Kus elab lumememm?

Eile leidsime vastuse sellele, kus on kass? Täna läksime uurima, kus elab lumememm? Hommikul tundus ilm kena väikseks metsaretkeks. Tegelikult sattus päeva kõige soojem hetk just selle aarde külastamise ajaks. Higi lahmas ojadena. Õnneks nüüd tehtud. Aitäh!

See punkt siin on juba mõnda aega ootel olnud ja tundus sobiv see täna ära korjata. Tee aardeni oli lühem ja lihtsan kui arvasin. Ma polnudki varem loomavaatluskaamera ette sattunud, aga nüüd on ka see tehtud. Lumememm oli kenasti korras. Tänud peitjale.

Autoga suvise autopeatuskoha poole sõites silmasin aknast suurt põrta, kes lagendiku ääres seisis. Kohe kui auto parkisime, suundusin kiirelt lumememme teed pidi veidi lähemale, ent kui algus lohust välja sai siis kännu otsast metsa poole vaadates oli juba tühjus, ilmalt ta oli meie auto ja beebi hääli kuulnud juba ja metsa varju pugenud. Tee lumememmeni oli tänase ilmaga isegi väga hea läbitavusega, metsaraie masinate jälgedest vaatamata, mitmes kohas oli ka värskeid loomajälgi näha. Naeratasime ka rajakaamerasse. Lumememm ise oli oma talvekoopas sooja eest ilusti varjus. Tagasiteel chekkasime ka loomasöötmispaltsi ja sealse rajakaamera üle. Täitsa mõnus jalutuskäik, aitäh peitmast! :)

Aitäh!

Raja algus oli ATV- või motikameeste poolt selliseks tehtud, et mul polnud tahtmist autostki välja tulla. Nähes Peetrit kindlal sammul memme suunas minemas, ei jäänud mul muud üle kui sama suund võtta. Vaevalt muul ajal siin parem on.
Vahepeal jätsime ka rajakaamerasse oma külaskäigust jälje ja kuiva jalgealust valides jõudsime lõpuks sihtkohta.
Tänud aarde eest 💞

See-suur-et kui sääsed kuuluvad ka metsloomade alla, siis neid häirisin agaralt. Muidu kuulasin soovitust, naeratasin rajakaamerale ja üleüldse olin viisakas.

Lumememme kohtasin ka lõpuks-kükitas väga vaikselt, ja nautis puhkuseperioodi. Oma käpad tegin vaatamata taktikalistele oskustele ja jalavarjudele täielikult läbimärjaks ning poriseks. (Kahlamiskummikutest oleks ehk tänastes niiske suve ja äikesevihma järgsetes oludes suurt abi olnud)

Imekaunil suvepäeval võib ju tekkida igatsus näha üht lumememme. Nii ma siis Kati kaasa meelitasin, noorgeopeitur tahtis ise tulla, sest - moodne värk - tal polnud sammud täis :D

Auto parkisime talvise ja suvise parkla vahepeale - seal oli mõnus laiem koht. Tegelt oleks suvise parklani saanud neljal rattal küll täiesti vabalt. Huvitavamaks muutus see matkake just pärast suvisest parklast möödumist. Tõepoolest - kummikud kulusid väga ära, seis oli selline, et palju ei puudunud, et oleks seal saanud sup-lauaga sõita. Rajast oli saanud viimase aja vihmade toel ojake.
Aga kummikuga oli täitsa kenasti võimalik astuda esmalt lakukivini ja sealt edasi saime ka kuidagi. Lihtsamad ja keerulisemad lõigud vaheldusid omavahel ja pärast u poole maa läbimist leidsid meid üles kõik need putukad, kes polnud ammu midagi peale põdra vere juua saanud.

Aga üldse ei läinud kaua, kuni jõudsime lumememmeni. Memm oli küll tagasihoidlikum kui ma ootasin, aga siiski väga vahvake. Kui meie veel logi kirjutasime, pani noorgeopeitur nagu põder ees tagasiteele, nii et mul tekkis juba hirm, et kas ta ikka õiges suunas kappas. Aga mõne huikamise peale sain ikka vastuse ja mingil hetkel ka silmside.

