Kuna Rapla kihelkonna kogudus oli suur (~12 000 liiget) ja vana Rapla kirik mahutas ainult 4000 inimest, otsustati ehitada veel üks kirik. 1854. aastal valmiski õlgkatusega puitkirik. Hoone õnnistas 20. juunil 1854. aastal sisse Eduard Pontus Haller. Seda loetaksegi Järvakandi kiriku alguseks.
Kogu see jutt käib Järvakandi vanast kirikust mis tuleb teil ülesse leida. Aarde algkoordinaadid juhatavad teid uue kiriku juurde mis valmis 1996. aastal.
Aarde leidmiseks tuleb minna kiriku torni alloleva otsaukse juurde. Pöörata end lääne suunas. Liikuda otse läbi peavärava ja mööda teed edasi 195 meetri kaugusele,kuni jõuate suurte puude rivini. Aarde peidupaik peaks nüüd teie ees olema ja kiriku otsauks selja taga paistma. Võite otsima hakata.
Kuna Rapla kihelkonna kogudus oli suur (~12 000 liiget) ja vana Rapla kirik mahutas ainult 4000 inimest, otsustati ehitada veel üks kirik. 1854. aastal valmiski õlgkatusega puitkirik. Hoone õnnistas 20. juunil 1854. aastal sisse Eduard Pontus Haller. Seda loetaksegi Järvakandi kiriku alguseks.
Kogu see jutt käib Järvakandi vanast kirikust mis tuleb teil ülesse leida. Aarde algkoordinaadid juhatavad teid uue kiriku juurde mis valmis 1996. aastal.
Aarde leidmiseks tuleb minna kiriku torni alloleva otsaukse juurde. Pöörata end lääne suunas. Liikuda otse läbi peavärava ja mööda teed edasi 195 meetri kaugusele,kuni jõuate suurte puude rivini. Aarde peidupaik peaks nüüd teie ees olema ja kiriku otsauks selja taga paistma. Võite otsima hakata.
Mõistatus sai kodus lahenduse, nüüd sai ka kirikust mööda sõidetud ja aare üles otsitud. Tagasiteel oli keegi meie järel surnuaiavärava haaki pannud, meie seda ei teinud ega näinud ka tegijat, pimedal ajal oleks natuke kõhe vist hakanud :) Aitäh peitjale!
Aarde asukoht oli ammu välja arvestatud, aga täna murdunud puude ja kibuvitsapõõsaste vahel otsisime topsi ikka mõnda aega, kuni lõpuks silma jäi. Aitäh peitjale kohta tutvustamast, kirik eristub teistest oma väljanägemiselt.
Viisime lõpule selle, mis möödunud korral pooleli jäi. Armas kirik. Aitäh!
Käisin seda eelmisel nädalavahetusel Järvakat läbides nulli taas nuputamas. Ja mõtlesin välja, kust aaret otsima peab. Aga et oli hilja, lükkasin aarde otsimise edasi. Täna oli siis see päev, kus vihma kallas ja ma käisin seal puude rivis ära. Aitäh, seda kohta pole kindlasti varem väisanud!
Aare täpselt seal, kus juhatatud. Sai suveniiriks veel moodsa klaaskillustiku tükike kaasa võetud.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Aardesse läks TB, mis toodud Teide otsast ning käis minuga vahepeal ka Rhodosel ära.
Kuivatasin sisu ära ja viisin aarde tagasi. Vaatamata sellele, et on "sokikas ja kehtivate reeglite vastane".
Ise oled sokikas. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Found it: 06.Apr.2025 14:56 Järvakandi kirik/ Järvakandi church
No see asub ikka väga kaugel nullist. Selline sokikas ja täna kehtivate reeglite vastane. Märg vana logiraamat oli kenasti eraldi mädanemiseks kilekotistatud. Kus on omanik? Meil ei olnud tuult, sooja ega päikest selle kuivatamiseks.
