Laiuse ordulinnus
Kirjeldus
Jõks võttis langemise hoogu pisut maha, koukis nähtamatust tagataskust välja oma nähtamatu rulli ja keris seda jupp aega. Ümberringi toimusid nii kiired muutused, et lapsed ei suutnud kõike jälgidagi. Maanteed kadusid, järved ja metsad muutsid kuju ning Jõgeva linn haihtus hoopiski. Jõks osutas näpuga otse alla:
„See seal on Laiuse ordulinnus.“
Lapsed nägid nelinurkset suurtest kividest ehitatud lossi, mille kolmes nurgas kõrgusid ümmargused sakilised tornid. Müüride vahel, linnuse sees sagisid ringi erinevas riietuses inimesed. Seal oli musta ristiga valgeid mantleid kandvaid rüütelvendi ja preestervendi, teenijad ja käsitöölised, keda hüüti poolvendadeks, kandsid aga tagasihoidlikku halli rüüd.
Jõks võttis oma rulli ja keris veidi. Linnusest käis üle mitu lahingut – erinevates mundrites sõjaväed tulid ja läksid, jättes maha purustatud ja varemetes linnuse. Siin võimutsesid nii venelased, poolakad kui rootslased.
„Appi, kui kahju,“ pomises Mari vaikselt.
„Kahju jah,“ oli Meelis nõus.
„Sõjad ja tulekahjud on kõige hullemad asjad siin maailmas,“ ütles Jõks. „Need ei jäta tavaliselt eriti palju alles.“
(Heiki Vilep „Jõks ja viis imelist päeva“)
15.sajandist pärit Laiuse ordulinnus oli esimene tulirelvadele kohandatud laagrikastell Eesti aladel. Põhjasõja ajal pärast Narva lahingut talvitus siin Rootsi kuningas Karl XII.
Tagasipanekul jälgige, et aare ilusti püsima jääks.
Jõks võttis langemise hoogu pisut maha, koukis nähtamatust tagataskust välja oma nähtamatu rulli ja keris seda jupp aega. Ümberringi toimusid nii kiired muutused, et lapsed ei suutnud kõike jälgidagi. Maanteed kadusid, järved ja metsad muutsid kuju ning Jõgeva linn haihtus hoopiski. Jõks osutas näpuga otse alla:
„See seal on Laiuse ordulinnus.“
Lapsed nägid nelinurkset suurtest kividest ehitatud lossi, mille kolmes nurgas kõrgusid ümmargused sakilised tornid. Müüride vahel, linnuse sees sagisid ringi erinevas riietuses inimesed. Seal oli musta ristiga valgeid mantleid kandvaid rüütelvendi ja preestervendi, teenijad ja käsitöölised, keda hüüti poolvendadeks, kandsid aga tagasihoidlikku halli rüüd.
Jõks võttis oma rulli ja keris veidi. Linnusest käis üle mitu lahingut – erinevates mundrites sõjaväed tulid ja läksid, jättes maha purustatud ja varemetes linnuse. Siin võimutsesid nii venelased, poolakad kui rootslased.
„Appi, kui kahju,“ pomises Mari vaikselt.
„Kahju jah,“ oli Meelis nõus.
„Sõjad ja tulekahjud on kõige hullemad asjad siin maailmas,“ ütles Jõks. „Need ei jäta tavaliselt eriti palju alles.“
(Heiki Vilep „Jõks ja viis imelist päeva“)
15.sajandist pärit Laiuse ordulinnus oli esimene tulirelvadele kohandatud laagrikastell Eesti aladel. Põhjasõja ajal pärast Narva lahingut talvitus siin Rootsi kuningas Karl XII.
Tagasipanekul jälgige, et aare ilusti püsima jääks.
Logiteadete statistika
Logiteated
Kiire leid, aitäh!
Leitud, nõgeseid palju
Jälle need nõgesed ja kohale jõudes oli ka ikka tükk aega otsimist enne kui õigesse kohta pugesin ja karbikest nägin.
Veidi kõndimist, ning sai ennast nulli ära pressitud. Läks tükk aega, ennem kui topsik käes. Aare korras.
leitud
leitud
Ilma lasteta poleks ise aardeni viitsinud minna. Leitud, logitud.
leitud!
