Keava raba

Siinse peidiku saatusest olin kuulnud langevarjurite seltskonnalt, a-la kord maas, kord ülal. Täna oli see päev, kui Pireti ja Raivoga sündmuskohale matkasime. Päikesepaistelisel päeval mööda georada linnulaulu saatel. Tänud peitjale.

Georada viis sirgelt aardeni. Tagasiteel panime Piretiga kaasavõetud räätsad alla, mis neid niisama tassida. Aitäh!

Leitud

Et ilm soosis rappa minekut, saigi peale põgusat peatust Lau külas, maandutud Keava raba parklas. Soojenduseks nuuskisid kohalikud valvurid meid põhjalikult üle ja läksid omi asju ajama. Ega paremaid olusid ei saanudki tahta, terve raba oli meie päralt, lagunenud laudtee kenasti lume ja jää all. Kui laudtee lõppes, läks astumine veelgi mugavamaks, terve tee sai gepsuvabalt uisutajate jälgedes astuda ja nii olimegi sipsti aarde juures. Üllataval kombel polnud sel aastal veel ühtegi sissekannet logiraamatusse tehtud, nüüd siis on. Kirjatöö tehtud, astusime rõõmsalt vaateid nautides auto juurde tagasi ja et rabaolud olid ideaalsed, siis võtsime kohe suuna järgmisesse rappa. Tänud aarde eest!

Tore oli. Kohe väga tore oli sätendava lumega päikesepaistel mööda siledat jääd astuda. Uisujäljed ees. Ka sinimustvalge tutimütsiga uisutajat nägime tagasiteel - ütles, et käib võimalusel iga päev jää peale jälgi tegemas. Matkauiskudega.

Tõepoolest, selline tuhin tuli siin peale, et otsustasime sama soojaga kohe ka kaks järgmist lähedalasuvat raba kollastest täppidest puhtaks teha.

Pääs rappa algab Tarasi talu maadelt. Tee on küll valla oma, aga parkla on eramaal. Soovitan läbi lugeda parklas asuva infotahvli kirjutised. Suur ehitusplats, ei tea mitu maja on pooleli, aga mingil moel paistis ehtustöö ikkagi käivat.

Peale tööd naisega rappa(suppama). Algul Kati mõtles, et vale saar, kuna eelmine kord oli näinud seda juba eemalt.Kohal selgus, et oli toimunud värskendus ja tuleb ikka teadlikult läheneda. Tagasi aerutasime juba pimedas. Ilus!

Aare sai leitud seekord seda otsimata, teadmata et seal kandis midagi on.
Lihtsalt jäi silma. :-)

Kui üks õhtu uuriti, kas ma rappa tahan minna, siis ütlesin, et ikka tahan. Boonuseks oli see, et sain Lauri abistada aarde hooldamisega.
Päris huvitav oli taaskord avastada kodumaa vaikseid ja väikeseid linnakesi ning asulaid - maakodust rappa oli nii poolteist tundi sõitu.
Kuna mul polnud üldse ettekujutust, et mis mind ees ootab, siis väike ärevus oli ikka sees. See laudtee on kindlasti paremaid päevi näinud, aga infostendilt jäi silma üleskutse, et kui inimesed sooviks, siis võiks kellegi poole pöörduda ja huvi ülesse näidata ja siis võib olla tehakse laudtee korda (?).
Rabas oli väga vaikne. Kedagi ei näinud ega kuulnud. Ühte korraliku sulpsatust nägin, aga pole õrna aimugi kes või mis oli see.
Kulgesin raba järvel rahulikult ja nautisin ilusaid hetki Eestimaa looduses.
"Mulle meeldib see, et päiksekiir nii rõõmsalt sädeleb veel."
Aitäh kutsumast!

Õnnestus Hallikile uus komplekt kaasa sokutada. Nüüd siis korras. Tänud!

Kui keegi peaks sinna minema lähiajal, siis võimalusel annaks hea meelega uue komplekti kaasa. Tänud ette!

Karp vajaks väljavahetamist - rabe ja katkine. Ajutise lahendusena panin logiraamatu väiksema karbiga pragulise sisse.