Õige kiriku leidmine peavalu ei põhjustanud. Imetlesin kirikut ja jalutasin panin nime kirja. Tänan.
Õige kirik leitud ja leitud ka aare. Aardega kõik hästi. Tänud peitjale mõistatuse ja aarde eest!
Aarde algpunktis käisin tükk aega tagasi, vist eelmisel aastal isegi, sain aru ka, kus asub lõpp-punkt, kuid tookord otsima tulla polnud aega, lükkasin otsingu tulevikku. Täna tegin siis koduteel väikese käänaku ja tulin logima. Õnnestus, juhised olid selged. Aitäh peitjale!
Aitäh
Leitud küüalde valguses.
Üks mõnus lihtne aare sealt kandist. Naabrivalve töötab seal kandis korralikult, vaadati ja küsitleti mind nagu ilma imet. Jäin viisakaks, avaldamata mix seda puhkepaika külastan. Oli üks hetk kus mind ei jälgitud ja sain võssa peituda, et aare logida. Tänan
Leitud
Kodutöö oli juba ammu tehtud, aga sellegipoolest läks jupp aega. Õues juba päris pime ja külm jõudis hakata kui logida sai.
Kiriku asukoht sai kodus selgeks tehtud ja aardegi potentsiaalne peidukoht kaardile märgitud. Täna tegime väikese jalutuse puudevilus ja panime logiraamatusse nimed kirja. Kirikut vaatasime ka, väga armas maakirik. Aitäh aarde eest!
Kodutööna sai täpuke kiriku juurde ümber tõstetud ning siis oli kohapeal juba lihtne. Tänud peitjale
Kodutöö vana kiriku asukohaga olime juba varem ära teinud, nüüd piisas ainult kohale sõitmisest, juhiste järgimisest ja aare oligi leitud :)
Mõnikord on vaja kirjutada põhjalik blogi.
Mõni aare lihtsalt nõuab seda.
Muide, vihjeid ei tule, või kes teab..
Alustuseks, olgu öeldud - tean unepealt, kus on Järvakandi kirik. Täienduseks lisan, aeg on nime osas ühtteist muutnud, aga vahest see polegi nii tähtis.
Täna, aarde leidmise päeval, on ülestõusmispüha.
Igati sobiv päev, et külastada sellist kohta.
Ma ei tea, palju olen seal kiriku juures käinud, kümneid ja kümneid kordi ehk. On käidud pühadel, on käidud ka nukramail päevil.
Niisiis, võtame kaasa mõned küünlad ja võtame sihiks väljarehkendatud punkti.
Meenutan, et seal, kus aare end varjab, korjasin lapsena metsmaasikaid. Need kuused istutas sinna mu ema. Kuuskede tagant lõunakaarde vaadates paistab kiviviske kauguselt mu esivanemate kodu.
Olin seal peaaegu kogu aja, kui just Tartus koolis polnud. Lasteaeda jõudsin harva.
Vormistame väärtusliku aarde. Sellist, mis kutsub esile nii suure mälestuste tulva, kohtab haruharva. Me veel ei teadnud, et ka mu abikaasale jääb see aare edaspidi rohkem meelde.
Panen küünla kunagisele Järvakandi kirikumehele ja tema abikaasale - onu Leo ja tädi Liis.. Tädi Liis kudus mulle mütsi ja kampsuni. Kord jäin neile ööseks, kartsin väga - kell lõi karmilt pimm-pomm.. Tädi Liisi pannkoogid aga olid parimad.
Veel mõned küünlad.. esiemad-isad. Tuul sasib leeki, siiski, lõpuks on valgus ja soojus võimul sel ülestõusmispühal. Ja telefon heliseb abikaasa taskus. Ja keegi, saare memm, oli peale kümmet pikka aastat sängis, loa saanud üles tõusta.. kõrgele, just täna.
See lugu käis ära kaugel aastate taga. Vaid mõni üksik aare saab olla nii väärtuslik, et suudab leidjaid ajas liigutada. See kirik, need puud ja ka nimed, need on osake sellest aardest.
