Eestis on lugematul arvul (või ehk siiski on keegi lugenud) väga erinevaid monumente, mälestusmärke ja -kive, tahvleid jne. Vähemalt minul on ette tulnud, et olen mõnest sellisest kümneid – kui mitte sadu – kordi mööda sõitnud, ehk isegi mõelnud, et ei tea mis ja milleks.... Ja kui siis kunagi juhuslikult või (väga harva) tahtlikult peatudes objekti juurde astun ja asja olemusest aimu saan, siis mõtlen kui vähe me ikka ümbritsevat märkame. Kogu Eesti läheks paljuks, aga kodumaakonnast pakuks mõistatamiseks mõne koha välja..
Teine selle sarja aare. Kuskil Virumaal on püsti pandud ca kolmemeetrise kõrgusega metallrist, mille jalamil seisab suhteliselt tagasihoidlik kivitahvel (vt. fotosid). Risti kaunistavad juba aastaid siin pleekinud kunstpärjad ja lilled. Keegi on mingil hilisemal ajal ka mitte väga asjakohase Georgi lindi risti külgi sidunud. Pikemat infot objekti kohta ma aardekirjeldusse ei lisa, küllap otsijad selle töö ise internetis ära teevad. Sobiva peidukoha leidmisega oli veidi raskusi, kuid kui tahvel leitud, siis aare peidab end suunal 200 ca 230 meetri kaugusel edelaväravas – usun et kohapeal on see täiesti arusaadav. Esialgseks raskusastmeks saab 3,5. Kui selgub et internetikasutamise oskus on parem-halvem kui ma eeldasin, siis tuleb raskusastet muuta. Juurdepääs igasugu autoga on olemas, soovi korral võib akrobaatiliste harjutustega nii tahvlit kui aaret otse autost katsuda, seda muidugi normaaloludes (võimalikud lumetormid ja muud erakorralised ilmastikunähtused kõrvale jättes).
Aardes on ainult logiraamat, juhend, teritaja ja pliiats. Muud kraami sinna väga ei mahu, ja paluks siis ka mitte vägivalda kasutades toppida. Kogemused on näidanud et minikonteineritest kaovad aeg-ajalt täiesti seletamatul moel pliiatsid, seetõttu on mõistlik igaks juhuks oma kirjutusvahend kaasa võtta, Ööpäevaringselt kättesaadav, suure tõenäosusega ka enam-vähem aastaringselt.
Ärgem siis väga reetvaid pilte üles pane ja proovime vihjete ja abikõnedega ka tagasihoidlikuks jääda vähemalt esialgu, küllap aarde peitja sellega vajadusel ise hakkama saab.
Eestis on lugematul arvul (või ehk siiski on keegi lugenud) väga erinevaid monumente, mälestusmärke ja -kive, tahvleid jne. Vähemalt minul on ette tulnud, et olen mõnest sellisest kümneid – kui mitte sadu – kordi mööda sõitnud, ehk isegi mõelnud, et ei tea mis ja milleks.... Ja kui siis kunagi juhuslikult või (väga harva) tahtlikult peatudes objekti juurde astun ja asja olemusest aimu saan, siis mõtlen kui vähe me ikka ümbritsevat märkame. Kogu Eesti läheks paljuks, aga kodumaakonnast pakuks mõistatamiseks mõne koha välja..
Teine selle sarja aare. Kuskil Virumaal on püsti pandud ca kolmemeetrise kõrgusega metallrist, mille jalamil seisab suhteliselt tagasihoidlik kivitahvel (vt. fotosid). Risti kaunistavad juba aastaid siin pleekinud kunstpärjad ja lilled. Keegi on mingil hilisemal ajal ka mitte väga asjakohase Georgi lindi risti külgi sidunud. Pikemat infot objekti kohta ma aardekirjeldusse ei lisa, küllap otsijad selle töö ise internetis ära teevad. Sobiva peidukoha leidmisega oli veidi raskusi, kuid kui tahvel leitud, siis aare peidab end suunal 200 ca 230 meetri kaugusel edelaväravas – usun et kohapeal on see täiesti arusaadav. Esialgseks raskusastmeks saab 3,5. Kui selgub et internetikasutamise oskus on parem-halvem kui ma eeldasin, siis tuleb raskusastet muuta. Juurdepääs igasugu autoga on olemas, soovi korral võib akrobaatiliste harjutustega nii tahvlit kui aaret otse autost katsuda, seda muidugi normaaloludes (võimalikud lumetormid ja muud erakorralised ilmastikunähtused kõrvale jättes).
