Kivitagune (Öine)

Tänud aarde eest!

Lõpuks ometi sattusime pimedas Tõrvasse. Peale geopeituse sünnipäeva sõitsime kalmistu väravasse. Kuuene grupp lagunes kaheks. Mõlemad grupid leidsid raja üles ja kohtusime kõik uuesti aarde juures. Äge rada oli ja kivitagune väga pädev nimi aardele. Mulle meeldis, aitäh!

Juubeliüritusel otsustas seltskond ööaaret otsima minna. Sättisin ennast kaasa sest koos on lihtsam. Rajal tuli ette mitmeid eksitavaid kohti kuid lõpuks jõudsime siiski kastini. Aitäh peitjale ja kaaslastele.

Peale sünnipäeva pole muud teha kui minna kuuekesi kalmistule. Eriti siis ,kui seal on ööaare. Esimese helkuri leidmise au läheb kas Raivole või Allanile, meie olime sellel hetkel teises kalmistu servas, aga saime ka sealt jälje üles. Seda järgides saime lõpus ka Allani ja Raivo kätte, kahjuks aarde leidmise rõõm oli juba röövitud. Tubli öötöö. Tänud ka ülejäänud seltskonnale.

Leitud

Leitud.

Sai lausa kaks korda otsimas käia. 🤭

Väga lahe on leida aaret, mida pole peaaegu aasta aega leitud. Päästsime ühe pikalt lõksu jäänud ränduri. Aare täiesti leitav.

Hetkel jäime mingi 10nda helkuri juures toppama... eks tuleme kunagi tagasi seda kivi otsima :)

Leitud päeval, väikse vihje ja teravaks ihutud kirvega. Leidsin ka kokku viis helkurit aga nendest jäi aardeni jõudmiseks väheks. Kasutasin õlekõrt ja kivetasin ennas lõppu. Aardega kõik korras, jätsin juhendi. Tänud peitjale!

Kuna muud aarded olid siinkandis leitud, Otepää poole ei viitsinud paariks tunniks minna, siis sai otsustatud ööaaret kirvetada - vähemalt saam sammukesi teha. Isegi taskulampi ei võtnud kaasa, sest no mida sellega keset päist päikselist päeva ikka teha. Püüdsime erinevate loogikate ja Lauri ähmase mälupildi alusel pimeda kanana ainsat tera leida. Proovisime siit ja proovisime sealt. Leidsime loogilistest kohtadest ikka mitu-setu piirikivi. Ühe juurest leidsin isegi suure punase helkuri, ent seegi polnud vist aardega seotud. Lõpuks küsisin isegi kohaliku talu proualt, kas ta on lähistel sellist kivi näinud, aga ei sellist kivi siin küll pole, saime teada ;-) Ühel hetkel leidsime isegi ühe valge helkuri. Ent seegi jäi ainsaks silmatuks. Kui aeg küpseks sai, õigemini kui ideed ja kohad otsa said, jalutasime sama targalt minema. Oli kena poolteist tund :-) Kunagi saab olema põnev teada, kui lähedal olime ja kas loogikaga oleks ka päeval leidnud.

Käisime siin kalmistu parklas ka mõned nädalad tagasi, kui lund veel rohkelt oli ega suutnud ühtki helkurit leida. Täna venitasime geopäeva piisavalt pikaks, et see viimane leidmata Tõrva aare ka üles otsida ning ilma lumeta hakkas esimene helkur kohe silma. Algus läks ootamatult libedalt, helkureid muudkui kogunes, kuni ühel hetkel sattusime kahtlasele ristmikule, kus oleks justkui kahte suunda edasi minna saanud. Esimesena valisime vale raja, kust edasi enam midagi silma ei hakanud, siis aga märkasin kaugel eemal läbi puude mingit vilkumist. Lähemale minnes selguski, et õige tee läks sinnasuunda. Ei teagi, mis anomaalne helkur see meid seal teeristil eksitas. Lõpp oli ikka paras võsa, ei kujuta ette, kuidas seal suvisel ajal neid helkureid märgata oleks. Punaseid silmi nähes oli rõõm suur, kaevama õnneks enam ei pidanud, aardekirst hakkas kohe silma. Jess! Tõrva praeguseks puhas! Aitäh pimedasse surnuaeda seiklema kutsumast!

