Jõulumäe metsarada 50

Juba esimesel selle kandi geopäeval sai suisa logiraamatuid hoolega uuritud, et selle aarde koordinaati tuvastada, kuid ei miskit. Tänasel geopäeval hakkas otsitu kohe silma ja tegime ka rajale põike sisse, et värskelt leitu kohe logida. Alguses tundus, et oleme vales kohas, sets midagi topsilaadset ei paistnud kuskilt, kuid lõpuks siiski leidsime. Aitäh!

Tänud aarde eest!

Selle punktiga lõpetasime siis tunde kestnud otsingud. Oli väga sisukas ja liikumist täis päev. ( :

Oli veidi külm ja suutsin korduvalt kirjutusvahendi/ peaaegu isegi pool kindast ära kaotada, aga ega see ei takistanud raja läbimist.

Ja ei anta igale inimese võimalust ikka uue aasta 1.päeval kodus diivanil istuda ja puhata.

Ei, väga mõnus algus uuele aastale.

Kuna seikluskaaslasel see rada juba ammu-ammu logitud, pidime ikka mõned uued aarded ka otsima - et ta ka midagi logida saaks.

Suured tänud @Harrys, et võtsid vaevaks raja uuesti läbi teha!! ( :

Aitäh aarde peitjale kogu teostuse eest! :)

Nonii, Jõulumäe pundart olin kaardil silmitsenud mitmeid kordi, täna tulime kohale ja tegime platsi puhtaks. Eelnevate logide põhjal eeldasin, et kaua võiks aega minna, aga Roland muidugi võttis tempo üles ja sihtis rajarekordeid. Numbriteks saime siis 54 aaret (seeriavälised mõned korjasime ka üles), pea 13 km ja minut alla 3 tunni. Aaretega läks üpris libedalt, kiirelt nimed kirja ja panime edasi mööda teeradu. Ilm oli väga mõnus, sügisesed värvid ja lõpuks olid ka sääsed ära väsinud :)

Suured tänud suure geoseeria eest!

See metsarada sai jupiti ikka juba väga ammu läbi käidud. Kusjuures ei mul tulnud enne viimast pingutust siin meelde seda boonuse koordinaati otsida. Ega tulnud sellegi käigus, aga kui ringi otsad olid kokku veetud, meenus. Polnud mõtteski uuesti kogu rada läbi käia, aga kuskil kuklas tiksus, et mine vaata uuesti seda ühte tops, kust täna oma lõpuspurti alustasid, seal nagu oleks midagi olnud. Võtsin siis viimase jõu kokku ja käisin uuesti selle ühe juures ära. Bingo, seal ta oligi. Aga enam ei viitsinud seda mõndasadat meetrit astuda, jäi edaspidiseks. Seda aega tuli ikka pikalt oodata, ikka nii mõnigi korda möödasõidul meenus, et siit vaja läbi hüpata, aga mõtteks see jäigi. Nüüd siis mõte teoks kah tehtud. Mõnikümmend meetrit jäi veel astuda, kui õudusega märkasin, et kohe kohe sukeldub rada jäisesse vette, aga õnneks olin siis juba aarde juurde jõudnud, nii et see katsumus jäi täna ära, sain kuivade jalgadega käidud. Tänud peitjale kogu selle raja ja loomulikult ka boonuse eest.

Leitud, tänud!

Rada ammu läbitud, toona boonust ei avastanud ja lõpuks jäi see siin seisma. Seekord tulin, olles valmis kahetunniseks kordusmatkaks ja …. Esimesest topsist tuli koordinaat! Kiire logi, enne kui sääsed nahka panevad. Peab mujale kõndima nüüd minema. Aitäh seeria eest.

Rada ammu läbitud, toona boonust ei avastanud ja lõpuks jäi see siin seisma. Seekord tulin, olles valmis kahetunniseks kordusmatkaks ja …. Esimesest topsist tuli koordinaat! Kiire logi, enne kui sääsed nahka panevad. Peab mujale kõndima nüüd minema. Aitäh seeria eest.

Kui kooridnaat käes, siis ju lihtne :) Täname. Kniks ja Kraaps!

Koordinaadid käes ja minek boonuse poole. Kui normaalsed inimesed lähevad mööda teed õigesse kohta, siis mul on ikka vaja mööda võssi sinna rühmata. Aga, et oleks millegi üle rõõmustada, siis nägin enne aarde juurde jõudmist väga kena kollaste põskedega nastikut, kes küll mu kohalolekust rõõmu ei tundnud ja lasi kähku jalga. Täname aarde eest.

Tänud

Siin sai lõpus kõnnitud siia ja sinna telefon ei suutnud täpsustada, et kus see null peaks asuma. Lõpuks siiski tops silma jäi ja sain nime kirjs. Aitäh!