Aardes on ainult logiraamat, juhend, teritaja ja pliiats. Muud kraami sinna väga ei mahu, ja paluks siis ka mitte vägivalda kasutades toppida. Kogemused on näidanud et minikonteineritest kaovad aeg-ajalt täiesti seletamatul moel pliiatsid, seetõttu on mõistlik igaks juhuks oma kirjutusvahend kaasa võtta, Ööpäevaringselt kättesaadav, suure tõenäosusega ka enam-vähem aastaringselt.
Ärgem siis väga reetvaid pilte üles pane ja proovime vihjete ja abikõnedega ka tagasihoidlikuks jääda vähemalt esialgu, küllap aarde peitja sellega vajadusel ise hakkama saab.
Siin kandis olles tuli taaskord siia tulla kuna värskelt leitud kuu tagasi, aidati järjele ja 20m eemal kohast kuhu minu täpp näitas, yess tehtud, aitäh :)
Erilist lootust me siia tulles ei hellitanud, sest tops juba pea 3 aastat leidmata ja pealegi veel kirikupüha, kes teab, kas otsida üldse saab. No sai, otsisime, ei midagi, nagu arvata oligi. Mõtlesime siis, et otsime vähemalt selle risti üles, mille asukoht Googli abiga leitud sai. Leidsime risti, võtsime igaks juhuks koordinaadid ka ja siis järsku avastasime, et olime hoopis valest kohast otsinud, sest üks number kirjelduses oli miskipärast teiseks teisenenud meil. Läksime siis uude väljaarvutatud lõppu ja sealgi oli õnnekombel inimtühjus. Seal tuli lihtsalt vihjele vastavas kohas natuke rohkem tuhnida kuni igati vinks-vonks korras tops järsku vastu vaatas. Oi seda rõõmu! Ja olimegi esimesed peale aastat 2023 siin logirullis. Tore lõpp tänasele geopäevale - aitäh peitjale siia juhatamast!
Mõistatus on iseeensest ju hea - hariv. Kui peidukoht on seal kuhu mina sattusin, siis see ei kannata kriitikat. Ei tundunud üldse sobilik koht aarde peitmiseks. Olin kodus risti asukoha paika pannud ja läksin kohe lõppu. Hakkasin kahtlema. Läksin otsisin risti üles. Null oli sattunud väga õigesse kohta. Ehk siis tagasi sinna kus juba olin olnud. Ikka ei meeldinud asukoht. Käed tegin mullaseks, väga ei tahtnud lammutada, midagi ei leidnud. Haudu ei hakanud lahti kaevama. Las ta jääb, võibolla kunagi tagasi.
Leitud, logitud, tänan!
Seda aaret oli varem juba käinud otsimas aga tol korral valest asukohast. Sel korral otsisin õige risti üles ja panin juhendi järgi lõpu asukoha kardile. Lõpu koordinaat näitab veidi mööda aga aare on vihje järgi lihtsalt leitav.
Eh ah uh, no kaaslastel oli risti umbmäärane paiknemine teada, loogilise värava saime ka paika. Nullis oli vähe imelik, et kas tõesti aga tõesti tõesti, pigem ma imestasin, kui aare välja tuli ja info paika pidas. No selge, selline omamoodi teine matusekultuur siiski, oli sedagi huvitav vaadata.
Siin suutsime kirjeldust nii lugeda, et aarde leid tuli väga kiirelt, kuid rist jäigi leidmata..
Tänan peitmast.
Paras kirstunael. Peale seda, kui Kaupo oli kogu netiajaloo läbi tuhlanud ja mina oma sellest kandist pärit kursaõelt aru pärinud, selgus, et eeldatav piirkond õige, eelmine kord olime lihtsalt kannatamatud. Kui rist leitud, siis suundusime aaret otsima ja üllatavalt ruttu tuli seegi välja. Aitäh!
