Geotööriist #2: Jutukas Ämm
Kirjeldus
30.07.2015
Kui aardesarja esimeses aardes äramärgitud Geojuunior on universaalne nagu Sveitshi armee nuga, siis Jutukas Ämm on suhteliselt kitsa funktsionaalsusega – aga selle võrra efektiivsem. Tegu on nimelt kõrgtehnoloogilise mugutõrjevahendiga. Jutuka Ämma kasutust illustreerib alljärgnev tõestisündinud lugu:
Sättinud kord Sepi ja GES ennast geotuurile. Kodust lahkudes meenus Sepile, et oluline geotööriist jäi maha – nii saigi tagasi mindud ja Ämm autosse laaditud. Geotuur algas kenasti ja Ämma sihtotstarbeliselt vaja ei läinud. Kuna tegu oli aga luksmudeliga, millel lisavarustuses ka võikude pakkumise funktsioon, siis heameel heast geotööriistast oli ikka. Nii jõuti ühel hetkel Kiiu torni lähistele. Null näitas GPSi peal paljutõotavasse kohta – seal aga istus miski vanema väljalaskega meessoost mugu, nikerdas väitsaga puutüki kallal ja ei näinud kuidagi sedamoodi välja nagu ta plaaniks kuhugi minema hakata. Egas midagi – tuleb „raskekahurvägi“ käiku lasta. Sepi lasi Ämma autost välja. Ämm nuhutas korra, lukustas sihtmärgi ja tõmbas ennast juba lähenemistrajektooril käima. Esimene frontaalrünnak sisaldas küsimusi asukoha ajaloo, looduse, sotsiaalmajandusliku arengukava ja demograafilise situatsiooni kohta. Mugu üritas paari jõuetut põikemanöövrit, sirutas siis aga oma koivad välja ja putkas torni varjule - kus vähemalt üks naissoost mugu ka paistis olevat. Ämm ei lasknud nii väikesest elavjõu ülekaalust ennast häirida ja põrutas järgi, vahetpidamata kõigist raudadest turmtuld andes. Sepi ja GES said rahus logida, nänniga tutvuda ja juba igavlemagi hakata enne kui Ämm jälle välja ilmus. Vaesed mugud olid kapituleerunud ja Ämmale tornis privaatekskursiooni korraldanud. Lõppkokkuvõttes Sepi ja GES rahul õnnestunud aardeleiu üle, Ämm rahul õnnestunud taktikalise manöövri üle ja mugud jäid kah edasi õndsasse teadmatusse toimunud diversioonist.
Kuni Ämma kasutamist sarnaselt kobarpommide ja sinepigaasiga pole mõne konventsiooniga ära keelatud, tasub see kindlasti oma inventari soetada. Antud aarde otsimisel on suur võimalus, et seda läheb vaja. Aare asub nimelt Jõõri küla muuseumi territooriumil, kus segavate mugude leidumise tõenäosus on päris arvestatav. Aarde leiuks tuleb kõigepealt tuvastada muuseumi külalisteraamatust aarde paigaldamise kuupäevaga Jutuka Ämma poolt jäetud sissekanne, see siis juhatab edasi :)
30.07.2015
Kui aardesarja esimeses aardes äramärgitud Geojuunior on universaalne nagu Sveitshi armee nuga, siis Jutukas Ämm on suhteliselt kitsa funktsionaalsusega – aga selle võrra efektiivsem. Tegu on nimelt kõrgtehnoloogilise mugutõrjevahendiga. Jutuka Ämma kasutust illustreerib alljärgnev tõestisündinud lugu:
Sättinud kord Sepi ja GES ennast geotuurile. Kodust lahkudes meenus Sepile, et oluline geotööriist jäi maha – nii saigi tagasi mindud ja Ämm autosse laaditud. Geotuur algas kenasti ja Ämma sihtotstarbeliselt vaja ei läinud. Kuna tegu oli aga luksmudeliga, millel lisavarustuses ka võikude pakkumise funktsioon, siis heameel heast geotööriistast oli ikka. Nii jõuti ühel hetkel Kiiu torni lähistele. Null näitas GPSi peal paljutõotavasse kohta – seal aga istus miski vanema väljalaskega meessoost mugu, nikerdas väitsaga puutüki kallal ja ei näinud kuidagi sedamoodi välja nagu ta plaaniks kuhugi minema hakata. Egas midagi – tuleb „raskekahurvägi“ käiku lasta. Sepi lasi Ämma autost välja. Ämm nuhutas korra, lukustas sihtmärgi ja tõmbas ennast juba lähenemistrajektooril käima. Esimene frontaalrünnak sisaldas küsimusi asukoha ajaloo, looduse, sotsiaalmajandusliku arengukava ja demograafilise situatsiooni kohta. Mugu üritas paari jõuetut põikemanöövrit, sirutas siis aga oma koivad välja ja putkas torni varjule - kus vähemalt üks naissoost mugu ka paistis olevat. Ämm ei lasknud nii väikesest elavjõu ülekaalust ennast häirida ja põrutas järgi, vahetpidamata kõigist raudadest turmtuld andes. Sepi ja GES said rahus logida, nänniga tutvuda ja juba igavlemagi hakata enne kui Ämm jälle välja ilmus. Vaesed mugud olid kapituleerunud ja Ämmale tornis privaatekskursiooni korraldanud. Lõppkokkuvõttes Sepi ja GES rahul õnnestunud aardeleiu üle, Ämm rahul õnnestunud taktikalise manöövri üle ja mugud jäid kah edasi õndsasse teadmatusse toimunud diversioonist.
