Laevakivi

Seda mõistatust olen mitu aastat vaadanud. Isegi muhulase käest uurinud, kas ta teab laevakivi asukohta. Lõpuks võtsin võrguteaviku ette pärast eelmise suve Saaremaa-retke ning täna suuna saadud koordinaatidele. Targu jätsin auto suure tee lõppu ja õigesti tegin, kuna metsatee on praegugi roopas ja veelompidega. Laevakivi leidsin kiirelt, kuid aaret mitte. Tuustisin ringe ja ringe, jõudsin juba abipalvegi teele saata, kui lõpuks otsinguala laiendades ja eriti põhjalik olles aarde leidsin. Oletan, et peitmise ajal ei pruukinud ta selles kohas ja asendis olla, jätsin praegu nähtavamalt. Suur tänu peitjale!

Selle uurimistöö viis läbi tegelikult mu sage kaaskulgeja, kes ise praeguseks veel kohale polegi jõudnud. Aga mina tema saavutuste tulemusena juba jõudsin. Kuskiltmaalt oli tee asemel paras mudamülgas, nii et hülgasin oma neljarattalise abivahendi ja edasi saamiseks kasutasin oma kahte jalga. Peale seda jalutuskäiku olid kummikud saavutanud kahekordse kaalu ja aru ma ei saa, kuidas see Muhu saare muda ikka nii jonnakas on, nagu kitt on jalanõude küljes kinni ja enam lahti tast ei saa.
Laevakivi üle vaadatud ja logi kirja pandud oligi aeg tagasi auto juurde astuda, et edasi kulgeda
Tänud peitjale toreda mõistatuse ja aarde eest

Kiiruga sai siit läbi käidud. Poolteist aastat polnud leitud ja siis leitakse kahe erineva grupi poolt ühes päevas.

Tänud aarde eest!

Jube raske oli see rännutee. Mitte seepärast, et oleks ülemäära palju satikaid, nõgeseid ja muid saatana nimekirjas olevaid tegelasi olnud, vaid seepärast, et tee oli täis metsmaasikaid. Metsmaasikad on juhtumisi mu lemmikmarjad, millega on see häda, et kui ühe sööd, siis enam lõppu pole ja lõpuks tuleb jõuga mind minema tirida. Niiviisi sisemist heitlust pidades rapsisin aardeni, kus esmalt nägin mikrosuuruses topsi ja siis laevakivi.

Üks kivi andis kõva obaduse vasta pead. Pärast seda oli hing natukene hell kui pakuti enne paati minekut veel üks kivi külastus välja. Tükk aega kaalusin, enne kui nõustusin. Tundus peaaegu driveerimine inni. Õnneks oligi. Mudased teed pärast tänast vihma olid väga libedad. Ei hõbedat, kulda ei leidu me maal kuid kiva ja mulda on küllalt igal pool. Aitäh!

Õige nurga alt vaadates, täitsa laev.

Tänan peitmast.

13736.

Jailbreak ‘23

Mõistatus oli ammu lahendatud, nüüd siis kivi ka nähtud. Tänud aarde eest!

Kivi nagu laev, laev nagu kivi. Astusime paarsada meetrit jalgsi, kuigi saanuks ka autoga. Ilusa ilmaga pole ju häda seda teha. Aardeni juhatas lausa lint, et ikka üldse eksida võimalik poleks. Logirull oli pisut niiske nuts, aga siiski logitav. Aitäh Leviale laeva kivisse valamast!

Oli see vast tee mis aardeni viis, õnneks auto pidas vastu ja sai kiirelt tihenevas vihmasajus nimed kirja :)

Kuressaares olles astusin läbi ka raamatukogust ja tegin väikese uurimistöö. Saadud infoga aga ei osanud midagi peale hakata. Sellist checkerit nägin ka esimest korda. Tükk aega ühtegi ideed ei tulnud, mille väljundiks oleks koordinaadid. Lõpuks nalja pärast proovisin midagi ja - nii käibki? No ok, jälle targem. Kivi juures tuli leid kiirelt.

Leitud, logitud, tänan!

Lahenduse saime raamatu järgi.
Tänud

Kui peitja kohe üldse ei soovi, et tema aardeid leitakse, siis tuleb seda soovi austada.

Mõnus drive-in aare. Kivi oli tõesti huvitav ja vahelduseks tuli ka leid kergelt.

Mõistatus oli ammuilma kodus lahendatud, laenutasin selle jaoks raamatu ning sellega oli kõik lust ja lillepidu. Kohapeale lootsin alguses autoga jõuda, kuid üsna kiirelt sai selgeks, et mul pole vastavat masinat kaasas. Seega jätsin tolle tee äärde maha ja jalutasin. Korduvalt, kohe korduvalt olen ma täna mõelnud, et võrreldes mandri parmuhullusega on saartel olukord hoopis parem. Ei pea tegelema pideva taplusega, et metsarajal kõndida.

Laevakivi leidsin üles, on sellise imeliku kujuga teine, nagu laevanina. Aitäh aarde eest.

Kirvemeetodil jõudsime paar päeva tagasi nullist 40 meetrile, siis loobusime. Tänaseks olime oma infovarusid uuendanud ning tänu Ovele saime lõpp-punkti kätte. Kui kohale jõudsime, siis selgus, et me oleme olnud ikka totaalselt geopimedad!!