Juba teise helkuri leidmine osutus katsumuseks, tuiutasime siia-sinnapoole ja saime raja peale - algus oli väga tore ja nauditav jooksutamine. Võssa jõudes tekkis skepsis, liikusime siiski mööda valgeid helkureid edasi, aga ühel hetkel rada lõpes ja edasi ei jõudnud. Tuju oli nullis ja motivatsioon kadunud, usk lahja ja nii ta pooleli jäi. Ehk teinekord jälle. Võibolla siis kui kõik on raagus?

Oi, kui kaua selle leidmiseks kulus. Oleme Anneliga 2 aasta jooksul seal käinud, aga iga kord on lõpp peitu jäänud. Nüüd lõpuks leidsime üles.

Jaanipäevane teekond koju kulges läbi Tõrva. Nii! Lõpuks ometi õige hetk sellele aardele näpud taha saada. Vurasin parklasse ja hakkasin äppist oma salvestatud koordinaate otsima, kui selgus, et ... need on mu eelmises telefonis :DD

Aga õnneks mälu siiski alt ei vedanud. Suutsin tasapisi meelde tuletada, mis radasid pidi ma punasemad helkurid kätte leidsin. Kolmas koht osutuski õigeks - helkurid on, kivi on, aare ... täiesti olemas!

Aitäh peitmast! Väga vahva teostus, eriti lõpu oma. Eks vahepeale ilmselt kuluks natuke rohkem helkureid ära. Aga ma tegin ta välise abita ära, 3 korraga, seega tehtav :)

Panen ajaloolise tõe säilitamise huvides kirja.
Selle aarde otsimisele mõtlesin 2020 aasta jaanipäeva paiku esimest korda. Siis kui sai tõrvatilgakesi esimest korda ja kõige suurem kogus korraga korjatud. Aga oli päev ja ööaarde otsimise jätsime vahele.

Pärast seda on Tõrvast läbi sõites alati käinud see aare peast läbi. Teised on kõik saanud logitud, aga see on seisnud nagu ilmasammas minu sagedasti läbitud tee ääres. Umbes aasta tagasi (kas 2021 detsembris või 2022 jaanuaris, ei mäleta), sai käidud helkureid otsimas ühel varajasel õhtul. Nüüd tean, et lisaks meie lambikese viletsale toimimisele ja veidi liiga valgele päevale, otsisin ka valest kohast.

Seekord vedas natukene paremini, kuigi meie lambikese aku oli jällegi tühi, aga taskust leitud telefoni taskulambiga õnnestus üht-teist saada endale vastu läikima. Kaotasin küll õige raja ikkagi ära ja kirvetasin niisama siia ja sinnapoole, aga ühe koha kontrollimisel leidsin mõned harvad helkurid ja ... lõpuks ka mõned punased. Ilmake oli juba väga pime ja sealt helkurite juurest ma oma tühjeneva akuga telefoniga väga kaua otsida ei saanud, aga mul on igatahes koordinaat kirjas ja nüüd proovin Tõrvale valgel ajal pihta saada, ehk õnnestub mõne aasta jooksul logida ka :D

Aga öine seiklus oli väga vahva! Aitäh!

Tulin küll tugeva taskulambiga aga päeval ei osanud nullist kuhugile poole liikuda. Päevasel ajal pole siin taskulambiga üldse midagi teha, ükskõik kui võimas see ka on. Natuke edutult kirvetasin ka aga ei midagi. Tuleb mõnipäev pimedas tagasi tulla ja siis on ehk helkurid näha ja võimalus Kivitagune ka ära logida.

