Kiviõli (A03)

Mõistatus sai lahendatud ekraani taga, täna tulime siis logima. Kahjuks oli aardetops kuidagi vee sisse saanud (auku ei tuvastanud) ja logiraamat nii märg, et kirjutada ei kannatanud. Valasime vee välja ja varustasime topsi uue logiga uues minigripis, äkki jääb kuivaks. Aitäh peitjale!

Lõpus ootas meid ees maltsapõld ehk džungel ja esimese silmapilguga võis teha järeldused, et geopeituri tööriistakohvris peaks olema ka üks korralik vikat. No umbes selline nagu tšellokohver, aga siis vastavalt vikati kujuga. Et kannad seda kaasas - linnas ja maal, endal kena musta kapuutsiga mantlike seljas. Näed väga cool, professionaalne ja ametile pühendunud välja. Sind saatvad pilgud on alati täis respekti ja imetlust (+ veel midagi). Ja loomulikult pole siis aardeleiud, nagu ka see käesolev aare - enam selline ****valu nagu ta nüüd oli:) Õnneks oli Wingmänil plaan B. Tal oli nimelt kaasas üks katkise tooli seljatugi, millega ta seal maltsapõllul kenakese ringtantsu lahti lõi. See nägi välja nagu meeste tantsupeo avanumber - ikka sammuke ja toolileeniga - mütaki! - vastu maad. Oleks pidanud sellest kiirendusega video tegema - oleks väga nauditav praegu vaadata olnud - ikkagi verivärske rahvaliku tantsu esmaesitus ja puha!

Kui Wingmän seal juba mõnda aega tantsinud oli - ja ärgem unustagem ka kõike seda, mis tal samaaegselt vokaalselt väljendada oli - aga see ei kandideeri mitte laulupeao repertuaari! - tegin ka tiire ümber nende kivide, mis tegelikult ei olegi ju kivid ja inspekteerisin nede võimalikke avausi. Varsti kostiski Wingmäni kergendatud hüüe ja mulle visati karp, mille leidmise nimel oli džunglist simmaniplats saanud. Aga karbi sisuga oli kõik ok (grip-kott tahab võibolla suve lõpus vahetust saada).

Aitäh!

Lugesin just catibergi logi. Polegi nagu midagi lisada. 28-kraadises leitsakus toolileeniga tantsida teest 5m kaugusel - see on tase. Õnneks möödujaid polnud palju. Üles ma selle ..... leidsin, sääred verised ja üleni higine. Kiviõli on tore koht. Aitäh!

Ma jätkuvalt mõistatusi üldjuhul väldin, sest ma ei saa enamiku puhul aru, mida tegema peab. Igatahes, olin seda juba ammu märganud, aga ei olnud sellele tähelepanu pööranud. Käisin täna Lüganusel surnuaia tuuril. Vanatädi tütar elab Kiviõlis. Sain aru, et kui keegi oskab andmete kogumisega aidata, siis tema. Niisiis tutvustasin geopeitust, sain isiklikku ajalugu täis päeva. Kahtlesin, kas sain õige koha. Sain käed okkaid täis ja karbi leidsin ja logitud.

Leitud.

Leitud, logitud, tänan!

Peidukohas sai rõvedalt mütatud. No selles mõttes on küll õige, et juhuslikku leidu siit kellegipoolt ei tule. Miks peaks keegi üldse siia tulema. Kõige tühermaastiklikum koht kogu Kiviõlis. Aga trepiastmed said loetud ja mälestuskivid samuti. Kohustuslik programm seega läbitud. Omaaegne äge tööstus mulle meeldib, aitäh.

Veider peidukoht valitud...

Kõik punkid sai läbi käidud, vahepeal isegi väike õhtusöök kohalikul pargipingil tehtud, kuid lõpu asukoht tundus kahtlane. Peale geokontrolli palvet selgus, et astmete lugemisega on meil raskusi, hoolimata sellest, et kõik kolm said täpselt sama tulemuse.. Lõpu asukoht jäi mõistetamatuks.

Tänan peitmast.

Kivid leitud, muud ka loetud. Lõpus vaatasime kõikidesse valedesse kohtadess ja siis õigesse.
Tänud

Ka minu esivanemad on mänginud olulist rolli põlevkivi kaevandamisel ja selle infrastruktuuri üleval hoidmisel. Nagu näha, siis nüüdseks linn hääbub. Korrusmaja kaupa lihtsalt lammutatakse tühje tondilosse maha. Aga näha on, et päris välja surnud see elu siin siiski pole. Miskit ikka toimud.

