Kadunud hiilgus - Vooremäe suusatõstuk

Siin peavad kyll tugevad käed oleme, et see värgendus sealt kätte saada. Yles saamine nõudis kyll ikka painfuvust ja akrobaatikat. Olin juba allaandmas kui pisikese toru lõpuks välja kangutasin.

Issaristivägi, mida minu silmad nüüd küll nägema pidid. Ja seda kohe tubli paar tundi, sest kui varemleidnute abiga oli aarde asukoht lõpuks kinnitust saanud, siis kätte see saadanas end ikkagi ei andnud. Aga ega vaatepilk seejuures ei kaotanud oma võlu, niisugust ei näe iga päev. No see vaatepilt ikka, mida logimiseks siin pakuti. Aga lõpuks hakkas parajasti selle tegelase, kes just asja kallal oli, suu tahtmatult kõrvuni venima ja vähekese aja pärast oligi logiraamatule ligipääs saavutatud. Hurraaa. Vahepeal oli küll tunne, et nii see asi meil jääbki, no ei saa ja kohe ei saagi. Aga tegelikult siiski sai. Mõned asjaga rohkem tegelenud tegelased käisid küll mõnda aega veitsa imelikult, ise noored mehed, aga noh, eks möödus seegi.
Tänud peitjale seda tõelist leiuelevust pakkunud aarde eest.

kui lambiposti juures vaatasime vaid pea kuklas pilvi, siis siin pidime proovime. Ei olnud mingeid abivahendeid, aga lõpuks ta lahti muukisime!

Tänud siiani vist üks lemmik aare!

Tegelt siin juba sai esmaspäeval käidud uurimas, et kui palju peab pätipukki tegema, et midagi kätte saada. Esmaspäeval ei tundunud lootust olema miskit kätte saada.

Täna - pidulikult aarde 4. sünnipäeval - sai kohale tuldud koos redeliga. Tõsi ta on, et seda on päris palju ka täitsa paljakäsi leitud. Aga meil ei tulnud nii midagi välja. Redeliga ka ei tulnud. St õige koha nägin ära küll, aga kätte sealt midagi ei saanud. Aare oli pesas kinni nagu oleks naelaga löödud.

Õnneks kurtis täpselt samal hetkel messingeris peetervandersell, et kõrvalaaret ei õnnestu kuidagi kätte saada. Ma siis kurtsis sama muret selle aarde kohta. Ja peagi ilmus kuuskede vahel välja esmalt rebane, siis rebast jälitav koer ja kolmandana peetervandersell kahes isikus. Aardele sai näidatud, kuidas Luukas õlut teeb ja ta pesast välja meelitatud. Logitud ja tagasi ka pandud. Mina, noorgeopeitur ja redel suundusime loojuva päikese viimastes kiirtes hirmtänulikena parkla poole.

Aitäh peitale! Ja eriti suured tänud peetervandersellile - nagu ikka, leid tuleb kui olla õigel ajal õiges kohas...

leitud

No comments

Geojaanituuri leid #71. Mnjaa, toredad ajad ja suusatõstukid. Ise olen Prantsusmaal Val Thorensis näinud, kuidas suuskadel titele "nööp" samuti jope alla haakus ja ta enne tõstuki tagasikeeramist maast lahti tõstis. Keegi suutis õnneks kiiresti StTop-nuppu vajutada. Ja siis mõtled, et mis ohtu küll lumelaudur mõlemad jalad ankruga kinni sõites kujutab. aga näed, KÕIKE juhtub :-D

Siin juhtus ka nii mõndagi. Siin kohe kaks korda lahtiste plätudega ronida, sest mitmiktööriistata mina aaret kätte ei saanudki. Mis siis, et pisike, aga väga äge aare sellegipoolest, mulle meeldis. Ja tore, et tõstuk ei töötanud samal ajal :D Aitäh Tanelile!

Rattaga sai siia tuldud. Kahtlane objekt jäi küll silma. Sai mitu korda käidud üleval aga seekord kätte ei saanud. Polnud eriti kaua aega kuna kohe oli pime. Eks mingi aeg tagasi normaalsel kellaajal

Korraks juba tundus asi lootusetu, kuid siis laabus kõik. Õnneks polnud mägi väga järsk ja logiraamatut kaugelt otsima ei pidanud.

Vaadates maastiku raskusastet, oli selge, et ronida on vaja. Kui sellega saime hakkama, siis jäi veel see väike mure, et kus see logiraamat nüüd siis on, sest tahaks ka nimed kuhugi kirja panna. Peale mõningast näppimist ja kruttimist sai ka see asukoht selgeks ning kui tops lõpuks ka käes oli, saigi missiooni täidetuks lugeda. Täname killukese ajalootunni ja hea idee ning teostusega aarde eest.