Raplamaal oli vaja aega parajaks teha ja parim viis selleks on gp looduses. Liisk langes lähedal olnud Keava rabale. Mis seal ikka - läksin uhkes üksinduses ürgnaist endas avastama ;). Ilm mängis ka minuga: vaheldusid päikese pai, äge tuulepuhang, pisut vihma. Kui laudtee lõppu jõudsin sain aru, miks peitja liikumisvahendina SUPi soovitas. Minul seda paraku polnud, aga see-eest sai kaasa haaratud paar räätsasid. Nii tuli teha vähe pikem matk, aga nautisin igat sammu ja kohale ma sain. Logimine oli nii, et kirjutusvahend hambusse ja koera ujudes aardeni. Paraku olid ilmaolud karbiga oma töö teinud - plastik oli rabe ja pragusid täis. Kuna meenus, et mul kotis üks vähe väiksem salatikarp, siis ujusin uuesti "mandrile" ja karp hambus jälle "saarele" tagasi. Panin logiraamatu sellesse. Loodan, et esialgu peab, aga vajaks väljavahetamist.
Sain matkalt ülevaid emotsioone, tuvastasin punajalg-tilderi, leidsin äsja kestunud kiili, imetlesin aplaid huulheina taimi, sookurgi, kahtlustasin karu jälgi ja suutsin kulutada nagu niuhti ca 3,5 tundi. Võrratu! Tahaks kindlasti tagasi tulla ja ka peitja soovitatud abivahendiga ringi teha. Suur tänu peitjale!

Üks nauditav matk läbi külmunud raba.

Tänud aarde eest!

See aare jäi mul mõni aeg tagasi silma. Kuna tänavu on niisugused raba- ja järvede aarded kuum kaup ja SUPi mul pole ning pole plaanis hankida ka, siis oli vaja tegutseda. Muud lausa plaani ei võtnudki, arvasin, et siin läheb piisavalt aega ja energiat, nii et päevaks piisab täiesti. Tegelikult oli astumine lihtsam kui linnatänavatel, mis kohati on libedad ning jääkonarustega kaetud ja lisaks veel massides inimesi. Siin vaikus ja rahu ning suurepärane astumine. Kui auto ära olin parkinud, käis kohalik mõmmilaadne kutsa meid üle vaatamas. Tunnistas vist matkakõlbulikuks, sest lahkus saba liputades. Minu kaaslane lonkis saba liputades mulle järgi ja ligi tund aega mõnusat rabas kulgemist sai alata. Aardesse panin paar mänguasja ka, muidu äkki keegi peab pettuma, kui koos papa või mamma peituriga siia lonkinud ja uudistada polegi midagi. Nüüd siis igatahes on. Tänud peitjale siia toredasse rappa aaret peitmast, et teised saaksid mõnusalt aega veeta seda otsides, nagu mina täna

Tänud kutsumast!

Otsustasin loodusliku silla kasuks, kokku 6,5 km jalutuskäiku kuuvalgel rabas.

Sai siis ka peitja mahitusel SUPid kuiva kappi seisma soetatud. Seks, et need päris ära ei roiskuks tuleb neid ikka lõpuks ka kasutada. Võtsime pooled lapselapsed ka kaasa, et neilegi elamust pakkuda. Üks (kvaliteet)aare päevas. SUPide randa vedamine oli käkitegu. Ilm oli nii lämmi, et ma võinuks aardeni ka ujudes jõuda, eriti pärast laudade täis pumpamist :-D Tegime esimesed triibud ja kulgesime kuuekesi neljal laual tasapisi aardeni, küll põlvili, küll püsti. Ülilahe, kõige ägedam ja meeldivam raba-aarde leid üle paljude aastate! Ikka kordades toredam kui üle 800 meetri mööda kriipivat raba mütata - nagu siiani muudes rabades. Kahju, et kõikides rabades nii pikka ja mõnusat veesilma pole, mida mööda kohale liuelda.

Aarde juures käisin ikka lõpuks vees ka ära, ei tahtnud välja tullagi, nii hea oli seal jaheduses ja kõditava põhjapinnase peal sulistada. Lõpus, enne redeli juures välja tulemist ujusime veel. Ega rohkem polegi ka kuu aja jooksul ujuma saanud, kui ainult lohetamas käies, aga siis saab ikka enamus aega vee peal või õhus olla, mitte vees. Oeh, ujuda on ikka mõnna! SUPelda ka :-) Aardeleid oli samuti änksa, lastelastelegi meeldis. Nad tuleks küllap teine kordki SUPlema kaasa. Eriti kuna pärast leidu Kohila kandis salajases kodukohvikus pitsa söömas käisime, Oli hää ja rikkalik. Aitäh Laur, et meid kaasa kutsusid. 2021. aasta parim asupaik, kindel see! Ja parim mõte oli tulla SUP-ladadega. Teine kordki, ka Topeltpatareisse jne.

