See on minu esimene aare. Peale leidmist mida teie tunne on?
Palun kirjutage tagasided. Minu jaoks kõige olulisem teie tagasided :)
Koordinaat on täpne.
Võtke oma pastakas.
NB! PALUN PANNA TAGASI SAMASSE KOHASSE KUS VÕTSITE!!! TÄNUD :)
See on minu esimene aare. Peale leidmist mida teie tunne on?
Palun kirjutage tagasided. Minu jaoks kõige olulisem teie tagasided :)
Koordinaat on täpne.
Võtke oma pastakas.
NB! PALUN PANNA TAGASI SAMASSE KOHASSE KUS VÕTSITE!!! TÄNUD :)
Koht mulle ei sobinud, hea, et uuesti ei pea tulema.
Otsisime võsas tükk aeg aga ei leidnud.
Vahetasin selle nätsakaks kokku kleepunud ja siis kuivades pudedaks läinud logirulli välja. Uus paber väheke veekindlam ja lisaks sai ta minigrippi pandud.
Peaaegu kolm aastat tagasi proovisin otse teelt siia trügida, jumala lootusetu üritus. Siis sain teada, kust poolt ligi pääseb ja käisin millalgi uuesti. Tol korral oli kergelt lund ja mitteleiu saaga jätkus. Siiani ikka aeg ajalt jääb see sinine nutunägu mulle silma ja muudkui tiksub kuklas, et oleks vaja see ammu alustatud asi ikkagi lõpuni viia. Täna siis muud ei plaaninudki, kui keerasin autonina taas siia esimese pesa poole. Eks see kohalejõudmine juba võimust võtvas võsas ja putkedes ja kõiges, mida siin pakuti ja pakuti nii mõndagi, võttis ikka aega. Aga see-eest leid oli kohene, tänud täpsemate koordinaatide jagajatele. Tänud peitjale aarde eest.
Mis mõttes kordinaat täpne? Ei olnud seal midagi täpset, 13 meetrit nullist ja päris märg. Tänud peitjale aarde eest.
Leidsime. Tänud peitjale
Super õnnelik, et see aare sai leitud sellisel lumevaesel talvel. Suvel oleks korralik džungel ja lumega ei ole just kõige suurem võimalus leida. Konteiner sellisesse piirkonda eriti ei sobi. Õnneks aega mul oli ja sain natuke logisid tuulutada 4 kraadises jaanuari ilmas.
Aitäh!
Logiraamat jääs, nimed saime kirja aga ilmselt kuluks väike omaniku/järgneva leidja turgutus ära.
Sättisime raja kohe õigesti, kraave teele ei jäänud. Siiski oli olukord veidi vesine, kuid saime kuivade varvasetega tehtud. Leid tuli juba loobumise pealt. Olime just ära minemas. Tänud!
Leitud, tänud!
Maaliline koht. Võrratu rada aardeni. Kuid kahjuks ei leidnud ????
Võsaga meid üldiselt ei hirmuta, aga no kahe meetri laiusest üle põlve veega kraavist ei olnud ikkagi tahtmist tossuga läbi jalutada, nii et tipatapa tagasi ja autosse kalamehesäärikute järgi. Kraav läbitud, proovisime kõigepealt algkoordinaatidelt leida, aga kuna ei miskit, siis võtsime need, mis toodud ühes varasemas logis. Aitäh nende eest! Saigi sealtpoolt leitud lõpuks. Maastik 1,5...? Tänud.
Leitud. Aitäh.
Aus emotsioon on see, iga võpsik ei vaja aaret. Konteiner ise lahe aga mitte väga ilmastikukindel. Jääme ootama Pesa 2 kus on rohkem mõtet sees.
Esimene kord lähenesin mööda okastraati. Täna tulime hoopis teisest küljest ja oli päris mõnus jalutamine. Kohapeal sai ette võetud päris suur ring ja viimasest kohast tuli ka aare nähtavale. Aitäh aarde eest.
Hooldus
Naaberkrundi omanikud on kraaviületuse pea võimatuks teinud, toppides sinna võrgutükke ja mässinud sellele okastraati, kuigi kraaviületamine ei toimu eramaal. Väga nõme, tõmbasingi seal oma jope lõhki. Aarde koordinaadid on mööda aga leitud ta sai. Peitjat seekord ei täna!
See aare võttis mu parimad püksid ära, tahtsin tagasiteel üle kraavi hüpata, tegin selleks maismaal proovi. Esimesel proovikatsel juba püksid kärisesid. Ei täna.
