Elektriline

Viimasena saare aaretest sai ka see vanake üles otsitud. Siinpool saart oli rannik kivisem, aga läbi saare ei hakanud ka SUP lauda vedama ja lähenesin ikka vee pealt. Igavesti tore saar ja täitsa ligipääsetav ka paadita. Aitäh peitmast!

Tänud

Siia juba andis sumbata. Selgus tõsiasi, et kuigi saare edela ja läänesuunal saab ilusasti uisutada, siis põhja-idasuund on lage vesi ja luiged ujuvad. Mõnus oli üks "vanake" ka noppida oma esimesel retkel saarele. Läks hästi, et sellise paksu poolde saapasse lumega see üldse välja tuli. On ju täiesti maapinnal oleva maskeeringuga aare.

Tagasi panin risti üle saare sumbates. Ja siis tekkis küll tunne, et ega neid raskeid rabamatku tänase lumega teha pole mõistlik ja järgmised aarded valisin juba väiksema matkateega.

Soov oli merejääle uisutama minna ja kui juba Pedassaarele nii lähedal olime, siis võtsime ühe aarde ka ära.

Läks hästi - geomägrad enne meid olid vanakooli välja tuhninud.
Läheduses on vahva rallikivi niisuguse hooga vastu puud sõitnud, et männid kõverad.

Tänud aarde eest!

Leitud!

ja Maris ja Kelly ja Molly. Kena peatus, et vihma ja tuule eest pisut mändide varjus metsaande nosida ja logi kirja panna. Aitäh.

Plaan siia saarele tulla on juba aastaid aga tundus võimatult kaugel. Oli valida kas Sup või kummipaat. Valisin viimase. Täna vastu hommikut puhusin kummipaadile õhu sisse ja mõtlesin, et prooviks saarele aardeid logima minna. Saarel nagu telke jagus aga hommikul pool 9 elumärki ei näinud, proovisin kuulatada, et ehk norskamist kostub aga vaikus. Kas oli üldse neis telkides keegi? Majake oli ka kellegi poolt hõivatud. Aare heas korras. Tänan seikluse eest!

Käidud leitud logitud

Tänane eesmärk oli matkata ümber põhjatipu ja kui siis liigume metsamajakese poole nopime ka aarde ära. Matk oli mõnus, teepeal kohtasime omasid ja võõraid. Loodus oli võrratu ja kui aare peos oli ka tuju mitu korda parem. Tänud aarde eest.

Kui olime Pedassaarele jõudes kõik tähtsamad toimingud ära teinud, tegin ettepaneku, et võiks aarde juures ka vahepeal ära käia, ennem kui sootuks ära ununeb. Mairel oli see küll juba 10 aastat varem leitud aga tuli ka kaasa. Rada viis ilusasti soovitud suunas. Lisaks meile liikus aarde poole uus paaditäis geopeitureid. Me kulgesime rahulikult ja kaardistasime parimaid seenekohti, et järgmine hommik korilusega tegelema tulla. Nulli jõudes oli aare juba üles leitud ja logimisprotseduur käimas. Kuna kogu sisu oli päris niiske, siis otsustasime kogu kupatuse RMK maja juurde viia. Laotasin kõik saunalavale kuivama. Väga kiirelt oligi nagu uus. Imestasin, et nii loominguline logiraamat oli veel täiesti originaalne logiraamat peitmisepäevilt ja et see ilma klammerdamiseta koos püsinud kõik need aastad. Pilkases pimeduses viidi konteiner tagasi omale kohale. Aitäh aarde eest!

Tulime saarele aarde auks korraldatud sündmusele ning muidugi otsisime selle käigus ka selle aarde enda üles. Aitäh.

Leitud ja logitud. Aitäh peitjale!

Kui mina lõpuks saarele jõusin oli aare hoolduspuhkuselt juba tagasi oma koju läinud. Tegime Elektrilise juubelil kõigepealt oma pesa korda, sõime kõhud täis, kuivasime ning mõnulesime saunas, sulpsasime merre ja alles siis võtsin poisi pilkases pimedas kaasa ning astusime mööda kaldaäärt aarde poole. Ühel hetkel märkasin, et kui mere pool on kohin, pimedus ja tähed siis maa pool on "sein"!. Misasja!? Mägi? Siin? Üldse ei olnud mälupiltides, et kui kunagi siin talvel käisime, et küngas nii kõrge on. Ma ikka arvasin (piltide järgi), et see aare mere ääres kuskil mätta sees on. Oli aga hoopis teistsuguses kohas. Oliver teda märkas. Päris tõpselt ei saanud aru, kuidas see logimine seal käib, sest järjekord oli väga loovalt suvaline. Valisime siis ühe lehe kohe Taxu ja Hereti logi juures kuhu end kirja panime. Märkasime vaid, et taxu oli oma tumeda pliiatsiga ühe varasema väga heleda harilikuga logi üle kirjutanud. Tagasi jalutasime mäe otsas kuni trepini ja siis tagasi juubeli sündmusele. Tänud!