Sai ostetud SUP. Pole kordagi selle selga istunud ega proovinud ja SUP-i ristimisretkeks sai siis see aare. Sup on suuteline kahte inimest kandma kuid me vist pumpasime liiga vähe täis selle. Ehk siis kahekesi ronisime peale ja ega palju liigutada tohtinudki, perse oli kohe märg ja vajus läbi see paat. Püsti tõusta ka ei saanud ja ega ei tahtnudki. Tundus küll alguses, et mis kuradi moodi siin püsti peal seistakse. Niimoodi me siis lõpu poole tüürisime, alguses tundus küll kahtlane värk aga mida aeg edasi, seda paremaks läks. Tuul oli päris kõva ja kasutasime seda ära, kahtlus jäi vaid selles, et kuidas üldse peaks vastutuult sellega siin saama. Aga tegelt tagasitee oli juba kõvasti lihtsam, kui aardeni minek. Eks tahab ikkagi madalas vees eraldi harjutamist saada. Täna küll mõtlen ja imestan, et kuidas mõned aardeleiud on üle mere sellise tapavahendiga tehtud :) Aitäh aarde eest, väga unikaalne raba ikkagi ja mulle meeldib aardeid noppida nii, nagu peitja on seda mõelnud.

13656.

Oivaline matk Keava rabas, loomajäljed, päike, raba kõigis spektrivärvides ;) ja meie ja aare… aitäh :)

Aitäh aarde eest!

Tuttav raba. Siin oli kõige raskem osa teekonnast laguneval laudteel liikumine.. Marko vist vaidleb vastu, sest tema pidi lauale õhu sisse lükkama..

Mulle see lauka labürint meeldis.

Tänan peitmast.

Puhkuse ajal sai ju igasugu lahedates kohtades käidud ja ilma nähtud. Aga yks päev hakkas kriipima et pole ammu omadega rappa sattunud ja ka paat jäi puhkuse ajal täitsa leotamata. Ja eks kui juba selline tunne on sees, siis polegi muud kui et geokaart lahti ja ... Nii käisingi veksli välja et raba ja paadi kombo. Loomulikult oldi ideega kohe päri ja polnudki muud kui asjad auto peale pakkida. Leanne veel lootis et äkki j6uame pärast veel kuhugile mustikale ka, aga eks seiklus venis pikale ja mustikam6te tuli alles siis meelde kui juba 6ues pime oli :D Kui muidu on see paat vaid pagasnikust vette ja veest uuesti pagasnikusse rännanud, siis nyyd katsetasin et kas ta ka näiteks seljakotti mahuks. SUP lauda ju käepärast polnud ja ega selle peal kambakesi vist k6ige rohkem ruumi ka poleks olnud. Igastahes meie kokkupakitud ujuvvahend mahtus ilma igasuguse suurema punnimiseta matkakotti. Kui nyyd päris aus olla siis siin rabas polegi varem käinud. Ka vana laudtee andis märku et tegemist ikka vana kohaga. Laudsillutise l6pus pumpasime oma ujuvvahendi täis ja asusime teele. Esiti kaarti ei vaadanud ja nii sai ka m6ned tupikud läbi katsetatud :D Ka osad "kanalid" olid sellised et nende läbimiseks oli pisut rohkem j6udu vaja rakendada, aga muidu oli väga m6nus rahulik kulgemine. Vahepeal jätsime lihtsalt aerutamise ja kuulasime seda vaikust. Mmm6nus... kuidas see k6rvasid paitas. Kodus juba sellist vaikust ei kuule et kasv6i minuti jagu ei kuuleks mitte kui midagi :D Aarde juures käisime esiti logimas. Sidusime paadi kinni ja kuna siin ju nagunii yhtegi hingelist peale meie polnud, siis näkid hyppasid vette. Supp mis supp see rabavesi ja pärast saab korraliku turbamaski ka veel takkaotsa :D Tulles kiskus taevas ypriski siniseks ja Leanne veel ytles ka matka alguses et täna lubas ja h vihma, siis tegelikkuses hakkas paadis ja ujumise ajal hoopis päike pilve vahelt piiluma ja meid paitama. Kui siis olime seal tykk aega vett, vaikust ja maandust nautinud, siis liikusime vaikselt tagasi. Laudtee otsas märkas Leanne teisel pool laugast matkalist ja ytles näe vist geopeitur. Vaatasin korra matkalist ja siluett ei tundunud tuttav. Samuti polnud ju ka raamatus tänase päevaga yhtegi logi ees. Laususin veel Leannele et ega siis ainult geopeiturid rabades ja looduses matkamas käi ja nii see meie matkaline teispool laugast ringiga meist kaugemale parkla poole tagasi kadus. Kui me siis ka l6puks parklasse tagasi j6udsime siis veel vaatasin et oi kui lahe, mootorraataga matkatsikk ;P. Varustust auto peale t6stes kysiti aga yle parkla et kas leidsin?... oot misasja oli mul kerge hämming. Leanne muidugi hakkas kohe naerma, et ma ju ytlesin et see oli geopeitur :D Ja siis loksusid pusletykid paikka. See oli Levia kes oli samuti revansile tulnud. Saime nyyd l6puks peale kirjavahetuse ka nägu ja häältpidi tuttavaks :) Levia oli meie paati vist juba seal laugaste vahel märganud, aga ega ma päris täpselt aru ei saanudki kas tulles v6i hoopiski olles. Igastahes näkid ei kohtunud ja ega me seal laugaste vahel ei tulnud selle pealegi et seal keegi veel olla v6iks hehehe. Aga jah rabaseiklus oli igati vägev. Täpselt selline nagu olime oodanud ja isegi kordades vägevam. Ei teagi yhtegi teist sellist raba kus saaks nii piklat laugaste vahel liigelda ilma et peaks vahepeal paadist välja tulema :P Ja teolt tabamine/kohtumine oli samuti väga lahe. Suured tänud peitjale

Leitud, logitud, tänan!

