Imatu kooli kohta pärinevad esimesed kirjalikud andmed 1846. aastast, kui omanikuks oli Illuka mõisnik von Dieckhoff.
Koolimaja oli kohaliku kultuuri-elu keskuseks, kus tegeleti ka näitemängu ja rahvatantsuga.Tegutses Naiskodukaitse ja Omakaitse, peeti jumalateenistusi. Hilisemal ajal tegutses hoones ka kauplus ja postkontor.
Praeguseks on hoone lagunenud ja kohta märgistab külarahva poolt asetatud mälestustahvel.
Imatu kooli kohta pärinevad esimesed kirjalikud andmed 1846. aastast, kui omanikuks oli Illuka mõisnik von Dieckhoff.
Koolimaja oli kohaliku kultuuri-elu keskuseks, kus tegeleti ka näitemängu ja rahvatantsuga.Tegutses Naiskodukaitse ja Omakaitse, peeti jumalateenistusi. Hilisemal ajal tegutses hoones ka kauplus ja postkontor.
Praeguseks on hoone lagunenud ja kohta märgistab külarahva poolt asetatud mälestustahvel.
Kuna aardekarbi neljast lukustist on pooled oma töö lõpetanud siis omanik või järgmine leidja võiks võimalusel karbi välja vahetada. Niiskus hakkab vaikselt karpi pugema...
Kahjuks meil uut karpi kaasas polnud.
Päevaplaan oli jõuda lõpuks Kundasse, et siis seal ööbida. Enne tuli teha loomulikult üks georing, selle käigus siis leidsime ka selle aarde. Aitäh
Hea, et on mälestuskivigi endisaegset elu meenutamas. Täna on juba raske ette kujutada, kuidas kõik võis olla.
Tänud, et meile kohta tutvustate :)
Täiesti müstika, ah et lisaks koolile on siin siis ka kauplus ja postkontor ja mis iganes olnud. Nüüd siia jumalast hüljatud paika sõites nägin vaid ühte majapidamist, mis ka tundus, et pole just aastaringses kasutuses. Kui ma nüüd õieti mäletan, oli 1961. aastal seal veel kool, mis polegi ju hiiglama ammu, lihtsalt ammu. Nii ta läheb, inimesed kuhjuvad keskustesse ja ääremaad jäävad tühjaks. See pole tänavaasta mul esimene koolikoht külastada, kus on kunagise elu tähistamiseks vaid mälestuskivi. Aru kool oli täpselt samasugune, kuigi sealt vähemalt läks sõidetav tee mööda. No kui aus olla, siis väga kehvasti sõidetav, aga seal siiski sõideti. Tänud peitjale siia juhatamast, hästi mõtlemapanev koht ja seega ka täiesti väärt aardega tähistamist.
Imatuga seovad mind kaudselt juured. Ajast, mil Imatu minu mälestustesse saab, oli külas veel elu ja elanikke. Tänaseks on kõik varemetesse vajumas ja loodusega üheks saamas.
Vanemate juttudest tean, et koolimaja hoones olid elanikud sees veel 80ndatelgi, kuigi koolina see hoone juba ammu ei töötanud.
Aitäh siia peitmast ja mäletamast. Aare oli heas korras.
Peale pikemat Poruni matka oli selline drive-in aare igati sobilik, sest sai natuke jalgadele puhkust anda. Koolihoone varemed paistsid võsa vahelt välja, muud seal vaadata enam polnud. Õnneks infotahvlilt sai lugeda, kuidas ja mis vanal ajal oli. Aitäh!
Kadunud hiilgus..
Tänan peitmast.
leitud
Tänud aarde eest.
Leitud ühisel Ida-Virumaa tripil koos Nilsiga. Tänan!
Nii põnev mõelda, et keset Agusalu, kõikidest maanteedest võrdsel kaugusel asub selline kauge küla, kus on säilinud tervelt 4 talu ja isegi elekter tuleb siia! Täpselt minu meelt mööda paik, nautisin väga siin kondamist ! Aitäh!