Oli see alles ikaldus. Kõigepealt veetakistus. Jää küll peal, aga kes teab kas see ka midagi kannab. Kui sealt üle sain, siis esimese hooga ei leidnud midagi. Lugesin logisid, otsisin veel, ei midagi. Lõpuks lõin catibergi koordinaadid GPSi ja kui nulli jÕudsin, siis jäi kohe ka topsik silma. Oli tükk tegu, et seda maa küljest lahti meelitada.
Siin olin ma arvan pime, kuna kohti oli palju, aga kõik oli väga lige ja ei tahtnud enam siin olla.
Kuival ajal ja kagusuunast majade poolt lähenedes sai täitsa mõistlikult kohale. Kohapeal muidugi sai ikka mitmed-mitmed puud üle vaadatud enne kui peidik silma jäi. Lumega leidmine saab siin ilmselt väga raske olema.
Leidsime ühe pesa ja olime kindlad, et selle puu juures ongi aga ei olnudki.
Lõpus Maris leidis kohast ja teostuses, mida ei osanud oodata sellises võsas.
Aga lõpp hea, kõik hea.
Päris kaua läks aega, enne kui leidsime. Vaatasime ikka kõik puud ja põõsad lähiümbruses üle. Isegi ühe pesa leidsime, aga sellest ei olnud abi.
Algul lähenesime valest suunast, siis leidsime õige tee ja nullis algas kerge ikaldus. Lugesime logisid, parandasime koordinaadid ja otsisime edasi, kuniks leid silma jäi. Aarde nime ja konteineri vaheline seos jäi arusaamatuks aga ehk need ei pidanudki kooskõlas olema.
Paras pusimine oli selle pesani esmalt üldse jõuda. Esimesena proovisime läheneda suure tee poolt, see lõppes Indy kraaviskäiguga ja meie taganesime, kui sellest tema veeliigutamisest pikantne odöör õhku tõusis :D. Järgmiseks keerasime rohelisse majadeploki poolt ja see osutus toimivaks lahenduseks. No ja viimaseks kulus omajagu aega aarde leidmisele aga Carolysi koordinaatidele kindlaksjäämine viis lõpuks sihile, aitäh.
leitud
Oiiii, selle aardega sain läbimärjaks, sest vihma kallas ja kõikse see fauna oli märg ja tegi ka mind ja kaaslasi märjaks. Õnneks oli meil Krissu kaasas ja aitas meil otsida. Tuli välja, et sealt kust tema leidis seda enam ei ole. Õnneks oli varsemates logides Carolysi kordinaadid ja sealt tuli ka aardeleid lõpuks. Ohhhh, ma olin juba ausalt öeldes alla andnud jas väga üllatunud, et me leidsime siin vihmasajus. Lõpuks meil jalad lirtsusid ja püksid olid läbimärjad aga naeratus oli suur suus, kui lahkusmie. Tehtud. Aitäh!
PS! Tagasiteel autoga koju sõites oli vihm täiesti ära uputanud selle koha kus Järvevana tee läheb üle Tammsaare teeks. Üks auto andis ka otsad seal ja rahvas lükks seda minema. Õnneks Mai Kia läks sealt läbi vaikselt. Hullud geopeiturid hullu padukada ikka väljas logimas :D
Kui aus olla, siis algul arvasin, et panen vaid mitteleiu kirja ja ei kirjutagi midagi, aga siis mõtlesin ümber ja jagan ikkagi enda mitteleidu või õigemini enda mittekohalejõudmist. Kodus panin küll muudatustega koordinaadid sisse, aga sellest oli vähe kasu. Mööda rinnuni rohtu ja võsaalget jõudsin tõelise võsani. Kuskiltmaalt mu kõike näinud geokoer keeldus seda hullust muga kaasa tegemast ja lihtsalt ei tulnud enam edasi. Nii jäigi mul leidmata see koht, kust aardeni jõuda. Vähegi positiivsema kogemuse pakkumiseks võiks peitja ära märkida koha, kust aardeni on võimalik minna, praegu jäi küll kurb lootusetuse makk asjale külge.
Kui lühidalt öelda siis ei leidnud.
Mida teeb geopeitur kell 4 hommikul kui ootab saabuvat lennukit... :) Nu täna sai lõpuks joone alla sellele hullusele. Ega muud polnudki. Võtsin Carolysi koordinaadid, jalutasin juba tuttavaks saanud kohta ja logisin, punkt.