Hiiumaa saladus

Leitud.

Leitud

Tänud aarde eest!

Hääletasin Kärdlast end siia, pärast seda kui ülikooli seltskond tagasi mandrile läks, aga ma veel uudishimust kauemaks soovisin jääda ning ega kiiret ka ju veel pole, sest nädala esimeses pooles loenguid pole. Need numbrid olid jah vahetusse läinud, aga sain loogikale pihta, kuna üks number väitis üht ja teine teist. Seega usaldasin sisetunnet ning otsisingi õige suurtüki otsast. Enne vaatasin ka siitsamast, aga uus ring tegi mind nüüd lõpuks nägijaks. 😅 Karbis kõik muidu märg, aga logiraamatusse kannatas veel kirjutada. Aitüma!

Hiiumaa matkatee jalgsimatka teine päev- tiir ümber Tahkuna poolsaare. Ja taaskord olime selle saladusliku aarde juures- nüüdseks juba kolmas kord. Motivatsioon siin tuhnimiseks polnud just kõrge aga kuna siin lähedal juba olime, siis ikka andsime veel ühe võimaluse sellele topsile peidust välja tulla. Ja nüüd vist oli küll tähtede seis õige, sest kulus mõni minut ringi jalutamist, kui oligi see õige kivi leitud ja sellel all aardekarp ka. Ei tahaks uskuda, et kahel eelmisel korral nii nähtavast asjast mööda suutsime vaadata, ilmselt on siin peidukoha maskeeringuga või rohukasvuga mingid muutused toimunud. Kokkuvõtteks väga hea meel, et see saladus ka oma lahenduse leidis ja saime rõõmsal tujul matkapäeva jätkata.

Ei tea nüüd küll, mis eriline saladus need militaarobjektid Hiiumaal ka on, aga kui nii, siis nii. Olin sellesse aardekirjeldusse ikka millalgi kohe süvenenud ja sain aru, kuskandis otsima peaks hakkama, aga väga täpseks polnud asja veel enda jaoks ajanud. Nüüd siinkandis selle militaarse multiga tegeldes tekkis mõte ka saladus üle vaadata. Õnneks oli Katrinil see aare leitud, nii et tema juhatuste järgi ei läinudki eriti aega, kui sai juba logi kirja panna. Tänud peitjale aarde eest.

Leitud, tänud!

Leitud, tänud!

Uuel katsel ja täna siis ka hoopis uues kohas.
Leid tuli päris kiiresti.
Logisime ühte raamatusse ja siis teise raamatusse.
Aitäh peitmast!

Natukene paha on seda kaitsjate osa lugeda. Oleme nüüd täpsed - aastal 1939 Eesti vägivalla ähvardusel okupeerinud punaväelased ei olnud kaitsjad! Nad olid vallutajad ja vägistajad. Tänapäeval oleme õnneks peaaegu valmis selleks, et seda enam ei juhtuks. Aga las see olla, kuna teksti looja on võõramaalane ja pole ajalooga kursis.

Hoolimata segasest kirjeldusest teise katsega logitud. Aitäh!

Leitud, tänan!

Siin tegelikult juhiste järgi kohale tulemine pole üldse keeruline. Peab ainult mälusopist üles otsima, et Kärdlast Kõrgessaarde suunduva maantee ääres kunagi oli küll suur puust viit, mis tuletorni peale viitas (praegu seda enam ei olnud), mitte laskma end eksitada juhisest, et osa teed peab läbima kruusateel (praegu on ainult asfalt), kohapeal mitte laskma end eksitada infotahvlitest. Edasi on vaja enesekindlust, et lihtsalt uskuda, et oled õiges kohas ja natuke õnne, et aare kätte leida. Aga meil oli väga vahva sekeldamine. Aitäh!

Hooldus. Puhastasin ja kuivatasin karbi, jätsin Silica pakke, juhendi ja pliiatsid, panin uued minigrpid.

Leitud abistava vihjega, terv Harrys!
Infotahvlil olev inf on eksitav. Tänud peitjale aarde eest!

Kodus sai tegelikult päris täpne koordinaat kaardile. Aga kohapeal ma va rumal lugesin ja vaatasin ka seda infotahvlit, ei oleks pidanud- ehk sai ikka nii mitmegi otsas käidud. Tänud! Veidi sai ka kuivatatud ja hooldatud.

Seekord ei jäänud midagi saladuseks. Leitud logitud, tänud peitjale!

Joppas, et lõpuks tehtud. Ei mäleta, mitmes kord siin. Igastahes mitte esimene ega teine ega kolmas. Lahemduse sain 6a tagasi juba kätte. Aga närve lõpus ikka rämedalt kulutatud. Täna lihtsalt tänu teostatud raietöödele on päriselt ka aaret võimalik leida. Aitäh, lõpuks joon all.