Aare oli seest veidi märg. Kuna RMK metsamajakeses saun küdes otsustasime aardegi sinna kuivama viia. Õhtu jooksul kuivasid kõik aarde komponendid ära ja saime tagasi oma pessa viia.

Leidsin Elektriline juubel sündmuse ajal. TFTC!

Kuna mina tulin teise paatkonnaga kui Mirjam, siis minul oli aare oluliselt lihtsamini leitud. Tema oli jooksuga läinud logima. Vahepeal kui mina seilasin saare poole, oli aare toodud lõkkeplatsi juurde, et seda kambakesi hooldada. Hea oli, et Karl mainis seda mulle, hoidis tõesti kilomeetri jagu aega kokku. Pikka jätkuvat iga aardele ka vähemalt järgmiseks 20 aastaks.

Väga kiire logimine oli see, ruttu siia, kiiresti nimed kirja ja ruttu tagasi paadi peale. Hilisematele külastajatele olevat tops juba sündmusele kohale toodud, et ajakulu vähendada. Aitäh!

Vajaks uut logiraamatut ja ziplock kotti selle ümber.

Seekordsed tiimi suvepäevad sündisid veidi teistmoodi - kahepäevase Kolga lahe väikesaarte süstamatka näol. Startisime Valkla rannast ja esimene lõik Pedassaarele oli täpselt piisav, et enam-vähem aru saada, mida ja kuidas tegema peab. Saarel tegime esmalt retkejuhi eestvedamisel matka RMK-kohani, kus juba hoolikalt ringi vaatasin, ega mõnda aaret ei paista (telefon jäi süsta). Midagi näppu ei hakanud.

Tagasi süstade juurde jõudes läks söögivalmistamiseks, aga otsustasime Leigeriga ikkagi teha väikese tiiru saare teise serva. Lahtiste jalanõudega polnud metsas just kõige parem liikuda, samuti segasid pidevad ämblikud koos võrkudega, samas muret kompenseerisid ohtrad pohlad. Aardeni jõudes läks geokuhja märkamisega kiirelt ja alles siis avastasime üllatusega, kui vanad logid meid ees ootasid. Kuna logiraamat koosneb sisuliselt post-it märkmeplokist, siis on kõik küll üsna segamini, aga leidsime vist enam-vähem õige koha logimiseks.

Tagasi süstade juurde jõudsime üsna täpselt söögiajaks. Enne veel üllatasime ühte teist matkagruppi, kes enda arust olid üksikul saarel, kuni meie nagu muuseas puude vahelt välja marssisime. Edasi ootas aga juba oluliselt pikem ja tormisem lõik Koipsile. Aitäh!

Tänase päeva kavas oli Pedassaare avastamine, lisaks RMK ja muudele radadele ühtlasi võimalus otsida üles geopeituse aare. Leidsime mitu kivi ja mahalangenud puud, aga meie väikese matkagrupi ühiste jõududega läks otsing kiiresti, karbi avastas Liivi. Aitäh peitjale!

Tulime saarele pakku. Jaanika, Tairi, Randel,Anton, koer Paula ja Kurisookaru. Tänud

Kuigi mu tänane päeva plaan oli enamvähem teha mitte midagi siis ikkagi juhtus nii, et algatuseks olin hakanud tööd tegema (tegelikult pidin lihtsalt majalt valve maha võtma, et kolleeg saaks tööle tulla aga kui ma seal juba olin siis käed kohe kibelesid töö tegemise järgi) ja seejärel sain segaste asjaolude kokkulangevuse tõttu teistkordselt kutse paadiretkele minna ning peale pikka sekundilist järelmõtlemist tegin töölt kaabet. Tuiskasin kodust läbi ja hetk hiljem olingi juba Salmistu sadama poole sõitmas. Segane hommik, millele järgnes seiklusrikas ja tore päev :)

Ilmselt oli see kapten, kes Pedassaarele randudes ütles, et see oli tänase päeva kõige lõbusam osa. Mida ta sellega täpsemalt mõtles sain alles hiljem aru.

Aga saar üllatas mind igas võimalikus mõttes positiivselt.

Kõigepealt astusime kandvarvas aarde suunas. Pikemakoivalised astusid end lausa eelmisesse päeva. Vähemalt nende logi sai algselt eilse kuupäeva kandva numbriga kirja. Aare ise mingeid erilisi emotsioone esile ei toonud. Kuigi seda märkmepaberi-logiraamatut oli üsna koomiline lapata. Aga eks aardel ole ka juba üksjagu päevi selja taha jäänud ja ainult positiivne, et ma ka lõpuks siia jõudsin.

