Kes otsib see leiab #16

Ei leidnud. Aardest ei hakka rääkimagi, sinnani üldse ei jõudnud. Aga esmalt motivatsiooni sinna jõudmiseks. Jätsin auto soovitatud parklasse ja sukeldusin loodusesse, puugikorjamise maailmameistrivõistlused või kuidas seda normaalsed inimesed nimetaksidki. Selgus, et oleks vaja ujuda üle paarimetrise kraavi.. Veidi kaarditööd ning leidsin "veidi parema" lähenemistee. Ca 50 meetrit vist ragistasin seal üle pea ulatuvas pilliroos aga kui mõtlesin, et edasi-tagasi teeks ca 1150 veel, tuli tunne, et ega geopeitus mulle tegelikult niipalju kah ei meeldi 😂 Jäävad need 3 mõneks muuks aastaajaks.

Eelnevate aarete juures kogetud maastikust olin vist juba nii muserdatud, et kui siia suht lagedavõitu metsa alla jõudsin, tundsin end juba peaaegu nagu paradiisis. Aga vot, mida ma siin ei leia on see aare. Nähtavus justkui hea, midagi liikumist ei takista ja nulli ümbruses niipalju ahvatlevaid puid, mis võiks aaret peita ja kus selgeid otsimise jälgi. Tiirutasin siin jube kaua, sääsed armu ei andnud, kõik paljad kehaosad olid neid hetkega täis ja frustratsioon muudkui kasvas. Sellist mõtet, et ma siia veel kunagi tagasi peaksin tulema, ei tahtnud üldse mõelda. Ega siis muud lõpuks üle jäänud, kui kõne esmaleidjale võtta ja uurida, mis kavalusega siin tegemist on. Kindlamaid juhiseid saades, mida otsida, leidsin lõpuks ka selle topsi. No on ikka peidukoha valik tehtud. Kui lõpuks nimi kirjas, siis jooksujalu tõttasin vee äärde, ja mitte ainult. Jalutasin kohe kaelani vette siin inimtegevusest puutumata jrannaribal, et kõik kogetud kannatused endalt maha uhtuda. Tagasitee valisingi ainult vee ääres jalutades, mis kohati tähendas eriti libedal savisel ja kivisel ning läbipaistmatu veega merevees ukerdades, kuid vähemasti ei tahtnud mind pikali rebida mingi roheline taimemass. Need kolm aaret olid minu jaoks tõeline geoerna aga eks vahel on sellist raputust ka vaja. Süda rahul, et seeria numbrid jooksevad nüüd järjest ja äkki siia võpsikusse rohkem aardeid ei tule. Tänud ette, peitja!

Nojah, teine katse siis õnnestus. Kuna mina nii kõva mees pole, et sinna plätudega läheb, siis sai kumparid jalga veetud ja aarde poole astuma hakatud. Õnneks väga palju nõgeseid ja ohakaid polnud aga piisavalt, et rännak ebameeldivaks muuta. Kohale jõudes sai ikka oma 45 minutit tuhlatud, ennem kui tops pihku jäi. Ja siis tagasirännak, mis oli palju lihtsam ja kiirem kui objektile suundumine. STF sai siiki kirja. Täname, vist.

Hakkasin sättima end õhtusele lainele, teised pereliikmed sättisid ennast samuti magama. Und minul aga ei tulnud ja nii siis sobrasin veidi veel telefonis.

Pärnumaa grupis Dairi kirjutas, et kas keegi veel tahaks kaasa otsima tulla. Nägin seda teadet aga pea pool tundi hiljem, kuna kerge uni tuli ikkagi vahepeal peale. Igaks juhuks kirjutasin siiski, et oleks meeleldi ka käpp. Peale kirjutamist läks mõni minut ning nad olidki Stalkeriga juba värava taga. "Oleme kohal!"

Ega midagi. Voodist ülesse, riided selga ja minek. Ainuke varustus, mis ma kaasa võtsin, oli pastakas (see kadus aga peale leidu mingiaeg taskust). Kiiruga otsisin ka taskulampi aga ei leidnud ühtegi, lapsed kõik lambid kuskile mujale ära sättinud. Sama kesine oli ka riietus. Lühikesed püksid ja plätud. Veel need millel augud talla sees.

Kartsin hullemat, aga lõppkokkuvõttes mõned kõrvetavad nõgesed ja muidugi rohkelt sääski ei teinudki väga kurja. Ja mul vedas. Olid ju kaks teerajajat ees.

Aitäh Teile hilisõhtuse otsingu eest!

[FTF] 23:50
Päeval, kui aare lume alt välja sulas, vaatasin, et tuttav koht. Käisime R-ga kevadel siin kirvetamas, sest noh.. tühi auk siin rajal ja sobiks hästi. Sel korral õnne polnud. Täna päev oli tegemisi täis ja kui õhtul Jaak toidukapi juurde oma otsingust muljetama tuli, mõtlesin et nohvakk, jääb homseks. Aaaga siis sõitsin kodu poole ja hakkas kripeldama :D Hõikasin gruppi ja stalker oli kohe valmis liituma ja kui meil autonina juba Audru suunas oli, ärkas martiini ka. Plätudes. Lühikeste pükstega. No olgu, misse võss mehele ikka teeb :D Võssi tegelt polnudki, oli üle pea pilliroogu, nõgeseid ja ohakaid. Tegelt polnud hullu midagi, poole tunniga aardeni ja tagasi autosse. Mõnusad salarannad on seal tee peal, tasub teinekordki minna. Aitäh peitjale ja üllata meid veel! Tänud kaasatulijatele ka, Pärnu ei maga!
Ahjaa topsist pidime vett ka välja kallama, see ilmselt talve järelkaja.

FTF 23:50 .Dairi kõige pealt kirjutas mulle, et : magad? Vastasin mis vastasin ja kohe oli kõne ,et FTF saadaval ja päev otsa karjunud seal! No ja kui päev otsa ootab ja logisid pole siis peab minema.
Hea tunne oli sees, nii hea ,et hõljusime ime väel üle vee aardeni . Enne konteineri avamist oli eriti ärev tunne, et on tühi või nimed seal ees. Tühi oli. Lahkudes olime nii kõrges seisundis ,et hõljusime üle nõgeste ja vee auto juurde tagasi. Täna.

Aare avaldatud.