Kiipsu

Peale Kopra SPA-s käiku tegime ühe väikese rabasutsaka. Kaart lubas pool teed astuda mööda maanteed ja siis vaata edasi ise, kuidas saad. Tegelukult oli pigem vastupidi, sest osa sihist oli täis mahalangenud puid ja energiavõsa. Kõrvalolev parkmets aga päästis päeva ja kokkuvõttes oli igati mõnus jalutuskäik. Suur tänu peitjaile!

Parklas ilmselt eramaal tervitas meid kohalik peremees, kes tuli kohale labidaga. Igaks juhuks. Pärast selgitusi juhatas ta meile kätte teelõigu ning sattus nii hasarti, et mitte ainult ei tulnud meiega aardeni, vaid ka leidis selle.

Oli ta piirkonnas sisuliselt terve elu elanud, kuid Kiipsu aarde ega geopeituritega varem kokkupuutunud ei olnud. Ise viisakas vanuses, igati nõtke ja kindla sammuga.

Meie lugupidamine koos õnnesoovidega esimese aardeleiu puhul.

Aitäh aarde eest!
Aare oli maha kukkunud, panin oma kohale tagasi. 2010 aasta aare tegi just 2023 aasta aardele pika puuga ära.

Tänan peitmast.

Leitud! Tänan peitmast!

Hommikul pool üheksa saabusime niiöelda parklasse. Keegi oli siin juba autoga käinud. Telefoni ei pidanud välja võtmagi taskust, jäljed viisid aardeni. Segavaks said ainult peenikesed puud ja oksad,mis pidevalt risti ees olid. Logiraamatust selgusid ka jälgede tekitajad, tänud teile
Tänud aarde eest

Imeilus päikseline ilm, õhus juba tuntavad kevadearoomid, kõiksugu vereimejad, kes alles talveunes, sihtkohas ootav kvaliteetaare ja kõike seda saad jagada koos heade sõpradega! No, mis sa hing veel ihata oskad ;)

Meie täname!

Aardekirjelduses lubatud murakaid kahjuks polnud. Küll oli erinevaid takistusi sisaldav teekond, mille lõpus tore konteiner. Aitäh

Ega nüüd täpselt ei teagi, miks me varem siia jõudnud ei ole, aga täna tundus igati sobiv päev seda olukorda muuta ja seda aaret külastada. Sobiva parkimiskoha leidsime eelnevate logide põhjal ning sealt edasi tuli juba jalutuskäik ette võtta. Eks võib veidi nuriseda, et tee oli hooldamata ja võsa oli kohati paljuvõitu, aga lohutame end sellega, et geopeituri elu ei peagi ülearu lihtne olema ning et suvel on siin kindlasti hullem. Aaret avades selgus, et olime siin täna esimesed ehk siis meie seltskond saigi järgmistele jälgi ette teha. Täname aarde eest!

Noh, mul vahel tulevad natuke hullud plaanid. Polnud erandiks tänanegi päev. Autos geokaarti vaadates avastasin, et meil kõigil kolmel on Kiipsus käimata. Öö tundus küll peale tulevat ja hunte lubati ka, aga tublid naised ei löönud põnnama ja arvasid, et selle teekonnaga saame isegi valgusallikateta hakkama. Nüüd tuli õige alguspunkt leida. Kaart oli sõber ja aitas kiirelt arvatavasti parima valiku teha.

Mul ikka oli pooltühi pealamp kotis, aga aardeni minnes ma seda ei süüdanud. Silmad olid hämarusega harjunud. Ainult logida ei näinud. Kui juba lamp olemise valgemaks tegi, siis polnud enam põhjust teda kinni panna, muidu oleks ilmselt liiga pime olnud kah. Noorkuu oli nõnda peen, et ei suutnud oluliselt valgust tagasi kumada ja virmalisi proovisime näha jupp maad hiljem.

Täna oli muidugi väga hea lumi ka seal tatsamiseks. Hommikused külalised olid paaris kohas sügavamaid jälgi jätnud ja mina tekitasin neid kah, aga enamasti oli lumi tugev ja vastupidav.