Aarde juurest "sadamasse" seltskond taas pooldus ja mina läksin metsamaja piiluma. See maja seal tekitas minus vastupandamatut soovi põgeneda mõneks ajaks kõigi ja kõige eest. Viimasel ajal aina sagedamini fantaseerin, et kuidas oleks elu ilma internetita.. Tunnen, et tahaks sellest interneti needusest, mis mind endasse on imenud lahti saada.. Või siis vähemalt puhata. Kes teab, kas see ka kunagi õnnestub aga unistada ju ikka võib - või siis lausa peab.

Aitäh!

Esimese peatuse tegime sellel saarel.
Ühest lõkkekohast teise juurde ja siis aardeni. Tagasi tee võtsid osad meist saarele ringi peale tehes.
Tänud

Aitäh!

Mis sobib veel paremini 52*7 viimase nädala eelviimasesse päeva kui enda 13 aasta vanuse mitteleiu parandus :D Oma esimesel geopeituse aastal õnnestus siin saarel käia, kuid vähese geokogemuse tõttu ei õnnestunud miskit leida. Nüüd siis lõpuks vigade parandus. Seekord aga polnud meil paati vaid oli tahtmine näha kas saarel saab ka jala ära käidud. Siiski oli kaasas ka üks sup laud ja mina siis jalutasin saarele ja lükkasin lauda enda ees millel istus Kristel. Täitsa edukalt saab vähemalt hetkel ja heade ilmaolude korral seal nii käidud. Algselt oli plaan minna lauaga üldse nii lähedale nullile kui võimalik. Kuna aga laine ja tuul olid vastu, ning mööda vett kõndimine on suht aeglane, siis jätsime ikkagi laua saare lõunaninale ja käisime jala nullis ära. Hea, et nii tegime, sest seal ikka väga lahe RMK maja ja plats vahepeal. Kindlasti koht kus tahaks kunagi öö veeta. Aarde leid tuli seekord sekundiga. Null oli täpne ja geokuhi ei lasknud mujalt otsidagi :) Nimi kirja ja tagasi. Mandrile minnes hüppasin ise ka juba lauale ja nii läks sõit kiiremini. Tänud aarde eest!

Pedassaart olen ennegi vaadanud. Ja siis tundus see selline kättesaamatu aarete saar. Ka saarele ujumine ei tundunud alternatiiv kuna see võiks saada saatuslikuks. Noh ja nüüd kui on oma paat, siis ju loomulikult ei olnud see enam nii võimatu missioon, lihtsalt erinevus on selles, et sinna on praeguseks jäänud vaid 1 aare. Nagu ka teiste saarte juures hüppasime ka siin sulps vette ja sammusime kaldasse, sest ei ole ju nendel pisikestel saartel sellist head kohta, kuhu silduda või randuda. Eks mürkvärv paadi põhja all sai nii mõnedki graveeringud juurde aga eks see ole algajate puhul tavaline. Vesi oli sellel päeval nii erakordselt soe, et see veeskäik oli tõeline nauding. Selle saarega tutvumise jätsime seekord minimaalseks, see tähendab, et kaldalt aardeni ja tagasi. Hirmutas ju asjaolu, et kell oli märkamatult saanud pool 6 õhtul. Tänud andmast põhjust oma jalg saarele tõsta!

Mõnusa saarteretke käigus leitud. Aitäh!

Tänase saaretiiru viimane peatus. Kuna Pedassaar on mandrile nii lähedal, olen piiranud seda aaret ka SUP-lauaga logimatuleku plaanidega aga koos tänase Kolga lahe paaditripiga tuli siis siia samuti mugav treppisõit hoopis :).

Männimets on siin suur ja kõrge, kui poleks lugenud, ei usukski, et see mets on siia 50-datel istutatud, mitte saare loomulik taimestik. Tegime hanereas astumise mööda metsaradu aardeni, nimed läksid kirja kohe-kohe 19 aastat vanaks saavasse (ent seejuures väga heas vormis olevasse) logiraamatusse ning peale seda oligi aeg hakata ennast paadiparkla poole tagasi sättima ning päeva sadamassesõiduga lõpetama.

Oli väga meeldejääv tripp, aitäh Mardile meid elamusterohkelt saartele sõidutamast (mul mõned lihased, mis said põhimahvi kihutavas paadis enda tasakaalus hoidmisel, annavad siiani püstitõusmistel märku :D) ja toreda boonusena veel hülgevaatlusele viimast, nende “metsikus” keskkonnas nägemine oli väga huvitav kogemus :). Aitäh ka kõikidele aardepeitjatele aarete eest - ilma nendeta me ju poleks teadnud tahta siinset saareketti visiteerima tulla ;) - ning kaaslastele mõnusa seltskonna eest; usun, et saame tulevikus mõnel teisel trajektooril kõike ka korrata :).