Kiilu

Siin vajas aare hooldust ja seda ta ka sai! Nüüd kõik kuiv ja korras, algne logiraamat jäi aardesse, sicapakkidega ja minigripitult. Konteiner oki. Täname peitjat aarde eest!

Päevake oli juba õhtu suunas liikunud, kui me siia sättisime. Otsustasime minna küla kaudu ringi, sest ratastega mööda teid liikuda tundus lihtsam kui hakata matkarada pidi minema. Võibolla oleks sealtkaudu muidugi ka saanud. Ooperse mägi... ooo, ma tunnen seda mõni päev hiljem veel oma sadulaga mitte harjunud ... istmikus. Seda ja ülejäänud Vilsandil läbitud nappe kilomeetreid. Esimene pikem rattasõit sel hooajal.

Kiilu leidsime õnneks üles - pidi lihtalt ranna poole pilgu pöörama. Logimine läks kenasti ja enamus otsustas, et ka Vesiloole ei hakka otse minema, vaid sätime läbi küla, kus rada selgelt kaardil näha on.
Aitäh peitmast!

Kui tuletorni juures ähvardas meid vihmaga, siis suutsime ratastega kimades pilve edestada ning siia jõudes oli taas päike väljas. Taaskord hoopis teistsugune maastik ja ilusad vaated. Taamal paistis juba ka meie järgmine sihtkoht Vesiloo ja oli veidi kiusatus aarde juurest otse sinna lõigata, aga meenutades eelmist lõikamist Loonalaiul, siis jätsime katki ning tegime ikka ringi läbi metsa. Aitäh peitjale!

Logisin ja aitasin nats ka hooldada.Tänan kena koht.

Tšill rattasõit läbi Vilsandi imelise looduse. Tore vanake, kiil ka ilusti alles. Aitäh peitjale.

Ei hakanud ka meie seda kolakat vanarauda viima, las lebab seal. Peitjale tänud siia juhatamast!

Vesiloo juurest võtsime suuna siia. Alguses tundus maa jube pikk, aga tegelikult läks kiiresti. Kohapeal tuli ka leid hetkega ja vantsisime oma rattaparklasse tagasi. Just täpselt sinna parklasse, kuhu paar päeva hiljem uus aare peideti.

Vesiloolt tulles kaarti vaadates ja seda reaalsusega võrreldes sain aru, et varasema teid mööda liikumise plaani võib ümber teha ja otse mööda rannakarjamaad Kiilu aarde peale suunduda. Natuke oli laveerimist sõnniku ja veetakistuste ümber, aga üldiselt sai nautida vaikust, imeilusat loodust ja puhkust. Teel kohtasin ka metssiga kolme põrsaga. Aardekonteiner sisaldas natuke vett, aga minigrip oli logiraamatust suurema ohu eemal hoidnud. Kiilu ennast ei näinudki. Aitäh!

Meid peale võtnud mehike oli siin sündinud, vahepeal ära käinud ja jälle tagasi tulnud. Tema pajatas meile sellise loo:
Kaks meest ja üks naine seilasid selle purjekaga, kui julgeolekumehed nad kinni nabisid. Mis nendega tehti, ei saanud keegi teada. Purjekas seisis ja suur tuul uhtus ta kaldale ja lsev vajus lõpuks külili. Vene piirivalvurid panid laeva põlema ja tükk aega nägi see välja nagu vaalakere. Puitosad vees mädanesid ära , ülejäänuk veeti 1994 rohkem kaldale.
Vot selline lugu.
Tänud aarde eest

Lammaste panga juurest kiilu juurde kohtusime kohalikuga kes sõitis oma võrke kontrollima ning vähendas ka meie jala vaeva.Saime ka kiilu ajaloost teada ning pärast juhatas meid otse veel Vesiloole.

Peale vaatetorni, ujumisranna ja majaka külastamist võtsime ette matkaraja. Ühtlasi leidsime kaks aaret. Aitäh!

Kiil täitsa olemas.

Lähenesime merd mööda kassepaadiga, saime üsna lähedale. Viimased 4-50m käisime jalgsi, aare jäi peaaegu et võtmata, mustmiljon VÄGA agressiivset sääske otsustasid meid oma toidulauana kasutada. Lõpuks mõtlesime korra ikka veel vaadata kohta, kust me 50x kontrollisime - ja seal see aare oligi. Käkisilma aare pole tehniliselt Vilsandil, seega oli see praegune logi Vilsandi viimane aare. Käkisilma jäägu jalgsimatka jaoks :)

Kiilu aarde juurde jõudmiseks astusime õigel hetkel matkarajalt lihtsalt metsateele ja jalutasime soovitud suunas edasi. Vihma kord sadas ja siis andis juba lootust kuivemale, kuid vihmakeepi ikka ära võtma veel ei hakanud. Aarde leidsime kergelt, kahjuks kiil jäi nägemata. Küll aga nägime eemal hobusekarja, sest just nende karjamaal me oma teekonda jätkasime. Aitäh!

