F.K. AKEL
Kirjeldus
Friedrich Karl Akel (5. september 1871 Pärnumaa – 3. juuli 1941 Tallinn) oli Eesti poliitik ja diplomaat, elukutselt arst.
Akel õppis 1881–1883 Viljandi elementaarkoolis, kus tema õpetaja oli Friedrich Kuhlbars; 1883–1887 Viljandi kreiskoolis, 1889–1892 Tartu Aleksandri Gümnaasiumis ning 1892–1897 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Üliõpilasena uuris ta pidalitõbe Saarde kihelkonnas ja sai selle uurimuse eest kuldauraha.
Poliitilist tegevust alustas Akel Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvameelses Eduerakonnas, mis revolutsiooni ajal nimetati Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks ja pärast ühinemist Eesti Radikaaldemokraatliku Erakonnaga muutus Eesti Rahvaerakonnaks. 1921. aastast kuulus ta Kristlikku Rahvaerakonda.
Aastatel 1923–1924, 1926–1927 ja 1936–1938 oli ta Eesti Vabariigi välisminister.
Aastatel 1922–1923 oli ta saadik Soomes
Aastatel 1928–1933 oli ta saadik Rootsis, Norras ja Taanis (resideeris Stockholmis).
Akel oli Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse (hilisema Krediitpanga) nõukogu liige ja esimees ning 1920. aastate alguses juhatuse liige.
1939. aastal määrati ta Esimese Eesti Põlevkivitööstuse juhataja asetäitjaks. Ta oli Jalgrattasõitjate Seltsi Kalev (hilisema Eestimaa Spordi Seltsi Kalev) esimees aastatel 1907–1908.
Ta oli teatriosaühing Estonia ja Tallinna Eesti Seltsi Estonia esimees ning juhatuse liige. Ta oli ka Põhja-Balti Arstide Seltsi ja Tallinna Rahvahariduse Seltsi juhatuse liige.
Ta oli 1919–1922 Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku konsistooriumi ilmalik abipresident. Ta oli Tallinna Toompea Kaarli koguduse konvendi vöörmünder (7. juuni 1908 – 16. juuni 1918) ning esimene nõukogu ning eestseisuse esimees (nõukogu esimees 21. augustist 1919).
1920. aastatel oli ta Tallinn-Haapsalu rahukogu aurahukohtunik.
26. märtsist 16. detsembrini 1924 oli Akel riigivanem (Friedrich Akeli valitsus). Ta juhtis koalitsiooni, kuhu kuulusid Kristlik Rahvaerakond, Eesti Rahvaerakond ja Tööerakond. Valitsuse üks saavutusi oli Eesti riigi rahandusolukorra tugevdamine.
Detsembri riigipöördekatse
Akeli riigivanemaperioodil 1. detsembril 1924 toimus 1. detsembri riigipöördekatse, mille esimestel tundidel rünnati Akeli ametiresidentsi Toompeal. Akelil, keda oli plaanis kohe tappa, õnnestus end abi saabumiseni varjata. Nõukogudeaegses ajalookirjanduses kirjeldati meelega ekslikult Akeli põgenemist Toompealt aluspesus, tegelikult põgenes Akeli adjutant August Schönberg.
Pärast riigipöördekatse mahasurumist andis Akel 16. detsembril võimu üle rahvusliku ühtsuse valitsusele (Jüri Jaaksoni valitsusele).
Nõukogude okupatsioonivõimud vahistasid 69-aastase Akeli 17. oktoobril 1940 ja viisid ta Keskvanglasse. Tema ülekuulamine kestis peaaegu aasta. NKVD vägede sõjatribunali kohtuotsus tehti 2. juulil 1941 ja 3. juulil 1941 kell 01.00 lasti ta teadmata kohas maha, ka tema haua asukoht ei ole teada (võimalik koht on Scheeli krunt Kosel).
1927 19. veebruar Eesti Punase Risti I järgu II astme teenetemärk
1932 Korporatsioon Fraternitas Estica auvilistlane
1936 28. august Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk
1935 20. veebruar Kotkaristi I klassi teenetemärk
1938 23. veebruar Valgetähe I klassi teenetemärk
1938 Itaalia Krooni Ordeni suurrist
1938 Poola Valge Kotka orden
Välisriikidest 13 suurpaela
Aare.
Selle väärt mehe auks on sünnikoha lähedale paigaldatud mälestuskivi. Selle tagant umbes silmade kõrguselt puu küljest leiad suurema mikro. Võta kirjutusvahend kaasa!
Seotud lingid:
Friedrich Karl Akel (5. september 1871 Pärnumaa – 3. juuli 1941 Tallinn) oli Eesti poliitik ja diplomaat, elukutselt arst.