Tänud.

Kiirendatud korras jõudsime lõppu, kuid seal saime ikka omajagu otsida. Tallasime aardest korduvalt üle ning lõpuks tundus asi juba kahtlane ja saigi karp välja võlutud. Proovisime ka A08-t läbi pureda, kuid eeldatav koht otsitavat meile ei andnud ning tuleb veel kodutööd teha.

Kunagi päris ammu said mingid märkmed omale üles märgitud, aga ega seal liiga palju kindlat infot nüüd ka polnud. Nüüd teel ühte punkti koperdasime kogemata hoopis ühe teise punkti otsa ja nii peale pisukest katsetamist jäi täitsa lubav koht kaardile. Koht osutus õigeks ja peale paari minutit otsimist saigi logima hakata. Tänud aarde eest!

Kahjuks jäi leidmata, tuleme lumevaesemal ajal tagasi :)

Leitud (abi ka küsitud). Karp oli korralikult kinni jäätunud, aga lahti saime.

Mitme aasta projekt sai täna vormistatud.Aitäh!

Sellele aardele kulus oma 2 tundi ära, aga lõpuks sai tehtud ja sai edasi liikuda, tänud :)

Kiviõlis ringi sõitmise sooritasin suuremas osas virtuaalselt. Eks need põhikohad olid juba minu geopeitumise-eelsel ajastul füüsiliselt käidud-nähtud niikunii. Täpse trepi asukoha tuvastasin ka, aga astmete loendamine tuli loomulikult reaalis ette võtta. Võtsin siis kohe rohkem ja astusin ikka lõpuni välja, nagu aarde autorgi soovitab. Ei neist vähegi kõrgematest vaadetest väsi, meie muidu üsna lamedal maal elades :o) Lõpus pääsesin üsna kergesti, sügis või kevad lubab seal ilmselt vähema vaevaga logi kirja saada. Aitäh asjatundjale ajalugu tutvustamast!

Koht oli koduste vahendite abil välja valitud. Kohapeal läks kiiresti tänu paar päeva varem ära tallatud rajale. Aitäh.

Kui talvel siin käies ei suutnud aaret leida, sest lumi oli vööni, siis võib öelda, et ega suvel väga palju lihtsam ei olnud. Praegu oli vööni muu loodus, täpsemalt põldmarjad ja selle väänlevad ja jalgu kriipivad väädid. Küll aga talvega võrreldes oli sel korral see erinevus, et nüüd leidsin karbi üles. Mnjah, talvel lumega minu jaoks võimatu. Nüüd raske, aga leitav. Tänud aarde eest!

Leitud! Alguses lubas saadud arvutus imelikku kohta minna. Mõtlesime proovida teist kohta ja selgus et see küll drive-in pole. Tegime korra veel korrigeerimist ja lõpp oli juba usutavam. Leid tuli rutemini kui info kogumine :D

Peale suusatamist oli sobilik veel üks naaberaare leida, tänud.

Suusatamise lõunapausil kuulsin, et seda aaret on plaan otsida, aga leidmine võid olla keeruline. Koodrinaat oli meil paigas ja nii me otsima hakkasimegi. Üks koht tundus mulle kahtlane, olin peaaegu loobumas, kuid siis kuulsin karbi häält ja kaevasin edasi. Õigepea saimegi nimed kirja.

Pärast meeleolukat ja sportlikku päeva suusamäel tekkis arutelu ka lähimate aarete teemal. Väljas pime ja palju lund ei olnud just väga soosivad tegurid antud aarde puhul, kuid mõningate kahtlustega siirdusime siiski kaevama. Kambaga jagus meid nii valedesse kui õigetesse hangedesse. Tänud.

Pärast Kiviõlis suusatamist tulime siia. Alguses küll kõhklesime, kas ikka suudame leida sellise lumega. Koordinaat pidi täpne olema ja nii me kaevama hakkasime. Ma vaatasin loogilised kohad üle ning ei osanud rohkemat teha, siis aga leidis Maire kavalast peidukast aarde, vedas.

Kui Kiviõlis juba oldud sai, siis tahtsime selle aarde ka üle vaadata. Üle aasta leidmata aare ja kas lume alt üldse üles leiame? Kaupo hakkas kohe õigest kohast kaevama ja ülejäänud igalt poolt mujalt. Ei läinudki palju aega kui kõlas Kaupo rõõmuhõise. Tänan.

