Kiisa Urge

Kuna oli kavas väike Kohila külastus sain ülesandeks selle mõistatuse kallal pusserdada. Tuleb tunnistada, et pusserdasingi, mõnda aega ujusin vastuvoolu ja valedes sängides ajades vee sogaseks ja nii seda kiiska ei taba. Siis lõi pildi selgeks, hea mõistatus - kõiksugu kaarte mul meeldib uurida. Seetõttu kujunes ka teekond "jalutuskäiguks pargis". Kaua ei läinud kuni Helen miskit märkas ja sikutasime kiisakese oma koopast välja. Mina tänan!

Kiisk on üks vilgas ujuja, seetõttu ilmselt oli tema sabas üsna keeruline püsida ja mitmel korral kadus lausa silmist aga lõpuks sai tema teekond õnneks selgeks. Täna otsustasime siis ka kohapeale vaatama minna, kas õnnestub looduses tal sabast kinni saada. Kui ma kaardivaate põhjal ohkasin, et mis maastik ja miks selline koht, siis lähemale jõudes selgus, et kena tee on jalutamiseks olemas ja pole mingit hullu võsas rapsimist. Nullis lasime pilgul ringi käia ja paari minutiga hakkas midagi huvitavat silma ning sealt see kiisapojuke välja ujuski. Kuigi mul olid igaks juhuks ka kummikud jalas, siis praegu nende vajadust polnud ei teekonnal ega aarde juures. Üks ütlemata vahva aare, nagu Tunki peidetud kõik ju ongi. Meile meeldis väga ja täname.

Kiisa kiireim teekond Kiisa külast Urge küla urkesse sai üsna kiirelt selgeks tehtud veeteede kaarti kasutades. Edasi ununes see aare mõbneks ajaks kuni täna Kohilasse discgolgi mängima minnes see taas mulle meelde tuli. Kaarditl tuli veidi uurida sobivat lähenemisteed aga kuna tööpäev oli juba läbi, siis kasutasin võimalsut autoga üsna nulli lähedale autoga kohale veeredea. Kui algul tundus, et kiisk on kuivale jäänud ja õhupuuduses, siis peagi muutus ka maastik vesisemaks. Kohapeal tekkis küll esmalt nõitu oleks, et kust seda aaret nüüd küll peaksin otsima. Lõpuks sai ikkagi abi küsitud ja ka siis võttis veidi aega kuni aarde om apeidikust välja õngitsesin. Kui on tegemist kiisaga, siis eks ta üks õngeaare ju ongi. Eks ta üks üsna ootamatu ja õel lõpp ikka on küll. Tänud peitmast!

Mõistatus oli väga äge, pisut läks ikka aega enne kui lahendus ära tuli, aga kui hea tunne siis oli. Täna oli isu päikselise ilmaga end tuulutada ja see sobis hästi sihtkohaks. Kohale jõudmisega probleeme polnud, küll aga aarde leidmisega. Tükk aega uurisin ringi ja lõpuks pidin abi küsima, sest läks juba kiireks ja uuesti siia tulla ei tahaks. Noh jah, eks natuke oli peidukas lähenedes silma jäänud, aga ikka vaatasin kõikjale mujale. Aitäh peitmas, oli tore õhtu.

Huvitav mõistatus iseenesest, natuke ikka võttis aega aga tehtud sai :)
Aarde endaga läks ka ikka aega kuna hästi peidetud, kokkuvõttes tore seiklus :) FTF läks kirja 18:50
Hiljem selgus, et olin kuupäevaks 20.05 pannud kogemata aga vast elame üle :D Aitäh :)

Otsustasime mu õele külla minna ja siis sealt ujuma hakata, et näha, kas jõuame Urgele. Ujusime veidi enne Kiisa jões krokodilli otsides ja kuna seal jäime leiuta siis ujusime õe juurest läbi kummikuid laenama. Ja edasi metsa, kummikud olid väga vajalikud, küll aga mitte aarde logimiseks vaid piibelehtede korjamiseks. Noh, muru ja lehed olid ju märjad... Ka kaasa võetud prügikotid jäid kasutamata, meil olid ju kaasas pildil olevad jalanõud. Need olid täna tegijad....
Tänud ägeda mõistatuse eest ja selle eest, et üle pika aja oli hea põhjus õe juurde minna.

Aare avaldatud.