Kääbiku

Kui palju kordi sellest multikast mööda on sõidetud ja edasi lükatud. Küll oli pime, küll ebasobivad riided, küll aega vähe, küll lumi maas. Täna sõitsin ekstra kohale, nii ilus ilm ja multit oli aprilli vaja. Üliäge algus, metsis tõusis nulli lähistelt lendu. siis imestasin, kes need rajad sinna sisse on tammunud! Lõpp oli fantastiline. Suur aitäh!

Mitte, et ma seda aaret enda jaoks kuidagi varem tuvastanud oleksin, kuid kui oli vaja plaani teha, et üks päev nädalavahetusest ka lustida ja mitte maal tööd teha kogu aeg, siis mingil imelikul kombel leidsin selle ja suutsin kiirelt Liisile maha müüa idee. Pärnust läbi, et veekindlad käimad saada Liisile - on ju ometi rõvedalt sajune olnud see meie suvi ja sügis ning rabad vett täis.

Kääbik on elus paar korda läbi loetud. Juba teismelisena - siis oli kohe eriti võimas kogemus. Ei teadnud sõrmuste isandastki tol ajal veel midagi. Aga peale Kääbikut langesid ka nemad.

Tatsasime aga mööd korralikku geomaanteed nullini välja ja esimeses punktis pidi ikka otsima. Minu null oli küll vähe mööda. Aga laiemalt otsides sai vajalik siiski leitud. Ja võtsime proviandid ühes ning tatsasime edasi. Ausalt öeldes kaardi pealt tundus, et mingi korralikum matk. Tegelt oli nii suur geomaantee sees, et see rännak osutus väga napiks. Lõpu teostus oli mõistagi väga tore. Ja sellistel ajaloolistel aaretel, millel korralik logiraamat sees, on ka väga tihti põnevaid sissekandeid. Seega sai algusest lõpuni see raamat läbi tuulatud ja oli põnev lugemine. Panime ka oma panuse sinna sisse ning tatsasime aga tagasi.

Nunnu aare ja südamega tehtud. Aitäh peitjatele ning viimastele tõsistele hooldajatele, kes selle hiilgusesse tagasi tõstnud.

See on tõesti kaunis aare!Tänud peitjale,hooldajatele!

Kindlasti üks mu lemmikumaid aardeid. Tänud, nimi kirjas

Algne teostus on taastatud, kõik ilusti õlitatud ja töötab. Selle aare hooldamine on minu tagasihoidliku geokarjääri kõige enam aega ja tahtmist nõudev protsess olnud. Aarde juures olen kokku käinud viis korda. Kõigepealt leidmas, no siis oli kõik korras, siis logiraamatu järgi mis oli nii mahukas et pidime kuivatamiseks kaasa võtma. Siis logiraamat tagasi. Taba kontrollimas, oli lootus et õlitaminsest piisab aga kaasa võtsin ka tangid millega puruks naksata, kaasa võetud asendus kahjuks ei sobinud. Ja nüüd uut paika panemas. Edasi tagasi läheb umbes 25 minta, nii et viis korda 25 on 125. Üle kahe tunni on neid Kääbikuradasid tallatud. Aga aare on nii äge et olen valmis seda iga kell uuesti putitama, kui vajadus tekib. Tänan peitjaid aarde eest ja pikka iga talle!

Kuna hooldusnõue jälle peal siis läksime seda rikkis taba uurima. Võtsime kaasa määrdeõli ja korralikud tangid juhuks kui taba keeldub koostööst. Määrisime ja pusimise taba kallal kümmekond+ minuti ja lõpuks taba alistus, käis klõps ja tuli lahti. Hetkeks oli rõõm suur, õlitasime uuesti ja sai korduvalt proovitud, kõik toimis. Kontrollisime veel aardekarbi sisu ja viimane katse tabaga.... ei ole võimalik, ei tööta. Rabakollid on ilmselt tabale loitsu peale pannud et keegi enam logiraamatut kaasa ei viiks. Nagu me tegime eelmine kord kui oli vaja läbimärg mahukas raamat kuivatada. Kuna nüüd kaasas olev uus taba oli natuke suurem ja ei sinna ei sobinud, siis jäi uks lahti. Vana katkise ja rabakollide poolt loitsutatud taba koos võtmetega võtsime kaasa ja uue taba paneme paika nädala pärast kui sõidame Kääbikurabast uuesti mööda. Seniks aare leitav ja logitav aga hooldusnõuet veel maha ei võtaks.