No siin sai ikka turnitud. Kuna aega polnud palju, siis ma olin juba valmis edasi minema teiste aarete juurde, aga no härra ikka ei jätnud järgi :) Algul sai k6ik v6imalikud variandid yle silitatud ja mu viidatud variant ikka k6rvale jäätud kui sinna kuuluv ese.. aga ega ei olnud ju muud varianti ka enam, siis ei jäänudki yle, kui ikka lähemalt ja j6ulisemalt poleerida :) Logiraamatu saime kätte viimasel minutil, pikemalt enam ei oleks kannatanud seal kykitada ;)
Vägev aare, hoiab geopeituse taset k6rgel, aitäh!

Ronitud, nähtud, aga kätte ei saanud :(

Ei lubanud ju tänaseks vihma?! Nii kui üles jõudsin, läksid taevaluugid valla. Aega läks parasjagu, nii et vihm jõudis kord lõppeda, kord uuesti alata. Kube ei täna mind üldse...Kahtlane koht jäi kiirelt silma, aga mehhanismi läbi hammustamine võttis aega. Lõpuks ikka see seesam avanes. Väga lahe aare, tühja sest kubemest! Aitäh installeerimast!

Istusin nagu kägu päris hulga aega ja keerutasin küll üht ja siis teistpidi. Lõpuks asi selge ja siis pani ajama. Õnneks olid teised all ja nii sai lihtsamalt. Tubli Leiutaja. Tänud ????????????

Turnitud ja logitud. Aitäh!

Siin olin ma juba ette veendunud, kus aare end peidab. Akrobaatika abil sain aarde kõrval suht muretult istuda ja isegi nägin logiraamatut, kuid selle kätte saamiseks jäi mul kannatusest ja osavusest puudu.. või siis hoopist jõust. Õnneks oli Marko nõus end samuti üles vinnama ja peagi saidki nimed kirja.

Tänan peitmast.

Upitasime last ja juhendasime erinevaid asju krudima. Edutult. Tore mahajäetud kohake. Didn't find it: 25.Jun.2022 11:05
Kadunud hiilgus - Vooremäe suusatõstuk. Loobusime.

Siin Vooremäel sai täna kena pikk geo"töö"päev veedetud. Oli nalja, oli naeru. Oli nuputamist, oli leidmisrõõmu. Oli nunnusid asju, oli paremini peidus asju. Sai ronida, sai kõndida. Kokku kogunes kena 21 tuhat sammukest. Väga meeldis! Osad aarded jäid ka otsimata, eks ikka seetõttu, et oleks põhjust tagasi tulla! Suur suur tänu seltskonnale ja peitjatele!

Kui eelmise aarde juures jäime pikka ninaga, siis siin mängisime koos Marttiga oravat ja Martti osavate näpude voorus sai ka aardele küüned taha. Alumisel korrusel võttis logimisvaeva Juta endale.Tänud tänud toreda aarde eest.

Aitäh aarde eest!

Natuke turnimist ja pusimist ning lõpuks saime ka nimed kirja. Aitäh väljakutse eest.

Hommikul Vooremäe ringi alustades jalutasime siit lähedusest mööda, kuid polnud isu kohe päeva alguses ronimistrikke teha. Kui kõik normaalraskusastmetega aarded olid otsitud-leitud ja energiat veel oli, siis otsustasime päeva lõpetuseks korra ka seda tõstuki jäänukit vaatama tulla. Kiire hinnang objektile oli paljulubav, kahekesi ilma abivahenditeta täitsa ilusti tehtav.

Kokku kulus meil Vooremäel täpselt 5 tundi ja leidsime palju üliägedaid aardeid. Eks näis, kas satume siia rajale ka kunagi pimedas või ronimisvarustusega geokolleegidega. Suur tänu peitjatele!

Kuna ronimisvarustus oli kaasas, siis kasutasin seda sihtotstarbeliselt. Aare ei tahtnud oma pesast kuidagi välja tulla aga lõpuks see siiski õnnetus.

Ott ronis, mina juhendasin. Väga äge värk, aitäh!

Tänu sellele aardele annab hüppeliiges veel siiamaani aegajalt tunda (dets.2022)

Tore turnikas!

Tulime juba niigi suurendatud koosseisus ja kohapeal olles voolas geopeitureid juurdegi. Ronikas oli aga väike ja turnima said minna ainult vähesed. Ma õnneks olin kiiremate seas ja sain isegi löögile. Natuke nuputamist ja näppimist ning käes ta oligi.

Tänud.

Kadunud hiilgus oli suusatõstuk, aga praegune hiilgus olid Silveri ja Tarmo ronimisvõtted ja terav geonina, mis kaua etendust nautida ei lasknud. Äge koht, äge aare, tublid poisid!

Üks turnis, teine kirjutas ja nii need nimed kirja saidki. Tänud aarde eest!

Suusarada kõrgelt kontrollimise järel otsustasime koos täienenud seltskonnaga jätkata kõrgema maastiku raskusastmega aaretega, et need üheskoos vallutada. Siit leidsime eest ootuspärase objekti. Kui kiiremad juba kõrgustes olid kuuldus metsa vahelt hõikeid ning seltskond suurenes veelgi. Konteineri leidmisega läks kiiresti, nimede kirja saamiseks tuli pisut pusida, aga sai seegi edukalt tehtud. Aitäh.