Akel õppis 1881–1883 Viljandi elementaarkoolis, kus tema õpetaja oli Friedrich Kuhlbars; 1883–1887 Viljandi kreiskoolis, 1889–1892 Tartu Aleksandri Gümnaasiumis ning 1892–1897 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Üliõpilasena uuris ta pidalitõbe Saarde kihelkonnas ja sai selle uurimuse eest kuldauraha.
Poliitilist tegevust alustas Akel Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvameelses Eduerakonnas, mis revolutsiooni ajal nimetati Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks ja pärast ühinemist Eesti Radikaaldemokraatliku Erakonnaga muutus Eesti Rahvaerakonnaks. 1921. aastast kuulus ta Kristlikku Rahvaerakonda.
Aastatel 1923–1924, 1926–1927 ja 1936–1938 oli ta Eesti Vabariigi välisminister.
Aastatel 1922–1923 oli ta saadik Soomes
Aastatel 1928–1933 oli ta saadik Rootsis, Norras ja Taanis (resideeris Stockholmis).
Akel oli Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse (hilisema Krediitpanga) nõukogu liige ja esimees ning 1920. aastate alguses juhatuse liige.
1939. aastal määrati ta Esimese Eesti Põlevkivitööstuse juhataja asetäitjaks. Ta oli Jalgrattasõitjate Seltsi Kalev (hilisema Eestimaa Spordi Seltsi Kalev) esimees aastatel 1907–1908.
Ta oli teatriosaühing Estonia ja Tallinna Eesti Seltsi Estonia esimees ning juhatuse liige. Ta oli ka Põhja-Balti Arstide Seltsi ja Tallinna Rahvahariduse Seltsi juhatuse liige.
Ta oli 1919–1922 Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku konsistooriumi ilmalik abipresident. Ta oli Tallinna Toompea Kaarli koguduse konvendi vöörmünder (7. juuni 1908 – 16. juuni 1918) ning esimene nõukogu ning eestseisuse esimees (nõukogu esimees 21. augustist 1919).
1920. aastatel oli ta Tallinn-Haapsalu rahukogu aurahukohtunik.
26. märtsist 16. detsembrini 1924 oli Akel riigivanem (Friedrich Akeli valitsus). Ta juhtis koalitsiooni, kuhu kuulusid Kristlik Rahvaerakond, Eesti Rahvaerakond ja Tööerakond. Valitsuse üks saavutusi oli Eesti riigi rahandusolukorra tugevdamine.
Detsembri riigipöördekatse
Akeli riigivanemaperioodil 1. detsembril 1924 toimus 1. detsembri riigipöördekatse, mille esimestel tundidel rünnati Akeli ametiresidentsi Toompeal. Akelil, keda oli plaanis kohe tappa, õnnestus end abi saabumiseni varjata. Nõukogudeaegses ajalookirjanduses kirjeldati meelega ekslikult Akeli põgenemist Toompealt aluspesus, tegelikult põgenes Akeli adjutant August Schönberg.
Pärast riigipöördekatse mahasurumist andis Akel 16. detsembril võimu üle rahvusliku ühtsuse valitsusele (Jüri Jaaksoni valitsusele).
Nõukogude okupatsioonivõimud vahistasid 69-aastase Akeli 17. oktoobril 1940 ja viisid ta Keskvanglasse. Tema ülekuulamine kestis peaaegu aasta. NKVD vägede sõjatribunali kohtuotsus tehti 2. juulil 1941 ja 3. juulil 1941 kell 01.00 lasti ta teadmata kohas maha, ka tema haua asukoht ei ole teada (võimalik koht on Scheeli krunt Kosel).
1927 19. veebruar Eesti Punase Risti I järgu II astme teenetemärk
1932 Korporatsioon Fraternitas Estica auvilistlane
1936 28. august Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk
1935 20. veebruar Kotkaristi I klassi teenetemärk
1938 23. veebruar Valgetähe I klassi teenetemärk
1938 Itaalia Krooni Ordeni suurrist
1938 Poola Valge Kotka orden
Välisriikidest 13 suurpaela
Aare.
Selle väärt mehe auks on sünnikoha lähedale paigaldatud mälestuskivi. Selle tagant umbes silmade kõrguselt puu küljest leiad suurema mikro. Võta kirjutusvahend kaasa!
Seotud lingid:
Pildid
Logiteadete statistika
Logiteated
Samuti ei olnud meiegi sellest persoonist midagi kuulnud. Nüüd jälle veidi targemad. Aitäh!
Kiire peatus päikesepaistes. Laulsid põldlõoke ja talvike. Aitäh!