Lukk katki ja vajab väljavahetust.

See on üks kõige vingemaid aardeid, mida tuleb otsida laugaste vahelt võib-olla isegi eluga riskides. Aga see lõpptulemus oli absoluutselt üliäge!
Kui aardeni jõudsime, ootas meid ülivettinud ja väga paks logiraamat. Õnneks oli meil kaasas superhooldusmehaanik Tram, kes võttis ette kuivatustöö ning püüdis öö läbi logiraamatut taastada. Hommikuks oli see vähemalt kirjutamiskõlblik tagasi!
NB! Kõigile tulevastele otsijatele:
Järgige geomaanteed! Laugastesse eksimine ei anna XP-d.
Prügi ja kommipaberid kaasa! Sookollid armastavad magusat, aga mitte paberis!
Ärge midagi loata võtke. Küsige luba ja isegi kui kedagi pole näha, rabas tuleb seda teha.
Seiklus ootab järgmisi julgeid!

Hooldusnõue oli üleval ja läksime Margitiga hooldama. Logiraamat oli märg ja kuna oli väga mahukas raamat ja autos poleks seda kuidagi kuivaks saanud siis võtsime kaasa ja kuivatasime fööniga ja panime ööseks radikale. Öösel kimbutasid meid rabakollidest aardevalvurid aga saime nendega hakkama. Hommikuks oli raamat kuiv ja kui Viljandist Pärnu poole tulema hakkasime siis viisime tagasi. Raamatule minigripp ja imur, karpi juhend ja vahetusnänni. Ametlikud kirjad ka kopsikule peale. Väga huvitava ajalooga algne logiraamat nüüd kuivatatud ja aare jälle korras!

Logiraamat vajab korralikku kuivatamast, siis saaks kenasti edasi kasutada.

Parkla koordinaadid tundusid väga kahtlased ja vajaksid kohale sõitmiseks metsaraiet. Jätsime auto ikka viisakalt kaugele. Nulli võtsime igaks juhuks abivahendi kaasa. Raba oli külmunud ja oleks saanud ka otse külla minna, valisime ikkagi rajakese. Sattusime aga valele saarele ja pärast mõningast kaardi uurimist jõudsime kohale. Väga lhe teostus, kuid kahjuks vesi on pääsenud sisse ja raamat läbimärg. Vajaks täielikku kuivatamist. Valasime vee välja. Tänud külla kutsumast!

Leitud

Enne Kääbikule külla minemist käisin postkontorist läbi,et Kääbiku kirjad kaasa võtta aga hoopis sain Kääbikute kutse.Tee sinna oli väga mõnus,kohe näha et oodatud ja milline elamine.Super.

Võtsin lõpu asukoha, rappa lähen hiljem.

Raamatut lugesin võibolla liiga noorelt, ei saanud eriti asjadest aru ja üldse tundus kuidagi igavavõitu. Filmi vaatamine aitas stoori selgemaks teha, kuigi raamatust muidugi päris kõike kinolinale ei võetud ka. Igatahes niipalju jagan matsu küll, et väga laheda teostusega aaret vääriliselt hinnata, aitäh!

Mulle on korduvalt öeldud, et juhendeid loeksin. No ei loe. Kappasime õkva nulli. Seal tegime vastavad toimingud ning panime sirgjoones lõpp-punkti. Tiirutasime ümber oma telje ja ei midagi. R lõi juba käega ja hakkas algusesse tagasi liikuma, et koordinaate kontrollida. Lonkisin siis järele. Ei olnud palju kõndinud kui me otsustasime siiski tagasi minna ja ühte mõtet kontrollida. Ja sel hetkel avanesid meie silmad ning märkasime rada oma jalgade all. Vuta-vuta mööda rada ja lõpus see majake meid ootaski.
Ja me seisime enne 2m kaugemal ja olime geopimedad.
Super ilus paik ja nii äge teostus!