Kuni Ämma kasutamist sarnaselt kobarpommide ja sinepigaasiga pole mõne konventsiooniga ära keelatud, tasub see kindlasti oma inventari soetada. Antud aarde otsimisel on suur võimalus, et seda läheb vaja. Aare asub nimelt Jõõri küla muuseumi territooriumil, kus segavate mugude leidumise tõenäosus on päris arvestatav. Aarde leiuks tuleb kõigepealt tuvastada muuseumi külalisteraamatust aarde paigaldamise kuupäevaga Jutuka Ämma poolt jäetud sissekanne, see siis juhatab edasi :)
Logiteadete statistika
Logiteated
Võtsime lapsed linnast peale ja plaan oli teha kiire peatus, et vaatame, mis mõistatus siin ootab ja kohe edasi maale sauna kütma. See saun pidi küll nüüd umbes tunnikese kauem ootama, sest üks ülitore jumpstükk oli siia kokku meisterdatud! Rohkem ei räägi, tulge avastage ise, väga munuke teostus! Pikka iga aardele ja jõudujaksu külaentusiastidele ja kuumad tervitused Ämmale! 🩷
kena leid!
Ligi kolm aastat tagasi käisin siin muuseumi juures uudistamas. Kohe omast arust kõik kohad said läbi tuulatud, aga vat see ainumas, mis aaret peitis, jäi vaatamata. Tegelikult ei osanudki enam kuskile tookord vadata, aga kuklas see mitteleid muudkui tiksus. Nüüd kui ühel sündmusel saarelt ka külalisi oli, sain ühel sabast kinni, et aita hädalist. Aitas. Täna saabusime siia pilkases pimeduses. Hea et eelmine kord tunduvalt viisakamal ajal olin käinud, sest muidu küll poleks tihanud koera haukumise saatel tõepoolest peaaegu et nagu teiste hoovist läbi minna. Ega esialgu jälle ei midagi, aga siis tuli arusaam, et juba eelmisel korral koondasin ma oma mõtteid vale trepi peal istudes, nii et tegelikult oli ikka õige koht ka täitsa olemas, aga proovi sa seda kohe esimese hooga mõista.
Kusjuures see aarde kirjeldus on üks humoorikamaid ja toredamaid, mida olen lugenud, juba selle eest FP, ja aare ise ka natuke küll väsinud, aga muidu ju suurepärane. Aitäh!
Oi kui äge paik! Aare pani natuke kukalt kratsima, aga kuna paar korda varem oleme sellise peiduviisiga kokku puutunud, siis saime leitud. Edasi uudistasime niisama ringi ja rõõmustasime, et siia tuldud sai. Aitäh!
Mitte ühtegi inimest, nagu oleks kellegi hoovi peale kogemata sattunud :D mõistatamist jagus aga kõik sujus, lõpust ei leidnud mitte midagi
Uudistamist ikka jagus.Aitäh!
Väga nutikas lahendus, mida tahaks isegi tulevikus mõne aarde peitmisel kasutada. Aega võttis, aga asja sai. Aitäh peitjale vaeva nägemise eest!
Aitüma aarde eest!