Leitud ja logitud.

Aitüma peitmast.Jälle targem ja parem inimene, nagu klassikud on öelnud :)

Lahendatud juba varasemalt. Isegi koordinaadid sain taastada peitja kaasabil pärast seda, kui aarded gp-s arhiivi pandi. Nüüd õnneks saab ikka logi kirja panna. Siinkohal tänan peitjat, et võimaldatakse logida. Seekord võtsime plaani Muhumaa alumise poole täpikesed. Kui koordinaat olemas, siis lihtne leid. Aitäh!

Seda ma ei jõudnud ette lahendada aga Airil oli tehtud. Lasin siis ennast siia vedada kuna teadsin, et järgmise aardega on meil asjalood vastupidised. Seega viik. Vaatasime kivi üle, mina muidugi leidsin vahepeal ka topsi ja võisin kõrgemalt kohe nägusid teha ja suud pruukida. Mõistatusega tutvusin nüüd tagantjärgi. Aitäh!

Eeltöö ehk leheküljenumbrid said kiirelt paberile aga siis tekkis väike error arusaamisega, et kus või kuidas ma neist koordinaate saan. Peitja poolse müksuga sain aru, et olin lihtsalt täiesti valesti asjast aru saanud ja peale seda olid koordinaadid kiirelt olemas.

Kui Reix ka teada sai, et eeltöö on arvutist leitava info põhjal tehtav oli nõus seda aaret otsima tulema koos omapoolse vahemärkusega, et hiljem teeb ise ka selle asja ära.

Jalutasime siis selle uhke nimetusega kivi poole ega näinud ei merd, ega laeva. Meist hulka kõrgemal peade kohal tiirutas must ronk ja kraaksus midagi, mille arusaamise jaoks mul võimed puuduvad. Eemal kalpsasid kitsed ja peagi olimegi kivi juures. Siin tegi Reix pettemanöövri, peale mida oli hetkega rahulolevalt kivi otsas ja hõiskas, et tema on kivi kuningas ja mina olla sisasabisdas või kuidagi nii see igatahes kõlas. Seejärel logisime sõbralikult aarde. Või vähemalt sellist muljet ma püüdsin jätta. Kniks aarde eest!

Kodutöö oli mul ammu tehtud, ootas aega ja täna see saabus. Kivi oli lahe ja teostus ka, Aitäh!

Mina tean laevadest suhteliselt vähe. No olen optimistiga purjetanud, mõne 100 aastase purjekaga ka Läänemere läbi purjetanud. Aga laevakivi ehk ankrukivi asukohta ma ei teadnud ja ei suutndu välja mõtelda. Anne aga sai sellega juba eelnevalt hakkama, minu asi oli siis kuldne tõld siia juhtida.

Tore koht ja teekond aardeni, päris nulli tõesti sõita ei saa. Läheb mudaseks kätte ära ja madala autoga ei tasu end ära. Logiraamat oli tõesti niiske, tundub, et see muidu väga lahe konteineriteostus on vee suhtes kuidagi ablas, tahab seda sisse õgida.

Tänud!

Proovisin mis ma proovisin, aga välja googeldada seda kivi asukohta ei õnnestunud. Seega võtsin paar päeva enne Saarde tulekut arvuti abil endale raamatu nina-ette ja uurisin pilte. Täitsa hariv tegevus oli, oligi tore, et niisama välja ei googeldanud. Kohapeal muutus tee u 500 m enne kivini jõudmist selliseks, et parkisin auto teekõrvale ja jalutasime koos koertega kivijuurde. Aare igati vinks vonks, logiraamat oli vaid kergelt niiskeks saanud. Aitüma peitjale!

Jällegi oli mõistatuse lahendamine puhas rõõm. Hulga uusi teadmisi. Geokontrolli piinamine osutus aga üle mõistuse keeruliseks. Lõpuks vandus seegi alla. Täna sai siis kohale vuratud. Tee aardeni linnaautoga täitsa läbitav. Isegi põhi ei käinud vastu maad. Viisakas wärk algusest lõpuni. Kiidame aardemeistrit!

Muidugi ma ei teadnud, kus asub Muhu saarel Laevakivi.

Muidugi ma proovisin guugeldada, millest polnud abi ja põhjalikku uurimistööd interneeduses ma teha ei viitsinud.

Muidugi ma lehitsesin siis hoopis raamatut, see oli täitsa tore tegevus, sest istusin varahommikul Saaremaa kaunis metsas männipuu all päikeselaigus ning ootasin, kuni ärgatakse.

Pildid sain kõik ilusti vaadatud ja leitud, aga pärast mõningast hämmingus olekut õnneks meenus, et lugemisoskus tuleb ju ka kasuks ehk kirjeldus tasub lõpuni lugeda. Kui see väike viga sai ka korrigeeritud, sain ikkagi nätaki punase, seekord oli lihtsalt hooletusviga ja tähelepanelikum olles paljastus meile kivi asukoht.

Praamile minekuga oli meil täna aega küll ja pärast ülevaatust, mis Muhule peidetud on, tegime ka jalutuskäigu laevukese moodi kivini. Mõistatus oli tore, aare muidugi ka.

Aitäh!

Tänan aarde eest!

Tänud.