Halb aare

Tänud aarde eest.

Tundus kui jalutuskäik pargis, v.a need viimases 60 meetrit, kui geps soovitas kuhugi kahemeetrise pilliroo sisse suunduda. Üldse nagu ei tõmmanud. Mõtlesin, et äkki saab kuidagi ringiga paremini- nii ja naa, ikka läbi lokkava looduse, aga vaid 40 meetrit. Ja kui mõtlesin, et ega hullemaks ju enam minna ei saa- eksisin. Viimased 10 või 15 meetrit olid veel midagi erilist 😂 Aga koordinaat täpne ning kiire leid.
Äge värk tegelikult, minu poolt FP.
No ja klassika. Läbi retsi padriku sinna ja suht normaalset rajakest tagasi.
Peitjale tänud!

Suht halb ikka. Ma saan aru, et kohalikud peavad oma aardekaardi puhtana hoidma ja kõik tuleb üles leida, aga miks ka väljamaalased sellisse kohta poevad, ei tea. Einoh, tegelt eks sai ju aimatud, et mis võss meid ees ootab ja end vastavalt meelestatud, seega kulgeks kõik plaanipäraselt. Lisaks on aare tegelt suht nullis ikkagi. Aitäh.

Ilma geopeituseta sellisesse Pärnu linna mülkasse tõesti ei satuks.
Loodetavasti mõni algaja geopeitur seda oma esimeseks aardeks ei vali 😏

Aitäh 💞

Juba aarde nimigi ütleb, et sinna tuleb kohe kindlasti minna. Lätlased kiitsid heaks, mis meilgi häbeneda. Väljas 26 kraadi sooja, päike paistab lagipähe, kummikud jalga, pikad riided selga ja ... metsa! No täitsa arusaadav, miks see aare lätlastele meeldis. Neil ju aarded samasugustest looduskaunites kohtades. Kokkuvõtvalt võib öelda, et u 30 minutit koos logimisega. Igati mõistlik tempo. Vabalt jõuab veel 65 aaret ära võtta.

Ei õnnestunud leida

Alguses tundus, et tuleb lihtsalt mõnus jalutuskäik pargis, aga see mulje kadus kiiresti. Mida edasi, seda sügavamale sattusime mingisse täielikku puntravõpsikusse.
Siis sain aru, et sinna tulemine oli halb mõte.
Ragistasime seal ligi kaks tundi. Siis hakkas maa veel jalge all vajuma ka ja edasi minna enam ei saanud sentimeetritki aga gps näitas ikka 20 meetrit mõõda. Mõistlik varustus oleks olnud matšeete ja mootorsaag.
Ühel hetkel kartsin juba päriselt, et jään sinna nii kinni, et isegi päästeamet ei hakkaks mind sealt välja kaevama. Asi osutus veel hullemaks, kui olin ette kujutanud. Vahepeal käis peast läbi isegi mõte, et siit võib vabalt mõne laiba leida. Õnneks ei leidnud.
Vähemalt sain teada, kuidas pisut kriitilises olukorras reageerb mu roomajaaju.Mingi hetk otsustasime, et aitab küll.Siit tuleb ruttu jalga lasta.
Igatahes suur kummardus neile, kes selle elukaga hakkama said ja ta üles leidsid ja seejuures ka ellu jäid.

Leitud, aga mis vaevaga. otse ei tasu rünnata. puugikontroll ja riiete pesu suht kindel pauk. Aare ilus ja suur. Lapsega koos 45min

Võtsime Oliveriga ette suurema kahepäevase seikluse, et avastada Raplamaa ja Pärnumaa põnevaid nurki ning teepeale jäävaid geopeituse aardeid. Kahe päeva jooksul sai selja taha jäetud omajagu kilomeetreid ning see sihtkoht oli üks punkt meie tihedas reisiplaanis. Iga peatus sellel teekonnal pakkus midagi omapärast ja omamoodi avastamisrõõmu.

​Kuna plaan oli suur ja kohti palju, siis iga peidukoht esitas meile omaette väljakutse – mõni andis end kergemini kätte, teine vajas jällegi veidi rohkem süvenemist ja teravamat pilku.

​Suur tänu aarde omanikule, kes selle peiduka lõi, meid siia kanti juhatas ning andis oma panuse meie kahepäevase suurtuuri õnnestumisse! Tervitused otsijatelt ja järgmiste seiklusteni!

Joppenpuhh, minu hääle sa saad! Panin kodus ekstra koledad riided ja vanad kalossid selga-jalga, aga jube oli ikka: püksid rebenesid puuoksa taha, pinisevad tiivalised ronisid särgi alla, vist olid ka pissivad sipelgad. Ainult nõgesed veel puudusid. Võeh, ei olnud minu tassike teed siin lambivalgel võimelda. ja kolekaua aega läks ka, sest telefonis asukoht aardest kõikus 2 ja 12 m vahel konstantselt samas kohas. Hea, et naasta pole vaja. Aitüma.

Ei tea, millal oleks siia jõudnud muidu, aga Andre pakkus välja lahkelt, et tule, lähme. Andre mängis GPS ja ma lihtsalt tegin näo, et tean kuhu minna. Lõpuks muidugi tema vahtis kõrvalt ja muigas, kui ma seda halbust seal harutasin. Noh, ei taha sulle pettumust valmistada, aga pole see nüüd nii halb midagi. Paljudele headelegi teeb silmad ette. Andre muidugi lohutuseks ei lubanud hooldusteadet ka panna. Aitäh!

Iseenesest ju tore, et aardel on nii sisult kui asukohalt oma mõte. Kas ta kokku just väga halb on aga natuke pusimist selle kohale saamisega ikka oli. Tuli meelde paarikümne aasta tagune geopeitus, kus sellised võsas rapsimised pigem tavapärased olid. Eks nüüd on aardeid nii palju, et ära hellitatud mugavate lähenemistega. Muidugi iga järgmine otsija saab jälle pisut kergemalt ja nii see rada siiagi tallatakse ja tuulemurd teelt puhastatakse. Tehtud ta sai, auto juurde jõudes pühkisin higi laubalt ja tundsin rõõmu leitud aardest. Tänud.

Aitäh, kellele iganes, et seal 100 vale rada ees oli 😅😅😅
Sinna minnes roomasin ja tagasitulles uppusin... enivei, kellele teiste õpetussõnad korda lähevad, siis: minge valges...
Leitud ja logitud kell 00:40

.

[FTF] 22:49
Aimsorri, aga halveimaks peab veel rohkem pingutama 😅 Viga ilmselt meis, sest oleme nii mõnegi võssi elu jooksul läbi ragistanud. Siin läks suht kähku - autoni ja tagasi umbes pool tundi. Hakkasime parklas juba puudega kõnelema ja õiged puud suunasid meid aardekarbini. Logida oli mõnus, liigutamiseks palju ruumi polnud, aga kuslapuu õitelõhnas hakkasime juba värve ka kuulama. Aitäh võsaka eest!

Aare avaldatud.