Kirenski linnapea
Kirjeldus
Georg Gold sündis Pööravere vallas 1884 aastal. Peale haridusteed viis tema tutvus helilooja Rimski –Korsakovi vennaga teda elama Venemaale, Irkutski kubermangu, olles seal Kirenski linnapea aastatel 1918 -1919.
Võitlus punaste vastu linnapeana viis haavata saamiseni ja lõpuks vangistuseni. Peale kolme kuud vangistust Kirenskis mõisteti ta surma. Hukkamisele viies õnnestus tal aga kahe püssimehe vahelt põgeneda ning kaduda öisesse metsa.
Järgnesid esimesed metsavenna-aastad Venemaal. Esialgu oma kodus, elades lisavaheseina taga ja vaatamata 26 läbiotsimisele teda ei leitud. Peale sundüürnike sissekolimist ja seina lammutamist tuli jätkata metsas koopas. Siiski ta reedeti ning peale nelja metsavenna-aastat viidi taaskord Irkutski vanglasse ja mõisteti teist korda surma. Sedapuhku päästis teda Eesti Vabariigi kodaniku staatus ja ta vahetati välja Eestis surma mõistetud Venemaa kodaniku vastu.
1930 aastal sai temast linnaelanike seas väga armastatud Põltsamaa linnapea kuni 1940 aastani. Sel ajastul eestistas ta ka oma nime Koldiks.
Järgnesid metsavenna-aastad Pärnumaal, põhjuseks hirm Siberis tehtud surmaotsuse täideviimise ees. Saksa okupatsiooni saabudes võitles ta metsavennana oma grupi eesotsas taaskord punaste vastu, lõpuks liikudes Põltsamaale ning saades teistkordselt Põltsamaa linnapeaks. Olles linnapea Saksa okupatsiooni ajal, läksid aga Koldi vaated valitsejate vaadetega lahku ning ta vangistati kolmandat korda... ning mõisteti surma. Surmaotsuse täideviimisest päästis seekord varasem aktiivne võitlus punaste vastu, otsus asendati vangistusega.
1944 aastal, Nõukogude vägede saabumisega, õnnestus tal taaskord vanglast põgeneda ja Kold asus oma kolmandale metsavennaperioodile. Taaskord peitis ta ennast Tootsi lähedal metsa rajatud punkris.
Lõpp saabus sellele kirevale elule 8. juulil 1948. Georg Kold sängitati tema punkri ette, metsavendade poolt tehti talle isegi kirst ning kõlasid aupaugud. Puusse täkiti rist ning initsiaalid.
Punkri võtsid hiljem üle teised metsavennad, kes ka paraku samal aastal samas kohas hukkusid. Üks neist on maetud lähedusse.
Pikemalt tema elust saab lugeda: http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2008/raudla.pdf
Georg Gold sündis Pööravere vallas 1884 aastal. Peale haridusteed viis tema tutvus helilooja Rimski –Korsakovi vennaga teda elama Venemaale, Irkutski kubermangu, olles seal Kirenski linnapea aastatel 1918 -1919.
Võitlus punaste vastu linnapeana viis haavata saamiseni ja lõpuks vangistuseni. Peale kolme kuud vangistust Kirenskis mõisteti ta surma. Hukkamisele viies õnnestus tal aga kahe püssimehe vahelt põgeneda ning kaduda öisesse metsa.
Järgnesid esimesed metsavenna-aastad Venemaal. Esialgu oma kodus, elades lisavaheseina taga ja vaatamata 26 läbiotsimisele teda ei leitud. Peale sundüürnike sissekolimist ja seina lammutamist tuli jätkata metsas koopas. Siiski ta reedeti ning peale nelja metsavenna-aastat viidi taaskord Irkutski vanglasse ja mõisteti teist korda surma. Sedapuhku päästis teda Eesti Vabariigi kodaniku staatus ja ta vahetati välja Eestis surma mõistetud Venemaa kodaniku vastu.
1930 aastal sai temast linnaelanike seas väga armastatud Põltsamaa linnapea kuni 1940 aastani. Sel ajastul eestistas ta ka oma nime Koldiks.
Järgnesid metsavenna-aastad Pärnumaal, põhjuseks hirm Siberis tehtud surmaotsuse täideviimise ees. Saksa okupatsiooni saabudes võitles ta metsavennana oma grupi eesotsas taaskord punaste vastu, lõpuks liikudes Põltsamaale ning saades teistkordselt Põltsamaa linnapeaks. Olles linnapea Saksa okupatsiooni ajal, läksid aga Koldi vaated valitsejate vaadetega lahku ning ta vangistati kolmandat korda... ning mõisteti surma. Surmaotsuse täideviimisest päästis seekord varasem aktiivne võitlus punaste vastu, otsus asendati vangistusega.
1944 aastal, Nõukogude vägede saabumisega, õnnestus tal taaskord vanglast põgeneda ja Kold asus oma kolmandale metsavennaperioodile. Taaskord peitis ta ennast Tootsi lähedal metsa rajatud punkris.