Leitud. Täname

Seeria konkurentsitult uhkeim leid. Kuna alustasin suvalisest kohast ning rändasin ringis tagurpidi, ei saanud hinnata, kas siia ka suubub mingi mõistlikum rajake nagu kõikide teiste radade lähiümbrus täistallatud on. Vormistasin enda raja, ragistades meeleheitlikult kuuskede vahel. Kuna GPS sellises simmanis kõige täpsem ei ole, tuuseldasin nullis ikka oma hea aja ringi.
Leid tuli puhtast lollist järjekindlusest kammida läbi mingigi loogika järgi eeldatava nulli lähiümbrus, kust ma ka aarde leidsin. Peitmisviis igati mõistlik.
Pärast lugesin, et üks kolleeg oli siia sisuliselt normaalse aardeleiu käigus jõudnud. Muidugi leidsin ka mina nullist ootamas asfalteeritud, teemärkide ja paralleelselt kulgeva kergliiklusteega maantee. Sealt hea vaadata ja kaasa tunda, kuidas vähemandekas kolleeg läbi tihniku mässab.

Leitud, logitud.

Selle toreda rajaga sai siis algust tehtud 10.02. , kui sai lastega talvelaagrisse tuldud. Lapsed läksid minu koostatud aarderada lahendama ja mina putkasin suuskadega metsa aardeid korjama. Alustatud sai 18. aardest liikusin sealt kuni 21. aardeni ja suusatasin läbi paksu lume 15. juurde. See oli paras läbi lume sumpamine, kuna lund oli sellel korral ikka korralikult. Kahjuks jäi minu silme eest peitu 17. aare, kuigi suutsin kogu metsaaluse suusajälgi täis teha. Sellel korral jääbki see minu selle raja viimaseks aardeks, kuna vajasin järgmiseks päevaks teistsuguseid väljakutseid.

Uuele ringile saabun juba nädal aega hiljem ehk siis 17.02. Õpilased läksid Jõulumäe radadele suusatama ja mina liikusin suuskadega uuesti siia rajale. Sellel korral polnudki suusatamine siin nii lihtne, sest ilmataat oli oma töö teinud ja kogu see paks lumi oli mõnes kohas ikka täiesti ära sulanud, nii et ma pidin lausa suuskadega jalutama. Vahepeal tundsin, et miks ma küll need ujumisriided koju jätsin. Oleksin saanud oma elu esimese talisupluse ka juba aarde otsimise käigus ära teha. Olen seda juba kordi ja kordi edasi tõuganud. Aga kogu kulgemine 22. kuni 40. oli täiesti naudin. Natuke enne 40. aaret helistab mulle kolleeg, et kus sa oled, kas sa ikka tead, et varsi saab süüa. Nu ikka tean, aga mul oli vaja pidevalt tagasi keeramist edasi lükata ja lõpuks oli söömise alguseni järgi jäänud 10 minutit. Olin aarderaja kõige kaugemas punkti ja mul tuleb nüüd hullu hitsi anda, et sööma jõuda. Vahepeal pistis pulsikell juba karjuma, et kohe kohe viskad sussid püsti, aga süüa oli vaja. 3 minutit enne söögiaja lõppu jõudsin ma ka kohale. Endal oli süda ei tea kus kohas. Õnneks olid kolleegid mulle juba toidu valmis pannud ja ma sain nüüd selle endale sisse kühveldada. Muidugi olin ma peale sellist kimamist täiesti läbimärg, aga mitte siis ainult nahk vaid ka tänu väljas kallavale vimale ka riided lausa tilkusid.