Aga jah, nüüd on siis Kiipsu tehtud. Enam ei pea Heldurit kiusama soovidega seal peatuda.

Tervitused armsale peitjatepaarile! Ma ikka ootan, et äkki kunagi tekib mõte ja leidub aega, et teostada mõni omanäoline aare.

See aare jäi meie geopäeva viimaseks.Auto parkisime 800m peale ning võtsime eelmiste otsijate jälje üles ja nii me päikese loojangust aarde poole astusime.Ilus oli.Hämaras leidsime ka aarde aga tagasitulekuks panime juba oma valguse allikad põlema.Selline tore lõpp geopäevale.Aitäh!

Olen ammugi siia Kiipsu poole silma visanud, aga senimaani veel vaid kaardivaates. Selle rutiini murdsin täna. Auto jäi eraomandis Täku maatulundusmaale, kuid siiski varem sissesõidetud jälgedele, võsa varju jalust ja silmist ära. Ilma poolest paras päev müttamiseks. Kuiv, päikseline ja mitte liiga palav. Null jõudis nii ruttu kätte, et magasin maha ja panin esimese hooga kogemata mõnisada meetrit mööda. Kui siht korrigeeritud, siis aarde leidmine polnud sugugi raske, paistab teine päris kaugele. Veidike väsinud olemisega, aga muidu korras ning mõistlikult sättides püsib kindlasti veel pikalt. Konteiner meenutas minevikku. Täitsa asjalikud asjad olid, pole enam ammu poelettidel säherdusi märganud. Küllap ikka leidub analoogilisi nüüdki, lihtsalt tuleb tellida. Aitäh kutse ning ajaloo eest!

Seda aaret olen mitu korda nillinud ja siis jälle edasi lükanud. Korra isegi sõitsin autoga jalastumispunkti ja ka siis loobusin. Täna ei olnud kohe üldse see aare plaanis ja ka vastavat riietust ei olnud. Aga mõtlesin, et kui mitte nüüd, siis millal veel?

Seega keerasin Puiatust Vanaveski peale ning olingi varsti jalastumispunktis. Otsisin pagasist metsajooksutossud välja. Tossud, madalad sokid, lühkarid, t-särk. Peab piisama. Kohe truubi juures tervitas rinnuni nõgesepadrik. Sain suht hetkega läbimärjaks ja sääred kihelema. Seal kus padrik hõredam, tegin sörki. Kui padrik ja hein läbi said, olid takistuseks suured pohlaväljad. Aardekonteiner hakkas eemalt silma. Igati vinge purk on siia tekitatud. Aardega kõik hästi. Panin logi kirja ja sörkisin tagasi. Autos lükkasin soenduse põhja, et ligumärgasid riideid natuke kuivatada, ning sõitsin edasi Kõpu poole.

Leitud

Väga ilus raba, mõnus väike matkake. Tänud kutsumast, näitamast.

Rabale kohaselt panin jalga kummikud ja võtsin kaasa ka räätsad. Tegelikult oleks matkasaabastest täiesti piisanud. Mingit rabatööstust võis siin aimata küll aga loodus on juba korralikult jäljed peitnud.

Kui kõik tuntud rabad ja matkarajad on rahvast paksult täis, siis meie otsustasime natuke kõrvalisemas kohas loodust nautida. Mõnus oli metsarajal astuda ja jahikoer Rüüdile meeldis väga erinevaid lõhnu leida. Just paraja rännaku pärast ootas eeskujulik aare. Jätsime sinna linnulaulu ja metsakohinat nautima ka ränduri. Tänud peitjatele huvitavasse kohta juhatamast.

Ilus ilm, mõnus seltskond ja maa vähe kahutanud, hea jalutada... Igavesti tore ja rahulik, peale meie polnud rajal kedagi... Aare väga heas seisus... Aitäh peitjale siia juhatamast!

Leitud.