Õhtu lõpetasime kiire päikese-loojanguaegse suplusega Nõo järves, polnud küll eriti suvine, aga see-eest väga kena karastav suplus. Aitäh aaret peitmast! Meil oli tänu sellele väga kena õhtu!

Õhtu hakul selgus, et meil mõlemal Anuga vaja täna päev kirja saada ja ta tegi ettepaneku minna uurima, kus elab lumememm. Jätsin vähetähtsad tegevused sinnapaika ja olin valmis otsingutega ühinema. Õnneks Anu mainis, et võtab kummikud kaasa, selle peale haarasin enda omadki autosse ning sõit võis alata. Parkisime auto kruusateele, vahetasime jalanõud ning asusime jalutuskäigule. Seda takistasid metsmaasikad, mis kraavipervedel oma punaste marjadega uhkustasid. Ka oli metsatee päris vesine ja risune, kuid ühel hetkel me lakukivi ja metsakaamerani ikka jõudsime. Lehvitasime viimasesse ja jätkasime teekonda. Lõpuks leidsime lumememme ja ta kaunistet kodu üles, vahetasime kraami ning panime nimed kirja. Tagasiteel korjasin metsalilledest ja -heintest kauni kimbu ning sõime veel metsmaasikaid. Oli mõnus teekond. Suur tänu peitjale nunnu aarde eest!

Ei noh, lumememm tegelikult niisugune tore, aga mis saadana pärast ta selle kodu niisugusesse kohta rajas. Ukerdasin siis tasapisi kohale. Tegelikult olid need paar külmakraadi ligipääsetavusele positiivselt mõjunud, väheke kahutanud pindmine kint vajus küll saapa all laiali, aga päris sopa sisse uppuda ka ei lasknud. Kuid külaskäik kõigele vaatamata tehtud, nimi külalisteraamatusee jäetud ja saigi tagasitee jalge alla võtta. Tänud peitjale aarde eest

Leitud, tänan!

Et see lumememm sellises kohas elab, poleks osanud küll oodata. Eelnevad logid olid ka pigem lumepalli efektiga. Tegelikult täitsa lakk-kingas võetav. Pärast kallad kingad veest tühjaks ja elu läheb edasi :)

Lumememm pidas pidu hiliste sääskedega,nii,et ma püüdsin kiiresti teha ja lahkuda.Aitäh!

Triinu-Lys oli esialgu nõus vaid süles liikumisega, nii et aardeni kulgemine oli täitsa trenni eest. Kui veidi ka võsas ragistatud, siis sai ka aare leitud. Aitäh! V: TB EJ

Olen tegelikul siin aarde juures käinud ühe korra aga see oli talvel ja peitmise ajal. Nüüd on lugu teine. Aega on mööda läinud, mets on kasvanud, puid on langenud ning kõik on roheline. Mina läksin kohe võssi, sest mälu järgi oli metsloomade toidukoha juures. Sai otsitud ning ka kõne peitjale tehtud aga kõik oli tulutu. 30 minutit metsas, higine ning kõigi sitikate ja satikate poolt ära söödud. Pidin mõtlema uue plaani.Spoilers!!! Tulin metsast välja ja hakkasin liikuma mööda uut kergliiklusteed (palgine oli ja ebaühtlane aga aasta 2030. on siin juba kiirtee) ning varsti olin aarde juures. Sai aarde seisund üle vaadatud ning nimi kirja ametlikult. Aitäh peitjale!

Leid #56 Võru-Tartu-Põltsamaa-Pedassaare-tiiru teisel päeval. Pelgasin kaardi ja autoaknast avanenud vaate järgi hullemat. Poolkinnised plätud ja kilepüksid ajasid asja kenasti ära ja 15 minutiga olingi juba memmel külas. Oli teine parasjagu kodus, just metsamasina teekonna kõrval. Tänud Kristelile ja Silverile talve meenutamast! Hetkel seda veel ei ihka - lohesurf on soojas mõnusam :-) - aga kui tali, siis tulgu igal juhul lume ja mimm.. memmedega.

