Kalevipoja säng

Väga vahva koht jälle! Natuke saime otsida, enne kui aarde leidsime. Aitäh peitjale!

Mööda seda pisikest teed aarde poole kulgedes nägime enda ees ühte autot sõitmas. Õnneks oli aarde läheduses just sobilik tasku, kuhu tsikkel ära paigutada nii, et ta kellelegi jalgu ei jääks. Peale mõningast tiirutamist otsustas ka tops nähtavaks muutuda. Aitäh peitjale.

Leitud

Tore vaikne kohake, aitäh kutsumast!

Ilma geopeituseta ei oleks siia kõrvalisse kohta vist küll kunagi sisse keeranud. Aitäh!

Tegin pisikese peatuse, aitäh aarde eest!

Alustasime oma tänast trippi selle aarde juurest. Nii aja parajaks tegemise eesmärgil kui ka kaardile naerunäo saamiseks. Talvel on ülihea aardeid leida, pole vaja telefonis nina hoida, jäljed igalpool ees.
Tänud aarde eest.

Kui praegu aarde kirjeldust loen, tuleb see kuidagi tuttav ette. Eks meid ikka neid rahvapärimuslikke ja kirjandusloolisi kohti mööda ringi veeti ja kõiksuguseid seotud lugusid räägiti. See on, kui su ema on kirjandusõpetaja ja mitte lihtsalt õpetaja vaid ikka kohe suurematsorti kirjandushuviline. Niisugused kohad olid tema jaoks eriti kütkestavad ja niiviisi siis puhkuse ajal meidki neisse viidi ning lugudega kostitati. Oma lastele pole ma kahjuks niisugusel hulgal neid kohti tutvustada osanud, aga midagi on nad ikka näinud ja kuulnud küll.
Meie tänane geopäev hakkas just siit, kuna siht oli selgelt silme ees, ära kasutada praeguseid jääolusid ja käia ära ilma paati kasutamata Paadimehe aarde juures. Esimene külastust vääriv koht külastatud, aare leitud, logi kirjas ja edasi. Tänud peitjale siia kutsumast ja aaret peitmast.

Paar aastat tagasi, kui seda aaret veel polnud, käisime sängi asukohta otsimas. Mäletan siin voorel jalutamist ja Amme vulinat, aga miskipärast seda tähistavat silti me ei leidnud või ei osanud otsida. Nüüd on muidugi kogu hiiglaslik "voodi" ka palju hõredamaks saetud, nii et kuju täitsa äratuntav, nagu ka meie lemmikus ja lähimas Kalevipoja sängis Kassinurmes. Muide, 9aastasele tuli ikka selgitada, mida see sõna "säng" tähendab:).

Tore koht, aitäh peitjale, et mu kodumaakond jälle ühe aare võrra rikkam!

Võimsad tõusud ja langused. Üks unustatud Orienteerumise punkt. Aare ka. Tänud!

No ega ikka üht mõnusat geopäeva saa lõpetada ilma Kalevipojaga seotud koha külastuseta. Päris huvitavad pinnavormid siin. Tore, et võsa oli maha võetud. Aitäh siia juhatamast!

Loobu oli esimene koht, mida kaalusin, aga kaart tundus seal kandis liiga tihe. Otsustasin niisiis Visusti mõisa kandis alustada, et suund oleks korraga E263 poole olemas, kui vaja peaks minema. Tegelikult ei läinud vaja ja nulli jõudsin parasjagu õigel ajal, kell 19:14, aitüma!

Kohe tulid mõned veel. Olgu kohe öeldud, et ümbruskonna külad on mul kõik täitsa tagurpidi peas, kui üldse. Vähemalt Kalevipoja kohti on terve Jõgevamaa suht tihedalt täis. Küllap leitakse veel, ja kui ei ole, siis tehakse. Targol tekkis jah kohapeal küsimus, kuidas redeli ostu pereringis sooritada. Noh, leiad midagi muud, mis vaja kuskil kõrgel vaja nokitseda, kuskil mingi katus või äravoolurenn vms. Tegelikult nagunii - alati jääb liiga lühikeseks, mingit vahet pole.

Valisin ilmselt vale stardipunkti, sest kohale jõudes olid kogenumad meistersportlased juba saabunud. Aga kolmas koht ka tore. Asukoht on nime vääriline, sinna peaks kindlasti valges uuesti tulema, et paremat vaadet nautida. Praegu oli Amme jõe kohin ainult kuulda altpoolt, aga mitte näha. Tore oli kuulda vanemate ja kõvemate tegijate kogemusi.

Sain algajana näiteks sellise õpetussõna, et geopeituri klassi näitab muuhulgas see, kui pikk redel tal on.

mina: noo, kui pikad teie redelid siis on??

karukati: mul endal ei ole, aga ma saan vajadusel kaheksameetrist laenata.

mina: aga sinul, tunk, sina oled legendaarne?

tunk: eh... noh... kaksteist meetrit.

mina: <jään, karp lahti, oma lühikest redelit häbenema>

Ühesõnaga, ma olen nüüd edaspidi tuntud kui "see lühikese redeliga mees".

Igastahes TTF kell 19:22 ja aitäh peitjale, hoolimata redelikadedusest!

////

Kalevipoeg püüab kuldkala.

Kala paluma: „Kallis Kalevite poega, viska vette tagasi, täidan soovi suvalise!"

„Tahan teada, mis metsade-merede taga sünnib," alustas Kalevipoeg. „Tahan muusikat kuulata ja mõnuleda. Tahan paljast Saarepiigat vahtida. Tahan Soome sepalt mõõku tellida, siili käest nõu küsida ja karistamatult Tuuslarit sõimata!"

Ja nii saigi Kalevipoeg esimese eestlasena endale interneti....

Kui parkimisalale jõudsin, oli üks auto juba ees. Väga lootsin, et see on peitjate juba tuttav masin, kuid ootus oli asjatu. Kui välja sain, tuli esmaleidja tuli juba tagasi, kuid haarasin ta kähku endale teenäitajaks, kuna järgmise auto tuled juba ka paistsid. Kuna otsisin suure ähmi tõttu algul valest kohast, siis nulli jõudsime kolmanda otsijaga juba koos ning saime jagatud hõbemedali u 7 minutit pärast ftfi. Pärast ajasime veel tiba geojuttu ning sügasime geokoera kõrva tagant. Aitäh peitjatele ja kaasotsijatele, oli meeleolukas.

Aare avaldatud.