Selle aarde leidmiseks osa tööd sai kodus ära tehtud, natuke veel kohapeal. Saime tulemuseks täitsa paljulubava drive in lõpp-punkti. Paraku, ilmataat mängis siinkohal meile vingerpussi ja oli mehe moodi lund kokku vedanud, seega jäi see leid seekord leidmata. Suvel on kindlasti kergem. Silt: lumega raske oleks vist asjakohane, aga ise võin selle lisada alles siis, kui olen aarde üles leidnud.

Omavalituste liitmise-lahutamisega on hetkel ühel pool, Kiviõli linnavalitsuse majast on saanud Lüganuse vallavalituse maja, vahepeal maha võetud vappide arv on uutega asendamise järel õnneks sama.

Natukene proovisin muidugi teha kodutööd. Kiviõli kuulsaima mälestuskivi leidmine oli lihtne. Numbrid käes. Teise kivi kohta leidsin vaid kirjeid, et on olemas midagi sellist. Panin siis paika oletava piirkonna kus see võiks asuda. Linnavalitsuse vappide info märkisin endale 100% õigeks väärtuseks ja üle jäigi vaid trepiastmete arv. Maaaameti ortofoto täpsus ja teravus on küll paranenud aga trepiastmete väljalugemiseks peaks pöörduma jätkuvalt mõne suurriigi luureagentuuri satelliitfotode andmebaasi poole. Andmeid oli seega puudu liiga palju.

Otsustasin siiski kõik punktid ikka füüsiliselt läbi käia. Vaatasin esimese kivi üle - info klappis. Sõitsin linnavalitsuse eest ka mööda aga vastrenoveeritud hoone esikülje vappide arv on aga hoopis midagi muud kui google street views. Sõitsin igaks juhuks teist ja kolmandat korda veel mööda. Järgmiseks suundusin oletatava teise mälestuskivi asukohta. Oletus pidas paika ja sain vajaliku info kätte. Viimaseks oligi jäänud kõige raskem katsumus. Trepiastmed + mäe vallutus. Esimene osa tuli suurema vaevata aga tippu jõudmine oli raske. Võtsin liiga suure tempo, peaaegu joostes. Külm õhk tõmbas kopsu kuradi kinni. Lõppu jõudes oli koht tuttav, sest olin mõned aastad tagasi sealt samast zipline-ga alla sõitnud. Talvise päikeseloojangu vaated tasusid läbitud pingutust aga kindlasti ära. Seejärel oli laskumine võrreldes mäkke tõusmisega isegi raskem osa, sest järsu mäe peal olid libedad kohad. Kuigi proovisin ettevaatlikult laskuda, siis suutsin ikkagist mitu korda potsatada tagumiku peale. Lugesin igaks petteks veel trepiastmed ka uuesti üle ja sättisin autos koordinaadi paika.

Erinevaid koordinaate kuhu suunduda võiksin sain mitu. Ühe neist välistas keelatud territoorium. Esimene koht kuhu aaret reaalset kontrollima läksin, parkis täpselt üks auto ees. Tegin väikese ringi ja tagasi tulles oli koht vaba. Autost ei olnud aga mõtet väljagi tulla, sest oli näha, et siin pole küll kuhugi võimalik peita. Sõitsin uuesti linnavalitsuse juurde vappe lugema. See osa mõistatusest on hetkel natukene metsas. Peab ise oletama palju on tegelikke ja nähtamatuid vappe kokku. Võtsin nüüd ühe sellise tulemuse mis ei vasta tegelikkusele ega Google Street Views nähtule ja sain koordinaadi päris loogilisse kohta. Suundusin sinna. Mõne minutilise otsingu järel hakkasin juba kahtlustama, et no see koht ei sobi ka kohe üldse mitte. Enne lahkumist suutsin koperdada siiski aarde peidupaiga otsa. Sain sellega ühtlasi kirja enda 2700. GP leiu. Aitäh peitjale Kiviõli linna tutvustamast! Pimedus oli nüüdseks hakanud maad võtma ja võis kuulutada enda väikese talvise geotuuri lõppenuks ja alustada pikka sirgjoonelist koduteed.

Ei mingit kodust eeltööd, kõik sai hõlpsasti lahendatud välitingimustes. Nende trepiastmetega on mul muidugi oma suhe, tihti saan ühe rohkem?! Seega oli veidi chekkimist enne kui lõppu sain. Enne käisin loomulikult ka tuhamäe tipus ära. Kunagi olen siia ka roninud, kuid nüüdseks on siin palju muutunud. Paremuse poole loomulikult, ehk saan kmillalgi isegi mõnest teenusest osa. Lõpp oli paras nõgeste ja ohakate tallamine. Aare korras.