Lõpp saabus sellele kirevale elule 8. juulil 1948. Georg Kold sängitati tema punkri ette, metsavendade poolt tehti talle isegi kirst ning kõlasid aupaugud. Puusse täkiti rist ning initsiaalid.
Punkri võtsid hiljem üle teised metsavennad, kes ka paraku samal aastal samas kohas hukkusid. Üks neist on maetud lähedusse.
Pikemalt tema elust saab lugeda: http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2008/raudla.pdf
Logiteadete statistika
Logiteated
Leitud :)
väga lahe koht, täitsa üllatus aga tuleme uuest siis kui metsmaasikad valmis on😉
Leitud, aitäh!
Aitäh huvitavat inimest tutvustamast!
Olin Tootsi kandis tööülesandeid täitmas. Tekkis selline vaba 15 minutit. Mis muud teha, kui leidmata aare üles otsida. Läks täitsa kiirelt. Vaba aega jäi veel 8 minutit järgi. Aitäh aarde eest!
Täna keerasime Ritaga autonina Soomaalt Pärnu poole – ikka selleks, et sealsed aarded ette võtta. Ega need aarded iseenesest kaardil kollaseks muutu, eks ole. Ikka ise tuleb kohale minna, otsida, leida ja lõpuks logiraamatusse oma nimed kenasti kirja panna. Üks tänastest leidudest oligi just seesama siinne aare 🙂
Aitäh aardemeistrile!
Nii tore kui sõrants utsitab aardeid jahtima, sel korral suund Pärnu poole. Tee äärde oli uusi aardeid tekkinud, mida polnud veel mahti logida. Nüüd logid kirjas ja tänud meistrile.
Väga värvika elulooga inimene. Tänud tutvustamast. Aardega kõik OK.
Oii mis koht! Imeline ja puhaku ta rahus! Aitäh tutvustamast! :)
Ps! Nulli viib metsarada ja lausa sild üle kraavi😊✨
Lihtsalt ei sobinud kingadega sinna võpsikusse hüpata.
Enne aarde otsimist ei tutvunud ma mitte millegagi aarde kohta, jätsi auto tee äärde seisma ja vaatasin, kust kõige kergemini ligi saaks. Uhh see metsasiht oli jube märg! Viimase aja vihmad pole seda hellitanud. Tänu null-eeltööle sain lõpus paraja üllatuse. Tagasiteel leidsin mingisuguse kahe rattajälje vahelise ala, kust vist oli metsa välja veetud ja kus peal oli üllatavalt kuiv astuda. Aga kraavini tagasi jõudes otsisin siiski oma ületuskoha välja, mujal oli vesi liiga sügav. Pärast leidsin tee äärest viida ka. Aga sealtkaudu tundus, et peab üle kraavi otse üsna paksu võssa hüppama, järgi ei kontrollinud, kas sealtkaudu oleks mõnusama raja leidnud.
Tänud aarde eest ja huvitavat meest tutvustamast! Päris positiivne oli lugeda, et mees suutis 64 aastat igasugustest jamadest ennast edukalt välja keerutada ja isegi vanuse mõttes peaaegu praegusesse pensioniikka välja jõuda.
Päeva võsakas. Algul läks nagu täitsa kena tee, kuni järsku enam ei läinud. Koha peal seistes ronis minutis mitu puuki mööda jalgu üles, seega tuli kiirelt liigutada ja üle kraavi hüpata. Huvitav koht ja ega siin palju ilmselt käida, kuigi tee ääres on lausa viit, mida küll märgata on päris keeruline. Aitäh juhatamast!
Nii palju mõtteid tekkis, et mis siin kõik võiks olla.. Kohale ragistasime mööda vett täis traktorivagusid, tagasi tulime üle kraavi ja mööda mõnusat metsarada. Aitäh seda kohta ja ajalugu tutvustamast!
Leitud
Leitud. Täname!
Found it: 06.Apr.2025 13:22 Kirenski linnapea / Kirenski`s Mayor
Mega vastupunniv aare. Mis siis saab kui keegi panebki küünla?
Leitud.
Leitud.
Leitud!Tänud seda paika tutvustamast!
Peale Võnnukivi olid jalad nii hellad, et siinne võpsik asjas nutu peale.. isegi hoolimata sellest, et seda oli üsna lühike jupp peale aardega rist jäämist ja kraavi ületamist.
Tänan peitmast.
Aitäh aarde eest!
Logiraamat on täis.
Hetkel asendus logileht lisaks jäetud kellegi poolt.
Mõtlesin et viin uue logiraamatu aga viimasest metsatööst on seal meetri sügavused vett täis roopad kõikjal ümber aarde, kummik kaasa kes otsima läheb
Logiraamat täis. Viimased logid juba logiraamatu kaanele kirjutatud.
Linnapea põneva saatusega tutvutud ja sai ka kohal ära käidud. Tänud peitjale.
Mõni nimi veel mahub.
Leitud. Tänan
