnas järgmine külastust ootav aare ette võetud, seega siinne. Tänud peitjale mõistatuse ja aarde eest

Kunagi sai selle kallal ikka natuke pusitud - tundus, et Wiki udutab ühe vastuse puhul ... roheliseks kontroll siiski sai ja nüüd oli aega üle vaatama minna. Päris huvitav teekond oli sinna ja siis veel mõnus jalutuskäik otsa. Alguses tuuseldasime natuke vales kohas, sest unustasime tormikorrektuuri sisse viia. Lõpp hea, kõik hea. Aitäh peitjale!

Omal ajal sai seda mõistatust omajagu näritud, aga roheliseks ei saanudki. õnneks igapäevaselt puudega tegelev inimene näris läbi. Nüüd siis veeresime lumistel teedel ja jalutasime läbi lumise metsa nulli. Alguses tiirutasime algses nullis, oleks peaaegu loobunud,kui koordinaadi ära taipasin korrigeerida, siis tuli aare kiirelt välja. Aitäh peitjale.

No kuulge - 22. september ja väljas 23 kraadi sooja ning päike! Seda peab kasutama loodusretkeks! Mõnus jalgrattasõit sai ette võetud ja see aare sai leitud väikse metsas tiirutamise järel. Mõistatus oli ammu lahendatud, aga aarde juurde polnud veel jõudnud. Tänud siia kutsumast! Oli väga meeldiv. TFTC!

Aitäh peitjatele!

Mööda kraaviäärt oleks vist saanud kergelt päris lähedale, aga mul oli tänaseks puukidest juba kõrini (neid korjasin enda külge väga palju!) ja ei olnud soovi enam seal pika heina sees jalutada. Nii valisin lähenemisteeks metsaaluse, kus nii kõrget heina ei olnud.

Aga täpselt nullis oli jälle hunnikus kõrget heina, ohkasin ja õnneks hakkasin kirjeldust vaatama, et kuhu ma täpsemalt peaksin minema. Siis avastasin, nagu mitmed varemleidjad, et lõplik peidukoht on natuke eemal hoopis. Ja väikse ringiga minnes, ei peagi heina läbima.

Karbi sisu oli niiske. Panin karbile alla mõned puupilpad, et kui vihma sajab, siis järsku jääb õhuvahe vee ja karbi vahele. Peale panin natuke suuremaid koore ja puutükke, et koht vähem vihma saaks.

Tänud aarde eest!

Mõistatus sai kohe lahendatud kui aare avaldus.Nullis sai ikka tükk aega tiirutatud enne kui Heldur hakkas kirjeldust lugema,siis sai parandused tehtud ning varsti oligi karp käes.Aitäh!

Armastan metsa ja puid kohe nii palju, et käisin kohapeal kaks korda. Esimesel korral ei lugenud kirjeldust. Kui pea ei jaga siis peavad jalad jagama. Nüüd siis tehtud ja tänan peitjat.

Puudega sai ikka päris korralikult tutvust tehtud. Suure Google abil olid vastused ilusti paigas. Auto sai kõvasti kaugele jäetud, kuna meie lähenemistee väga ei võimaldanud normaalsetel sõidukitel nii lähedale jõuda. Tulime siis ikka välitöödele ka puid imetlema, nullis taipasime lõpuks ka kirjeldust vaadata. Seejärel siis õigetele koordinaatidele ja kohe oli peidukas näha, aare ilusti korras, tänud!

Puude ja nende hingeeluga saime tuttavaks juba mõnda aega tagasi, kuid logimist ootas see tänaseni. Nüüd, kui suurem lumi on läinud, tihkasime ka meie autoga aarde poole liikuda. Siiski jätsime selle umbes kilomeetri kaugusele ja läksime õhtuvalguses edasi jala. Kui suurema tee peal oli veel täitsa valge, siis metsa keerates läks päris hämaraks.

Nullis vaatasime hoolega ringi, kuid midagi silma ei hakanud. Loogiline ka, kui hakkasime logisid lugema, siis saime aru, et kirjelduse võiks ka enne logimist igaks juhuks üle lugeda. Tegime oma asukohas korrektuurid ning aare vaatas vastu esimesest vaadatud kohast.

