Kodavere
Kirjeldus
Kodavere küla asub Peipsi rannikul Kallaste-Mustvee maantee ääres. I aastatuhande lõpus ja 12.-15. sajandil segunes kohalike asukate hulka venelasi ja vadjalasi. Kodavere murrakus on tänapäevani säilinud palju vadjapärasusi. 13.-16. sajandini kuulus Kodavere Tartu piiskopkonda. Kodavere kirikut on esimest korda mainitud 1342. a. Praegune ühelööviline varaklassitsistlik kivikirik ehitati aastatel 1775-77
Ajaloolise Kodavere kihelkonna piirid ulatusid Emajõest lõunas kuni Omedu jõeni põhjas, jäädes nii praeguse Tartu- kui Jõgevamaa aladele. Inimese poolt on need paigad asustatud ligi üheksa tuhat aastat. Muinasasulad on olnud Kalevipoja sängis, Linnamäel, Alasoos, Kodaveres, Laheperas, Naelaveres, Peatskivis, Pusil, Riidmal, Savastveres, Torilas jm.
Muinasajal paiknes siin Soopoolitse kihelkond, mille keskuseks oli arvatavasti Alatskivi linnamäel paiknenud linnus. Kodavere kirikukihelkond moodustati pärast sakslaste vallutusi 13. sajandi alguses.
Siia maanurka on I aastatuhande lõpus ja 12.-15. sajandil sisse rännanud nii venelasi kui vadjalasi (kunagise Vaiga muinasmaakonna nimigi arvatakse seotud olevat vadjalastega), sestap võib kodavere murdes täheldada hulganisti vadjapäraseid jooni.
Teine suurem rändelaine toimus 17.-18. sajandil, mil üle Peipsi põgenes Kodavere kanti Venemaal tagakiusatud vanausulisi. Nemad kinnitasid kanda rannikul ning rajasid sinna oma kalurikülad, mis on elujõulised tänapäevalgi./muusa.ee/
Kodavere oli Kodavere kihelkonna keskuseks, millest mainiti esimest korda 1443. aastal. 1688. aastal asutati Kodaveres kool, kus õppisid 19. sajandi II poolel ka Jakob ja Juhan Liiv. Kodavere kihelkonnakool tegutses 1924. aastani, nüüdseks on koolimaja hävinud ja sellele on püstitatud mälestuskivi.
Kodavere motiive on oma teostes kasutanud Juhan Liiv (jutustus "Peipsi peal" jt).
Head otsimist!
Seotud lingid:
Kodavere küla asub Peipsi rannikul Kallaste-Mustvee maantee ääres. I aastatuhande lõpus ja 12.-15. sajandil segunes kohalike asukate hulka venelasi ja vadjalasi. Kodavere murrakus on tänapäevani säilinud palju vadjapärasusi. 13.-16. sajandini kuulus Kodavere Tartu piiskopkonda. Kodavere kirikut on esimest korda mainitud 1342. a. Praegune ühelööviline varaklassitsistlik kivikirik ehitati aastatel 1775-77
Ajaloolise Kodavere kihelkonna piirid ulatusid Emajõest lõunas kuni Omedu jõeni põhjas, jäädes nii praeguse Tartu- kui Jõgevamaa aladele. Inimese poolt on need paigad asustatud ligi üheksa tuhat aastat. Muinasasulad on olnud Kalevipoja sängis, Linnamäel, Alasoos, Kodaveres, Laheperas, Naelaveres, Peatskivis, Pusil, Riidmal, Savastveres, Torilas jm.
Muinasajal paiknes siin Soopoolitse kihelkond, mille keskuseks oli arvatavasti Alatskivi linnamäel paiknenud linnus. Kodavere kirikukihelkond moodustati pärast sakslaste vallutusi 13. sajandi alguses.
Siia maanurka on I aastatuhande lõpus ja 12.-15. sajandil sisse rännanud nii venelasi kui vadjalasi (kunagise Vaiga muinasmaakonna nimigi arvatakse seotud olevat vadjalastega), sestap võib kodavere murdes täheldada hulganisti vadjapäraseid jooni.
Teine suurem rändelaine toimus 17.-18. sajandil, mil üle Peipsi põgenes Kodavere kanti Venemaal tagakiusatud vanausulisi. Nemad kinnitasid kanda rannikul ning rajasid sinna oma kalurikülad, mis on elujõulised tänapäevalgi./muusa.ee/
Kodavere oli Kodavere kihelkonna keskuseks, millest mainiti esimest korda 1443. aastal. 1688. aastal asutati Kodaveres kool, kus õppisid 19. sajandi II poolel ka Jakob ja Juhan Liiv. Kodavere kihelkonnakool tegutses 1924. aastani, nüüdseks on koolimaja hävinud ja sellele on püstitatud mälestuskivi.
Kodavere motiive on oma teostes kasutanud Juhan Liiv (jutustus "Peipsi peal" jt).
Head otsimist!
Seotud lingid:
Läheduses olevad aarded
Pildid
Logiteadete statistika
Logiteated
Käidud leitud logitud
Leitud.
Leitud.
Leitud
Aarde omanik märkis aarde uuesti kättesaadavaks.
Tundub et aarde läheduses elavad koheva sabaga närilised olid taas aarde pihta pannud. Panime taaskord uue :)
Aardel uus konteiner, logiraamat ja pliiats.
Head otsimist ja leidmist ning Peipsi ilu avastamist!
Aarde omanik märkis aarde ajutiselt kättesaamatuks.
Kuna rahvusvahelisel lehel on Septembri lõpust saati vaid mitteleiud, on aare kuni ilukirra selginemiseni kättesaamatu
Vaatasime kiriku üle ja siis logima. Aitäh!
Leitud
Olemas, aitäh!
Tänud peitjale aarde eest!
Kiire leid. Tänud!
Leitud
Kiire leid! Aitäh
Kiire leid
See koht sai ka üle vaadatud. Korras, tänud!
Tänud peitjale aarde eest!
Kiire peatus enne Geojaanile jõudmist. Tänud!
Leitud
Enne geojaani sõitsime siit läbi ning sai taas üks aare leitud. Tänud peitjale!
Pesas oli kaks aardekarpi, selle uuema sain kätte, vanem ja tagumine oli kinni kiilunud. Tänud Peipsi-äärset tutvustamast!
Tundub, et oravad on aarde jälle minema tassinud. Loodetavasti polnud need kahel jalal kõndivad... :) Uus konteiner ja logiraamat. Head otsimist ja Peipsi avastamist! Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Rahvusvaheliselt lehelt info, et aare ei ole leitav. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
kirik ja surnuaed üle vaadatud, aare ka logitud. Täname!
Kirik üle vaadatud ja aare logitud. Aitäh.
Käisime peipsi ääres ja korra kutsad said vette. Siis tulid meelde sinivetikad võivad ju siin olla. Suure googeldamise tulemusena saime teada, et meil ei ole eriti uusi andmed ja vahepeal küll sinivetikad vohasid. Aarde saime leitud ja nimed kirja. Aitäh!
Algatuseks tegime kiriku ümber ja kalmistul pikema tiiru ja tagasiteel sai topsi ka nimed kirja. Igati sümpaatne koht, tänud juhatamast!
Tip-top! Aitäh!
Tänud aarde eest!
Kevadine pliiatsiteritus - aare kontrollitud ja korras :)
Tänan peitjat!