Päevasel ajal poleks vist küll variantigi leida olnud, aga pimedas saime hakkama. Vahepeal oli suund küll täiesti kadunud ja tuustisime täiesti vales kohas, aga lõpuks saime taas jälje kätte ja jõudsime aardeni. Kivi oli täiesti äratuntav, aga aarde jäävangist vabastamiseks tuli pisut kohalikke abivahendeid kasutada. Nimed saime kirja ja aarde taas korralikult tagasi. Suur tänu mõistatuse ja aarde eest!

Oeh, siin ikka saime teha paaalju lisajälgi. Edasi-tagasi ja ikka uuesti. Sihikindlus viis sihile. Aitäh!

Ehhhh… :D. Selle aarde leidmisega saime kõige rohkem tänastest topsidest vatti, just finaalis, kus konteiner tundus olevat ühtaegu nii kohe-kohe käeulatuses kui väga-väga kättesaamatu :D. Aga ühistöös saime ikkagi lõpuks selle muljetavaldava suurusega aarde kätte ja lahti ja logitud :). Koos stoppama jäämisel edasi liikuma ja/või tähelepanu teritama ärgitavate varemleidnutega lahenes aare kenasti ka päeval ;), aitäh Sookoll7’le peitmast.

Valgamaa aardetuuril olles jäime üheks ööks Tõrvasse ja see sobis imehästi selle aarde otsimiseks, sest muidu me küll siia pimedal ajal ei satuks. Nii me üleeile õhtul pimeduse saabudes taskulampidega surnuaia väravasse läksime ja teed juhatavaid märke otsima hakkasime. Esimese hooga ei leidnud midagi, kuid jalutasime lihtsalt natuke kalmistul ja ühel hetkel oli ka esimene helkur leitud. Sealt edasi saime jupp maad ilusti edasi, kuid peale eksitavaid märke kaotasime raja. Kõndisime veel pikalt edasi, kuid midagi ei näinud kuskil suunas. Raske tundega andsime loobumisvõidu, sest mine tea, millal õnnestuks seda pimedas otsimist üldse jätkata.

Täna olime keset päevavalget aega taas Tõrvast läbi sõitmas ja tekkis mõte, et läheks vaataks valgel ajal seda metsaalust. Praeguse lumekihiga oli küll imeväike võimalus seda kivi sealt leida, kuid proovida ikka tasus. Läksime sinna kohta, kus viimati helkurit nägime ja hakkasime mööda metsa jalutama. Mina leidsine peagi paar kivi, mida usinalt lumest puhastama asusin, Salme liikus oma radu mööda natuke eemal. Ja siis ühel hetkel sain teate, et kivi on leitud. Ohoo, oli see vast mõnus tunne, et selle aarde ikka leidsime. Pool sai tehtud öösel ja teine pool päeval ja aare oli igati vinge.

Aitäh seiklusi ja põnevust pakkumast!

Alguses proovisin eristada peitja märgistusi küünaldest, virvatulukestest ja tiirlevatest tähtedest enda silme ees. Mina oleks vist tõesti endale parem augu kaevanud ja mulla ka peale tõmmanud aga õnneks oli silmi ja ajusid enam kui kaks ja üks meil. Ja siis saabus täielik ikaldus. Mitte miskit ei hakanud enam külmunud pimeduses silma. Kuidas Piia suutis meid taas rajale tagasi viia, see on minu jaoks müstika. Kohe täitsa kindlasti on rajal ka rappa meelitav märk. Kuna me mõlemad seda nägime, vähe sellest, mõlemad selle kutse järel ka läksime siis see ei saa küll olla psühodeelilise aju toodang.

Tegelikult oli see aare ainus, mis sel päeval plaanis oli. Läks aga vähe teisiti. Siia jõudes olid ajavarud pea olematud ja plaan oli see nii kiirelt ära teha kui võimalik. Läks aga teisiti...