Vesiloolt tulles pidi pisut ikka otsima, et raja moodi moodustist leida. Kohapeal oli kiire leid ja peale logimist sai kiilule ka pilk peale visatud.

Tänan peitmast.

Vihma veidi sadas ja sügis oli käes, kuid aarded siiski ei peljanud, olid täitsa saarel kohal :)

Leitud, tänud!

Siia læksime eelmise aarde juurest ringiga mööda teed, et rattaga ka sõita saaks. Mingi hetk ristusid meie teed kohalikega, kes oma hobuseid taga otsisid. Tagant järgi võin öelda, et nägime hobuseid nii aarde juureat tagasi tulles kui ka teel Vesiloole. Loodan, et ka nemad leidsin nad üles. Aga aardest nii palju, et natuke pidi otsima, aga tänu oma suurusele oli normaalse ajaga leitav. Pool teed sõitsime tagasi kolmekesi ning siis keerasime meie Vesiloo poole ja Ove mandri suunas. Aitäh!

Selle aardeni tuli korralik ratastega sõidetav tee. Logisime aarde, nautisime vaadet. Vahepeal saabusid ka kohalikud kes otsisid taga koplis olevaid hobuseid. Kuna minul oli see saarel viimane aare, siis sõitsin rattaga tagasi jalaveetee alguse juurde, et liikuda tagasi mandrile (loe Saaremaale). Loona ja Kristjan läksid aga külastama Vesiloo säärel paiknevat aaret, mis mul oli juba varasemalt leitud.

Mingil hetkel astusin matkarajalt kõrvale ja liikusin siia suunas. Nii kiil kui ka aare olid seal kus nad ilmselt pididki olema. Aitäh!

Aitäh aarde eest! Leitud noortega jalgsimatka käigus. Täna sai läbitud 18 km. Sh ka Vesiloo matkarada ja tuletorni matkarada.

Kiil oli kenasti alles aga telefon suri ära ja pilte teha ei õnnestunud. Kenasti tammepuu küljes, dendroloogist mina ja sõber määrasime kohe ära. Asjatundmatutel soovitan vaadata sügisaastarõngastes olevaid torukesi, muidu säsikiirte järgi võimalik ka määrata aga radiaalsed säsikiired kõik ajas laiali pragunenud mööda neid, seega neid ei saa enam määrata. Aga torukesed aitavad ;)

Pärast jalutuskäiku Vesiloo saarel lahkusime ülejäänud matkaseltskonnast ja suunasime oma marsruudi läbi aarete. Tegime vahepeal ka tüüpilist geopeituri matka, st ragistades läbi võsa, kuigi saaks ka lihtsamalt.. Tore oli ikka. Vilsandi on lahe koht. Tänud peitjale!

Päeva teine aare :)

Karli nüansirikkad kirjeldused logiraamatus hoidsid meeleolu kõrgel, vähemalt mul küll :)

Viskasime rattad põõsasse ja hakkasime üle heinamaa nulli suunas minema. Varsti jõudsime rajale ja mööda seda oli kerge minna. Pärast tagasi jõudes märkasime, et oleks me pisut edasi sõitnud, oleksime ka ratastega rajale jõudnud, aga eks geopeitur läheb alati läbi võsa kohale ja tagasi tuleb mööda teed.

Selle Vilsandi aarde logimise järel sain tõdeda, et tänane päevaplaan on üks suur fiasko. Kell oli 15 saamas ja just antud ajahetkeks olin eelmine õhtu paika mõelnud tagasijõudmise auto juurde. See tähendas, et söök ammu otsas ja veevarudest alles vaid riismed. Leidsin ikka maaila parima öö kus testida kumb on tugevam kas suure varba küün või blokk puitu. Vähemalt sain vastuse, et samatugevad aga inertsist andis midagi muud järgi ja see polnud maja vundament.

Kiilu aarde eest aitäh! Hea koht kus tagumik maha toetada jälle

Marje leidis, kõik hooldasivad. Tegime kahest aardest ühe, klaaspurgi eemaldasime prügisse. Logiraamatud said ühte kokku. Uus minigrip neile. Muu oli niigi korras. Nüüd segadust vähem ja aega muu nautimiseks rohkem. Vilsandi elu on illos.

Leitud ja kaks purki :D huvitav, miks kaks?

Aitäh!