Sain SUPilaua laenuks ja esimene koht kuhu sellega minna tahtsin oligi Keava raba ja see aare. Selline aarde asukoht on õigustatult prima koha tiitli vääriline, sellest sain aru juba varasemate logide järgi. Vaatasin järgi, et ise ma häält sellele aardele polnud pannud, ilmselt ei tulnud meelde, sest ise polnud siin siis veel käinud.
Tore, kui vahest sajab kingitusi iseenesest kaela. SUPi laud tuli jutuks, kuid ma ei hakanud sefa isegi veel küsima, kui anti juba laenuks. Ilm oli päikseline ja soe, vesi laukas supp. Leo ja Kauri poolt sai SUP luka äärde veetud ja täis pumbatud. Ja mina sain muretult aarde poole mõlatada, sest Ragnar jäi suure venna ja issi hoolde ja rõõmsalt plätsutas paljajalu turbasamblas.
Aitäh!

Sai talviseid olusid ära kasutatud ja mõnusasti aardeni jalutatud. Tänan!

Tänud aarde eest :)

Kuna ei viitsinud paati tassida, siis kõndisin üle kõva vee. Lolli peaga tarisin isegi räätsad kaasa, et mine tea mis ees ootab. Ees ootas vaid kivikõva lumi ja palju rahvast kes olid tulnud ilusat ilma nautima.

Ükspäev läksime linna poodi plaaniga uued kummikud osta, aga tagasi koju jõudsime hoopis SUP-lauaga. Tundus ju hoopis parem mõte selline veesõiduk osta, millega pääseb ka suurematele lompidele. Kummikutega naljalt üle poole sääre vette asja pole :)

Täna oli piisavalt aega ja ilusat ilma, et SUPile esimene veeskamine teha. Ja selliseks tähtsaks sündmuseks valisime ka eriti ilusa koha - Keava rabalaukad.

Auto jäi soovitatud parkimiskohta, haarasime mõned hädavajalikud asjad kaasa ja panime raba poole ajama. Kuna polnud siin kunagi varem käinud, siis oli väga põnev uudistada, milline maastik ees ootab. Peale metsast välja astumist läks üllatavalt kiirelt lagerabaks ja mööda täitsa isevärki laudteed oli mõnus laugasteni astuda. Raba peal puhus ka mõnus tuuleke, mis lükkas üles tumedaid pilvi, kuid meie pääsesime täitsa kuivalt.

Aarde poole liikudes tegime esimese otsa nii, et Salme aerutas ja mina tegelesin ümbruse nautlemisega. Tegelikult oli minu ülesanne ka kaarti jälgida, kuid telefon loobus koostööst ja nii me sisetunde ajel seal laugaste labürindis navigeerisime ja lõpuks täitsa õigesse kohta ka jõudsime. Ülimõnus kulgemine, mis üldse ei tundunud kilomeetri pikkusena.

Aare oli ilusti leitav ja silmasime seda juba mõnekümne meetri pealt. Kui nimed kirjas, siis tagasiteel vahetasime rolle. Mina võtsin üle kohustuse meie veesõidukit edasi liigutada ja Salme viskas ennast supile pikali loodust nautima. Tegime mitmeid väikseid peatusi rabasaarekestel ja maiustasime jõhvikatega, mida on seal väga palju. Tegelikult tahaks nad veidi aega valmida, üsna kõvad ja heledad veel.

Kokku olime vee peal natuke üle tunnikese ja see oli täiega kvaliteetaeg. Saime päikest, tuult ja superhead emotsioonid. Mina olen küll üsna kindel, millise aarde ma 2021 aasta parima asukohaga aardeks valin :)

Suur-suur tänu!

Võtsime SUP-laua endale päevakeseks ning väisasime Keava rabat! Kohe, kui laua peale saime, tuli ka paduvihm, kuid see meid ei morjendanud.
Paar sekundit pärast seda, kui nägime aaret, kukkusime SUP laualt maha ning nüüd on rabalaugas saanud endale ühed uued prillid.
Tagasitee oli mõnus, rabavaikus ning linnulaul saateks.
Aitäh!