Toast välja, geokoer kaasa ja matkale – selline oli meie uue aasta esimese päeva kindel soov. Jätsime auto umbes 800 m peale ja hakkasime astuma, aga astusime kogemata vales suunas. Kuna raba moodi maastikku pika kõndimise peale veel kuskil näha ei olnud, hakkas asi kahtlane tunduma. Kui olime juba 900 m maha kõmpinud selgus, et aardeni on veel 700 m läbi metsa minna. Selge siis, et olime natuke vales suunas tulema hakanud. Et asi ikka kindel oleks otsustasime alustada algusest, st tuli auto juurde tagasi minna, ei hakanud koeraga läbi metsa trügima. Nüüd jälgisime oma nutividinaid ikka hulga hoolikamalt ja peagi sammusime mööda metsarada aarde poole. Mõnus oli, mis sellest, et peaaegu 2 km käimist juba seljataga oli. Selliseid turbaaunasid polnud me omateada ka varem näinud. Aardesse jätsime TB, millel on väike roosa papagoi küljes (väga tähenduslik ju). Panime ta mängujuhendi kilekotti, nii et ärge järgmised matkajad siis kogu koti sisu kaasa võtke. Meie täname ja sõber koer ka!

Teel Viljandi poole tundime autos ülimalt suurt rõõmu üle pika aja taevas nähtava tõusva päikese üle. Ka siin piirkonnas seigeldes, tundus et seesamune energiaallikas võib ennast nüüd järgnevad tunnid meile rõõmu valmistada ning D-vitamiiniga üle laadida. Sestap tundus mõistlik ette võtta hoppis paadimehe powertrail, et nii päevast maksimumi võtta. Jäime siiski algse plaani juurde ja tundus et päike tegi sama. Ka siin oli meil mõnusa pikkusega jalutuskäik ootel, aga selleks jalastumise hetkeks oli meie energiaallikas juba pilve taha pugenud. Seega oli hea meel, et plaane ühe emotsiooni mõtte pärast kohe ümber mängima ei hakanud. Hoolimata pilvisest taevast oli teekond energiline ning vähemalt minu keha sai soojaks köetud ning ülejäänud päeva jooksul mul külmaussiga probleeme ei tekkinud. Jäi veel meelde ka see, et jalgealune oli külmast mõnusalt tahe, aga samas piirkonniti oli tunda soist vetrumist. Tundus ka igati sobiv aastaaeg selle koha külastamiseks.

Tänud.

Väike jalutuskäik sobib alati geopäeva, täna oli siin mõnus lihtne astumine, tänu kergelt külmunud maale õnneks oli maapind sobivalt tahe. Aitäh peitjale.

Preagusel aastaajal on t6esti m6nus rappa minna. Maa oli m6nusasti tahe ja ei olnud vett ega soppa, Ei vaadet varjavaid lehtesid, ei pinisevaid sääskesid, isegi päike piilus pilve vahelt. Yhes6naga enam ideaalsemaid tingimusi ei saanudki olla. Matk m66dus ka nagu linnulennus selle laheda seltskonnaga. Tänud kutsumast ja aitähh peitjale ;)

Praegusel aastaajal on hea rappa minna. Mõnus sirge tee ning ei läinudki kaua aega, kui Merlel hakkas silma. Tore konteiner, aitäh

Viljandi geotuuri VII leid. Olen seda aaret mitu korda vältinud matka tõttu. Pole üldse pikk matk, aga kuidagi pole lihtsalt olnud tahtmist ette võtta ega ka nii tihti siia kanti ei satu ka. Tegime geotuuri alguses matka, et saada soe sisse. Töötas hästi.

Kiire leid loogilisest kohast, tänud.

Parkisime auto kellegi põllu äärde ja hakkasime astuma. Teel aardeni olid nii ilusad murakad, kahjuks veel veidi toored.

Tänud aarde eest!

Käisin Kõpul poes ja väntasin siia. Aardeni viis sissetallatud sirge rada, pärast logimist selgusid ka jälgede autorid. Aitäh!

Kuna ka Kleonel oli see leidmata ja minul asja Mulgimaale, siis sai ta kaasa kutsutud ja no tema ju kohe käpp. Kleonel oli kodutöö parkla osas õnneks tehtud ja 800 meetrit astuda oli lihtne. Lubatud marju ega moosi ega lõhnagi kuskil ei olnud. Logisime ja vantsisime tagasi.

Aitäh kutsumast!