Mõnus matk, seal puude vahel see tore lumememm küll ära ei sula :)
Võtsime lõvikuju, jätsime helkuri. Aitäh !

Aitäh aarde eest! Jäädvustasin piltidele ka paar konna.

Kõigepealt vaatlemine rohelise triibulisi konni ja pisut hiljem sai ka lumememme kaeda.

Tänan peitmast.

Ilmselt nii umbes 4 kuud varem oli lumememmedel siin päris hea ringi tatsata. Täna seevastu oli täitsa kevadine ilm, sai t-särgi väel siin metsalagendikul jalutada. Tundub, et need vesisemad olud olid samuti läbi saamas, seega pääsesime täitsa muhedalt matkasaapaga siin jalutama ning nägime ära selle paiga, kus see lumememm siis tegelikult elab. Aitäh.

oleks kummikud olnud, oleks poolteist kilomeetrti lühemaks teinud rattasõidu.

Leidsime

Pool tunnikest oli aega kokkulepitud kohtumiseni ja mõtlesin veel lumememme juurest läbi lipata. Muidugi ei hakanud jalanõusid vahetama, kuigi kummikud oleks marjaks ära kulunud küll. Aga eks sai ka mööda palke kõndides tasakaalu harjutada ja võsa vahel mättalt mättale hüpata. Metsaalune oli õitsvaid lilli täis, päike säras soojalt taevas aga õnneks lumememm ennast sellest häirida ei lasknud ja oli ilusti oma kodus külalisi ootamas. Aitäh, tore talveaare sobis külastamiseks ka kevadel.

Natuke soppa ja vett, aga leitud, loomi näha ei õnnestunud.

Leitud

Sai natuke loomade söömist segatud aga mahtusime ilusti koos metsa ära.

Memmel külas käidud. Seltsilisi teha ei saanud enam kahjuks. Aga saime jutud kenasti aetud. Tõestus kohalolekust antud ja sammud taas geomobiili poole läbi "metsa" tagasi. Tänud ????????????

Suvine parkla oli kergesti ligipääsetav ka praeguse lumega. Parkisime sinna auto ja jalutasime kohale. Väga meeldis, et sai mööda rada kohale tuldud, mitte ei pidanud läbi padriku tulema. Lumememm leitud ja nimed kirjas, juba aasta vanaks aare saanud.

Esimene peatus teel kodust Tallinna. Aarde siltides kirjeldatud võsa ja puugid jäid talvisel ajal õnneks nägemata. Küll aga nägime ohtralt lund, kuid samas täitsa adekvaatset rada, mida mööda aardeni jõudsime. Aardekast on väsinud, kuid aare on kenasti leitav. Suur tänu kutsumast!

Mõtlesin seenel käia, sestap sai valitud sihtpunktiks üks kodulähedasem metsa-aare. Ümbruses oli metsa omajagu maha võetud, aga lootsin ikka midagi leida. Aarde ümbruses oli korralik võpsik ja seega oli paras üllatus, kui leidsin logiraamatust eest sama päeva logi, mille oli kirjutanud juhuslik seeneline. Mina aga eriti seeni ei leidnudki, ainult põdrakärbsed ronisid igale poole. Otsustasin, et lähen hoopis kodukanti Elva taha, kus sain rohkem seeni, kui vaja oleks olnud - hilise õhtuni tegelesin järeltöötlemisega. Selle aarde juures oli veel selline tore seik, et kui auto juurde tagasi jõudsin, siis kompasin taskuid ja külm jutt käis läbi, et kus võtmed on? Õnneks selgus, et auto oli lahti ja võtmed süütelukus :) Aitäh!

Leitud! Tänud peitjale :)