Seda aaret on kaua mõistatatud ja üritanud oma peaga hakkama saada. Eelmine suvi sai käidud siin vaatamas, aga liiga pinnapealselt vaadates risti ei näinud. Sõitsime ka peiduka kõrvalt mööda, aga otsima ei läinud. Küsisin kinnitust oma teooriale ja täna sai katsetama tuldud. Leidsime risti ja üpris kiirelt tuli ka aare välja. Lõpuks see aare leitud.
Kunagi ammu-ammu üritasin seda mõistatust lahendada, aga tookord jäi tulemus saamata ja nii see täpp seal meres istus. Nüüd, kus tuli plaan siia kanti tulla, vaatasin asjale uuesti otsa ja ennäe imet, paar minutit ja asukoht oligi paigas. Objektil enam nii roosiliselt ei läinud, nõudeid väravale tuli ikka mitu korda vähendada, aga leitud see tops lõpuks sai. Tänud aarde eest!
Nuputasin, mis ma nuputasin. Täitsa rist missugune! Aga siis läks lärsku pimedaks ja logimisvõimalust ei tulnud. Taga asetsev müür oli ümber vajunud....Logide põhjal kummardasime ja vaatasime nii alla kui vasakule. Ei leidnud ja vandaalitsema ei hakanud. Peab selle tee siia uuesti ette võtma päevavalges.
Minu poolest oleks see täpp sinna merre ulpima ilmselt jäänud, kuid Salme korraldas internetiavarustes tõelise aarde otsimise klaperjahi ja leidis igati potentsiaalse koha, mida võiks uurima minna. Täna sõitsime kohale ja mõtlesime, mis järjekorras tema teooriad kontrollime. Mina pakkusin välja, et käime kõigepealt oletatavas lõpus ja kui midagi ei leia, siis tegutseme edasi. Läks aga nii, et nii kui autost väljusime ja kummardasime, siis ka aardetops näppu jäi. Väga lihtsalt läks küll, pidime ainult natuke mugude järgi ootama, et saaks topsi segamatult oma kohale tagasi panna.
Aitäh!
Selle asukoha välja selgitamine võttis mõne hetke.
Nüüd ka kohal käidud ja nimi kirjas.
Tänud
Ütlen ausalt ära, et nii hästi ikka ei tunne... seda kanti. Ja ei ütle ausalt ära, mispidi lahenduseni jõudsin - igatahes oli see tunduvalt lihtsam kui peitja poolt mõeldud meetod. Selgelt kõige raskem ülesanne kõigi Andrese aarete seas. Isegi kui lõpu koordinaat välja rihitud, läks ka ikka mitu minutit, enne kui konteinerit näpu all tundsin. Üldiselt siiski tänuväärne viis läbi harivate mõistatuste muidu mulle peaaegu tundmatut Eestimaa nurka tutvustada. Aitäh.
Oi jeebus, kus selle aardega on ikka jauramist olnud. Miski aeg sain juba enam-vähem selgeks, kus risti otsida. Seekord jõudsin ka kohapeale välitöödele ja näkkas küll. Sättisin sihi ja meetrid paika ja siis hakkas paras ikaldus. Kontrollisin geokolleegilt, kas ma ikka õiges paigas. Jah, olin küll, kuid ikka veel läks üksjagu aega, enne kui topsik näppu jäi. Aitüma, sellega on nüüd ühel pool.
Selle aardega oli meil küll omajagu jahmerdamist. Ei teadnud täpset asukohta ning mõtlesime ühte loogilisse paika otsima minna. Küsisime nõu ning saime teada, et see ikka vale koht ning üks teine on hoopis õigem. Ega ausaltöeldes õiges kohaski kergelt ei läinud. Eelnevate logide põhjal püüdsime välistamise teel valed kohad ellimineerida ning kontrollisime võimalikke õigeid. Ja nii meil äkki näkkaski. Rist sai leitud ning arvutuse teel oletatavasse aardepaika jõutud. Ilmselt on sealgi aja jooksul päris palju muutusi toimunud ning värava kui sellise asukohta oli tegelikkuses raske aimata. Järelepärimise peale saime aru, et oleme küll õiges kohas, aga ikka läks veel aega, enne kui aardetopsi kätte saime. Siiski leitud see sai ning hea, et niigi läks.
Tänud.
Õige asukoht oli juba ammu ootel, nüüd käisime kontrollimas ja õnnestus ka leida. Tänan.