Peale väikest leiba luusse laskmist, oli vaja järgmine seltskond lapsi aaretejahile saata ja kuna mulle tundus, et mul natuke veel jõuvaru on (kuigi pulsikell käskis nüüd 42h taastuda), siis otsustasin, et teen ühe rahuliku rattasõidu ja korjan veel "mõned" selle raja aarded. Sellel korral otsustasin läheneda mööda suurt teed pidi Uulust, sest mulle tundus, rattaga liikumine mööda seda rada paras enesetapp. Muidugi tegein ühe väikse valearvestuse. Eelmisel korral oli kruusate mõnusa jääkihi all, aga sellel korral oli paras poriväli. Nüüd võite ette kujutada, milline nägi välja minu selg, kui rattal on eriti laiad rehvid ja puuduvad porilauad. Selle porisuse astme sain teada, kui olin ennast hiljem lummel selili visanud ja seal ennast natuhe hööritanud. Muidugi suurelt teelt maha keerates sain ma nüüd tunda, kui mõnus on ikka rattaga mööda kiilaskjääd sõita. Tunne on naga oleks lehm libedal jääl. Õnneks oli metsas natuke lund ja sai isegi natuke rattaga rahulikult kulgeda, aga seda rõõmu jätkus mulle kuni 43. aardeni. Vahepeal sain ühe šoki osaliseks. Kui olin ära korjanud esimese aarde, avastasin, et mu telefoni akut on järgi jäänud ainult 17%. Mida nüüd teha, olen ju kõige kaugemas punktis ja kaua seda akut nüüd jätkub. Võtsin vastu otsuse, et korjan nii kaua, kui kaua jätkub akut. Peale geokaarti ei tohi muud kaarti avada ja hädapärast võib kiirelt lahti teha ka aarde lehe, kui jään hätta vihjega. Õnneks suutsin paar aaret korraga kaardilt endale mällu jätta ja otsimine oli päris edukas. Muidugi edasi liikumine enam peale 43. ei olnudki enam nii ladus, kuna pidin nüüd kuni raja lõpuni ainult jala käima, sest rattal ma hästi püsti ei püsinud. Mingi hetk kukkus aku tase kirelt 10 %-ni, siis sain aru, et ei tohi telefoni välimises taskus hoida ja panin ta natuke soojemasse taskusse. Järgmine kukkumine 10 pealt oli juba aare raja esimese aarde juures, kus % näitas ainult 5. Muidugi oli mul vaja ka kaardi järgimisele lisaks ka mõned pildid klõpsida ja eks sinna läks ka hunnik aku energiat. Enne kaheksanda aarde korjamist tegi telefon veel viimase appikarje ja mul oli veel 30 sekundit aega geokaardi meelde jätmiseks, aga enne vaja ju ka telefon taskust kätte saada. Nu jah nägin veel ära kahe aarde asukoha ja bai bai. Need aarded suutsin ilusti kokku korjata. Liikusin nüüd ratast tõugates ilusti suurele teele ja seejärel kulgesin rahulikult tagasi Jõulumäele. Täna siis sain kirja 15 km suusatamist ja 16 km rattast, millest oli 4 km jalutamist ratta kõrval. Kohale jõudes, otsustasin, et kui homme on kas või natuke jaksu, siis tulen ja nopin siit veel viimased aarded ka ära. Põhieesmärk oli ikkagi Kurgibusiness ära noppida.

18.veebruari hommik tundus päris reibas olevat. Igatahes ei julenud ma enam vaadata neid taastumise aegu, mida mulle kell soovitas. Ainuke valus koht oli kann, mis andis natuke tunda. Pole harjunud nii palju rattaga sõitma. Peale seda, kui lapsed olid oma hommiku jooks ära teinud ja läksid võistlema, võtsin mina enale jälle ratta ja läksin uuele ringile. Täna oli tänu öisele lumesajule päris mõnus mööda jääd sõita. Kui nüüd arutasin omas peas, et kui oleks eile rohkem oma instinkti jälginud ja kaarti meelde jätnud, siis oleks saanud kõik aarded peale selle viimase ju kätte. Igale poole viis ikkagi aimatav georada ja ka vihjed olid enamvähem sarnased. Aga mulle tänane sõit ikka täiega meeldis. Päike ja uue lumekatte saanud loodus oli nautimist väärt. Täna siis sain kokku sõidetud 18 km.

Kuna ma suutsin jääda 17. aarde juures 4 korda pimedaks, siis ei ole mul veel see aarderada läbitud ja kui sattun kunagi siia, saab uuesti tulla rajale. Vähemalt jääb mulle siia mingi seeme alles.

Natuke ka müstikat. Logisin oma aardeid kahe templi abil ja õhtusel tagasisõidul otsustasin templid sõidu käigus ühest taskust teise tõsta. Kuulsin küll sõites mingit krõbinat, aga ei hakkanud enam hämaras tagasi minema. Eks ma sõitsin ühest jäätükist üle. Tervisekeskuses avastsin, et mu üks pitsat on minu juurest ära põgenenud. Kui homme lähen ja autod seda pitsatit lapikuks pole sõinud, siis korjan selle teelt ära. Järgmisel hommikult tuleb kolleeg minu juurde ja ulatab mulle templi. "Kas see on sinu oma?" Talle oli ulatanud selle templi admin, kes oli leidnud selle oma laualt. Aga kuidas see sinna sai, see jääbki mõistatuseks.

Lõppkokkuvõttes oli hullult äge seiklus ja muidugi väga suured tänusõnad aarete peitjatele. Oleks ka teile sellise(pildil) tänukirja teinud, aga sellel korral peate nautima tervisekeskuse oma.