Metsa all oli praegu veel täitsa kuiv, tasus tulla. Aitäh peitjatele!

Ammu lahendatud mõistatus, mis ootas külastust. Parkisin kusagile lumehange, viskasin kohe räätsad jalga ning tuld aarde suunas. Nulli jõudmine läks kiirelt, kuid edasine oli ikka paras ikaldus. Kui ma olin mingi 30 minutit "tunki teinud", st täpselt samamoodi vanast kohast otsinud, siis tuli aeg maha võtta ja logisid lugeda. Ning siis logidest selgus tõde, et .. tuleb aardekirjeldust lugeda :) Edasine oli lihtne, punkt kaardile ja kiire leid. Aitäh!

"Mine metsa!" on mu lähema sugulaskonna mugude seas ajapikku selgeks saanud repliigina, mida ei maksa minu suunas niisama suusoojaks lendu lasta. Välja arvatud muidugi juhtudel kui seda tõesti tõsiselt mõeldakse.

Seekord ei vajanud ma mitte mingit tõuget ja läksin metsa täitsa omaalgatuslikult (nagu ka 99.9% ülejäänud kordadest, tuleb tunnistada). Varsti pärast "Pinripuu" müsteeriumi lahendamist sain aarde täpse asukoha kaardile, seda tunnistas isegi geokontroll. Kohapeal jäin siiski hätta. Ligemale tund aega tatsasin lume sisse pettejälgi, enne kui logide lugemisele keskendusin. Sealt aga koorus kohe välja oluline teadmine - geokontrollitav "Lõpp-punkt" polegi enam reaalne aarde koordinaat - uue väljaselgitamiseks tasub lugeda kahe hüüumärgiga NB!! klauslit aardekirjelduse lõpus! Pärast korrigeerimist polnud logiraamatu leidmine enam mingi kunst. Aitäh, muidu on kõik väga hea, ainult geokontrollitav koordinaat tuleks nüüd vahepunktiks ümber nimetada.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Paar päeva tagasi jõudis minuni otsereportaaž sündmuskohalt, kus murdunud puu oli lõmastanud aarde peidukoha, kuid õnneks säästnud karbikest. Kiirelt sai selgeks, et olukorrale tuleb reageerida ja nii palusingi Airil aardekarbi linna kaasa võtta. Mõne tunni pärast sain juba kuulda, kuidas karbike naudib Airi juures mõnusaid spa-protseduure, kuhu kuuluvad pesu, kuivatus, massaaž, uued rõivad (loe minigrip) ja palju muudki head hoolitsust. Ja nii ma õhtul pestud-kuivatatud-kammitud karbikese Airi käest kätte saingi. Suur-suur tänu sellise hoolimise eest :) Täna tegime esimese advendi puhul väikese metsajalutuse ja viisime karbi tagasi. Samale kohale teda enam panna polnud võimalik, kuid täpselt 30 meetri kaugusel leidsime uue ja eelmisega identse peidukoha. Mõnusat advendiaega ja minge ikka metsa! :)

Täna oli üks igati imelik päev. Pidin lõuna ajal tööle minema aga hommikul siiapoole sõites selgus, et mul ei tule täna üldse tööpäeva. Ega sellise sülle kukkunud vaba ajaga ei osanudki kohe midagi tarka peale hakata. Eks ma selle muidu kasutamata jäänud energia siis sinna aarde eest hoolitsemisele osaliselt suunasingi. Muidu poleks mul tõesti aega olnud aardega spa protseduure ette võtta. Aga ega see näiline vaev tasumata ei jäänud. Vastutasuks sain täpselt sellise suuruse ja paksusega logiraamatu, nagu mul detsembris avalduva aarde jaoks tarvis oli. Kes teab ehk saab Helen sinna just oma käekesega esimesena oma nime sisse kirjutada.