Aardekirjeldus saab kõik minu plusspunktid. Nullis leidsin ämma sissekande, kuid sealt edasi jäin paraku jänni. Väikese geoabi ja sisuliselt õnnistatud kirvega sai siiski logiraamat pooljuhuslikult avastatud.
Au ja kuulsus peitjatele.
Jutustus oli kohe vägagi nauditav ja koht hästi tore, aga seekord jäime leiuta. Ei saanud nägijaks
Muuseumi viitasid järgides jõudsin kuhugi hoovi, kus käis teeremont. Küsisin muuseumi kohta, töömehed juhatasid kusagilt ringiga põlluteed pidi kohale. Kuna sisenesin muuseumi alasse niiütelda valest otsast, siis oli kõigepealt tükk aega ringi vaatamist, enne kui sissepääsu ja külalisteraamatu leidsin. Ja huvitavat vaatamist oli palju. Muuhulgas nägin ära N-Liidu aegse joogiautomaadi. Ilmselt tulenevalt aastaajast ja blokeeritud juurdepääsu teest, olin muuseumialal täiesti üksi, seega geotööriista järgi vajadust polnud. Sai rahulikult ringi vaadata ja mõistatust lahendada.
Armas pisike hoolitsetud paik, kus ära tunda oma aegseid asju ja hooneid. Aare oli toredasti tehtud ja kelmika lõpuga.
Tänan peitmast.
Olime siin muuseumis mõned aastad tagasi käinud, kui millegipärast polnud hoonete ja nende sisude kohta erilisi mälestusi. Seetõttu jalutasime esimese hooga läbi kogu külaplatsi, vaatasime kõigisse majadesse ja lõpuks jõudsime ka päris muuseumi. Edasi läks see ämmalugu täitsa hea hooga, juhtnöörid olid selged ja nende järgi toimetades jõudsime ilusti ka lõppu. Aare väga vahva ja heas korras. Aitäh mõnusat muuseumiseiklust pakkumast!
Tänan aarde eest!
Aastaid juba Saaremaa Ämmast mööda sõidetud, oli aeg sissesõiduteest sisse sõita ja õuele pöörata. Jutuka ämma kohta oli tegelikult jutt üsna lühike ja konkreetne. Ei mingit ümber ilma heietamist ega naabri Maali lellepojast pajatamist. Ni oli kohe selge kuhu peale külalisteraamatu sirvimist edasi suunduda. Muru oli mõnusalt sametiseks pügatud. Laud oli pikemaks näputööks küll tolmust pühkimata, aga noh olgu peale. Ega me oma tulekust ette ei hoiatanud. Üks väga vahva koht külastamiseks ja aare lahendamiseks. Tänan!
Täiega lahe aare... Absoluutselt köik oli väga super, hästi läbi möeldud , külaelu tutvustav..
Suured tänud
Ämmadega kokkupuudet olnud ei ole aga vahet pole, kas nad on jutukad või sukataolised st vait, tähtis, et nende südames oleks ruumi armastusele uue inimese puhul.
Lugesime külalisteraamatut ja nägime, et Arvo ja Anne Tallinnast on siin juba käinud, no teretore, ei ole me käinud! Info põhjal justkui oli selge kuhu minna, kuid siinne koht ja asjad olid niivõrd lahedad, et hakkasime hoopis kolama. Lahe, et mõlemale meeldis. Siis meenus ka aare, läksime soovitatud suunas aga ma keerasin tagasi, sest kangesti ajas üks asi näppimist. Edasi oli nii, et Arvo seisis juhmaka näoga kui ma aarde välja võtsin. Küsisin vaid, kas panen tema nime kah?
Vat nii käivad asjad! Tänud kutsumast, meil oli jutustamist sellest päeva jooksul veel!
Tõesti äge aare. Üks viimase aja lemmikuid. Üldse ei julgeks niisama siia sisse põrgata, eriti üksi. Aga kahekesi oli julgem kuidagi läbi kellegi hoovi siia tulla. JÄtsime ka väikese toetuse muuseumile.
Nii palju ägedat avastamist. Ja ämma tekst ajas hoopis rohkem segadusse, ma juba jäin sellesse nii kinni, tahtsin oma esialgsest ideest kinni haarata aga ma oleks vist omal käel küll leiuta jäänud. Anne aga käis täna mingitel teistel taevastel radadel, nina ikka torkis kohti, mida ei tohiks ja jupsti tuli see konteiner välja. Kui ma konteinerit nägin, siis ma ikka veel olin omas kinni ja arvasin, et seda ei tohi näppida. Aga näe. Väga lahe idee ja teostus. Kindel lemmik, aitäh.