Tänan väga aarde esmaavaldajaid ja veelgi rohkem aarde taasavaldajat!
Koht oli juba varem välja rehkendatud ja nüüd väikese lumes sumpamisega jõudsime kenasti ka aardeni. Natuke tuli ringi vaadata ja saimegi nimed kirja. Tänud peitjale!
Kodutöö oli hästi tehtud ja saime välitöödele minna. Kasparil oli igati mugav jalutamine, sest lumi kandis ilusti. Minul aga oli vaja sumbata üle põlve ulatuvas lumes. Topsi juures oli päris kõle tuul ja seega tegime hästi ruttu, et saaks auto poole tagasi suunduda. Aitäh!
Kuna aega hakkas otsa saama siis jõudsime veel vaid selle külastamist ootava korraliku kodutööga aarde leida täpselt sealt, kus lubatud.
Tänan peitmast.
See oli siis yks tänastest kodutöö aaretest. Kui esimesega jäime pika ninaga olenemata sellest et igasugu huvitavaid asju sai nähtud, oli sellega asi palju lihtsam ja konkreetsem. Ka l6pp ei peitnud end meie eest kaua. Tänud taas kohta tutvustamast :)
Pärast hommikusi raba- ja metsaaardeid oli soojaks matkatud keha küll jõudnud juba maha jahtuda, aga kerge külmatunde peletamiseks sobis jäätükkide vahel sulistamine ikka;). Pärast värskendust jätkasime tuuri. Teel aardeni arutasime, et geopeitus on ikka toonud meid nii paljude kirikute ja kalmistuteni, kuhu ise iial ei satuks.
Aardeleid tuli ilusti.
Aitäh.
Lootsime küll oma tänase sulpsu juba varem kuskil rabajärves ära teha, aga mida sa teed kui meile teele jäänud laukad olid tugeva kaane all peidus. Nüüd selle aarde poole liikudes tegime juba varem silma jäänud Räägu järve ääres peatuse. Ja oh imet, oligi siin jää sisse üks mõnusalt suur auk sisse lõigatud kuhu koos kenasti sisse ära mahtusime. Kui selle aarde välja otsitud lõppu jõudsime, oli kerge värin veel endiselt sees. Kohapeal läks asi ladusalt. Aga palun mitte pahaks panna kui nimed seal logiraamatus vähe veidrad välja kukkusid. Teise järvakandi aardega nii hästi ei läinud, selle järgi tuleb veel teine kord tagasi tulla.
Tänud.
Tänud peitjale!
Esimese hooga lugesin diagonaalis kirjelduse läbi ja nii ma siis seal Järvakandis üritasin aru saada, et mida tegema peab. Õnneks oma veast aru saamine ei võtnud kaua aega, aga edasi tagasi sõit võttis ikka omajagu seda. Lõpuks õiges kohas ootas ees minu jaoks üks õige "maalähedane" kirik.
Silma jäi ka kaks, väga huvitavat, lillede hoidmise "kappi". Polegi ennem selliseid asju näinud. Kahjuks tegin pildi otse FB messengeri ja kvaliteet ei kannata kriitikat.
Nüüd ei teagi, kas see aare peaks tutvustama seda kirikut või Vello Orumetsa hauda? Sest tee või tina, tulin siia lõpuks peale ei tea kui pikka otsinguperioodi, et kus see vana kirik siis ikkagi on. Täna läks arvuti taga töö kuidagi hõlpsamalt ja sain jaole. Ja aarde poole jalutades leidsin Oruka haua üles. Kuigi see vist oli Oruka valelik dublant.
Kirik meeldis, selline täiesti teistmoodi ja maalähedane. Justkui rehielamust oleks tehtud. Vaatamist oli seega küll. Aitäh aarde eest, jõukohasem, kui pika aja jooksul tundunud.
Leitud, logitud, tänan!