Siia ei ole varem sattunud. Ene teadis, et seda nime küsitakse sageli ristsõnades. Aare kenasti korras.
Tsutsakas koduteel. Aitäh!
Aitäh uue koha tutvustamise eest!
Selliste aaretega on ikka nii, et oled nullis ja siis imestad, kus kurat kunagi ikkagi oli elu. Olid talud, põllumajandus, värk ja särk. Aga mis nüüd on? Nüüd pole mitte midagi. Se neetud Mart Laar.... :D
Aitäh ajalootunni eest ja siia juhatamast. Selle tee peal sõitsin kindlasti elus esimest korda.
Kiire leid kohas, kuhu muidu ei oleks osanud tulla. Aitäh!
See aare jättis kuidagi eriti positiivse tunde sisse. Aitäh!
Jälle huvitav koht, kuhu polnud varem sattunud. Tundus nii kiire leid tulevat, tegelikult ei tahtnud see üldse silma jääda ja sai ikka mõnda aega otsitud.
Tänud peitjale mälestuskivi juurde kutsumast,polnud aimugi sellest tüübist. Aare ilusti korras ja aarde ümbrusest nüüd ka. Aitähh!
Päike paistis just sellise nurga alt, et konteiner torkas kohe silma täpselt seal, kus ta olema pidi. Mina olin sel ajal aardega ametis, aga Tram võttis kätte ja koristas ümbrusest prügi ära.
Enne meid oli muru ilusti niidetud, kuid aarde ümbrus oli kahjuks suht prügine. Nüüd on koht jälle palju kenam ja otsijatele rõõmsam.Aitäh aarde eest ja päikest kõigile!
Päike oli täpselt sellise nurga alt silma paistmas, et nägin seda alles siis kui topsile peadpidi otsa koperdasin.
Leitud.
Leitud :)
Tänud aarde eest.
logi kirjas
Leitud!
Leitud.
Vastavalt ilmastikule tuli valida pikemat jalutamist mitte nõudvaid aardeid ja et nende valik oli ahtake, siis sai kodutee siit läbi painutatud. Tänud aarde eest!
Kuna poodi enam ei jõudnud oli nüüd aega ka siia põige teha. Peale logimist sai sihiks veel avatud bensukas.
Tänan peitmast.
Kivi leitud, aare logitud. Aitäh!
Aare jäi meie geojaanitee lähedusse, mistõttu otsustasime väikse põike teha. Suure tõenäosusega on see taas koht, kuhu just geopeitus meid kohale tõi.
Suured tänud!
Endiste tähtsate riigitegelast mäletamine kasvõi sünnikohta sõiduga on muidugi oluline aga hulga suurem oli tõdemus, et siinsekandi rahvas on ajas muutunud. Kruusateed olid täis nii mees- kui naisjorrse, kes täiskiiruses sulle vast põrutasid, et saaksid ikka täiega tolmupilve nautida.
PS olen ka ise mulgi päritolu.
Aitäh.
Aitäh aarde eest!
Leitud teel geojaanile. Ei olnud selle päeva esimesed.
Tänane kodutee sai siis selle mehe auks siitkaudu käänatud. Natuke maad enne kivi poseeris põdramammi teepervel. Kohakuti jõudes otsustas ta, et võiks selle sissetungijaga natuke maad kõrvu kablutada. Nii me siis mõnikümmend meetrit koos kulgesimegi kuni meist kohalikum otsustas metsa kaduda. Tore kohtumine oli.
Peitjale tänud väikese ajalootunni eest, muidu kipuvadki Eestile nii olulised mehed ja naised vaid vaevu meenuvateks nimedeks jääma. Tänu geoaaretele saab aga ikka ja jälle mälu värskendada.
Kui see Momument OÜ just oma rahadega seda kivi ei püstitanud, siis on küll imeliku koha peale oma reklaami sättinud. Aga koht on kindlasti aaret väärt. Tänud juhatamast!
Väärikas kivi väärikale mehele erekteeritud. Ainult osaühing Monument oleks võinud oma nimetuse viisakamalt kuhugi vähemmärgatavasse kohta kivil graveerida. Aare leidus ja sai logitud. Haarasin ka ühe värskema pudeli kivi eest kaasa. Kivi taha võssa jäi prügi veel hulgi - igaühele üks ja saabki puhtaks :-) Tänud aarde eest! Ilma poleks siia keeranud.
Leitud.
Väga uhke mälestuskivi aga ilma aardeta poleks küll iial selle juurde sattunud. Topsi otsimine raskusi ei valmistanud. Täname ajalugu tutvustamast!