Väga äge nuputamismäng. Kindel FP! Ilma mänguta poleks järjekordselt sellisesse kohta sattunud kunagi. Natuke Poirot tunne tuli peale. Kiitus! Aitäh!
Kui ämm on tubli geotööriist, siis talle sellist lõppu ei sooviks. Mulle kogu see kontseptsioon meeldis hästi :)
Jäi leidmata kuna väljas oli juba pea südaöö ja muuseumini oleks pidanud mineva läbi eraterritooriumi kus inimesed hoovis ringi liikusid.
Juba eelmine kord Saaremaal käies klõpsasin selle aarde korra lahti, lugesin kirjelduse põgusalt läbi ning kuna jutust midagi arvata ei osanud, siis panin tagasi kinni. Seekord vaatasin enne trippi kõik mõistatused üksipulgi läbi ning avastasin, et tegelikult on isegi kirjas, mida tegema peab. Nüüd sõitsime siit läbi ning Kristjan ütles, et selle juures lihtsalt peab peatuma. Nüüd aarde leidnuna võin öelda, et tõesti peab. Ülilahe muuseum ning mõistatust oli ka kohapeal tore lahendada. Käisime kõik lahtiste ustega majad läbi. Ilma aardeta poleks siia arvatavasti sattunud. Pikka iga ämmale ja aitäh!
No väga meeldib see sari! Sarja esimene aare on meil mõni aeg tagasi leitud ja nüüd võtsime koduteel Kuressaarest Tallinna plaani ka teise aarde. Ja jälle ei pidanud pettuma. Lisaks väga toredale teostusele ka huvitav koht ringi uudistamiseks. Meie lemmikud olid suitsusaun ja meierei, kus leidus palju nõukaajast tuttavaid esemeid.
Polegi varem siia sattunud, väga mõnus ja huvitav koht! :)
Väga vahvalt ülesseadud. ????
Ohh, kuidas mulle meeldib geotööriistade sari! Kahju, et neid pole juba hulgimat aega juurde tulnud!
Muuseumiga seoses oli mul väheke teine ettekujutus. Alates külastuseks sobivatest aegadest. Seetõttu jõudsingi aaret kaema alles täna. Eelmistel kordadel arvasin, et muuseum on juba kinni vms. Samas, ega mul ju väga vale mõte ka ei olnud - ega öösel olegi kena kusagil ringi kolistada. Igastahes täna hommikul kõik klappis. Öösel sõitsime saarele üle, Siimu võistluse start oli alles 12.16 ja ärkasime piisavalt vara, et siit läbi astuda.
Kuigi arutlesin mõttes, et peaksin ämma osasse päris hästi sobima, siis tegudeks siiski ei läinud. Polnud kellegagi suhelda. Väljakasvanud geojuunior, kes on juhilubade saamise ikka jõudmas, otsustas esialgu tšillida autorooli taga telefoni klõbistades. Mina asusin vaatamisväärsusega tutvuma. Algus läks kenasti. Tutvusin väljapanekuga algusest alates ja teisest kohast leidsin, mida edasi teha. Siis läks põnevamaks. Messisin juuniorile, et äkki viitsib ikka oma kondid ka kultuuri rüppe vedada. Tore koht ja saaks veits kiiremini ehk... Tuligi. Uskumatu! Hakkab vist geojuuniori järgsest vanusegrupist väljuma. Vaatas ja uuris kauem kui mina. Lõppu märkas ka kiiremini. Kui logitud saime, polnud muuseumis jätkuvalt kedagi, kellega oma suhtlusoskusi arendada. Kuni Siim veel viimaseid teelejäävaid eksponaate uuris, suhtlesin siis vähemalt naabri koeraga. Tahaks ikka kuidagi geoämmaks pürgima hakata. Algus seegi.
Suur suur tänu toreda aarde eest imelises kohas!
Loodetavasti eks-geopubekas ja loodetavasti tulevane geo-ämm
Väga hea teostus! Tänud!
#183 - aitäh!
Saime Jööri Küla Muuseumiga sõpradeks. Esimest juppi pidime natuke aega taga otsima, aga edasi läks ladusalt. Aitäh peitjale, ülihea teostus! Üks lemmikuid aardeid!