Mõistatust olin kunagi vaadanud ja isegi ühes kohas käinud, aga seal sellist risti polnud ja mõistatus jäi ootele. Nüüd taas käsile võttes, hakkasin jälle guugeldama, aga sellist risti ikka välja ei guugeldanud. Siiski leidsin koha, mis kuidagi väga hästi klappis ja arvasin, et tasuks kontrollima minna. Vaatasin kaardilt kus võiks edelavärav olla ja kus rist ise. Kohale minnes, sõitsingi otse arvatava koha juurde ja suureks üllatuseks oligi seal täpselt see pildil olev rist, plaat ka. Kuna risti juures parkimisruumi polnud, koht oli autosid täis, võtsin kohapealt koordinaadi ja sõitsin edelaväravasse. Aga mida ma ei näinud, oli värav. Meetrid klappisid. Otsisin siis ühe arvatava värava ja teise ja kolmanda juurest, leidsin küll erinevaid asju, aga aaret mitte. Jalutasin taas risti juurde ja võtsin täpse suuna. Vahepeal olid juba mugud tulnud. Vaatlemise teel ei leidnud midagi. Aga vähemalt tuvastasin kus võis kunagi värav olla. Igaksjuhuks küsisin ka abi, et kas otsin ikka õigelt objektilt. Ja, otsisin. Lõpuks kui viimane mugu oma kodinad kokku korjas ja lahkus, panin taas kindad kätte ja asusin uuele otsingule, siis tuli juba leid ka. No midagi pole teha, ei meeldi mulle sellisest kohast otsida. Aga mõistatuse pool mulle meeldis, selle eest tänud!
Esimene vaatus:
Oi jeerum küll, milline katsumuste kadalipp see aare on aastate jooksul olnud mu jaoks. Sõbrad teavad mu immuunsust üldiselt igasuguste mõistatuste suhtes, et ma võin vabalt neist mööda käia, ilma et nad oma olemasoluga häiriks... Aga on aardeid, mis lihtsalt ei lase olla. Mis mõttes ei ole olemas mingit infot netis? Ma olen 100 protsenti veel tänaseni kindel, et interneeduses on kõik olemas, ainult et küsida peab sealt oskama. Ja nii ma siis olen mitme aasta jooksul aegajalt enne Narva kanti minekut viimasel ööl guugeldanud. Ja ei midagi. Või siis midagi, mis ei tundu õige... Ja sõbrad teavad ka seda, et vahel olen ma uskumatult jonnakas ja abi ei küsi. Ma ei tahtnud mitte ühtegi vihjet selle aarde kohta.
Ja nii taas, tekib idee argipäevast end välja vedada ja minna... Narva. Maailma äärele. Või vähemalt nii seal tundub. ;)
Ja öötunnid kuluvad ja kuluvad, kuni ma enam ise ka ei tea, mis keeles ja mis küsimusi ma guuglile esitan, kui ühtäkki ei usu ma oma silmi. Otsitav vahib mulle otsa täiesti ilmeksimatul kujul ja veel veidi lugedes on ka asukoht täiesti üheselt kirjas. Jessas, te ei kujuta ette mu rõõmu, see oli justkui võit iseenda ja terve maailma üle. Kui vähe on ikka õnneks vaja...
Ja siis saabume objektile ning seal ta ongi. Täitsa rist, täitsa uhkete kunstpärgadega ja täiesti õige kirjaga plaadil. Kuna koha leidsin üles hirmhilisel hommikutunnil, siis aarde enda välja otsimise jätsin ma vabas õhus teostatavaks.
Veelkord sai kinnitust aga väide, et loll pea on ihu nuhtluseks ja viletsat suusatajat segab kõik k.a. suusad, siis läks nii nagu karta oli. Matusehelid ei tõotanud head, lisaks aktiivselt haudu hooldavad mugud, autod, palavus, ilmakaarte virrvarr jne, jne, jne ning aaret me ei leidnud. :D Kõik saadana sarvilised said kirutud ja minema mindud. Eesriie sulgus... Publik EI plaksutanud. :D
Teine vaatus:
Tiirutasime ringi ühtkomateist niisama uurides, käisime söömas, kohvipausi pidamas, aga hing ei andnud rahu. Kohvikulaual sai läpakas lahti võetud ja kaarditööd tehtud. Ilmakaared paika... ja jõudsime samasse kohta, kus me enne olime olnud. Krt...