Käime katuseid mööda..

Kunagi lahendatud mõistatus oli taskust võtta, õnneks.

Tänud meie poolt.

Pahasti küll, aga mõned asjad jäävad meie jaoks endiselt saladuseks.
DNF.

See sinine nägu kaardil on ammu pinnuks silmas. Sellist peitmis stiili tänapäeval õnneks enam ei harrastata. Eel leidja logi andis julgust uuesti kohale tulla. Sellele vaatamata olin juba nõus peaaegu loobumisvõidu andma kuid õnneks siiski sattusin õiget kohta surkima.

Kiire leid!

Peale aprillikuist mitteleidu tulime täna siia suisa kaheksakesi otsima. Abiks šašlõkivardad, sest eelmisel korral nähtud pilt mitte kuidagi ei kutsunud arutult sammalt kraapima. Püüdsime piirkonna osas täpsemalt järgida logidest leitud pilte ja vihjeid, kuid selgus, et see siiski rohkem eksitas. Kuna see ettevõtmine tundus lootusetuna, tegi Indrek kõne heale tuttavale, kes varem leidnud. Saime kinnitust, et objekt õige ja otsinguala samuti, aga väga täpsemalt aastatetagusest leiust ei mäletanud. Jätkasime veel, kuni otsustasin teha kõne ka eelmisele leidjale, kes aarde leidnud möödunud aastal. Temalt saime piirkonna osas veidi täpsemaid suuniseid. Me tegelikult olime samas nii aprillis kui täna varem, kuid keskendusime liialt kohale, kus olid nii siis, kui ka täna enne meid korralikud jäljed. Tegelikult jäid nii kivi kui selle all olev karp siiski veidi eemale. Terav varras tabas lõpuks õige koha. Maskeeringu püüdsime taastada nii, et ei tekita ka ise suuremat geokuhja. Karbi sisu ja logiraamat olid niiske. Juhend päris läbi ligunenud. Veidi tuulutasime logiraamatut jm sisu, kuivaks see nüüd päris ei saanud, aga veidi parem ikka. Küllap see kestab veel. Kuigi see peitmisviis sellises kohas ei meeldi sugugi, on hea meel, et kätte lõpuks saime. Suur tänu varemleidnutele abi eest - nagu kuulda oli, siis oli sel nädalal abi otsijaid teisigi ja nagu logidest lugeda, siis on täna peale meid ka leide olnud. Tänud aarde eest!

Mina tänan ka Raivot aga aardeni viis muidugi ootamatu kivikolin. Pidime peaaegu loobuma. Juba kolmas kord käidud. Shashlõkivarras oli ideaalseks abiks. Labidas on täiesti kasutu ja pigem rüüstav. Ärge laske end eksitada Eksitajast August. Mina ütlen niipalju vihjeks, et otsige keskpaigast! Väga ägeda asupaigaga aare!

Kolmandal korral lõpuks leidsin, tänan Raivot!

Õige objekti me arvatavasti leidsime. Ohtralt otsimise jälgi oli seal küll, kuid üheski neist songitud kohtadest ega ka kivide all - niivõrd kuivõrd neid seal oli - aaret küll ei paistnud olevat. Püüdsime natuke lahti kraabitud sammalt aukudesse tagasi paigutada, kuniks üks uimane vaskuss meile seal vastu vaatas - peale seda enam taastamistöid ka ei teinud. Kui nüüd selliste meetoditega peabki aaret otsima, siis tundub küll, et jäägu parem leidmata. Või siiski on seal mingi muu kavalus, mida esimese hooga ära ei tabanud ...

Vaja maad sonkida, et aare kätte saada? Andsin raudkangile korralikult valu aga ei miskit, cräpp

Sügisene puhkus Hiiumaal. Kahekümne teine. Kirvega ei leidnud aga kirvega tegin terava abivahendi ja kaua ei läinud. Karbist valasime vee välja, logiraamatud korras. Aitäh!

Otsisime, kaevasime, helistasime... kahtlen sügavalt, kas see karp seal kuskil veel on alles või on siis nii sügavale mattunud, et peaks labidaga kohale tulema.

Vahtisime eelmisel aastal siin ringi, kuid ei midagi. Ilmselt poleks tagasi tulnudki, kuid ühe teise aarde pärast olime taas siin. Otsustasime siis uue võimaluse anda ka sellele saladusele, kuid ei paljastunud meile miskit. Näeb, kas kolmandat võimalust üldse sellel aardel tuleb ...

Kohtumine ussiperega polnud just meeldiv, kuid peale pikka otsimist sai ka aare leitud!!!Tänud