Võite vaid ette kujutada, milline tuledemeri siin jõululaupäeval ees ootas... Oli juba tunne, et loobume peale esimest punkti. Siiski otsustasime jätkata. Küll visalt aga nii need järgmised särasilmad meile end ilmutasid. Ja siis tuli taas seis, et olime tupikus. Lõpuks ei jäänud muud üle kui üritus pooleli jätta. Lahkudes jäi aga üks helkiv täpike silma! Ja rohkem me enam sellest "köiest" lahti ei lasknud. Peagi särasid punased silmad me ees :) Aardelaekani jõudmiseks oli vaja kinnikülmunud kaitsekihid ettevaatlikult eemaldada. Peale seda taastasime algse vaatepildi ja kiirustasime autosse. Tavaliselt olen püüdnud sellistes kohtades jalutamiseks aega varuda. Nüüd läks kahjuks teisiti.

Aarde eest aga suured tänud! Meile väga meeldis :)

Käisin vaatamas, aga paistab, et minu pealamp jääb nõrgaks selle jaoks või mina lihtsalt koba ;) igatahes on põhjust Tõrva kanti sattumiseks ka tulevikus.

Mitte ei taipa, kuidas nad kõik selle veebruaris üles leidsid. Alguspunkti siis polnud üldse näha, Kaks helkurit surnuaias leidsin, edasi oli pass. Nüüd peale hooldust läks nagu õlitatult, kuigi ühes kohas helgib vale haru ka valgelt ja otse enne peidukohta (mis on igati väärikas) on kõhedusttekitavalt pikk helkurite vahe, mida läbi põõsasrinde jälgida. Ja hea oli see, et taskulambiaku sai täiesti tühjaks alles pärast logimist, mitte enne. Käsikaudu tagasitulek oli vahva. Kuiv ja korras, aitäh toreda elamuse eest.

Meeltesegaduse hetkel lasin end meelitada valgusfestivalile, mille inimhordide arv tekitas minus tõsise soovi kuskile väga kaugele ära pageda. Aarde inimtühi kant sobis selleks ideaalselt ja et me pimedal ajal sinnakanti ilmselt kuigi palju ei satu, oli igati loomulik selle aardega tol õhtul tegeleda. Vähmalt midagigi toredat sellesse päevanumbrisse. Pean küll tunnistama, et kujutasin aarde lõppasukohta veidi teistmoodi ette. Algus oli minusugusele pimekanale ka veidi koba. Tahtsin taskulambi viletsa valguse süüks ajada, aga kui sama taskulamp teise otsija kätte anda, hakkas tema kohe nägema. Igatahes jõudsime lõpuks momendini, kus mõned otsijad enam erilist vaimustust ei tundnud. Lisaks suutis eesliikunud kaaslane ajada ärevaks terve kamba sumisevaid tiivulisi. Õnneks kõrvad mul töötasid hästi ja ei hakanud sandaalidega nende lähikonda ronima. Eks ta üks hull ettevõtmine segaduste inimestega oli, aga konteinerini me lõpuks ikka jõudsime.

Huvitav seiklus mõnusas suveöös :) Tänud!

Aega läks, aga kätte saime. Peale pikka dšunglis ekslemist ja tapjamesilastega võitlemist kippus meeskonna moraal langema ja pool seltskonda proovis kaks korda otsa ümber keerata ja alla anda, aga harvad helkuritega punktid sattusid õigel ajal ja pidasime peaaegu, et lõpuni tervikuna vastu.
Ilma Tormi mega "tasku" lambita oleks jäänud kindlasti see aare leidmata.

Aga aitäh öise seikluse eest!

Tõrva tuuril leitud.Aitäh!

Leitud tänan

Lausa kahe päeva ettevõtmine - alustasime 10., lõpetasime 11. kuupäeval.