Kui nüüd aga aardest rääkida siis ma mäletan lahendamisest vaid seda, et see sai üsna kohe peale avaldamist tehtud ja olen endale kommentaari kirjutanud, et mõnusalt lihtne oli. Seda juttu tasub uskuda, ega ma selliseid asju niisama endale märkmetesse ei pane. Leid oli ka peaaegu täitsa lihtne. Kui välja jätta see nüanss, et me esimese hooga end teisele poole kraavi navigeerisime. Või siis eks ikka mina jälle. Ega Margus ju selliseid vigu ei tee aga järgi longib küll ega kontrolli :P Noh, saimegi rohkem jalutada seal. No ja edasise on Helen juba kõik kenasti kirja pannud. Aitäh mõistatuse ja metsa kutsumise eest!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Peidukoht vajab siiski veidi kohendamist ja karbike tuli natukeseks tuppa end soojendama ja kuivatama.

Mõistatuse osa lahenes lihtsasti ja ka jalutuskäik aardeni oli mõnus. Eest leidsime huvitava situatsiooni, kus puu oli langenud peaaegu aardekarbile otsa. Õnneks oli karbike terveks jäänud. Aitäh!

Eestimaa puude mõistatuse osale vastuste noppimine vikipeedia avarustest takistust ei osutanud ja jalutuskäik aardeni oli ka oodatust lihtsam. Nullist avastasime aardepeidiku ja imestasime, et kui osavalt on üks puu ümber kukkunud. Peaaegu lömastanud karbi aga siiski selle säästnud. Samas võibolla oligi see juba nii ennem peitmist. Ei olnud meist nii osavat dendroloogi, et välja nuputada täpne puu ümberkukkumise ajahetk. Tänud Eestimaa erilisemaid puid tutvustamast!

Aitäh!

Autoga oleks isegi veel lähemale saanud trügida, kuid otsustasime natuke pikemalt jalutada. Väga mõnus võsavaba metsaalune kus aega veeta. Kristel üritas seeni leida ja mina vaikselt navigeerisin aarde poole. Õues juba vaikselt jahedam, niiet õnneks see putukate hullus on ära lõppenud. Ainult mõni üksik põdrakärbes veel jäi jalgu. Oleks kogu suvi nii tore... :D Aarde eest tänud suured!

Leitud, logitud, tänan!

Kulgesieme pikal metsasirgel nii usinalt, et ei märganudki, et mööda olime läinud. Tagasi ja õiges kohas tegime põike metsa. Tänud peitjale.

Pärast Sõrve sodikoristust oli esialgne plaan ilusat ilma mujal edasi nautida, aga geokaarti uurides tuvastasime, et läheduses on paar isegi Maril leidmata aaret. Tore jalutuskäik mõnusas metsas kulges nii hästi, et kõik unustasid kaarti jälgida. Ümberpöörd ja õiges suunas liikudes leidsime otsitava. Aitäh peitjatele.

Pärast sodikoristust polnud mingeid plaane, aga kuna ilm oli imeline, siis otsustasime koos paar aaret leida. Heade sõpradega on alati vahva. Isegi nii vahva, et marssisime pöördekohast jupp maad mööda, enne kui meelde tuli seadmeid vaadata. Edasi nautisime puid ja metsa ja aare leidus täpselt sealt, kuhu ta arvutanud olime. Suur tänu! Oli tore lahendada ja oli tore leida!

See oli tore lihtsamat sorti mõistatus, mille lõpu asukoht sobis kenasti täna külastamiseks. Aerofotolt vaadatud lähenemistee osutus sobivaks ja vaatamata mõningatele takistustele jõudsime ilma suuremate probleemideta aardeni. Aitäh!

Lahendatud sai mõistatus üsna peale ilmumist, kuid kohe kuidagi ei jäänud teele. Täna sai mõistatuse logimise nimel tee lihtsalt sobivaks väänatud. Aardeni kohale jõudmine oli paras ukerdamine, kuid usun, et siiski leebem, kui paari nädala pärast.

Tänan peitmast.

Püüdsin küll Exet kaasa meelitada aga peale 15 minutilist veenmist lahkusin kodunt siiski üksinda. Waze juhatas lähenemisel juba tuttavale teele, kuid seekord valges jõudis eelmine parkmiskoht väga ruttu kohale. Õhtul pimedas tundus see tee kordades pikem.

Kuna ühelt poolt lähendes head varianti silma ei jäänud, siis peale parkimist jalutasin teises suunas ning ühel hetkel leidsin ka endale sobiva sihi. Kõige mõnusam ilm just metsas jalutamiseks ei olnud aga kõige hullem ka mitte! (729) Aitäh! EVEJ