Kimasime taas objektile. Mugusid vähem ja needki kauguses, autosid veel vähem ja needki teises servas, aga koht see sama, mida enne sai ju küll ja küll poleeritud. Päris kivitöid me ka polnud nõus tegema, seega kahtlustasime enda viletsust mitteleius. Usk oli nõrk, et koht õige on. Ja nüüd... vaevu paar minutit, nimede esitähed kirja (JLSAK) ja olekski võinud võidurõõmust sõjatantsu lahti lasta, kui see vaid seal sünnis oleks olnud. See sisemine juubeldus vist kostis ka kaugele. :D
Sest... Me tegime selle ära!! ISE! Ja mis sest, et nii palju täppe on värvimata, et me sadadest lihtsalt mööda sõitsime (kui kannatlikud on, siis tuleb ka nende aeg), aga need hetked on enamat väärt, kui tuim kümnete ja kümnete karpide leidmine.
Aitäh Andres, see oli vägev aare! Kestvad ovatsioonid! Nimiobjekt ja aare on mõlemad päris heas vormis. ;)
Googeldasime ja tüütasin paari inimest - üks kes kohalik peaaegu ja teist kes tõlgiks mis kirjas on. Kohalik sellest ristist ei teadnud midagi ja väitis et selles minu googeldatud kohas seda ei ole. Täna siin kandis olles läksime vaatama ja seal ta oli ikka. Annan kohalikule ka raudselt teada et ta ei tea ikka tuhkagi. Aarde leidmine tuli peale aia teisaldamist - tunne oli nagu armastus kolme apelsini vastu. “Tuleb neiu kiviga, ühelt poolt. Ei tule kiviga. Kivi on raske.” Aitäh
On aardeid mille peale ei tasu liiga palju oma aega kulutada. No kui ei tunne, siis ei tunne. Pean ennast googeldamise erialal üsna osavaks aga siinpuhul jäin hätta ja kasutasin abi. Täna tegin oma marsruudilt kõrvalepõike, et saada viimane "A0" seeriast külastatud. Ega kohapealgi teab mis kiiresti läinud. Otsisin, lugesin logisid, tuhnisin, tundsin ennast juba vähe ebamugavalt, otsisin veel ja siis paksu maskeeringu alt puudutas sõrm topsikut, mille siis välja võtsin. Õnneks vahepeal keegi küsima ei tulnud mida siin kaevan. Aitäh!
Leitud
Oh, juudas! Oh, kuri! Oh, tule taevas appi! See aare on mul leidmatutest = peitmise kuupäevalt lausa kaheteistkümnes, aastast 2015. Selle ajaga oleme Eestile mitu tiiru peale teinud, ilmselt poolele maakeralegi. Oleme ka pool Ida-Virumaad seda taga ajades läbi sõitnud, oleme sõitnud kalmistutest mööda, oleme sõitnud mööda kalmistuid, oleme käinud kalmistuil. Kasu ei tuhkagi.
Täna tehti halastuslask, mis suunati õigema koha peale. Isegi seal oli vaja sõbra kätt, et asjast lahti saada. Lõpp (hea), kõik (hea). Aare oli üsna kombes, ei kopitanud nagu see mõistatus. Urjuhh, ma ütlen! Minu jaoks julgelt 4.5 raskusega.
Risti asukoha leidmine ei olnud raske.Aardekarbi kohta seda öelda ei saa.Täpselt ei mäleta kas see oli kolmas või neljas kord kohapeal.Lõpuks tuli leid.Hurraa!Aitäh!
See mõistatus on vist neetud - oleme seda otsinud tulutult nii 2015, 2016 kui tänagi, 2018. Tänaseks oli isegi väike vihje saadud, kuskandis see Ida-Virumaa kalmistu olema peaks. Siit spetsiaalselt seepärast läbi sõites tegime nii autoga ringi peale kui jalutasime omal jõul ringi. Kui midagi ei leidnud, otsisin veel internetist infot, leidsin samadele parameetritele vastava kalmistu hoopis mujal, kuhu samuti suunduma hakkasime, aga kui seal isegi kalmistut ei leidnud, lõime käega ja oli aeg edasi sõita.
Neetud, kuidas ei oska (seda) guugeldada.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Meie saime igatahes oma nimed kirja panna.
Täname!