Siin sai tõepoolest raja algusele vaid äkkpidurdusega pihta. Kuigi sõitsin aeglaselt, siis see parkimiseks sobiv kohakene ilmus ikkagi kuidagi äkki. See oli igati mõnus kulgemine algusest lõpuni. Murakaid kahjuks pakuti vaid mõni üksik ja mustikad olid imeväikesed, aga see-eest sinikad pakkusid kosutavat värskendust. Lõpp-aardele lähenedes hakkas küll jalgealune lirtsuma, aga jalavarjud jäid kenasti kuivaks ja niimoodi kuivade jalgadega see lõpp siis leitud saigi. Ikka tõeliselt nunnu aare, imeteldav. Tänud peitjale sellise aarde peitmisega otsijatele rõõmu valmistamast, mulle loomulikult kaasa arvatud

Lõpuks jõudis kätte see päev, kui ma suutsin auto õigel nurgal kinni pidada ja selle - kinnitamata andmetele Eesti kõige ilusama aarde - ära logida. Nii vahva lahendus ja nii kaua püsinud! Soovin pikka iga ja vahva elamuse saamiseks soovitan kõigile. Aitäh!

Täitsa tore aare, õnneks veel võsa oli vähe kust vaja läbi tungida aga kuiutaks ette suvalise inimese nägu kes selle lambist leida võiks :D aitäh :)

Aare kuiv ja korras. Selline väga äge teostus aardele! Tänud peitjale!

Väga ilus raba ja täiega nunnu aare. Korjasime murakaid pasr peotäit. Auto poole jalutades tulid marjulised vastu. Nüüd on arusaadav, miks selline teerada metsa läheb.
Tänud

Algaja nagu ma olen(7. Aare) , olin siin juba teist korda otsimas. Seekord siiski leidsin. Aitäh peitjale.

Sai nüüd perele ka näidatud mu lemmik aaret. Kõik olid super tänulikud. Väga vinge aare, tänud peitjale.

Väga lahe aare. Väljas oli 30 sooja kraadi, higi voolas, parmud oli õnnelikud ja meie ekslesime kõvasti. Koordinaadi sisestamine oli keerukas, ei saanud päris hästi aru aga õnneks läks kõik hästi. Tänud!

Leidsime. Tänud peitjale

Ega ma kirjeldust lugedes aru ei saanud, mida tegema peab. Läksin nulli vaatama ja lõpuks leidsime ka logiraamatu. Tänud peitjale aarde eest.

Kuna Madisel oli Pärnumaa Veelikse kanti asja, siis minu rolliks jäi marsruudiga sobituv geotuur kokku klopsida. Et see aare nii kenasti teele jäi, siis tegime väikse jalutuskäigu. Täitsa kena komplekt, lõpus oli lumi ka kenasti õige koha pealt ära sulanud, nii jäi peidukas ruttu silma. Tänud aarde eest!

Leitud, logitud, tänan!

Soovituslik parkla jõudis ootamatult kätte, nibin-nabin mahtus buss sinna ära. Mina panin mitmekülgsed jalanõud autos juba jalga, teadmata kui hea otsus see on. Taavi muidugi korrutas mulle, et Bilbo ju ei elanud rabas aga vot see Kääbik siin elab! Mina rühtisin alguses ikka täpse nulli poole kui Taavi hõikas, et siin on. Nii tõesti oligi. Mõnusa pikkusega jalutuskäik päikesekiirte püüdmiseks. Ka pohlasid tundus üsna normaalselt olevat ja lahkusime vaid ühe põdrakärbsega! (876) Aitäh! EVEJ

Leitud. Kuna mõlemad meist pole nordingute, iistingute ja tsiviilkordinaatidega väga kodus siis hingasime raba õhku rohkem kui võibolla mõni teine. Geograafilised idioodid kõlab igatahes uhkelt, aga on pigem ilukirjanduslik liialdus kui reaalsuse adekvaatne peegeldus. Niilisina ja Nirgiratsanik on dünaamiline geoduuo, kes ründab alati aaret tulemuslikult. Kui esimesel korral ei õnestu siis teisel kindlasti. Kääbik on lahe aare. Ja väikesed vene poisid võiks parkal juurde vähem kakada!! See oli rõve.