Tänan aarde eest!
Põnev on mõlgutada mõtteid kohast, kuidas siin elu oli, kui juba kool, pidi ju lapsi elama. Tundub küll täitsa mets kõikjal
Tänud tutvustamast
Leitud, logitud, tänan!
Leitud tänan
Nii kurva ajalooga koht, aga paraku aja vastu ei saa ja kõik meie ümber on nagunii pidevas muutumises. Lagunenud ja hüljatuid talumaju on seal üksjagu. Kahju, et koolist midagi alles ei ole. Ära sõites tegime kunagise Kase talu teeotsas peatuse ja lugesime infotahvli läbi. Seekord endale kratti ei teinud ja vanapaganaga liitu ei sõlminud.
Aarde maastik 1,5, kuid autoga lähenemine 3,0. Puid tuli kolmel korral teelt eemaldada. Oli oht lausa aarde lähistele jääda, kuna suur puu vedeles teel ees ja sellest enam abivahenditeta jagu ei saanud. Seni kuni olukorda täpsustasin tahtis vahetult auto taha üks pirakas lepp ennast sirutada. Käik sisse ja hooga tagasi. Pääsesin siiski aarde juures ööbimisest. Tänud seiklusest.
Aare korras. Tänud!
Neid vanade kadunud koolide mälestusmärke on ikka nähtud ja kahjuks tuleb just äärealadele neid ajaga ka juurde. Siin oli jälle üks selline paik, kus ei usukski, et varem on elu käinud.
Mitmeid kordi olen seda aaret kaardilt vaadanud ning järeldanud, et ühe aarde pärast nii pikka kruusarallit ei hakka ette võtma. Nüüd oli teine aare veel lisaks tulnud ning tegelikult otsisime ka kõiki aardeid, mis vähegi piirkonda jäid. See oli mõnus drive-in. Lugesime ajalugu ning tõdesime, et midagi vaadata enam polegi, ainult mõned mädand palgid alles. Aare võib paksu lumega küll lume alla jääda, aga õige geopeitur kaevab selle ikka välja.
Tänud.
Looked loogeldud, näitas geokaart järgmise loogilise sammuna kooli minekut. "Ilmatu kooli" nagu minu silmad seda jonnakalt lugesid :o) Sihuke naljakas paik koolil, tänapäeval keset päris pirakat "auku" kui ümbritsevaid asustuspiirkondi vaadata. Eks ajad muutuvad ja inimesed koonduvad üha enam üha suurematesse keskustesse. Saja aasta pärast võibolla haigutab samasugune asustustühjus kogu Kohtla-Järve ning Peipsi põhjakalda vahelisel territooriumil... mine tea, transport ju aina kiirem ja mugavam. Aitäh sürri koolikohta kutsumast.
Leitud
Infotahvliga tutvutud, aare leitud, proovisin läbi võsa ka endist koolimaja uudistada, aga oli teine juba jah üsna õnnetus seisus, vaadata pole enam miskit. Aitäh peitjale.
Infotahvel ja teinegi veel ja ka Imatu kooli juures oli infotahvel. Otsitav leitud ja kohapealne info loetud ja edasi kriivasid leidma. Tänud peitjale.
Päev oli muutunud imeliseks. Päikesesoojus. Vaja veel nautida kuni teda jätkub. Kooli endise asukohani toovad teed olid mõnusalt sõidetavad. Drive-in. Lihtsamatest lähenemisviisidest tänane viimane. Edasi läks jälle võssis kolamiseks.
leitud
Siiakanti tulime eeskätt Imatu järve ümbrust vaatama. Tahtsime leida ilusaid kriivasi. Ja neid me saime. Ilus teekond kulgeb ka oosi peal.
http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel3251_3230.html
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=alutagusevalla20180721.2.12
https://kaitsealad.ee/est/agusalu-soostik