Ainukesena siin olla oli äge, ka aare leitud, aitäh :)
Siin on ka varem käidud aga toona ei meenunud geoaaret otsida. Täna oli hea rahulik, olime ainsad siin linnuse tühjuses. Leid tuli veidi aja otsimise tagajärjel. Kahju et ordulinnusest nii vähe alles on, võib vaid ette kujutada, mis ta oma kunagises hiilguses olla võis.
Paar aastat tagasi suvel sai siin käidud ja suure padukaga varju otsitud. Täna oli küll külm, aga siiski parem ilm kui tookord. Alguses tundus aarde otsimine keeruline, eriti eelmisi logisid lugedes, aga lõpuks Üllar märkas siiski ka õiget kohta. Tänud peitjale.
Kui olime oma seltskonnaga linnuse õuel kõhud täis söönud võtsime Rannariga magustoiduks ka aarde ära.
Leitud
Teel geojaanilt koju, ikka aardejahil. Aitäh
Hommikul, peale geojaani keerasime autonina tagasi kodu poole. Teekond tuli küll üsna käänuline, ikka ühe aarde juurest teise juurde ..kuidas siis muidu need kollased näod seal kaardil roheliseks värvitud saaks, ikka on vaja keerata kord siia, siis jälle sinna :)
Aitäh!
Panime, nimed kirja ja vaatasime varemed üle. Täname!
Pisukese vihmasabina saatel sai logi kirja. Jällegi üks uus koht külastada. Tänud.
Esimest korda siis nende müüride vahel. Aarde leid võttis veidi aega. Aitäh!
Hetkel viib aardeni niidukiga sisseniidetud rada.
Kuna oli planeerimata tulek, siis sai Taamoo nõgeste küüsi seekord saadetud. Mina juhendasin kaugemalt ja elasin kaasa! :)
Leitud
Leitud
Siit sai lapsepõlves igal suvel mööda sõidetud kui Kauksisse telkima läksime. Mõnel korral käisime ikka uudistamas ka, kuigi mäletan, et ma oleks tahtnud lausa igal möödasõidul peatust ja linnuse vahel mängimist. Niisugune "tagasi lapsepõlve" koht mu jaoks. Nüüd siis taas külastatud ja aaregi leitud. Kusjuures väga tore oli nõgeste kohta lugeda, jälle üks aare, mis on õigel aasta-ajal külastatud. Tänud peitjale siia kutsumast ja aaret peitmast.
Leitud. Huvitav koht. Aitäh.
Nōgesed leitud. Aitäh. Tegelikult aare ka leitud :)
No ma varasemaid logisid ei olnud lugenud, et nõgesed üle pea jne. Nii ma siis marssisin sinna nulli poole plätudega, kui selgus, et tuleb ikka nõgestesse kah sukelduda. Need olid õnneks suht madalad, rinnuni ainult ning ega neid väga pikalt kah ei olnud, vaid üks jupike teekonnast. Veidi seda otsimist oli, kuid ei midagi võimatut- ikkagi väike karp, mitte mikro või nano. Peitjale tänud!
Teekond aardeni lühikeste pükstega läbi nõgesemetsa ja sääskedega võideldes oli ikka tõeline Kolgata tee. Ka mu kaaslannadest oli siin vaid moraalne abi - üksi pidin seda kannatuste rada kõndima, nende osaks jäi itsitamine. Kasu oli siiski eelkäijate jalajälgedest, mis aimatava georaja olid kujundanud. Ega finišiski lihtsalt läinud, aga lõpuks oli mul karp ikkagi peos.
Aitäh peitjale!
Parklasse jõudes tuli taevast alla selline vihm, et me autostki välja ronida ei tahtnud. Õnneks see pikalt ei kestnud ja saime asuda linnusevaremete vahel aarde poole rühkima. Kuna hein ja nõgesed olid märjad, siis saime me muidugi märjaks sellegipoolest, et enam ei sadanud. Topsi me päris esimesest vaadatud kohast ei leidnud, tuli ikka mitu objekti üle vaadata, aga kätte saime. Kui autosse jõudsime, tuli ülevalt uus vihmavalang, vähemalt sellest me pääsesime. Aitäh peitjale!
Ei leidnud. Kannatus sai otsa
Huvitav peidukoha valik