Ausalt öeldes olen pikalt edasi lükanud selle raja läbimist. Võib olla nii palju isegi, et olen viimaste hulgas, kellel see tegemata :D Takkajärgi ei teagi, miks. Arvasin, et on suhteliselt igav, kuid täna oli lumi maas ja maa ilus ja helge. Ning tegelt oli väga nauditav see üksi läbi jalutada. Muudkui ahhetad ja naudid ning mõtled omi mõtteid. Väga mõnus hoopis. Kogu rada läks ludinal, vaid 46 ja 47 tahtsid gramm otsimist saada ning lõpus boonusaare ei tahtnud ka end kuidagi ilmutada. Muus osas oli lumega tõesti mõnus, hea, et siiani olin jätnud tegemata. Aitäh peitjatele, kes on viitsinud vaeva näha, et see rada valmis vorpida.

Täna oli siin mõnus talvine astumine, maapind ja puud kena lumise katte all. Eesmärk oli jalutada läbi jõulumäe metsaraja ring oma 49 teadaoleva topsi asukohaga ning muidugi tuvastada see üks salapärane peidus olev samuti.
Tööjaotus sai raja algul ilusti paika, mina navigeerisin, Krista avas topsikuid, mina kirjutasin. Esialgu oli pisut külm ja sõrmed kippusid logilehti lapates kiiresti kangestuma, sest logiraamatud on tänaseks juba üsna täis ning vahel tuli õiget vaba kohta tuvastada (on ikka neid, kes logivad suvaliselt lehe keskele või lehe lõppu).

Vahepeal kasutasin oma jõupositsiooni ära (kuna navigeermine oli minu kätes:)) ja suunasin meid põhiringilt välja, millega pikendasime oma teekonda päris mitme kilomeetri võrra. Leidsime vahelduseks toredad jõulu kinkide aarded ja tagasi metsarajale.
Ei saa salata, et lõpuks veidi tekib tüdimus neist ühesugustest nkt-topsidest, aga eks sellisetel skooriradadel peab sellega arvestama. Mets on vähemalt ümberringi ja jalutada oli mõnus.
Kohtasime oma teekonnal peale meie ainult ühte teist jalutajate punti, üllatavalt vähe liikujaid siin täna. Ometi ju mõnus talveilm.

Meie peamine eesmärk oli teha pikem jalutuskäik ja see täitus väga hästi siin.
Saime mitu tundi jalutada, auto juurde tagasi jõudes teavitas kell, et olime matkanud 15 km.

Oli tore. Aitäh peitjatele!

Jõulumäe metsa oli kena lumevaip maha laotatud. Matkasime punktist punkti. Tänud peitjale.

Seekord siis tuttaval orienteerumismaastikul geotuur. Koordinaate otsisime kogu aeg ja see tasus ennast õigel ajal ära.

Leidsime!

Boonuse koordinaatide leidmine käis mul üle kivide-kändude, osasid topse unustasin uurida, osa käisin ka teist korda üle. Aga lõpuks ta kätte tuli. Aarde enda leidmine polnud üldse nii keerukas, see jäi mulle kogemata kombel metsas ekseldes tee peale ja sai matka käigus tehtud.

Suur-suur-suur tänu kogu selle metsamatka eest!

Tegime täna õhtuseks jalutuskäiguks kevadel alustatud ja poolelijäänud topsitiiru. Liikusime 49st 36 suunas ja tagasi autoni. Mōnus õhtupoolik vihmaniiskes metsas, 4,5 km rahulikus tempos. Täna oli rajal kolm seiklejat veel käinud. Aitäh rajameistrile!

Aegu tagasi sai rada läbitud. Nüüd sai järg selleni. Kohapeal ikka poleerisin mitmeid valesid kuuski enne kui totsik näppu jäi. Tänud peitjale!

Kohalejõudmise aeg 17:10

Tekkis väike viivitus, kuna koordinaadid jäid rajal märkamata. Enda arust vaatasin küll kõik topsid üle, isegi logilehed kerisin täiesti lahti. Selgus siiski, et mõni topsik oli kehvemini vaadatud. Saime ikka need koordinaadid kätte ja käisime siin kuuse juures ka ära.
Otsimisega läks ka aega, null oli ikka 10 meetrit mööda.

Juhhei, juhhei, juhhei, tehtud!!
Kui Märten seda kunagi peaks teha tahtma, siis ta peab üksi tulema :D

Läks nii, et selle aarde koordinaate me tuvastada ei suutnud, kuigi topsid said üle vaadatud

Leidsime. Täname peitjat kaunisse loodusesse kutsumast.

Leitud koos sipelgatega.

Väga vinge rada, väga puhtad aarded, väga hea boonus. Mina tänan südamest!

17:54 Aitäh! Super ring mille tegime ära kolme ja poole tunniga ja 13 kilomeetrit kõnnitud. Sellel rajal nägime ära, kuidas Eesti epee naiskond võitis olümpia kulla, kuulsime Eesti hümni ja sain oma isikliku päeva rekordi. Aitäh super raja eest!