Kihnu püsirada

Aare avaldatud.

Väga mõnus rada paika pandud. Selline mõnus "starter edition". Lõpu asukoht ka :). Aitäh!

Mõnus rada ja mõnus seltskond. Tänan raja tegijaid!

Kihnu kooli püsirada oli meie selle saaretripi põhieesmärk, sest ju [STF] ootas. Rada ise oli üks kergemaid mida läbinud olen, kambakesi Mahlamütsidega skoorisime kõik raja punktid ja kimasime lõppu. Lõpp oli väga hästi paigas ja saime kõhutäie naerda.
Supper hea teostus ja suured tänud rajameistrile!
Siia tuleb ka FP!

[STF] Kui püsikas avaldus, tahtsin saarele tulla, aga polnud ühtegi vaba nädalavahetust, plaan jäi tulevikku, et ehk enne talve jõuan ära käia. 6-tunnisest Kihnu sutsakast sai meil tormituule tõttu hoopis 24tunnine külastus. Rada ise oli lihtne, punktid kaugelt leitavad, jäid kenasti meil teiste aarete otsimisel tee peale. Ja no lõpp!!! Kessssseteeeb niii 😆😆 Aitäh!

Hääletamine Kihnu, pimedas orienteerumine, mitteleid, kaks silmapaari metsa all vastu vahtimas, öösel Kihnu sadama soojas vetsus tukastamine, hommikul tänu uuendatud koordinaatidele aarde omanikult lõpuks ka [FTF] kell 8:49. Olin seda Kihnu uut aaret ikka omajagu piielnud, aga koolipäev koolipäeva otsa ja ei saanud niimoodi naljalt Tartust siiapoole tulla. Olin end selleks nädalavahetuseks Jõulumäele Geoloogia Sügiskooli lubanud, seega eeldasin, et ega tolleks hetkeks kui see lõppeb on pärnakad raudselt Kihnus ära käinud. Pühapäeva hommikul vaatasin, et kurivaim ikka olemas. Ei tea kas tehakse nalja ning ei panda logi netti üles või mis. 🤔 Kui meil üritus läbi sai ning oma viimast sööki seal lõunasööklas sõime, tegin mina sotsiaaltööd, et leida meile mõni auto, kes ehk otse ürituselt vähemasti Pärnugi poole liigub. Ja ära sa märgi, leidsingi geoloogia vilistlased sõitmas lausa Vormsile (kui poleks muid sihte olnud, oleks sinna päevaks hoopis läinud). Pakkisime oma karpidesse sööki kaasa ning asusime teele. Lisaks mainin ära, et sel hetkel kui me sõitma hakkasime, oli veel ka Hiiumaal effteeeffimata üks aare. Kuid see logiti vahepeal ära, seega läksime Matsalu külje all maha ning võtsime ette natuke seal jalutada enne kui tagasi Munalaiu sadama suunas hääletame. Meil oli oma 4h aega, sest järgmine praam läks alles 17:45. Võtsime seal Läänemaal siis rahulikult ning ega kruusateel me ainult jalutada ja õunu süüa saimegi, enne kui 7-8 km hiljem asfaltteelt meid peale korjati. Sealt saime tallinlastega õige teeotsani kust kohalik härra meid peale võttis ja täitsa sadamasse ära viskas. Olimegi Kihnu praamil! 🥳 Seal sõime laua taga kaasa võetud toitu. Kuna võisime eeldada, et tuleb pikk tee veel koduni, ei saanud kõiki toiduvarusid aga ühe ropsuga ära süüa. Jõudes saarele hääletasime kohe sealt esimese lähima püsiraja punkti juurde, sest ega pime on ju kohe-kohe käes. Ja ega järgmised punktid tegimegi juba kottpimedas. 7nda punkti juures kell 20:47 komistasin ma näiteks ühe autoaku otsa seal metsa all... 6nda punkti juures oli seis selline, et pimedast vaatas vastu kaks silmapaari ning isegi kõvasti rääkides ta ei liikunud, seega ma ei tahtnud ka minna vaatama, et on see rebane, metssiga või niisama kujutlusvõime. Sõbrannale üldse ütlema ei hakanud, tal oli niisamagi piisavalt seiklust seal minuga pimedas esmakordselt Kihnus olles. 😃 Kaks punkti jäid tegemata, aga see ei tähendanud, et koordinaate kokku poleks saanud. Kahjuks seekord koolimajas ööbida ei saanud, seega pidime hakkama muid asju välja mõtlema. 😃 RMK onne me siin ei leidnud ning ülejäänud katusealused olid juba kellegi eraomandis. Seega punktide vahele tegin ka öömajade vahet helistamist, aga no mida polnud, seda polnud, ning mis oli, polnud kohe kindlasti kahe tudengi rahakotimõõtu... Kõndisime siis lõppu, aga aaret seal algselt vihjena kirjas olnud kadakas polnud. No mis nali see siis nüüd on?! Seepeale kirjutasin omanikule ja varsti tuli ka vastus, et aare olevat teise kohta pandud ning et see on peidus "lihtsalt tavalises põõsas". Vaatasime siis kõik need põõsad üle, aga ikkagi, ei miskit, ning siis enam mingit uut vastust ei tulnud... Kell oli juba palju kah, umbes seal kella 10 paiku, seega otsustasime sadama juurde tagasi jalutada. Tähed olid ilusad taevas, kuid mida sadamale lähemale seda külmemaks läks ning andsin oma jopegi sõbrannale veel peale, sest minul oli nagu soe. Ootesaal oli aga ülla-ülla lukus. 😃 Kell oli saanud 23:00, seega ei raatsinud seal sadamavahi telefonile helistada. Pidime rahule jääma vetsuga, mis oli vähemasti soe, seega ei pidanud päris puu all külmetades hommikut ootama. Mõnus ta just ei olnud, aga ajas asja ära. Sõbranna sai tunnikese magada, ma siuke paar-kolm niivõrd kuivõrd eks. Kell 6 tõusime, pesime hambad ja ampsasime midagi. Oli veel pime, kuid olin taskulambi vetsus uuesti täis laadinud, seega kõndisime tagasi aarde suunal. Me ei saanud ju alla vanduda ja esimese praamiga esmaleiuta mandrile naasta, seega sihikindlalt lõpuni, et äkki valges saame nägijaks. 👀 Käisime läbi need kaks eile käimata jäänud punkti ja ega valges on see asi ikka kordades lihtsam. Numbrid ikka need, mis olid ka öösel, mistõttu nullis pommitasin jälle omanikku, et mis värk on, saates talle ka kõik oma tulemused. Õnneks seekord hommik oli õhtust targem ja tuli välja, et koordinaadid ongi valed, aga mitte minu pahast, vaid et QR-koodi jäid valed numbrid ja pole see vihje ka mitte põõsas vaid ikka see üks igavene torkiv tegelane. 😅 Ega kui nüüd õiged koordinaadid käes olid, siis see leid oli ju kerge tulema. Oh seda seiklust küll! Nüüd saame lõpuks rahuliku hingega sellelt saarelt lahkuda ning 10sele praamile jalutades hakkas ka sadama. Saime kohalikuga nüüdseks avatud ootesaali ja too mees julgustas meid, et me ei pelgaks ka öösel sadamavahile helistada. Nüüd siis teame. Saame praamil veel veidi põõnata, et siis Tartusse õhtuks välja jõuda. Tänud seikluse ja Kihnu effteeeffi eest, juhhei! 😇