Kopra SPA

Eelmisel õhtul tegime uue päeva plaane ja lugesime selle aarde logisid. Karuonul läks silm põlema ja teatas, et see on umbes ainus aare, mida tema tahab otsida, et tundub huvitav. Mõtlesime, et läheme vaatame, kaugele jõuame. Parkisime tee äärde ja hakkasime läbi võssa kasvanud raiesmiku lähemale murdma, ainult paarsada meetrit ju. Mida edasi, seda märjemaks läks ja mingil hetkel läksid tagasi need, kellel kummikuid polnud. Meie murdsime edasi. Päris lõbus oli, kui ühel hetkel hakkas karuonu pokut kallistama ja selle asemel, et appi minna või midagi, vaatasime meie Paavoga üksteisele otsa ja haarasime telefonide järele. :D Enne ikka dokumenteerime asjaolud ja siis läheme appi. Abi polnud vaja, saadi isesesivalt püsti. Niimoodi teed otsides jõudsime aarde juurde ja panime nimed kirja. Tagasitee oli jalutuskäik pargis, sest leidsime mingi suurema metsatee ja enam ei pidanud pokude vahel ulpima.
No see aare oli meie päeva nael. Meil oli lõbus teekond ja see väike vesi ja võsast läbimurdmine käis asja juurde. Maastik oli meie hinnangul küll 4, sealt kust meie tulime. Aitäh!

Ma olin seda kohta siin peljanud. Vaatad kaarti ja siis tundub, et hullemat mülgast pole ja kas üldse sinna saab muul ajal normaalselt, kui talvel. Aga nüüd ikkagi otsustasime vaatama tulla. Imelik oli see, et teekond aardeni oli lühike. Samuti oli palju pinnasest veel keltsa all, et tegelt kõige kehvemad kohad sai ilusasti ära jalutatud ja teekond aardeni polnudki üldse hullu. Keegi aga on otsustanud, et see on hea koht, kus raiet teostada ja kõvasti on viimase kraavi kohas haket harvendanud. Aare ise on õnneks kenasti alles ja korras. Aitäh.

Taas kummikud jalga ja jalutuskäigule. Soine ala oli kohati üsna huvitav - osaliselt veel jääs, aga valdavalt sulanud ja kohati olid tekkinud sulamisvee kosed. Oja ääres võtsin paar toigast appi ja ületasin mööda kive, kus paljud teisedki käinud. Tagasi läksin rohkem läbi metsa. Aitäh!

Pärnu spades saab ikka vahetevahel mõnulemas käia. Täna võtsin ette Kopra Spasse mineku. Pean mainima, et ei ole väga kaua niimoodi lumes sumbata saanud. Ilmselt Kobras ikka ei taha, et tema spaaprotseduuri keegi segama tuleks. Mulle olid suureks abiks eelleidja jäljed. Kui juba Spaas kohal, siis oli leid kiire. Logiraamatusse märge kirja ja ega tagasiteegi väga asfalt ei olnud. Tänan sellist loodust tutvustamast.

Leitud

Panime mõttes end hullemaks valmis. Kuivõrd ootused olid madalal, siis oli kläks rännak üle ootuste. Hea, et see täpp leitud sai. Aitäh!

Sisuliselt kaks aastat vana aarde kohta uskumatult vähe leide. Aga ega siin mitte midagi vaadata ka pole. Õnneks leidsime keset võsa natukene hõredama osa, kust mööda sai metsa alla mindud. Õnneks oli ka ojas veetase mõistlik ja kummikuga sai mööda tüve oja ületatud. On ikka asukoht.

Võtsime oja ületamiseks kummmarid kaasa aga vesi oli suht madal ja ületasime veetakistuse mööda veest välja ulatuvaid kive. Tasakkaalu hoidmiseks laasisin maast ühe paraja jämedusega kuivanud kuuse. Kõik toimis ja saime kuiva jalaga üle ja tagasi. Aardesse jäi meist väike lamineeritud juhend ja korgile GP kleps. Harilik on topsis olemas.

Kopra Spaas võttis meid vastu puutumatu loodus, kõik kohad olid seda täis, plus mõnusaid jõulukuuski. See kuusesort oli eriti lahe: madalad, jändrikud ja tugevad väikesed kuusepuud.
Lähenesime natuke liiga kaugelt, oleksime võinud paralleelselt teega tulla ja otse võssi hüpata, oleks lihtsam olnud. Aga eks seiklus peabki eriline alati olema! Kummisaapaid polnudki vaja, kuigi mõõda põdrajälgi liikumine tegi teekonna parajalt huvitavaks.Kopraid ja jälgi kopra tegevusest üldse ei märgand, võibolla oli koht äkki vale ka.
Kohale me jõudsime, ära ei uppunud, kuigi jalad said ikka veidi märjaks. Ükskord pidin ka käna panema, aga lõpp hea, kõik hea ja aare leitud!
Suur tänu toreda aarde ja elamuse eest!

Metsaviirus ragises puhmaste vahel jää, aga veetase oli meeldivalt alanenud ja tähelepanelikult hüpeldes sai matkasaapaga aardele ligi. Lehti ega putukaid veel polnud, kull luuras üleval ja sookured olid üle tee põllu peal. Täitsa tore oli, aitäh!

Mingil kummalisel põhjusel tuli Indrekul tahtmine minna pühapäeva hommikul spaasse - Kopra SPA-sse. No olgu siis peale, lähme vaatame. Parkisime aardest lõunasse maantee äärde ja laveerisime noorte kuuskede vahelt metsa ja sealt pokude vahelt jõeni. Esimese spa tunde saime juba kätte, kui jalg praksuvast jääst läbi sulpsatas - õnneks polnud uppumisohtu siin küll karta. Selline tavapärane orienteerujale harjumuspärane maastik siiani. Jõe ääres oli selge, et ilma kalmehesaabasteta siin kuivaks ei jää, aga et Indrekul need jalas olid, siis selle kerge kümbluse ta ka enda kanda võttis. Mina jäin kaldale valvama ja võimalikke koprarünnakuid tagasi tõrjuma. Õnneks läks kõik hästi. Vesi üle kummiku ei tulnud, pepu jäi kuivaks ja kopraid me ka ei näinud. Tänud peitjale!

Leitud.

Täna oli super teekond.
Tänud

Tänud aarde eest!

Selle aarde mõte jäi arusaamatuks... Ehk pakkusid läti aarded inspiratsiooni...

No mida koht uitamas käimiseks ja aarde peitmiseks.. krooks
Tänan peitmast.

Hea et ma kohe alguses lihtsama lahenduse valisin

Peitja oma tuntud headuses. Täiesti hooldamata rada. Vihmamärg mets. Muru nii pikk, et lühemad ei paista väljagi. No mida paremat veel oskad tahta?

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".